„Mul on hea meel, et meie sõsarpartei Soomes, kellega oleme olnud heas koostöös 90ndate algusest saati, võitis 56-aastase vaheaja järel Soome presidendivalimised. Kahtlemata on tänane Niinistö võit märgilise tähendusega terves Euroopas," ütles Reinsalu.

Tema hinnangul näitasid presidendivalimised selgelt, et konservatism on muutunud Soomes peavoolu poliitikaks.

Urmas Reinsalu sõnul on IRL-i ja Soome Koonderakonna läbikäimine tihe. „Sissekujunenud tava kohaselt kohtuvad kahe erakonna juhtkonnad ja ministrid regulaarselt, et arutada omavahel nii päeva- kui üldpoliitilistel teemadel," rääkis Reinsalu.

IRL ja Soome Koonderakond kuuluvad mõlemad Euroopa paremerakondade katusorganisatsiooni Euroopa Rahvapartei (ERP) koosseisu. ERP on suurim üle-euroopaline erakond.

Mälestussamba juures süütas Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola pidupäeva puhul küünla ja Põlva Püha Peetri koguduse preester Leevi Lillemäe pidas aastapäevale suunatud avakõne. Avakõne järel said sõna Põlva maavanem Ulla Preeden ning Isamaa ja Res Publica Liidu Põlvamaa piirkonna juhatuse esimees Kaido Pütsepp, kes edastas sõnumi endise maavanema, erakonna peasekretäri ja Riigikogu liikme Priit Sibula poolt. Sõnavõttude järel asetasid pärja mälestussamba jalamile maavanem Ulla Preeden, Kaitseliidu esindaja, Põlva linnapea ning IRL-i Põlvamaa piirkonna juhatuse esimees Kaido Pütsepp.

Priit Sibul vabandas, et ei saanud töökohustuste tõttu isiklikult pärja panekul osaleda ja teatas, et käis austust avaldamas Tallinna Võidusamba juures. Sibula sõnul kirjeldab Tartu rahulepingu sõlmimise päev üsna hästi ja kokkuvõtlikult ka tänapäeva, mis oma argistes toimetustes on täis erinevaid katsumusi ja barjääre. Ta lisas, et hea tahtmisega suudetakse katsumused ja barjäärid seljatada ning saavutada tulemusi, mille üle saab rõõmu tunda. „Me oleme rahvana elanud üle Põhjasõja, võidelnud end iseseisvaks Vabadussõjas, käinud läbi küüditamise raske raja. Aga see kõik ei ole meid murdnud," märkis Sibul ning lisas, et hetkel võib kaaskodanikke kuulates jääda mulje, et just neil päevil elatakse üle kõige keerulisemaid aegu, kuid olukord on tegelikkuses hoopis vastupidine.

Priit Sibul lisas selgituseks: „Vaatamata kõigele elame me praegu läbi ajaloo kõige jõukamat perioodi, mil ise oma peremeestena toimetame. Ma loodan, et mõistame seda ja kuna oleme elanud ajaloos läbi väga keerulisi
aegu, siis ei lase end lämmatada ka headel aegadel." Sibul loodab, et Tartu rahulepingu aastapäev annab võimaluse mõelda ja tunda rõõmu oma riigist ja rahvast. Ta tänab kõiki, kes on aidanud kaasa Eesti riigi tekkimisele ja kõigile neile, kes seda igapäevaselt rõõmuga südames edasi kannavad ja paremaks muuta soovivad.

92 aastat tagasi allkirjastasid kaks meest - Jaan Poska ja Adolf Joffe rahulepingu, mida peetakse Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.

„Minu rohkem kui kaheaastane teenistus piirkonna esimehena pakkus väljakutseid ja eduelamusi, rõõmu headest kaaslastest ja koos saavutatud õnnestumistest," kommenteeris Annely Akkermann 14. jaanuaril valitud uue juhatuse otsust erakonnakaaslastele saadetud e-kirjas. Isiklikus plaanis jõudis Annely Akkermann kahe ja poole aastaga Kihnu vallavanema ametikohalt tubli poliitiku karjääri tippu - Riigikogu liikmeks ja IRL eestseisuse liikmeks.

Annely Akkermanni juhtimisel pääses IRL tagasi Pärnu linnavalitsuse koosseisu, saavutati kõigi aegade parim tulemus Riigikogu valimistel. Samas nendib ta organisatoorseid puudusi. Kuna erakonnal on olnud viimastel aastatel suuri rahalisi raskusi, siis puudus Pärnus palgaline töötaja ja kontor.

„Väga oleks tahtnud jätkata, eriti erakonna tugevdamisega valdade tasandil," ütles tarmukas Pärnumaa naine, kelle sõnades peegeldub soov ka edaspidi seista Pärnumaale võimalikult lähedal.

See on suur au ja meeldiv üllatus. Võtan seda tunnustusena kõigile neile, kes on järjepidevalt võidelnud inimõiguste eest, poliitilisekultuuri parandamise nimel ning siiani usuvad demokraatiasse. Suur osa sellest tunnustusest kuulub neile, keda kaitstes või kellega koostööd tehes on mul olnud võimalik inimõiguste valdkonnas tegutseda. Olgu selleks dissidendid Valgevenest Birmani või oma õiguste eest võitlev aktiivne kogukond Otepää vallas.

Kindlasti innustab presidendi tunnustus kõiki inimõiguste ja demokraatia eest seisvaid eestimaalasi jätkama sellel teel, mille oleme endale valinud.

„Kindlasti annab Raplamaa oma panuse, et erakonnas täituks peagi 10 tuhat liiget, kuid sellest olulisemaks pean olemasolevate liikmete kaasamist ja nende mõtete ning ettepanekutega arvestamist. Erakond algabki maakonna osakondadest ja nende lihtliikmetest. Säärasest arusaamast lähtudes on IRL-l potentsiaalne võimalus tõusta suurimaks parteiks Eestis," rääkis Saare.

Endine Kohila vallavanem Andrus Saare on lõpetanud Tallinna Ülikoolis haldus- ja ärikorralduse bakalaureuseõppe. Ta on riigikogu Rahanduskomisjoni ja Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon liige. Viimastel Riigikogu 2011. aasta valimistel kogus ta Harju- ja Raplamaal 835 häält.
IRL-i Raplamaa piirkonnas on üle 300 liikme ja kohaliku võimu vastutus on võetud viies omavalitsuses.

Järvamaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, aseesimees Kaia Iva, riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär Priit Sibul, riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants, keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas, sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Liisa Pakosta, Annely Akkermann, Andrus Saare, Erki Nool, Peeter Laurson, Andres Jalak, Aivar Kokk ja Juku- Kalle Raid. 

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud külastavad Järvamaa omavalitsusi, ettevõtteid ja haridusasutusi. Näiteks külastab Liisa Pakosta Koeru Hooldekeskust ja lasteaeda. Aivar Kokk teeb visiidi Eivere mõisa. Tõnis Lukas annab Väätsa Põhikoolis, Erki Nool Järva-Jaani Gümnaasiumis ja Koeru Keskkoolis, Margus Tsahkna Türi Põhikoolis ja Marko Mihkelson Paide Ühisgümnaasiumis koolitunde. 

Ene Ergma kohtub Oisus huviseltsiga ja Paides eakatega. Tõnis Lukas, Ene Ergma ja Juku-Kalle Raid teevad koos teiste külastajatega rännaku Ajakeskuses Wittenstein. Marko Pomerants tutvub Valgehobusemäe võimalustega. 

Samuti peab Marko Mihkelson avaliku loengu Järvamaa raamatukogus ja Türi Kultuurimajas teemal „Kuuba- sotsialismi tegelik pale“. Türil on Annely Akkermann külaliseks ettevõtlike naiste ümarlauas, kus arutletakse, mis takistab ja mis on toeks naiste aktiivsel osalemisel ettevõtluses ja ühiskondlikus elus.
  

Järvamaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, aseesimees Kaia Iva, riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär Priit Sibul, riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants, keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas, sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Liisa Pakosta, Annely Akkermann, Andrus Saare, Erki Nool, Peeter Laurson, Andres Jalak, Aivar Kokk ja Juku- Kalle Raid.

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud külastavad Järvamaa omavalitsusi, ettevõtteid ja haridusasutusi. Näiteks külastab Liisa Pakosta Koeru Hooldekeskust ja lasteaeda. Aivar Kokk teeb visiidi Eivere mõisa. Tõnis Lukas annab Väätsa Põhikoolis, Erki Nool Järva-Jaani Gümnaasiumis ja Koeru Keskkoolis, Margus Tsahkna Türi Põhikoolis ja Marko Mihkelson Paide Ühisgümnaasiumis koolitunde.

Ene Ergma kohtub Oisus huviseltsiga ja Paides eakatega. Tõnis Lukas, Ene Ergma ja Juku-Kalle Raid teevad koos teiste külastajatega rännaku Ajakeskuses Wittenstein. Marko Pomerants tutvub Valgehobusemäe võimalustega.

Samuti peab Marko Mihkelson avaliku loengu Järvamaa raamatukogus ja Türi Kultuurimajas teemal „Kuuba- sotsialismi tegelik pale". Türil on Annely Akkermann külaliseks ettevõtlike naiste ümarlauas, kus arutletakse, mis takistab ja mis on toeks naiste aktiivsel osalemisel ettevõtluses ja ühiskondlikus elus.

IRLi Harjumaa piirkonna juhatus valis oma esimesel koosolekul järgmiseks kaheks aastaks piirkonna esimeheks Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni.

„Harju piirkonna juhtimine on mulle tõsine väljakutse. IRL on läbi ajaloo olnud Harjumaal edukas erakond. Samas tuleb meie enam kui 800 piirkonna liikmel koos veel palju ära teha, et toetust ja usaldust hoida ning suurendada," ütles Mihkelson ning lisas, et uue juhatuse suurimaks eesmärgiks on 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks valmistumine.

Tartu Ülikoolis ajaloomagistri kraadi omandanud Marko Mihkelson (42) kuulub Harjumaa piirkonna Viimsi osakonda ning on osutunud Riigikogusse valituks kolmel korral. Viimastel Riigikogu 2011. aasta valimistel kogus ta Harju- ja Raplamaal 3943 häält.

Piirkonna aseesimeesteks valiti Merike Käver ja Erik Sandla. 11-liikmelisse juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Ann Räämet, Andrus Braunbrück, Jan Trei, Erik Sandla, Meelis Härms, Raivo Kokser, Jüri Tümanok, Jaanus Ilumets ning Andres Kaarmann.

30. jaanuaril toimus valitsuse kriisikomisjoni õppus „Küberpalavik 2012“, et välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste puudused ning leida lahendused nende parandamiseks. Samal õppusel osaleb homme ka valitsus.                                                                                                                              

„Õppuse positiivseks tulemiks saab pidada ametkondade oskust ja valmidust koostööks, samuti õigeaegsete otsuste kujundamist ja vastuvõtmist ulatusliku küberrünnaku korral,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher. 

Õppuse „Küberpalavik 2012“ eesmärgiks on välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste kitsaskohad ning leida lahendused nende parandamiseks. Samuti soovitakse kaardistada puudused kehtivates õigusaktides ning ühtlustada arusaamist olemasolevast võimekusest, et selle kaudu tõhustada ametkondade vahelist koostööd. Õppuse läbiviimine aitab kaasa Eesti kõrgema juhtkonna ettevalmistamisele, et osaleda NATO ja Euroopa Liidu strateegilistel kriisiõppustel.

Siseministri juhitavasse kriisikomisjoni kuuluvad riigisekretär, justiitsministeeriumi, kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi kantsler, kaitseväe peastaabi ülem, peaministri poolt nimetatud nõunik, päästeameti peadirektor, riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektor, riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor ja siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler.

Allikas: Siseministeerium

Eesti, Läti ja Leedu jätkavad arutelusid, et täpsustada oma ühiseid seisukohti ja taktikalist tegevust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Riias oma Läti ja Leedu kolleegidega, samuti Euroopa Parlamendi maaelu komisjoni liikmete Sandra Kalniete ja Mairead McGuinnessega.

„Otsisime ühispositsioone ja taktikat otsetoetuste võrdsustamise saavutamiseks," ütles Seeder. Arutluse all olid lisaks rohestamise , ekspordisubsiidiumid ja toetustasemete lõikamise teemad, mille puhul on Seedri sõnul samuti oluline ühiste positsioonide väljatöötamine.

Lisaks kohtus minister Seeder Läti Parlamendi spiikri Solvita Āboltinaga.

