Reinsalu: väikerahva tuleviku määrab keeleruum

Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

IRLi esimees Urmas Reinsalu saatis Läti Seimi ja erakonna Ühtsus esimehele Solvita Aboltiņale toetusavalduse, millega toetab läti keele säilimist Läti ainsa riigikeelena.

„Nii nagu püüti aastaid tagasi politiseerida ja erinevate rahvuste vahelise pingena välja mängida lätikeelsele õppekeelele üleminekut Lätis, siis taolisi katseid tehakse gümnaasiumihariduse osalisel üleviimisel eesti keelele ka Eestis. Tuleb veelkord tõdeda, et nii nagu näitavad erinevad uuringud tööturu ja hariduse kohta, on kohaliku keele oskus enesestmõistetav eeldus inimestele elus paremaks hakkama saamiseks," ütles Reinsalu Aboltinale.

Reinsalu lisas, et keele kaitse ja keeleruumi hoidmine on rahvuse selgroog, mis teeb tema sõnul kõik keelega seotud küsimused meie rahvaste jaoks eriti tundlikuks ja oluliseks.

„Eesti rahvas on mõtetes Lätiga. Meie ühine minevik teeb meid teadlikuks väikerahva ees seisvatest valikutest, et muutuvas maailmas jääda püsima ja areneda," ütles Reinsalu.

Ta avaldas lootust, et teatud poliitilised kavatsused referendumi kaudu pingestada rahvustevahelisi suhteid Lätis ei täida oma eesmärki. Tema sõnul on IRL-i esindajad erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides igati valmis osalema antud küsimuse selgitamisel.

IRL korraldab täna keskpäeval Läti Suursaatkonna ees toetusavalduse läti keele säilimiseks Läti ainsa riigikeelena.

 

Posted 18. veebruar 2012 in Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

Raudne leedi

Artikli originaal asub siin aadressil / Mart Laar

Käisin „Raudse Leedi“ filmi vaatamas, kus Meryl Streep mängib Thatcherit. Veidi Hollywoodi on selles nüüd küll, teisalt annab see Thatcherist uhke pildi.

Tegelikkus on loomulikult veel parem, kuid ega nii kah viga pole. Streep teeb igal juhul hiigelrolli, nii et vaatama tasub igal juhul minna. Põllumajandust Thatcher küll ei likvideerinud, paljud asjad tulevad aga tuttavad ette.

Pilt on tehtud postkaardist, mille raudne leedi mulle kord läkitas.

Posted 17. veebruar 2012 in Mart Laar blogi | Kommentaarid välja lülitatud

IRL korraldab läti keelele toetusavalduse

Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

IRL korraldab laupäeval kell 12 toetuskogunemise Läti Suursaatkonna ees, et avaldada teotust läti keelele.

Lätis toimub homme referendum, millega otsustatakse vene keelele teise riigikeele staatuse andmist. IRL toetab läti keele säilimist Läti ainsa riigikeelena.

Referendumi kordaminekuks on vaja heakskiiduks vähemalt poolte valimisõiguslike Läti kodanike ehk 771 350 inimese toetust.

Laupäevasest toetusmiitingust saatkonna ees on oodatud osa võtma kõik huvilised.

 

Posted 17. veebruar 2012 in Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

Siseministeerium ühtlustab ennetusalaseid kampaaniaid erasektoriga

Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

Siseministeerium ühtlustab ennetusalaseid kampaaniaid ja kaasab senisest tihedamale koostööle ka ettevõtted, et vähendada alkoholi liigtarbimisega seotud õnnetuste ja neis hukkunute arvu.

Siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveamet ja päästeameti esindajad andsid kolmapäeval toimunud ümarlaual alkoholi tootmise, müümise ja maaletoomisega tegelevatele ettevõtjatele ülevaate sel aastal toimuvatest ennetuskampaaniatest ning tutvustasid aja- ja tegevuskava, kuidas erasektor saab kampaaniates kaasa lüüa. Suvel keskendutakse eelkõige vee- ja liiklusohutuse, sügisperioodil tuleohutuse ja talvel liiklusohutusalasele ennetustööle, samuti on tähelepanu all alaealiste alkoholi kättesaadavuse tõkestamine. 

Siseminister Ken-Marti Vaher avaldas heameelt, et avaliku ja erasektori ennetusalane koostöö võtab üha selgemat kuju. „Ettevõtjad saavad riiklikku teavitustegevust ja ennetustööd toetada, muutes ohutusalased sõnumid ka oma toodetel ja reklaamides nähtavaks. Üheskoos on võimalik ennetustööd teha palju mõjusamalt, et suurendada inimeste teadlikkust, vähendada riskikäitumist ning õnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu,“ lausus ta.

Siseministeeriumis kolmandat korda toimunud ümarlaual osalesid alkoholi tootmise, müümise ja maaletoomisega tegelevate ettevõtete ja erialaliitude, samuti politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, maanteeameti ning tervise arengu instituudi esindajad. Juba mullu juunis Vaheri poolt kokku kutsutud esimesel ümarlaual lepiti kokku, et kohtumised hakkavad siseministeeriumis toimuma regulaarselt, et ennetusalaseid tegevusi paremini koordineerida.

 

Allikas: Siseministeerium

Posted 16. veebruar 2012 in Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

IRL: internetikasutajate õiguste kaitse vajab põhjalikku analüüsi

Artikli originaal asub siin aadressil / Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

IRLi riigikogu fraktsioonis toimus ACTA teemaline arutelu, kus erinevate osapoolte osalusel arutati ACTA mõju ja vajalikkuse üle. 

Arutelul tõdeti, et debatt ACTA üle peab olema laiapõhjaline. Oluline on laiem arutelu internetivabaduste- ja õiguste üle. Lisaks tuleb ka analüüsida ACTA lepingus kasutatavate mõistete sisu kui ka lepinguga kaasnevaid pikaajalisi mõjusid digikeskkonna arengule. 

IRLi fraktsiooni hinnangul tuleb ACTA arutelu tuua riigikogu ette. 

Samuti peeti kohtumisel otstarbekaks analüüsida erinevaid võimalusi nii rahvusvaheliselt kui siseriiklikult, määratlemaks internetikasutajate õiguseid. Arutelul toodi võimalustena esile ACTA lepingule lisaprotokolli loomine, riigikogu ACTA deklaratsiooni koostamine ning internetivabaduse kaitsuse määratlemise. 

Eraldi teemana arutati Eesti kultuuriruumi huvisid internetikeskkonnas ja vajadust autoriõiguste siseriiklik regulatsioon üle vaadata. 

„ACTA teemal on edasine arutelu kindlasti vajalik, millele järgneksid kindlasti kuulamised parlamendis. IRL siseselt moodustatakse ka eraldi töörühm interneti vabaduse ja autoriõiguste käsitlemise küsimuses,“ rääkis Reinsalu. 

IRLi fraktsioonis toimunud arutelul osalesid vandeadvokaadi vanemabi Karmen Turk, professor Mihhail Lotman, Eesti Interneti Kogukonna esindaja Elver Loho, ITLi tegevjuht Jüri Jõemaa, Eesti IT visionäär Linnar Viik, Mait Heidelberg ja Anneli Külaots Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning Tanel Kalmet Justiitsministeeriumist.
  

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Posted 16. veebruar 2012 in IRL fraktsioon Riigikogus | Kommentaarid välja lülitatud

« Older Entries «
» Newer Entries »

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info