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid 20. jaanuaril Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist. Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida ühisturul.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

„Eelnõu eesmärgiks oli soodustada vanemate järelvalvet oma laste kooliskäimise ja õppimise kohta, suurendada ühistranspordi kasutamise harjumust ning tagada võrdsed võimalused kõigile lapsevanematele," selgitas Kruusimäe.

Tema hinnangul oleks saanud õpilaste näitel katsetada ühistranspordi kasutatavuse tõusu üheeurose piletihinnaga ja rahvaküsitlust korraldamata. "Antud eelnõud oleks saanud kasutada võimaliku tasuta ühistranspordi pilootprojektina - vaadata, kui edukaks kujuneb ühistranspordi populariseerimine, samal ajal väärtustades haridust. Samuti oleksime kokku hoidnud vähemalt 31 000 eurot rahvaküsitluseks mõeldud kulusid ning asuda varem sisulise arutelu juurde ühistranspordi tulevikust ja kvaliteedist," rääkis Kruusimäe.

Linnavalitsus aga eelnõud ei toetanud, põhjendades, et õpilastele soodsamate ühistranspordihindade võimaldamine tähendaks linnale suuremat saamata jäävat piletitulu ning see saab toimuda ainult teiste valdkondade arvelt.

„Kui linn ei toeta rahapuudusele vihjates õpilastele sõidusoodustuse pakkumist, siis on vähetõenäoline, et neil õnnestub seda tervele linnale tasuta pakkuda," arvab linnavolinik Kruusimäe.

Täna peame suutma olla oma pärandi väärilised ning määratlema eesti rahva ja riigi järgmised suured väljakutsed.
Rahvuslike huvide poliitika on selge sõnum, kuidas võtta kokku meie erakonna maailmavaade ja missioon. Tänase päeva poliitika peab olema üles ehitatud meie rahva vaimset ja ainelist heaolu silmas pidades.

Esiteks, rahvuslik julgeolek
Välistan igasuguste kompromisside tegemise meie rahvusliku julgeoleku arvel. Tänu meile on tänavu riigikaitse kulud kaks protsenti rahvatulust. Ja see oli õige otsus.

Teiseks, positiivne muutumisvõime
Oleme väike rahvas ja peame mõistma, et sisemine suletus ja seisak toovad kaasa hääbumise. Eesti tugevus on läbi aja olnud avatus uutele ideedele. Konservatiivne maailmavaade näeb vabaduse ja võimaluste tasakaalustajana vastutust homse ees.

Kolmandaks, inimeste elukvaliteet
Praegustel ärevatel aegadel on inimeste suurim ootus Eesti perede toimetulek ja majanduslik kindlustunne. Usk hakkamasaamisesse ja elu paremaks muutumisse on hädavajalik. Siis, just siis julgetakse tuua ilmale lapsi, nautida kultuuri ja tunda uhkust eestlaseks olemise üle.

Kõik algab initsiatiivist ja ettevõtlikkusest. Vaid töö loob uue väärtuse, kasvatab jõukust ja annab kindlustunde. Selle kõrval on oluline tajuda, et Kultuurielu edendamine on rahvusliku eneseteadvuse alus. Neid samme astudes jõuamegi selle tulevikuseisundini, millest unistan: ühiskonnani, mis koosneb tasuvat tööd tegevast keskklassist, kellel jagub aega ja huvi oma järeltulijate kasvatamiseks ning rikkaliku kultuurielu elamiseks. Need inimesed on uhked oma maa ja ajaloo üle, suhtlevalt avatult ja julgelt kogu maailmaga ning panustavad Eesti riigi arengusse.

Rahvuslik julgeolek, positiivne muutumisvõime ja elukvaliteet on eeldused ülima rahvusliku missiooni täitmiseks - eesti rahva kestlikkuse tagamiseks.
Väikese rahvana ei ole meil õigust kasutamata jätta ühtki arukat abinõu, mis teenib meie rahva arvulise kasvatamise sihti.

Meie rahva kestlikkust hoiavad väärtused.
Vabadus, isamaa-armastus, ettevõtlikkus, perekond, kodu, kohusetunne ja töökus on väärtused, mida inimesed annavad oma lastele edasi. Nende kaitsmine ja soodustamine on meie ühine hool ja vastutus, mille kandmist ei võta keegi teine siin maailmas enda peale.

Me suudame oma missiooni tõhusalt täita vaid siis, kui oleme Eesti poliitikas tegijad ja otsustajad. Järelikult peame suutma hoida ja suurendada valijate usaldust, selleks aga peab ka erakonna juhtimine olema missiooni-, mitte kildkonnapõhine.
Usaldusväärne on erakond, mille tegevuse aluseks on õigusselgus, ennustatavus ja vastutus. See on erakond, mis teenib missiooni, mitte iseennast.

Oma põhimõtetega me ei kauple.
Meie positsiooni tugevdamine eeldab erakonnas tõsist dialoogi.
Pean vajalikuks erakonna uue programmi koostamist Meie infovahetus ja kaasamine peab olema tõhusamalt ja kaasaegsemalt korraldatud.
Väga tähtis on vastastikune lugupidamine ja sõnapidamine.
Minu nägemuses peaks IRL kinni pidama järgmistest põhimõtetest:
jääme usaldusväärseks valitsuspartneriks.
välistame jätkuvalt valitsuskoostöö Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga.
me ei tagane tööst Eesti arengu jaoks vajalike reformide nimel.
peame lähtuma konservatiivse rahapoliitika ja majanduspoliitika põhimõtetest.
väärtustame Eesti ärksat rolli Euroopa Liidus.
peame jätkama tööd valimistel antud lubaduste täitmiseks.
Oleme ja jääme avatud erakonnaks. Ootan meiega liituma kõiki Eesti elu eestvedajaid, kes jagavad meie maailmavaadet.

Hea aatekaaslane,
olen olnud nii Isamaa kui Res Publica asutaja. See annab mulle kindluse öelda, et tean, milleks oleme võimelised. Me suudame palju enamat, kui julgeme teinekord iseendalegi tunnistada.
Elagu IRL, elagu Eesti Vabariik

Ma tahaks loota, et tänane üldkogu on meie auväärse ajalooga erakonna jaoks ühes mõttes oluline. Et viimast korda oleks meie kongressil aktuaalne see, millise taustaga meist keegi oli. Kes kampsun, kes lipslane. Õigupoolest oli tunda, et juba eelmisel üldkogul kaks aastat tagasi hakkasid need piirjooned peaaegu hääbuma. Erinevatel põhjustel on nad paraku taas lõkkele löönud ja vaata et tugevamini, kui kunagi varem.

Kahe valitsusvastutust kandnud erakonna liitumine ei saanudki olla kerge, see oli algusest saati teada. Kuid kuus aastat kolisevaid ämbreid, hulgaliselt väärtuslikke meie ridadest lahkunud liikmeid ja poisikeselikku teineteisele ärapanemist, mille peale meie päris konkurendid pihku naeravad - seda peaks olema koolirahaks küllalt.

Seega, minule antud hääl ei pruugi olla Teie jaoks esimene valik, sest vana arm ei roosteta.

Aga ta võiks olla mõistuse hääl lähtuvalt sellest samast unistusest mida just sõnastasin - rabeleda lõpuks lahti vanade ja koltunud konfliktide ahelaist, populismiussist, ümmarguste lubaduste kolinast.

Me pole täna kodust ilmaasjata välja tulnud. Eestil on meid vaja, meid kõiki koos, ühe tõsiseltvõetava erakonnana. Vaadake enda kõrvale, kui palju elukogemust siin saalis on, kui palju on neid inimesi, ilma kelleta poleks Eesti tänast riiki, Eesti taastatud iseseisvust! Ja kui palju on noori inimesi, kes on valmis tehtut hoidma, austama, ja edasi kandma! Meil on võimekus oma ideeline rüht sirgeks ajada.

Meie lahendus, mida olen sõnastanud, on: pöörame Isamaa ja Res Publica Liidus uue, värske lehekülje. IRL peab olema erakond, kes kehastab ühtsust, ausust ja eetilisust. Arutu kisklemine muudab meid nõrgaks ega võimalda meil tõhusalt kaitsta Eesti rahvuslikke eesmärke. Meie peame jääma ka tulevikus erakonnaks, kelle poole pöördutakse rahvusliku iseolemise kaitseks ja rahva elujärje edendamiseks.

Mida meie, me koos, selleks tegema peame?

Esiteks. Selleks peame me liitma erakonna, et erakond saaks paremini liita Eesti ühiskonda meie programmi järgi, meie ideaalide järgi. Meie ideaalid peavad olema suuremad. Alustame juba täna ja iseendist. Ulatagem siis üksteisele sõbrakäsi.

Teiseks. Selleks peame me kaitsma Eesti rahvuslikke eesmärke ja tegema seda nii, et majanduslikkus ei lämmataks rahvuslikkust, ja et rahvuslikkus ei lämmataks majanduslikkust. Peab leiduma viis olla rahvuslik oma sotsiaalpoliitikas, olla rahvuslik oma majanduspoliitikas, olemata seejuures ksenofoob. IRL peab olema see, kes tasakaalukat vaba majandusmõtet seob rahvusliku mõtteviisiga. See on meie eripära ja meie vastutus - ajada rahvuslik-konservatiivset poliitikat ja eristuda sedakaudu ka oma koalitsioonipartnerist.

Kolmandaks. Selleks peame me muutma IRL kõige populaarsemaks rahvaerakonnaks. Eesti inimestel ei ole täna lihtne, ühiskond on kihistunud, liiga kihistunud, ja keskklass vaesub. Teeme seda, mida inimesed tegelikult tahavad. Selleks on vaja paremat analüüsi kui ka paremat suhtlemist, eeskätt inimeste kuulamist. Kutsume erakonda tagasi need, kes on tundnud ennast kõrvalejäetuna. Arendame välja eetilised suhtlusstandardid, et selle erakonnaga tahaksid liituda need, kes tahavad tõesti Eesti ühiskonnas kaasa rääkida, et uutele poliitikahuvilistele oleks pakkuda lisaks aadetele ka toredat suhtluskeskkonda. Meil on vaja rohkem vabakonna vaimu. IRL peab tõsiselt käsile võtma kõik konkurentsivõime suurendamise võimalused. Arvamusküsitlused näitavad seda armutult.

On öeldud, et neid asju, millest ma rääkisin, pole võimalik ellu viia, mõni on veel öelnud, et naise poolt mitte, mõni on arvanud, et ema ei sobi. Vastupidi, ligimesearmastust, emalikkust ja vaimset nõudlikkust on Eesti poliitika laiemast kriisist väljatulemiseks just nimelt tarvis.

IRL peab olema erakond, kes kehastab ühtsust, ausust ja eetilisust. Tehke oma vaba valik! Teie valik on igal juhul õige valik, sest teie, Suurkogu liikmed, olete selle erakonna tõelised juhid.

Ma tahaks loota, et tänane üldkogu on meie auväärse ajalooga erakonna jaoks ühes mõttes oluline. Et viimast korda oleks meie kongressil aktuaalne see, millise taustaga meist keegi oli. Kes kampsun, kes lipslane. Õigupoolest oli tunda, et juba eelmisel üldkogul kaks aastat tagasi hakkasid need piirjooned peaaegu hääbuma. Erinevatel põhjustel on nad paraku taas lõkkele löönud ja vaata et tugevamini, kui kunagi varem.

Kahe valitsusvastutust kandnud erakonna liitumine ei saanudki olla kerge, see oli algusest saati teada. Kuid kuus aastat kolisevaid ämbreid, hulgaliselt väärtuslikke meie ridadest lahkunud liikmeid ja poisikeselikku teineteisele ärapanemist, mille peale meie päris konkurendid pihku naeravad - seda peaks olema koolirahaks küllalt.

Seega, minule antud hääl ei pruugi olla Teie jaoks esimene valik, sest vana arm ei roosteta. 

Aga ta võiks olla mõistuse hääl lähtuvalt sellest samast unistusest mida just sõnastasin - rabeleda lõpuks lahti vanade ja koltunud konfliktide ahelaist, populismiussist, ümmarguste lubaduste kolinast.Me pole täna kodust ilmaasjata välja tulnud. Eestil on meid vaja, meid kõiki koos, ühe tõsiseltvõetava erakonnana. Vaadake enda kõrvale, kui palju elukogemust siin saalis on, kui palju on neid inimesi, ilma kelleta poleks Eesti tänast riiki, Eesti taastatud iseseisvust! Ja kui palju on noori inimesi, kes on valmis tehtut hoidma, austama, ja edasi kandma! Meil on võimekus oma ideeline rüht sirgeks ajada.Meie lahendus, mida olen sõnastanud, on: pöörame Isamaa ja Res Publica Liidus uue, värske lehekülje. IRL peab olema erakond, kes kehastab ühtsust, ausust ja eetilisust. Arutu kisklemine muudab meid nõrgaks ega võimalda meil tõhusalt kaitsta Eesti rahvuslikke eesmärke. Meie peame jääma ka tulevikus erakonnaks, kelle poole pöördutakse rahvusliku iseolemise kaitseks ja rahva elujärje edendamiseks.

Mida meie, me koos, selleks tegema peame?Esiteks. Selleks peame me liitma erakonna, et erakond saaks paremini liita Eesti ühiskonda meie programmi järgi, meie ideaalide järgi. Meie ideaalid peavad olema suuremad. Alustame juba täna ja iseendist. Ulatagem siis üksteisele sõbrakäsi. Teiseks. Selleks peame me kaitsma Eesti rahvuslikke eesmärke ja tegema seda nii, et majanduslikkus ei lämmataks rahvuslikkust, ja et rahvuslikkus ei lämmataks majanduslikkust. Peab leiduma viis olla rahvuslik oma sotsiaalpoliitikas, olla rahvuslik oma majanduspoliitikas, olemata seejuures ksenofoob. IRL peab olema see, kes tasakaalukat vaba majandusmõtet seob rahvusliku mõtteviisiga. See on meie eripära ja meie vastutus - ajada rahvuslik-konservatiivset poliitikat ja eristuda sedakaudu ka oma koalitsioonipartnerist.Kolmandaks. Selleks peame me muutma IRL kõige populaarsemaks rahvaerakonnaks. Eesti inimestel ei ole täna lihtne, ühiskond on kihistunud, liiga kihistunud, ja keskklass vaesub. Teeme seda, mida inimesed tegelikult tahavad. Selleks on vaja paremat analüüsi kui ka paremat suhtlemist, eeskätt inimeste kuulamist. Kutsume erakonda tagasi need, kes on tundnud ennast kõrvalejäetuna. Arendame välja eetilised suhtlusstandardid, et selle erakonnaga tahaksid liituda need, kes tahavad tõesti Eesti ühiskonnas kaasa rääkida, et uutele poliitikahuvilistele oleks pakkuda lisaks aadetele ka toredat suhtluskeskkonda. Meil on vaja rohkem vabakonna vaimu. IRL peab tõsiselt käsile võtma kõik konkurentsivõime suurendamise võimalused. Arvamusküsitlused näitavad seda armutult. On öeldud, et neid asju, millest ma rääkisin, pole võimalik ellu viia, mõni on veel öelnud, et naise poolt mitte, mõni on arvanud, et ema ei sobi. Vastupidi, ligimesearmastust, emalikkust ja vaimset nõudlikkust on Eesti poliitika laiemast kriisist väljatulemiseks just nimelt tarvis.IRL peab olema erakond, kes kehastab ühtsust, ausust ja eetilisust. Tehke oma vaba valik! Teie valik on igal juhul õige valik, sest teie, Suurkogu liikmed, olete selle erakonna tõelised juhid.

Homme peab IRL-i hakkama juhtima üks kolmest esimehe kandidaadist ja mul on hea meel, et kandideerijaid on rohkem kui üks. Minu tänud kõikidele kandideerijatele, et te olete valmis võtma enda peale vastutust olla IRL-i uus juht.

Homsel Suurkogul näeme nii võitjaid kui kaotajaid, rahulolevaid ja rahulolematuid. Kuid olenemata sellest, kes homsel päeval valituks osutub, tuleb isiklikud pettumused alla suruda ja ehk hoopis hetkeks enda sisse vaadata ja küsida: mida olen ma ise tegemata jätnud, et ei ole teeninud mõttekaaslaste usaldust? Me peame leidma indu enda ühine eesmärk selgemini lahti mõtestada ja leidma tee, kuidas üheskoos ka peale Suurkogu edasi liikuda. Peame mõtlema, kuidas ehitada ülesse just selline IRL, mille üle tunneksid uhkust võimalikult paljud meie liikmetest ja valijatest. Ja seda ei saa me teha teisti kui üheskoos!

Mul on hea meel, et oleme julge ja avatud erakond. Kõige paremini näitab seda Suurkogul erakonna juhtorganitesse kandideerijate hulk, mis tähendab, et meie seas on palju neid inimesi, kes on nõus ja valmis vastutuskoorma enda õlule võtma ja IRL-i ning Eesti Vabariigi eest hea seisma. Ma ei eitagi, et viimaste sündmuste taustal on ajad IRL-i jaoks olnud rasked, kuid pean oluliseks, et oleme käitunud murede lahendamisel resoluutselt ja põhimõttekindlana.

Kes ka ei osutuks homme valituks, tahan loota, et uus juht ja teised valitud juhivad erakonda julgelt edasi, jätkates nähtava ja konservatiivse poliitika ajamist.

Ene Ergma
IRL-i aseesimees

Siseminister Ken-Marti Vaher osales neljapäeval Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus avaldati toetust liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamisele, et paremini valmistuda võimalikeks sisserände kriisideks tulevikus. Hindamiste eesmärk on jälgida regulaarselt riikide suutlikkust varjupaigataotlejate vastuvõtmisel ning pakkuda tehnilist ja rahalist abi liikmesriikidele, kes on sattunud suure sisserände surve alla või kelle varjupaigasüsteemis esineb vajakajäämisi. 

Vaheri sõnul peab migratsiooniarutelude fookus olema probleemide ennetusel ja riskide maandamisel. Tema kinnitusel peaks Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet koos Euroopa piirivalveametiga koostama regulaarselt riskianalüüse, et hinnata liikmesriikide valmisolekut suure sisserände ja varjupaigataotlejate arvuga toimetulekuks. 

Araabia kevade kaasmõjuna kasvas eelmisel aastal märkimisväärselt varjupaigataotluste arv Euroopa Liidu riikides ning jätkuv ebastabiilsus Euroopa naabruses mõjutab arenguid ka sel aastal. ÜRO pagulasvoliniku ameti hinnangul kasvas varjupaigataotluste arv mullu esimesel poolaastal enam kui 17 protsenti. 

„On oluline, et me ei keskenduks tagajärgedele, vaid püüaks tagada piisava valmisoleku kõikides liikmesriikides,“ ütles Vaher ja lisas, et solidaarsus on Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtteid, mille rakendamisel peaks olema põhiline rõhk tehnilisel ja rahalisel abil. „Solidaarsus ei tähenda aga põhjendamatut ega kunstlikku liikmesriikide võrdsustamist sisserände koormuse kandmisel.“

Vaheri sõnul on peamisteks vahenditeks abivajajate toetamisel Euroopa Liidu piirivalveagentuuri FRONTEX piirivalveoperatsioonid, solidaarsusfondidest eraldatav raha ning Euroopa varjupaiga tugiameti osutatav tehniline abi varjupaigamenetluste korraldamisel.

Kopenhaagenis neljapäeval ja reedel toimuva justiits- ja siseministrite kohtumise üheks peateemaks on solidaarsus ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamine. Taani soovib Euroopa Liidu eesistujariigina jõuda kokkuleppele Dublini määruse eelnõu muudatustes, mis sisaldavad varase hoiatuse ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamise mehhanismi.

Ühtlasi tegi Euroopa Komisjon eelmise aasta lõpus ettepaneku uue Euroopa varjupaiga- ja migratsioonifondi loomiseks, mis võimaldaks uue finantsperspektiivi raames pakkuda Euroopa Liidu rahalist tuge liikmesriikidele, kes on sattunud suure rändesurve alla. Fondi mahuks on planeeritud 3,9 miljardit eurot ning see on jätk tänastele solidaarsusfondidele, mis toimivad 2013. aastani.

Allikas: Siseministeerium

Segaseks aga jääb see, mille vastu siis tegelikult ollakse ja kas sellest ise ikka täpselt aru ka saadakse. Tänase kõrgharidussüsteemi jätkudes on demograafilist situatsiooni arvestades 4 aasta pärast selles sektoris ca 40 miljonit eurot vähem kui täna. Seda on umbes samapalju kui täna erasektorist kõrgharidusse vahendeid juurde tuleb. Tänase süsteemi kokkukukkumisele on viidanud nii OECD 2007 aasta analüüs kui Riigikontrolli märgukiri, seega on muudatused paratamatud.

Eesti on edukas, sest me oleme teinud julgeid ja keerulisi otsuseid. Tasuta kõrghariduse temaatika on kindlasti üks näide meie julgetest sammudest. Loodan, et õige pea jõuab kooskõlastusringilt Riigikogusse ka vajaduspõhiste toetuste eelnõu ning saame ka selle menetleda ning kiirelt rakendada. Valdavalt liigutakse maailmas vastupidises suunas ehk pigem kasvab eraraha kõrghariduses. Kuivõrd Eesti kõige olulisem ressurss on inimene, siis on ülimalt loogiline ja viimane aeg, et me senisest enam inimesse investeerime. Ainult haritud inimese ja tema panustamise läbi on meil võimalik ühiskondlikku kogurikkust kasvatada.

Minu arvates on tulevane süsteem võrreldes tänasega õiglasem. Täna pääsevad noored kõrgkooli, kas läbi eksamisõela riikliku koolitustellimuse kohtadele või oluliselt madalama lävendiga end ülikooli sisse ostes. Tasulistel kohtadel olevad üliõpilased peavad maksma kogu ülikooli vältel, praktiliselt sõltumata oma õpingutulemustest. Täna on ülikooli saada raske, kuid välja kukkuda on sealt veelgi raskem. Raha on määravam kui inimese akadeemilised võimed, mistõttu nii mõnigi andekas noor võib jääda seetõttu ülikoolist üldse välja. Loomulikult on tarvis tulevikus pingutada, et oma 30 EAP kätte saada. Aga ka tulevikus ei maksta kusagil vaid tööl käimise eest.

Mõneti üllatab mind meie tulevaste ja tänaste üliõpilaste suhtumine, sest just nende jaoks muutub olukord paremaks. Reformi läbiviimine võimaldab järgnevatel aastatel ühe üliõpilase tarbeks kasutatava raha kahekordistada.

Nii Tartu kui Tallinna Tehnikaülikool kuuluvad maailma parimate kõrgkoolide hulka ning need, kes tahavad pühenduda õppimisele saavad seda pärast eelnõu rakendumist teha tasuta. Ehk Eestist saab tulevikus maailmatasemel kõrghariduse tasuta.

„Tasuta kõrgharidusega tagame, et iga võimekas ja motiveeritud noor saab õiguse tasuta õppeks, kandes ühtlasi kohustust õpingutele pühenduda ja haridus õigeaegselt omandada. Meie ideaaliks pole kõigile tasuta kommunistliku paradiisi pakkumine. Täistööajaga osaajalised õppurid maksaksid aga jõukohast ja neile õiglast õppemaksu ning kursusekordajad korvaksid ülikoolile tekkivad lisakulud," rääkis Aaviksoo.

Aaviksoo sõnul on ülikoolide riigieelarveline rahastamine kavandatud kasvama kõigil eelseisvatel reformiaastatel. „Reform suurendab kõrghariduse rahastamist üle 25% ja enam kui kahekordistab tudengitele mõeldud sotsiaaltoetused, mis tagab parema ligipääsu kõrgharidusele," rääkis minister.

Aaviksoo toonitas, et täisajaline õppekohustus peab käima käsikäes vajaduspõhiste õppetoetustega. „Õppetoetuste eelnõu on hetkel valitsuse kooskõlastusringil ja jõuab peagi menetlemiseks riigikokku," lõpetas Aaviskoo.

Inimõiguste Instituudi nõunik Silver Meikar kirjutab, et nõrga sisedemokraatiaga ja korrumpeerunud juhtimisega erakonnad kasvatavad uut põlvkonda moraalilagedaid poliitikuid, kes saavad olla vaid eelmistest veel küünilisemad.

Poliitilise moraali kriisi jäämäe veepealne osa on, et mõned poliitikud ja erakonnad panevad teadlikult toime ühiskonna õiglustunde vastaseid tegusid, mida vahel avastab uurimisorganite või ajakirjanike terav silm. Märksa ohtlikum osa asub sogase vee all, poliitika süsteemis ja seal tegutsejate peas. Isegi paljud patustamisega vahele jäänud ei suuda siiralt mõista, et on millegi vastu eksinud.

Rusikahoop näkku on ühtemoodi valus, olenemata sellest, kas lööja mõistab oma teguviisi kurjust või peab seda normaalseks. Vahe on selles, et teisel juhul normidest ja seadustest ei piisa ning isik jääb alati otsima võimalust end veel kord vägivalla abil kehtestada. Need, kes arvavad, et «poliitika ongi räpane mäng», peavad varjatud annetuste vastuvõtmist, inimestega mittearvestamist, illegaalset luuretegevust ja mõjuvõimuga kauplemist tavapäraseks.

Mitte miski ei seo rohkem kui ühiselt sooritatud kuritegu. Erakonna rahaasjade ja võimule saamisega kaasnevate positsioonide jagamise eest vastutava peasekretäri ametit ei usaldata kunagi isikule, kes võiks parteiladviku eksimusi paljastada. Lojaalsuse ees tagatakse talle täielik toetus ja kaitse, kui ta ise peaks skandaali sattuma.

Isiklikult on mul Priit Toobalist kahju, nagu mul on kahju noortekolooniasse sattunud poisiohtu mehest. Tolle pätitembud on paljuski ju põhjustatud välistest teguritest: kehvast kodusest kasvatusest, halbadest sõpradest ja/või kuritegevust soosivast ümbruskonnast.

Parteis kiiret karjääri ihalev noorsand peab omaks võtma kehtestatud reeglid ning tõestama jäägitut lojaalsust eliidile. Nii toodavad nõrga sisedemokraatia ja korrumpeerunud juhtimisega erakonnad uut põlvkonda moraalituid poliitikuid, kes saavad olla vaid eelnevatest küünilisemad. Nemad ju ei ole ju kunagi näinud, et saab ka teisiti. Meil jääb üle vaid kurvalt ohata: «Nii noor ja juba korruptant.»

Korruptsioon erakondades on oht riiklikule julgeolekule. Kui ka 600-eurose annetuse peale kahtlaselt ärimehelt võidakse algatada riiklik uurimine, siis mida on valmis tegema riigivõimu juures olev poliitik selleks, et päevavalgele ei tuleks märksa suuremad varjatud annetused? Ebaseadusliku tegevusega seotud poliitikud muutuvad kergesti küsitava moraaliga ärimeeste šantaaži objektideks ja seda enam, mida kõrgemale nad karjääriredelil tõusevad.

Ainuke võimalus poliitilise moraali­kriisi ületamiseks on puhastustuli erakondade sees ja poliitikute peas. Need, kes teavad, peavad avalikult rääkima, ning need, kes on eksinud, peavad poliitikast lahkuma. Selle saavutamiseks pole vaja uut karmimat seadust, vaid tegelikku sisedemokraatiat.

Üheks sisedemokraatia oluliseks instantsiks, mis võimaldab moraaliküsimusi arutada partei sees, on aukohus. Aukohtud ei ole lahenduseks kriminaalse tegevuse puhul, kuid võivad seda olla juhtumitel, kui juhtivatel kohtadel olevad erakonnaliikmed lähevad vastuollu partei või ühiskonna väärtuste ja põhimõtetega. Näiteks nagu reformierakondlik Otepää vallavõim, kelle tegevusele hinnangu andmise võttis erakonna aukohus lõpuks menetlusse.

Selle juhtumi puhul on tõrvatilgaks meepotis asjaolu, et sisedemokraatia masinavärgi lükkas käima vallavõimu kahtlaste tegevuste meediasse jõudmine. Sama tuleb öelda ka teiste erakondade aukohtu tegevuse kohta. Mis «sise-» see on, kui ta sõltub olulisel määral välistest teguritest?

Pole ime, et IRLi uue esimehe kandidaatide esimese väitluse põhiteemaks kujunes erakonna sisedemokraatia kesine olukord. Kindlasti ei tohiks IRLi liikmed pimesi uskuda kandidaadi ilusaid lubadusi ausast, kaasavast ja avatud asjaajamisest. Erakonna suurkogul 28. jaanuaril võiksid valijad enne sedeli kasti laskmist mõelda, kas «äraostmatute» positsiooni kinnistumine erakonna ladvikus on toimunud demokraatia väärtusi järgides.

Mõnes mõttes on parteide sisedemokraatia kindlate piirideta ala, mille suhtes võib eksisteerida sama palju erinevaid arvamusi kui demokraatia suhtes üldiselt. Nende mõlema eesmärk on aga luua süsteem, mis tagab, et keegi ei saaks valitseda üksi ja igavesti. Sellise süsteemi osaks on kokkulepitud normid, institutsioonid ja protsessid. Parteide sisedemokraatia tagamisel on kõige olulisem protsess ehk kuidas asju tehakse.

Pakun välja viis printsiipi, mille alusel võib hinnata demokraatia olemasolu (või selle puudumist) iga erakonna sees. Need on järgmised: info kättesaadavus kõigile liikmetele; mehhanismid, mis välistavad otsustega manipuleerimise; sõnavabadus ja võimalus parteipoliitikat mõjutada; sisuline võimalus saada valituks juhtorganitesse; erakonna rahastamise ausus ja läbipaistvus.

Iga selle printsiibi kohta võiks kirjutada raamatu ning ka siis ei oleks teema ammendunud. Kindlasti on kõikidel erakondadel ruumi sisedemokraatia parandamiseks, kuid kõik ei ole kahtlemata ka üdini halb. Kolmanda printsiibi heaks näiteks Reformierakonnas oli viimaste parlamendivalimiste programm, mis koostati pikkade avatud arutelude tulemusena. Halvaks pean ma Reformierakonna puhul aga sisedebati arendamiseks loodud e-foorumit, mis sõnavabaduse asemel annab võimaluse seda hoopis pärssida. Vähese kasutajaskonnaga e-demokraatiavahendist ideed sageli kaugemale ei jõuagi.

Samas on tegemist võrdlemisi tühise näitega võrreldes juhtumitega, kus mõne erakonna sisedemokraatia on muudetud sisediktatuuriks. Kui erakonnad jagavad mitteparteilisi töökohti vastavalt lojaalsusele, kui saadikutel keelatakse isegi valla lehte kirjutada või tuuakse olulisteks hääletusteks kohale uued, äraostetud parteiliikmed, sarnaneb see rohkem Valgevene režiimi kui põhjamaise demokraatia vahenditega.

Kriitikanoolte lendu laskmisest hoolimata kinnitan, et Eesti parteid on tunduvalt paremad kui enamikus teistes 90ndatel vabanenud riikides. Samuti usun, et parlamentaarne demokraatia on 21. sajandil parim valitsemisviis ning me oleme paarikümne aastaga suutnud üles ehitada üle ­ootuste hea riigi.

Seega ei ole ma mitte niivõrd kriitiline, vaid pigem mures. Mures sellepärast, et näen võimu konsolideerumist ning alternatiivide kadumist. Mures, sest parlamentaarse demokraatia alustalad – erakonnad – ei suuda alati mõista oma vastutusrikast rolli. Mures, sest usalduse kadumine erakondade suhtes tähendab alternatiivi – «valgustatud juhi» – populaarsuse tõusu. Ning kõike seda kultiveerib sisedemokraatia ebapiisavus.

Erakondade sisedemokraatia vähikäik algas Res Publica «uue poliitikaga», mida ehiti avatuma ja ausama asjaajamise lubadusega. Tegelikult pani see aluse suletud, populistlikule ja tehnokraatlikule marketingipoliitikale. Ka mina arvasin ekslikult, et noor «äraostmatu» erakond muutub aja jooksul vanade parteide sarnaseks. Vastupidi, Res Publica edu sundis teisi võtma üle nende populistliku taktika ja turundusvahendid.

Üheks parteide eesmärgiks sai liikmeskonna laiendamine vahendeid valimata. Kaubanduskeskuses pensionifondikampaania stiilis erakonda värvatud uuelt liikmelt ei saagi nõuda, et ta liikmemaksu maksaks või oma maailmavaatelt mingit kindlat klassikalist ideoloogiat toetaks.

Sellest veelgi ohtlikum on parteimaastiku väljakujunemisega kaasnenud parteidistsipliin ning sisulise võimuvahetusvõimaluse kadumine. Jah, parteide esimehed, peasekretärid ja piirkondade juhid vahetuvad, kuid uued jätkavad samade vahenditega ega soovi päevavalgele tuua eelkäijate kahtlaseid otsuseid ja tegusid.

Vastupidise näite leiame Saksamaalt, kus 2003. aastal viisid Saksa liberaalse partei FDP uued juhid skandaali kinnimätsimise asemel ise politseisse dokumendid, mis näitasid nende parlamendisaadiku Jürgen Möllemanni kahtlasi rahatehinguid. Möllemann andis 400 inimesele kokku 3,5 miljonit eurot, et nad kannaksid selle oma nime all annetusena parteikontole. Kohtuprotsess käib siiani ning FDPd ootab trahv, mis on vähemalt illegaalselt annetatud summa suurune. Varjatud annetuse teinud sajad inimesed on saanud kriminaalkaristuse ning Möllemann sooritas 2003. aastal (tõenäoliselt) enesetapu.

Ka Eesti poliitika oleks oluliselt puhtam, kui uued juhtorganitesse valitud poliitikud ei pelgaks tuhnida vanades paberites ja pöörduksid kahtlaste tehingute asjus õiguskaitseorganite poole ning kõik lihtliikmed nõuaksid, et nende erakonna poliitikud käituksid moraalselt. Päevaskandaalide lahendamine võib aidata kriisist üle saada, kuid pikaajaline muutus saab toimuda siis, kui keskenduda süsteemsetele puudustele.

(Artikkel ilmus 24.01.2012 päevalehes Postimees: Silver Meikar, Inimõiguste instituudi nõunik)

"Kultuurikomisjon kogunes eelnõu kahe lugemise vahel kaheksa korda, arutas põhjalikult läbi erinevaid variante ning arvestas enamikke tehtud ettepanekuid," rääkis Pakosta.

Pakosta tõi välja, et eelnõusse lisati üliõpilaste soovitud lävendipõhine vastuvõtt kõrgkooli ning ka vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem rakendub samaaegselt tasuta õppega.

"Samuti muutsime palju erinevaid arvamusi tekitanud ainepunktide nõudearvestuse semestrite lõikes kumulatiivseks. Kui üliõpilane täidab semestris õppekava enam kui 30 ainepunkti, siis on tal võimalik järgmisel semestril selle võrra vähem ainepunkte teha ja endiselt tasuta edasi õppida. Sellisena väljapakutud õppekava täitmise nõudele avaldas toetust ka Eesti Rektorite Nõukogu," rääkis Pakosta.

Pakosta sõnul tuleb arvestada, et tudengil on lisaks olevikule ka tulevik. „Täna on tööandjate ootus suurem nõudlikkus ülikoolis, mis tagab tudengite võimalikult kiire jõudmise tööturu täieõiguslikeks osaliseteks. Ühiskonna ootused noorte töökusele on suuremad, kui noored ise seda ehk tunnistavadki," selgitas Pakosta.

Ta lisas, et mõne ainepunkti tegematajätmine ei tähenda üliõpilasele veel terve semestri kinnimaksmist. "Õppekulude hüvitamisel ei saa üliõpilaselt näiteks kahe täitmata ainepunkti eest nõuda kogu semestri õpingute hüvitamist," ütles Pakosta. "Samas suurenes ülikoolide õigus semestri pikkusi paindlikumalt määrata, seega on tagatud ka noorte soovitud akadeemiline vabadus õppetöö korraldamisel ja õppekoormuse jagamisel."

Eelnõus suurendati oluliselt ka lapsevanemate, puuetega inimeste ja ajateenistust läbivate tudengite õigusi. "Lapsevanematel (kuni lapse 7-aastaseks saamiseni või puudega lapse vanematel) ja puuetega isikutel on õigus tasuta õppida omas tempos, lisaks suurendati praegusega võrreldes nende tudengite õigust akadeemilise puhkuse ajal õppida ja ainepunkte sooritada. Ülejäänud tudengitele säilis õigus akadeemilise puhkuse ajal õppida, ent vähendasime motivatsiooni eksamivõlgnevusi akadeemilise puhkuse vältel ära õiendada," selgitas Pakosta ja rõhutas vajadust vaadata õppimist laiemalt.

Tema sõnul on eelnõu peamine eesmärk võimaldada tasuta õpe kõigile töökatele tudengitele, laiendades praegusega võrreldes nii tasuta tudengite arvu kui ka ülikoolide akadeemilist vabadust.

"Kultuurikomisjon kogunes eelnõu kahe lugemise vahel kaheksa korda, arutas põhjalikult läbi erinevaid variante ning arvestas enamikke tehtud ettepanekuid," rääkis Pakosta. 

Pakosta tõi välja, et eelnõusse lisati üliõpilaste soovitud lävendipõhine vastuvõtt kõrgkooli ning ka vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem rakendub samaaegselt tasuta õppega. 

"Samuti muutsime palju erinevaid arvamusi tekitanud ainepunktide nõudearvestuse semestrite lõikes kumulatiivseks. Kui üliõpilane täidab semestris õppekava enam kui 30 ainepunkti, siis on tal võimalik järgmisel semestril selle võrra vähem ainepunkte teha ja endiselt tasuta edasi õppida. Sellisena väljapakutud õppekava täitmise nõudele avaldas toetust ka Eesti Rektorite Nõukogu," rääkis Pakosta. 

Pakosta sõnul tuleb arvestada, et tudengil on lisaks olevikule ka tulevik. „Täna on tööandjate ootus suurem nõudlikkus ülikoolis, mis tagab tudengite võimalikult kiire jõudmise tööturu täieõiguslikeks osaliseteks. Ühiskonna ootused noorte töökusele on suuremad, kui noored ise seda ehk tunnistavadki," selgitas Pakosta. 

Ta lisas, et mõne ainepunkti tegematajätmine ei tähenda üliõpilasele veel terve semestri kinnimaksmist. "Õppekulude hüvitamisel ei saa üliõpilaselt näiteks kahe täitmata ainepunkti eest nõuda kogu semestri õpingute hüvitamist," ütles Pakosta. "Samas suurenes ülikoolide õigus semestri pikkusi paindlikumalt määrata, seega on tagatud ka noorte soovitud akadeemiline vabadus õppetöö korraldamisel ja õppekoormuse jagamisel." 

Eelnõus suurendati oluliselt ka lapsevanemate, puuetega inimeste ja ajateenistust läbivate tudengite õigusi. "Lapsevanematel (kuni lapse 7-aastaseks saamiseni või puudega lapse vanematel) ja puuetega isikutel on õigus tasuta õppida omas tempos, lisaks suurendati praegusega võrreldes nende tudengite õigust akadeemilise puhkuse ajal õppida ja ainepunkte sooritada. Ülejäänud tudengitele säilis õigus akadeemilise puhkuse ajal õppida, ent vähendasime motivatsiooni eksamivõlgnevusi akadeemilise puhkuse vältel ära õiendada," selgitas Pakosta ja rõhutas vajadust vaadata õppimist laiemalt. 

Tema sõnul on eelnõu peamine eesmärk võimaldada tasuta õpe kõigile töökatele tudengitele, laiendades praegusega võrreldes nii tasuta tudengite arvu kui ka ülikoolide akadeemilist vabadust.
  

Brüsselis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogul avaldas Eesti delegatsioon muret, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) turukorralduse määrus toob kaasa liigset bürokraatiat.

Eesti toetab kõiki meetmeid, mis aitavad suurendada põllumajandustootjate läbirääkimisjõudu ja soodustavad nende ühistegevust. "Leian, et ühistegevust puudutavad reeglid peavad olema selged, üheselt mõistetavad ja lihtsad nii administratsioonile kui ka põllumajandustootjatele," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Samas valmistab Seederi sõnul talle mulle muret eelnõus olev kohustuslik nõue tunnustada liikmesriigi poolt tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite ja tootmisharudevahelisi organisatsioone. "Minu hinnangul toob see kaasa palju bürokraatiat ja läheb vastuollu üldise lihtsustamise põhimõttega. Igasugune tunnustamine peaks jääma liikmesriigi enda otsustada ja seda ei tohiks liikmesriigile kohustuslikuks teha," on Seeder seisukohal.

Eesti rõhutas vajadust tagada kriisiolukordades EL meetmete kiire ja paindlik rakendamine. Tootjaorganisatsioone puudutavad sätted peavad olema selged ja EL-i üleselt üheselt mõistetavad.

"Eesti jaoks on oluline, et komisjon saaks vajadusel operatiivselt reageerida võimalikele turuhäiretele ning astuda samme tarbijate usalduse taastamiseks. Leian, et kavandatavad erakorralised meetmed peaksid olema paindlikud ning laienema kõigile sektoritele. Lisaks soovin rõhutada, et väljatöötatavad meetmed peavad sobima konkreetsele sektorile ning turutõrgetest otseselt mõjutatud liikmesriikidele," rääkis Seeder.

Brüsselis toimunud põllumajandusministrite kohtumisel oli lisaks ÜPP turukorraldusmeetmetele arutluse all loomatervise strateegia. Detailsem arutelu sellel teemal toimub järgnevatel nõukogu istungitel.

Lisaks kohtus minister Seeder Rootsi ja Belgia kolleegidega, kellele selgitati Eesti seisukohti EL otsetoetuste tasemete võrdsustamise osas. "Nii Rootsi kui Belgia kolleegid väljendasid mõistmist meie olukorrale, kuid leidsid samas, et kompromissid on komplitseeritud," märkis Seeder.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Ülle Madise on Riigiõiguse professor, Vabariigi Presidendi õigusnõunik. Ta on tuntud ja tunnustatud asjatundja avaliku õiguse küsimustes. Oma arvamuste, analüüside, esinemiste ja avalike arutelude juhtimisega on ta teenäitajaks paljude jaoks. Ülle Madise on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid ja arendanud euroopalikku poliitilist kultuuri.

Eesti Naiste Koostööketi algatatud Teenäitaja aunimetuse eesmärk on väärtustada eetikat, parandada poliitilist kliimat, mõjutada suhtlemist ja poliitilist kultuuri, kaitsta isiku õigusi ja vabadusi. Teenäitajaks võib olla avaliku elu tegelane, kes oma tegevusega on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid, arendanud euroopalikku kultuuri, edendanud võrdõiguslikkust, aidanud lahendada ühiskonda ahistavaid kriise või vastuolusid.

Seni on Teenäitaja aunimetuse pälvinud Ülle-Marike Papp, Silvi Ojamuru, Külli Vollmer, Ülle Aaskivi, Marina Kaljurand, Viive Rosenberg, Airi Värnik ja Siiri Oviir.

Ühtekokku üheksandat korda välja antava aunimetuse pidulik üleandmine toimub esmaspäeval, 06. veebruaril Tallinnas Toompea lossis.

"Leidsime üksmeele mitmes küsimuses, sealhulgas selles, et otse- ja maaelutoetused tuleb võimalikult kiiresti võrdsustada, lisaks leidsime muidki ühiseid seisukohti, milles meie lähtekohad ja arvamused on sarnased," ütles Seeder.

Seederi sõnul võib sellise kõrgetasemelise kohtumisega väga rahul olla, kuna lisaks tunnustas Suurbritannia minister eile maailma suurimal toidumessil Grüne Woche allkirjad saanud Baltimaade põllumajandusministrite ja põllumeeste esindusorganisatsiooonide ühisdeklaratsiooni.

Minister Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti ÜPP kohta ja selgitada toetuste võrdsustamise vajadust.

Samuti osaleb Seeder põllumajandusministrite tippkohtumisel, kus ligi 50 ministrit üle kogu maailma püüavad leida lahendusi küsimusele, kuidas piiratud ressursse optimaalsemalt kasutada, et tagada toiduga kindlustatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist.

„Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu," ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põllumajandusorganisatsioonid on otsetoetuste võrdsustamise nõudmises ühte meelt ja teevad tõhusat koostööd.

Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida liidu ühisturul.

Eesti poolt kirjutasid dokumendile alla põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja president Aavo Mölder ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad avaldavad EL-i ühisele põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformidele tunnustust, kuid märgivad, et liikmesriikide erinevad toetustasemed ohustavad Balti riikide talunike konkurentsivõimet.

"Usume, et ühiste jõupingutustega suudame leida mõistliku lahenduse suurendamaks avalikku usaldust ja saatmaks selgeid signaale selle kohta, et Euroopa Liidus on kõigil õigus võrdsetele talupidamistingimustele. Usume, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas ka Balti riikidel peavad olema tagatud piisavad rahalised vahendid vastamaks uutele väljakutsetele, mis meil kõigil lähitulevikus ees seisavad," toonitavad allakirjutanud.

Ühispöördumises viidatakse ka sellel, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja üle minnes vabale turumajandusele 1990 aastate alguses, sattusid Balti riikide põllumajandustootjad, maaelu ning põllumajanduslik infrastruktuur väga suurde kriisi, mille stabiliseerimine ja ülesehitus käib Balti riikides tänini.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

 Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti sai täna Berliinis kinnituse, et saab 2014. aastal maailma suurima toidumessi Grüne Woche partnerriigiks.

Messe Berlin juhatuse esimehe Raimund Hoschiga messil kohtunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tähendab see Eestile suurt ja ainulaadset võimalust tutvustada rahvusvahelisel tasandil meie kööki ja toidukultuuri, Eestit kui riiki tervikuna ja turismi sihtriiki. "On rõõm tõdeda, et Eesti on saanud kindlustunde partnerriigiks valmistumiseks," sõnas Seeder.

Eesti on Grüne Woche partnerriigiks Hoschi kinnitusel esimene valik ja ametlik staatus kinnitatakse lepinguga. Tänavu on Grüne Woche partnerriik Rumeenia, 2013. aastal Holland.

Hosch märkis, et kui Poola oli möödunud aastal Grüne Woche partnerriigiks, siis kasvas nende põllumajandustoodete eksport Saksamaale 12 protsenti, mis Seedri hinnagul näitab kõnekalt, mis võimalused Eestit ees ootavad.

Lisaks kohtus Seeder täna Grüne Woche Eesti väljapanekul Gruusia ja Moldova põllumajandusministriga.

Gruusia minister Zaza Gorozi selgitas, et Gruusias on põllumajanduspoliitika seatud riiklikult üheks eelisarendavaks valdkonnaks ja koostööst Eestiga ollakse huvitatud ka seetõttu, et Eesti kaudu pääseksid nende kaubad Euroopa Liidu turule. Eesti ja Gruusia põllumajandusministeerium otsustasid moodustada ühise koostöögrupi, mis selgitab välja Gruusia vajadused ja Eesti võimalused Gruusiat abistada. Muuhulgas avaldas Gruusia minister Eesti valitsusele tänu, et veinieksport sujub Eestisse tõrgeteta.

Moldova minister Vasile Bumacov soovis Eestilt tuge, et Moldova saaks Euroopa Komisjoniga sõlmida vabakaubanduslepingu. Samuti soovisid Moldova esindajad, et Eesti jagaks neile oma kogemusi elektrooniliste registrite alal, pidades silmas eeskätt PRIA tegevusi sellel alal.

Allikas: Põllumajandusministeerium

23. - 27. jaanuarini näidatakse Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel kinos Artis Tallinna koolide õpilastele dokumentaalfilmi "Vabaduse mõrkjas maitse".

Film kõneleb Moskva liberaalse ajalehe "Novaja Gazeta" ajakirjanikust Anna Politkovskajast, kes vastandus teravalt Putini režiimiga ning mõrvati 7. oktoobril 2006 oma korterimaja trepikojas.

Tunne Kelami sõnul tuleb hinnata Anna Politkovskaja kirglikku pürgimist tõe ja vabaduse poole, sest Euroopa jagab väärtusi, mille eest Anna Politkovskaja seisis ning oma elu ohverdas. Kelami algatusel võttis Euroopa Parlament novembris 2006 vastu resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest pärast Politkovskaja mõrva.

Enne filmiseansside algust räägivad õpilastele Anna Politkovskajast ja kodanikuvabadustest Venemaal Inimõiguste Instituudi direktor Mart Nutt, Riigikogu liige Marko Mihkelson, suursaadik Mart Helme ja Tunne Kelam.

Tänaseks on huvi üles näidanud kuus erinevat kooli, kokku ligi 200 vaatajaga.

Kooliseanssidele on võimalik registreeruda telefonil  5154 845 (Liina Murd) ja liina@kino.ee.

Lisainfo:

Kaja Villem

Tunne Kelami esindaja Eestis

5345 8901

Täna õhtul kell 18:00 on mul au osaleda vestlusringis, mis aitab sisse juhatada filmi Anna Politkovskajast. Kes soovib esilinastusest osa võtta, siis kelam.ee kodulehel oli üleval info: "Kohtade broneerimine kino ARTIS telefonil: 6631389"

Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel linastub kinos Artis 20. jaanuaril film Anna Politkovskajast "Vabaduse mõrkjas maitse".
Filmile eelneb vestlusring kodaniku – ja poliitilistest õigustest Venemaal , kus osalevad mitmeid auhinnatud filme teinud Marianna Kaat, Silver Meikar Inimõiguste Instituudist ja ajakirjanik Jaanus Piirsalu. Vestlusringi juhib Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.

Ajakava:
18:00 Suupisted ja tervitusjook
18:30 vestlusring kodaniku – ja poliitilistest õigustest Venemaal
19:00-20:30 „Vabaduse mõrkjas maitse“

Peasekretär rõhutas küberkaitse tähendust tänapäeva maailmas ning pidas vajalikuks pöörata sellele tõsist tähelepanu.

Mart Laar kinnitas Eesti pühendumist küberkaitsele ning avaldas lootust, et küberkaitsekeskusega liitub tulevikus enamus NATO liikmetest. Kaitseminister avaldas ühtlasi lootust, et küberkaitse tõuseb NATO Chicago kohtumise üheks tippteemaks.

„Chicago kohtumine peaks andma selge sõnumi, et NATO seab endale eesmärgiks oma küberstaabi loomise ning teatab, et võtab endale küberrünnaku tõrjumisel õiguse vastata nende vahenditega, mida õigeks peab," lausus Laar.

NATO peasekretär Rasmussen külastab Balti riike täna ja homme. Täna pidas ta avaliku kõne Tallinna Ülikoolis ning kohtus peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Homme hommikul kohtub Rasmussen Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvesega.

IRLi Võru linna osakond valis korralisel üldkogul endale kaheks järgmiseks aastaks uue juhatuse. Juhatuse esimehena jätkab Sairos Hõrak, lisaks osutusid juhatusse valituks Henni Nassar, Siiri Toomik, Kalev Laanpere ja Maret Jürgenstein.

Osakonna esimehe Hõraki hinnangul on IRL-i Võru osakonna põhieesmärkideks kogukonna huvide eest seismise. „Meie prioriteetideks on tasakaalustatud eelarve, kohaliku majandusruumi arengu toetamine, sihipärasema sotsiaaltoetuste paketi realiseerumine ning linna suurima kooli renoveerimine," lisas ta.

Samuti rõhutas Hõrask, et 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel on osakonna eesmärk saavutada valimisvõit Võru linnas.

Täna hommikul oli mul au koos ajakirjanik Jaanus Piirasaluga arutleda Kadri Liigi juhitud Kuku raadiosaates Välismääraja Venemaal toimunud ja toimuva üle. Link salvestusele: Välismääraja 2012-01-15

Siinkohal esitan mõned mõtted, mis tekkisid saateks ette valmistudes. Tuleb tunnistada, et päris raske oli saada kohapealsetelt analüütikutelt siseinfot. Kuigi pärast pikki pühasid oli 10. Jaanuar esimene ametlik tööpäev, pikendasid paljud Moskvast eemalolekut veel selle nädalavahetuse lõpuni. Talvepuhkus on kindlasti piisavaks põhjuseks, miks mitte olla pealinnas ja mitte teha tööd.

/// (toimetamata tekst, ehk kindlasti palju sõnastusveidrusi ja typosid)///

Olukord venelaste mõttemaailmas ja protestid
David Satter, kelle sulest ilmunud raamatud „Pimeduse Koidikul“ ja „Meeletu ajastu“ on tõlgitud ka eesti keelde, väidab oma verivärsket raamatut „It Was a Long Time Ago, and It Never Happened Anyway“ kommenteerides, et tänane Venemaa on ikka veel Nõukogudeaja needuse küüsis ja seda nii riiklikul tasandil kui ka inimeste peades. Tõelisteks muutusteks on vaja muutust inimeste peades – venelased peavad loobuma ajaloo taagast ning õppima väärtustama inimesi. Jah, nad võivad küll endast ja oma lähedastest hoolida, kuid väljaspool seda kitsast ringi on inimelu väärtus väike. Nii ei ole nende jaoks probleem, kui pantvangivõetud nende vabastamise operatsioonis surma saavad või noored sõdurid hukkuvad õppustel või patsient sureb arsti ebakompetentsuse tõttu või keegi võõras sooritab enesetapu.

Selline ükskõiksus tekkis juba tsaari ajal, kuid süvenes sovietiaja viljakates tingimustes ning pole kuskile kadunud korruptiivse-kapitalismi ajastul. Kas Venemaale on mõni mälestusmärk kommunismiohvritele? Ei ole. Kuid veelgi hullem, venemaal ei ole ka üleüldist hukkamõistu nomenklatuuri mõrtsukate vastu. See on võimaldanud tänasel režiimil tegeleda kõige muuga, kuid mitte üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamisega.

Detsembri lõpus ilmunud Sattersi raamat puht ajalistel põhjustel ei saa vastata küsimusele, kas pärast valimisi toimunud ootamatud protestid Venemaa linnades on märgiks mingi muutuse toimumisele. Ühelt poolt need kontaktid, kes elavad Moskvas, kinnitavad, et tõesti on midagi muutunud. Teisalt on väheusutav, et see muutus on midagi jäävat ja fundamentaalselt. Parimal juhul on loodud võimalus selleks, et tõeline vaimne revolutsioon vähemalt mingi elanikkonna osa peades ja südametes võiks toimuda.

--
Mõni päev tagasi alustas liikumise Solidaarsus Peterburi osakond ühe-inimese meeleavaldusi valimisjaoskondade ees, milles nõutakse, et valimisvõltsimised korda saatnud võetakse vastutusele. Vene seadused nõuavad igasuguste meeleavalduste registreerimist, kus osaleb rohkem kui üks inimene. Seega, kordamööda ühe plakati all seismist ei saa ära keelata, isegi kui see toimub samaaegselt poolesajas Peterburi asukohas.

Seda saab pidada üheks järjekordseks piisaks rahva üleüldise väljaastumise karikasse. Olen ise käinud paaril korral vaatamas nn 31 paragrahvi meeleavaldustel, mis erilise tähelepanuta on toimunud paar aastat. Need igal 31. kuupäeval toimunud sanktsioneeritud väljaastumised viitasid vene põhiseaduse pügalale, mis peaks tagama kogunemisvabaduse (Citizens of the Russian Federation shall have the right to gather peacefully, without weapons, and to hold meetings, rallies, demonstrations, marches and pickets). Tõeliselt on hakanud inimesed kogunema – nii internetis kui ka tänavatel – alles nüüd.

Võib-olla on tõsi, et Venemaal toimuv ei ole midagi enneolematut. Pigem on see reegel, et hetkel, kui keskklass on saavutanud piisava majandusliku jõukuse, tekib neil vajadus poliitiliste vabaduste vastu. Mõnes mõttes kannatab Putin oma end poliitika edukuse pärast – hoolimata massilisest korruptsioonist ja võimu kuritarvitamistest on Venemaal tekkinud täiesti arvestatav ning ka arvestatavalt iseseisev keskklass, kelle põhimureks ei ole enam põhivajaduste rahuldamine ning nad ei tunne ka sõltuvussuhet riigiga.

Olukord vene võimuladvikus
4. detsembri valimistel sai Vene võimupartei (ja koos sellega muidugi peaminister Putin) alandava kaotuse osaliseks. Isegi massilise võltsimise tulemusena ei suutnud nad endale kirjutad üle 50% häältest ning ka see tulemus on 15% väiksem, kui 2007. aasta duuma valimistel.

Analüütikute hinnangul varem usuti Putini režiimi ja oldi valmis ohverdama isikuvabadused elatustaseme tõusu ja stabiilse arengu eest. Koos usu kadumisega Putini poolt garanteeritud majandusolukorra paranemisesse ning kesklassis kuuluvate sooviga saada ka poliitilisi vabadusi, tekkis paljudel soov muutuste järele. Kindlasti mõjus neile külma dušina 24. septembril Ühtse Venemaa Partei kongressil etendatud Putin-Medvedjevi kohavahetuse tsirkus. Teadmine, et suure tõenäosusega jätkab riik vähemalt 6 kui mitte 12 aastat Putini taktikepi juhitud orkestri kakofoonia all ei tundunud publikule enam meeldiv tulevikuperspektiiv.

Surkovi tagandamist Kremli peaideoloogi kohalt mugavale ase-peaministri positsioonile on kindlasti oluline muutus. Juhitud demokraatia mudel on ennast ammendanud, kuid peaideoloogi kohale istuv Volodini poliitika kohta on vastukäivaid hinnanguid. On neid, kes näevad temas pigem demokraatlikuma liini esindajat, kuid ka neid, pigem teavad teda kui kõva käe meetodite pooldajana- Aga keegi ei oska täpselt öelda et mis mees see on. Surkovi minek tähendab poliittehnoloogide minema minekut.

(Üks huvitav analüüs: Лапин, Николай. Социокультурные факторы российской стагнации и модернизации // Социологические исследования. 2011, но. 9, с. 3-18. Artiklis käsitletakse Venemaa stagnatsiooni ja moderniseerimise sotsiokultuurilisi tegureid, aluseks ülevenemaalise longituuduuringu „Venemaa elanikkonna väärtused ja huvid” tulemused. Kõige põhilisemad takistused riigi moderniseerimisel on: (1) innovatsiooni levikut takistavad institutsionaalsed barjäärid; (2) õigusrikkujate pidev taastootmine, õiguskorra üldine nõrkus; (3) regioonide nõrk juhitavus, regionaalsete ühenduste ja kogu ühiskonna omaalgatuslikkuse madal tase. Esitatakse Venemaa elanikkonna põhiväärtuste hierarhia.)

Presidendivalimised
Pole vist kahtlust, et presidendivalimised võidab Putin. Küll pole aga täit kindlust, kas ta võidab esimeses voorus 4. märtsil või saab mandaadi riiki järgmised kuus aastat juhtida teises voorus 18. märtsil. Kui detsembris poleks toimunud massilisi väljaastumisi, siis poleks vist kahtlust olnud. Aga nüüd peab võimul mitte üks hea vaid kaks halba valikut.

1. Võita 4. märtsil tähendab, et tuleb jälle valimisi võltsida. Uuringud näitavad Putini toetuseks 36-48% ning ausate valimiste korral poleks tema võit kaugeltki kindel. Aga võltsimine ei ole enam nii lihtne, nagu arvati enne 4. detsembri parlamendivalimisi. Efektiivse võltsimise koefitsient võrdub tegelikult saadud häälte arv liita elanikkonna taluvuse piir. Parlamendivalimiste võltsimistega ületati seda piiri ning nüüdseks ootab suurem osa elanikkonnast, et nendelt valimisi lihtsalt ära ei varastataks. Kui režiim teeb jälle „nagu alati“, on oodata veelgi suuremaid väljaastumisi .

2. Putin võib ju tahta mängida demokraatiat ja lasta valimistel minna teise vooru. Tõenäoliselt oleks tema vastaskandidaat kommunist Žuganov, kes ei ole demokraatlikumat Venemaad ihkavatele valijatele just tõsiseltvõetav alternatiiv. Putin võidaks teda kindlasti, kuid teise vooru minek tekitab mitmeid teisi määramatusi. Esiteks, Putini mitte võitmine esimeses voorus võib tekitada rahvas tõelise veendumuse, et muutused on võimalikud. Teiseks, periood 4-18 märts võib kujuneda segaduste ja ootamatuste ajajärguks, mille pikaajalisi tulemusi ei suuda Kreml kontrollida. Kolmandaks, kuidas saab Putin pälvida armastatud riigijuhi maine, kui teda isegi pooled valijad ei toeta. Neljandaks, ei ole üldsegi kindel, et teise vooru läheks kommunist ja mitte keegi teine, potentsiaalselt tõesti alternatiivi pakkuv kandidaat.

/Saates tutvustasime ka kandidaate, ei hakka seda infot siia enam lisama/

Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti Reformierakonna esindajad sõlmisid 12. jaanuaril Türi valla jätkusuutlikuks juhtimiseks koostöölepingu, millega võetakse vastutus valla arenguks vajalike otsuste vastuvõtmise ja elluviimise eest.

IRL-i Türi osakonna esimehe Raivo Pingi sõnul on osapooled võtnud kindla suuna valitsemiskulutuste kärpimiseks ning vallakodanike senisest laiemaks kaasamiseks läbi ümarlaudade ning kodanikeühenduste. Valla igapäevasesse juhtimisse kaasatakse spetsialiste ning loobutakse kahest poliitilisest abivallavanemast. Tähelepanu pööratakse ettevõtjate ning omavalitsuse sidemete tugevdamisele ja koostööle.

Koostöös soovitakse jätkata heal tasemel hariduse andmist kogu vallas, pöörates erilist tähelepanu ümberkorraldatud asutustele. Pink rõhutas, et koolikeskkond peab olema õppijat ja õpetajat toetav.

Mõlemad lepingu osapooled on avatud Türi valla arengu huvides koostööks kõigi isikutega nii Türi vallas kui väljaspool valda. Türi volikogu 23-st kohast on IRL-il 10 ning Reformierakonnal 4 kohta.

On kokku lepitud, et volikogu esimehe koht jääb Reformierakonna täita ja vallavanemaks saab Pipi-Liis Siemann, kes viimastel kohalikel valimistel sai Türi vallas parima valimistulemuse. Pipi-Liis Siemann töötab Järvamaa Kutsehariduskeskuse arenguosakonna juhina.

„Mulle on tehtud ettepanek kandideerida eelseisval suurkogul erakonna aseesimeheks. Arvan, et see positsioon vajab värsket verd ja tulevikku vaatamist, seetõttu andsin ka oma nõusoleku kandideerida," ütles Tsahkna.

Tema hinnangul peavad rahvuslik-konservatiivselt mõtlevad inimesed olema ühendatud, et neid väärtusi edasi kanda.

"IRL on pärast elamislubade skandaali süvenenud sisekaemusse, millest peab tekkima uus kvaliteet edasiminekuks, peame taastama rahvuslikult mõtlevate inimese usalduse enda vastu," sõnas Tsahkna.

Ta loodab, et kandidaadid käivad suurkogu-eelses debatis välja oma nägemuse Eesti tulevikust.

"Ma arvan, et IRLi ülesanne on sõnastada kaasaegne rahvuslik-konservatiivne visioon, mis keskendub eelkõige meie rahva potentsiaali maksimaalsele avamisele," rääkis Tsahkna.

Ta ütles, et oma ajaloos ei ole eestlased vaba rahvana kunagi nii kaugele jõudnud kui praegu.

"Küsimus on, kas me suudame oma potentsiaali avada ja milliseks see kujuneb," lisas Tsahkna.

IRLi aseesimeheks kandideeriv sotsiaalkomisjoni esimees ütles, et me peame muutuma hoolivamaks ja keskenduma senisest enam riigi huvide kõrval inimeste huvidele.

Eelmise aasta lõpus kogunes IRL Läänemaa üldkogu, kus piirkonna esimees Alar
Schönberg andis ülevaate seni tehtust ja ning tulevikuplaanidest.
Lühiülevaate tegid ka Läänemaa osakondade esindajad. Külalisena oli
koosolekul kohal Väinamere piirkonnast valitud Riigikogu saadik Tõnis
Palts. Vesteldi Läänemaad puudutavatel teemadel ja võimalikest piirkonna
arengutest, seal hulgas Haapsalu raudtee taastamise võimalikkusest.

Seejärel toimus piirkonna juhatuse valimine, kus järgnevaks kaheks aastaks
valiti piirkonna juhatus, revisjonitoimkonna liikmed ning esindajad erakonna
volikogusse. IRL Läänemaa juhatusse valiti Ahto Jõgi, Aivar Kroon, Enn
Laansoo, Margus Maiste, Kerli Nilp, Urmas Pau, Olev Peetris, Harri Puskar,
Toomas Schmitd, Alar Schönberg, Kai Tennisberg ja Aidi Vallik.

11. jaanuaril 2012 toimunud juhatuse esimesel koosolekul kinnitati juhatuse
töösuunad järgnevaks poolaastaks, peamiseks ülesandeks püstitati suhtlemine
piirkonna liikmetega ning otsustati teha väljasõite maakonnas. Juhatuse
esimeheks valiti Kerli Nilp.

Juhatus avaldas tunnustust ning tänas Alar Schönbergi senise hea töö eest.

Kolmele aseesimehe kohale on oma kandidatuuri üles seadnud Ene Ergma, Juhan Parts ja Marko Mihkelson, Jaak Aaviksoo, Margus Tsahkna ja Tõnis Lukas.

Erakonna eestseisuse kahekümnele kohale on kandidaate 27: Aivar Kokk, Ando Kiviberg, Andres Herkel, Andres Kaarmann, Andres Kõiv, Andrus Saare, Annely Akkermann, Art Kuum, Eerik- Niiles Kross, Eero Mikenberg, Erki Nool, Helen Hääl, Helir- Valdor Seeder, Kaia Iva, Kaido Ivask, Ken- Marti Vaher, Liisa Pakosta, Madis Kübar, Marko Pomerants, Peeter Laurson, Priit Sibul, Siim Valmar Kiisler, Sven Sester, Tarmo Kruusimäe, Toomas Tõniste, Tunne Kelam ja Tõnis Palts.

Erakonna aukohtu üheksale kohale kandideerib 11 inimest: Avo Üprus, Jaanus Barkala, Kaupo Reede, Lagle Parek, Peeter Tulviste, Reet Roos, Siim Roode, Tarmo Kõuts, Tarmo Loodus, Toivo Peets ja Trivimi Velliste.

Revisjonikomisjoni viiele kohale kandedeerib 8 inimest: Ain Pajo, Ants Pauls, Erik Sandla, Indrek Varik, Olavi- Jüri Luik, Raivo Olmet, Tiit Leier ja Toivo Jürgenson.

Isamaa ja Res Publica Liidu auesimehe kohale on üles seatud praegune IRLi esimees Mart Laar.

Isamaa ja Res Publica Liidu Suurkogu toimub laupäeval, 28. jaanuaril algusega kell 12 Tallinnas Nokia Kontserdimajas. Hääleõiguslikud inimesed on kõik erakonna liikmed seisuga 13.01.2012.

Eesti Reformierakonna aukohtu statuudis seisab: "Aukohus on erakonna moraali ja südametunnistuse indikaator, kohtumõistja ja lepitaja. Aukohus arutab erakonnasisese solidaarsuse rikkumisi ning annab hinnanguid erakonna maine kahjustamise kohta. Aukohtul on õigus esitada erakonna juhatusele ettepanek arvata erakonna väärtuste ja põhikirjaga vastuollu läinud liige erakonnast välja. Aukohtu liikmed valib erakonna volikogu. Aukohus koguneb nii tihti, kui vajalik, ja nii harva, kui võimalik."

Olen veendumusel, et Otepää piirkonna liikmed on kahjustanud erakonna mainet ning on vastuolus põhikirjas ja programmis sätestatud väärtustega. Just seetõttu pöördusin eelmise aasta detsembris erakonna aukohtu poole ja sain 5. jaanuaril vastuse, et minu avaldust ei kavatse aukohus edasi menetleda ning soovituse pöörduda Otepää piirkonna juhatuse poole. 10. jaanuaril esitasin uue avalduse, et aukohus oma lühikest ja lakoonilist otsust veelkord kaaluks.

Nüüd, kus tänu ajakirjanik Nils Niitra tänasele artiklile Postimehes (Silver Meikar andis erakonna­kaaslased aukohtusse) on asi avalikus saanud ning eesmärgiga ära hoida igasugused spekulatsioonid teemadel, et mida ikka mina kirjutasin ja aukohus vastas, esitan siinkohal ametliku kirjavahetuse.

digiallkiri: 10. jaanuar 2012

Eesti Reformierakonna aukohus

Avaldus

Tulenevalt Eesti Reformierakonna aukohtule 2011. aasta 7. detsembril esitatud avaldusest ja sellele 2012. aasta 5. jaanuaril Eesti Reformierakonna aukohtu poolt allkirjastatud vastusest esitan järgmise taotluse:

Palun Reformierakonna aukohtul veel kord kaaluda Otepää PKO esimehe Aivar Nigoli ja teiste antud piirkonna juhtorganitesse kuuluvate erakonnaliikmete tegevuse vastavust Eesti Reformierakonna väärtuste, põhikirja ja programmiga.

Eesti Reformierakonna aukohtu vastusest lähtub, et aukohus ei võtud minu 7. detsembri avaldust menetlusse ja soovitas pöörduda Otepää PKO juhatuse poole.

Erakonna põhikiri sätestab erakonnast väljaarvamise alused:

15.2 Käesoleva põhikirja punktis 13 ettenähtud kohustusi rikkunud liikme Erakonnast väljaarvamise otsustab piirkondliku juhatuse või Erakonna aukohtu ettepanekul Erakonna juhatus oma koosseisu 2/3 poolthäälte enamusega. Nimetatud otsusest teatatakse väljaarvatud liikmele kirjalikult.

Arvan, et Otepää PKO juhatus ei saa anda objektiivset ja usutavat hinnangut selle liikmeid puudutavale avaldusele. Samuti ei ole juriidiliselt ega tehniliselt võimalik, et Otepää PKO juhatus otsustab iseend erakonnast välja visata, seejärel ka kinnitab sellesisulise otsuse ja edastab endale kirjaliku teate.

Tulenevalt eelnevast palun veel kord võtta arutluse alla 7. detsembril esitatud avaldus. Olen arvamusel, et vaid Eesti Reformierakonna aukohus saab hinnata minu poolt esitatud argumente, kuulata Otepää PKO liikmete selgitusi ja langetada objektiivse otsuse. Kui aukohus nõustub, et nende isikute tegevus on läinud vastuollu erakonna väärtuste ja/või põhikirjaga ja/või kahjustanud erakonna mainet, palun aukohtul teha erakonna juhatusele ettepanek vastuollu läinud liikmed erakonnast välja arvata.

Silver Meikar
Eesti Reformierakonna liige

Aukohtu vastus, mis edastati mulle jaanuari alguses:

Minu 7. detsembri avaldus:

7. detsember 2011

Eesti Reformierakonna aukohus

Avaldus.

Palun Eesti Reformierakonna aukohtul anda hinnang erakonna Otepää piirkonna kohaliku vallavalitsusse ja volikokku kuuluvate isikute tegevusele. Kui aukohus nõustub, et nende isikute tegevus on läinud vastuollu erakonna väärtuste ja/või põhikirjaga ja/või kahjustanud erakonna mainet, palun aukohtul teha erakonna juhatusele ettepanek vastuollu läinud liikmed erakonnast välja arvata.

Silver Meikar
Eesti Reformierakonna liige

Lisa 1

Asjaolud

Üleriigilises meedias on leidnud palju kajastamist Pühajärve põhikooli sulgemise kaasus. Reformierakondlaste poolt juhitud Otepää võimuorganid on otseselt ja üheselt selle taga, et kooli sulgemise otsus tehti ilma sisulisi põhjendusi esitamata, kohalikku kogukonda kaasamata ning nn “teerulli” poliitikat kasutades.

Olen veendunud, et Aivar Nigoli juhitud kohaliku erakonna piirkond on oma tegevusega juba kahjustanud Eesti Reformierakonna mainet ning kui erakond selles osas seisukohta ei võta, seame selgelt kahtluse alla need väärtused ja põhimõtted, mis on kirjas meie põhikirjas ja programmis.

Erakonna pikaaegne peasekretär ja tänane justiitsminister Kristen Michal väljendas 6. detsembri ajalehes Postimees seisukohta: “Ühiskonnas läbi arutamine, konsensuse saavutamine on minu meelest oluline. Reformierakonnas ma küll selles osas probleemi ei näe, /../”. Heast kaasamise tavast rääkiv Sulev Valneri artikkel toob esimese halva näitena aga just Pühajärve põhikooli sulgemise.

Kogukond on esitanud mitme aasta jooksul kirjalikke ettepanekuid ning avaldanud korduvalt soovi valla hariduselus ja -korralduses kaasarääkida ning koostööd teha, kuid seda pole kordagi arvestatud. Aivar Nigoli, Peeter Holtsi ja Aivo Meema juhitud Reformierakonna piirkondlik organisatsioon on demonstreerinud järjekindlalt hoolimatust inimeste arvamuse suhtes.

Reformierakonna Otepää valla volikogu ja valitsuse liikmete tegevuse suhtes on hukkamõistva seisukoha võtnud erinevad inimesed ja ühendused, sh. Eesti Õpilasesinduste Liit. 2007. aastal Eesti Kauneima Kooli tiitli ja 2011. aastal innovaatiliseks maakooliks nimetatud Pühajärve põhikool pakub kvaliteetset haridust ning on lapsesõbralik tugev kool, mis vastab ka riikliku rahastamise põhimõtetele.

Eesti Reformierakond on selgelt väljendanud seisukohta, et haridusreform üheks eesmärgiks on säilitada tugevad põhikoolid ning lastel peab olema võimalus põhiharidus saada kodulähedasest koolist. Vikerraadios 28. oktoobril esinenud peaminister Andrus Ansip tõi kogukonna poolt toetatud ja tugeva põhikooli näiteks just Pühajärve.

Eeltoodud kokkuvõttes on minu hinnangul Aivar Nigol ja teised erakonna Otepää piirkonna vallavolikogusse ja vallavalitsusse kuuluvad liikmed läinud vastuollu nii erakonna väärtuste, põhikirja kui ka programmiliste seisukohtadega. Erakonna aukohus peab selles osas võtma ühemõttelise seisukoha, sest vastasel korral muutuvad naeruväärseks Eesti Reformierakonna lubadused ehitada liberaalset, avatud ja kodanikke kaasavat riiki.

Õiguslikud asjaolud

Eesti Reformierakonna põhikirja paragrahv 13 sätestab erakonna liikmete kohustused:

13. Erakonna liige on kohustatud:
• kinni pidama põhikirjast ja täitma Erakonna juhtorganite otsuseid;
• maksma liikmemaksu, mille suuruse kehtestab Erakonna volikogu. Piirkondlik juhatus võib teha soodustusi Erakonna majanduslikult vähekindlustatud liikmetele;
• Erakonna juhtorganitesse valituna võtma nende tööst aktiivselt osa;
• aitama oma igapäevase tegevusega kaasa Erakonna maine tõusule;
• mitte osalema mistahes grupi, ühenduse või organisatsiooni töös, mille eesmärgid või tegevus on vastuolus Erakonna programmiliste põhimõtetega.

Paragrahv 5.2 sätestab erakonnast väljaarvamise põhjused ja korra.

15.2 Käesoleva põhikirja punktis 13 ettenähtud kohustusi rikkunud liikme Erakonnast väljaarvamise otsustab piirkondliku juhatuse või Erakonna aukohtu ettepanekul Erakonna juhatus oma koosseisu 2/3 poolthäälte enamusega. Nimetatud otsusest teatatakse väljaarvatud liikmele kirjalikult.

Aukohtu statuut sätestab:

Aukohus on erakonna moraali ja südametunnistuse indikaator, kohtumõistja ja lepitaja. Aukohus arutab erakonnasisese solidaarsuse rikkumisi ning annab hinnanguid erakonna maine kahjustamise kohta. Aukohtul on õigus esitada erakonna juhatusele ettepanek arvata erakonna väärtuste ja põhikirjaga vastuollu läinud liige erakonnast välja.

Valimisprogramm:
Reformierakond peab riigi arengus oluliseks eelkõige kodanikuühiskonna tugevnemist.

Erakonna programm:
Nii kodanikeühendused kui ka riik peavad tegutsema avatult, kõigile arusaadavalt ja põhjendatult ning võimaldama oma tegevuses osaleda neil, kes seda soovivad.

Viited:

http://puhajarve.blogspot.com

http://uudised.err.ee/index.php?06239639

http://www.ohtuleht.ee/452981

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kooli-nimel-laheb-kularahvas-kohtusse.d?id=62498532

http://www.postimees.ee/660082/puhajarve-lapsevanemad-annavad-vallavolikogu-kohtusse/

Silver Meikar

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna riigikogus maaelu arengu aruande arutelul, kus pakub tööhõive suurendamiseks maapiirkondades ühe lahendusena välja riigiasutuste viimise maakonnalinnadesse.

„Mõõdukalt suurte ja iseseisvate riigiasutuste paigutamine maakonnalinnadesse on hea ja paljude riikide poolt läbiproovitud lahendus. Nii viime töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks," lausus Seeder.

Põllumajandusministeeriumi allasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad Põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seeder rõhutas, et Eesti maaelu kõige suuremaks probleemiks on just töökohad. „Mitte apteegid ega postkontorid, isegi mitte ühistransport ega kooliharidus maal, vaid töökohad, töökohad ja veelkord töökohad. Töökohtade olemasolu on aluseks ükskõik millise piirkonna arengule, töökohtade kaudu vähendame vaesust ja loome uusi võimalusi arenguks. Töökohad on tähtsaim maaelu arendamise võti," rääkis põllumajandusminister.

Traditsioonilistes maamajandusharudes nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus vähenenud töökohtade asemele ei ole tekkinud võrdväärselt uusi ja selle põhjuseks ei ole Eestis Seedri sõnul mitte Mart Laar, vaid ülekantud tähenduses hoopis traktor: „Ehk siis tehnika ja tehnoloogia areng."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Esimene küsija tundis huvi, kas erakonna esimehe kohalt lahkumine on ikka piisavalt õigustatud samm. Mart Laari nägemuses on kahe valimise vaheline aeg praegu kõige sobilikum aeg selleks, et Riigikogu järgmise koosseisu valimise ajaks jõuaks uus esimees piisavalt hästi sisse elada. Tema sõnul seab pikalt ühe isiksuse domineeriv esimehe kohal püsimine erakonna pidevasse ohtu.

Võimalike uute esimehe kandidaatide kohta ütles Laar, et kaks värvikamat liiget on loobunud ja tema meelest olnuks Jaak Aaviksol ministriametis olulisi haridusreforme läbi viies ülimalt raske sama edukalt ka erakonna esimehena toimetada. Ka Juhan Partsil poleks ministrina kerge samaaegselt esimehena tegutseda. Üldiselt Laar ei soovitagi ministril end jagada erakonna juhtimisega.

„Erakonna esimees peab suutma kõigi liikmetega suhelda, selle vältimatu vajaduse juures jääb minister paratamatult inimestest kaugele." Veel lisas ta, et ei astu ühegi kandidaadi taha näiteks allkirjade kogumisega. Lisa Pakosta saamisel erakonna esimeheks näeb Laar suurt poliitilist võitu eelkõige sellega, et ta on naine. „Mul pole Pakosta vastu midagi, IRL-i naiskandidaadina oleks ta kõva sõna!"

Riigi kaitsestrateegia küsimuses pidas ta kõige olulisemaks igasuguse agressiooni puhul vastuhakkamist. Pidevalt on ajateenistuses umbes paartuhat kodanikku. Pärast ajateenistuse lõppu kestab reservis olemine 40 aastat. Praegult on Laari sõnul umbes 42 tuhat isikut erinevatesse üksustesse jaotatud. Samas toimub pidev sõjatehnika täiendamine ja moderniseerimine. Eesti suudab ise ehitada väiksemaid laevu, mille vastu tunnevad huvi ka välisriikide armeed. Samuti suudetakse Eestis ehitada mehitamata luurelennukeid.

Tanki väeosa loomise ettevalmistused käivad plaanipäraselt. Küsimusele, kui otstarbekaks ikkagi tuleks tanke pidada, vastas Laar kõhklematult, et raha olemasolu korral tuleks need kohe osta. „Tank on kõige võimekam tehnika sõja olukorras," kinnitas kaitseminister ja tõi näite Gruusiast, kus kolm tanki otsustasid ühe päevaga selle riigi saatuse.

Huvitav oli Pärnu arengut puudutav küsimus. Laar vastas, et tugev hariduse ja teaduse keskus kindlustab kõige paremini maakoha arengut: „Võidab ajude olemasolu."

Erakonna reitingu pärast muretsevale liikmele vastas Laar, et reitingu näit polegi kõige tähtsam. Siiski on viimase pooleteist-paari aasta kestel IRL-i reiting tõusnud väga oluliselt. Kui varem oli vahe mõne suure erakonnaga kahe-kolme-kordne, siis nüüd on näitajad sootuks paremad. Erakonna sisest kaklemist peab Laar kasulikuks ja edasiviivaks jõuks. „Just nii lähevadki asjad paremini edasi," leidis kauaaegsete poliitiku kogemustega IRL-i esimees.

Huvialasest tegevusest raamatute kirjutamisel ei tihanud Laar kuigi palju rääkida, kuna sellest kõnelemine annaks põhjust norijatele - nagu tegeleks kaitseminister põhitöö kõrvalt liialt kõrvaliste asjadega. Siiski nimetas ta peatselt ilmuvat Sinimägede kordustrükki, mis tuleb esimesest tunduvalt detailide rikkam.

Allikas: Maalehe Pärnumaa blogi

Urmas Reinsalu rõhutas Paides toimuval volikogul, et IRL ja tema eelkäijad on olnud rahvuslike eesmärkide sõnastajad ning ajalugu näitab, et need otsused on olnud õiged. "Nüüd peab IRL uuesti mõtestama oma missiooni Eesti tuleviku ees - olla rahvuslike huvide poliitika erakond. Pean oluliseks, et IRLi avalik poliitika ja sisemine korraldus oleks allutatud sellele eesmärgile," ütles Urmas Reinsalu.

"Asudes kandideerima esimehe ametisse, teen seda teadmisega, et vajalik on taastada usaldus nii erakonna sees kui ka avalikkuse ja IRLi vahel. Kandideerides esimehe ametisse sirutan sõbrakäe kõigile erakonnakaaslastele. Pean oluliseks arvamuste mitmekesisust, mille pinnalt saavad esile kerkida konkureerivad seisukohad. Olen olnud nii Isamaa kui ka Res Publica asutajaliige. See kogemus annab mulle täna kindluse öelda, et IRL on võimeline palju enamaks kui me ise arvame," lisas Reinsalu.

Urmas Reinsalu on 36-aastane, IRLi riigikogu fraktsiooni esimees. Ta on riigikogu erinevates koosseisudes olnud põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni esimees. Ta on abielus ning kahe lapse isa. Reinsalu on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning töötanud justiitsministeeriumis ning president Lennart Meri kantselei direktorina.

 Herkel teatab sel puhul erakonna liikmetele koostatud sõnumis, et kõige
tähtsam ülesanne on taastada usaldus nii erakonna sees kui ka ühiskonna ja
riigi vahel.

 „Meie motiivid ja kutsumus poliitikas peavad olema aatelised ja
maailmavaatelised, seega ei tohi me kaasa minna arusaamaga, et „kõik on
müügiks"," ütleb Herkel viidates pöördumises ka elamislubade skandaaliga
seotud asjaoludele.

 Herkel lubab jääda rahvuskonservatiivsete aadete ja väärtuste juurde ning
seista avatud rahvusluse eest. Samas leiab ta, et erakonna ideede
värskendamiseks tuleb rohkem kaasata intellektuaale ja arvamusliidreid,
samuti tuleb erakonna liikmetele tagasi anda tunne, et „see on meie
erakond."

 Andres Herkel on 49-aastane, ta on erakonna liige alates 1995. aastast ning
on juhtinud enne Isamaaliidu ja Res Publica ühinemist nii Isamaaliidu
Tallinna piirkonda kui ka Riigikogu fraktsiooni. Eelmise aasta lõpus
toimunud IRL-i Tallinna piirkonna sisevalimistel sai ta kõige rohkem hääli.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on aasta algul taastatud keskkriminaalpolitseil tänavu rohkem võimalusi tehnilise baasi uuendamiseks, struktuuride tugevdamiseks ja motivatsioonisüsteemi rakendamiseks, mis peab aitama kriminaalpolitsei kuritegude vastases võitluses kvaliteedilt uuele tasemele.

Vaher ütles neljapäeval kriminaalpolitsei konverentsil peetud kõnes, et kriminaalpolitseil on väga oluline roll riigi ja ühiskonna sisemise rahu tagajana. „Kaasaegne kriminaalpolitsei peab olema veelgi dünaamilisem ja uutele oskustele avatud, kui on seda kuritegelik maailm,“ lausus ta.

Tema sõnul põhineb organiseeritud kuritegevus äriettevõtte loogikal: kurjategijad on orienteeritud kuritegeliku kasumi teenimisele, neil on selge hierarhia ning oma „projektimeeskonnad“. „Meil tuleb arvestada ka, et elame avatud maailmas. Raske organiseeritud kuritegevus ei ole lokaalne, vaid üleilmne probleem. Ühe klahvivajutusega võib tekitada kahju maailma teises otsas,“ ütles Vaher konverentsil.

Vaher märkis, et kuigi uuest aastast taastati politsei- ja piirivalveametis keskkriminaalpolitsei, ei seisne muudatus üksnes nimes. Ta meenutas, et eelmisel aastal võeti vastu otsus tugevdada kriminaaltulu tuvastamise võimekust ning septembris moodustati selleks eraldi büroo. „Võimeka kompetentsikeskuse loomise järel tuleb kriminaaltulu konfiskeerimisele tähelepanu pöörata igas kriminaalasjas, kus see on võimalik. See tähendab mõtteviisi muutust ja seda mitte ainult politsei, vaid ka prokuratuuri ja teiste õiguskaitseorganite jaoks,“ rääkis Vaher ja lisas, et samuti on keskkriminaalpolitseis loodud keskne struktuur korruptsioonivastaseks võitluseks. 

Vaheri kinnitusel tuleb alanud aastal jätkata sisulist analüüsi ja otsustada, kuidas saab kõige efektiivsemalt võidelda arvutikeskkonnas toime pandud kuritegudega ning kas ja millised peaksid olema narkokuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetodid ja struktuur.

Tänavuses riigieelarves on keskkriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot lisaraha.

Allikas: Siseministeerium