Isamaa Reeturite Liit www.isamaaliit.com

Kas muuta seksi ostmine kuriteoks?

Idaraha laenajad — Thu, 17 May 2012 20:18:00 +0000

Jah. Seksi ostmise piiramine päästab Eesti seksturismimaa staatusest.

Järgnevalt vastused MK-Estonia ajakirjaniku küsimustele.

Maailma kõige vanema ameti probleemid ja mured on tänapäeval rohkem teada kui varasemalt, kuna inimeste saatused on arenenud riikides paremini jälgitavad. Jah, kahjuks on see tõsi, et prostitutsioonile sunnitud naised on haigemad, väiksema haridusega ja hiljem ka oluliselt väiksema sissetulekuga kui nende eakaaslased. Osad tervisekahjustused on pöördumatud ja mõjutavad negatiivses suunad ka naiste võimekust emaks saada. Seega saame me väita ainult ühte – prostitutsioon mõjub otseselt ja tõendatult kahjulikult nii naise tervisele kui ka elujärjele. Ning meenutagem – naised ei tee seda vabatahtlikult. Naised teevad seda alati ainult sunnitult – kas väga halvas majanduslikus olukorras olles järelemõtlematult esimest juhuslikku päästerõngast haarates või otsese välise sunni mõjul. Liiga sageli on prostitutsioon seotud inimkaubandusega.

Prostitutsioon ei tulene naiste soovist oma keha müüa, vaid osade meeste soovist seksiteenust osta – ükskõik mis põhjusel. Kui oma koduriigis seda teha ei saa, sõidetakse seksi ostma vähemarenenud riikidesse. Seda näeme hästi Põhjamaade praktikast, kus seksi ostmine on keelatud – ja mehed võtavad ette seksiturismireisi madalama arengutasemega riikidesse, kus oma naisi ei suudeta veel nii hästi kaitsta. Piisab sellest, et naaberriigis on seksi ostmine keelustatud – naaberriigile langeb kohe oluliselt suurem koormus. Eesti peab kaitsma oma naisi, oma tütreid, oma praeguseid ja tulevasi emasid. Me ei tohi seda lubada, et Eesti oleks seksiturismi sihtmaa. Naiste kaitsmine tähendab tegelikult ka kogu järgmise põlvkonna meeste ja naiste kaitsmist, seega tuleb seksi ostmine kuriteoks muuta. Loomulikult eeldab kogu see protsess, et lõpuks ei hakkaks kohtud vaagima, kas kingitud kihlasõrmus polnud mitte "sellel" eesmärgil jne. Kui on võimalik inimesi süüdi mõista prostitutsiooni vahendamises, on see võimalik ka vahendatu ostmises - Rootsi kogemused on meil ju ees olemas. Muide, Rootsis tõi seksiostu kriminaliseerimine kaasa uue nähtuse - suguhaigustega hakkasid kimpu jääma korralikud abielunaised, kelle mehed olid hiljuti käinud Tais koos sõpradega puhkamas...

Eesti naabrus – kas nutta või naerda?

Idaraha laenajad — Thu, 17 May 2012 15:03:00 +0000

Kui palju kordi oleme endale ja teistele kurtnud, et ei saa oma kodumaad seljakotti toppida ega maad Peipsist lahti lükata. Et meie asupaik on selline kehvakene, kus sageli on võimust võtnud võõra tahe. Ja et ilmagagi on alati pigem kehvasti kui hästi.

Eks selles räägib eestlase loomuomane alalhoidlikkus ja igipõline MUREtsemine. Me kohe peame kogu aeg stressama, et tegutsemiseks vajalikku adrenaliini koguda. Aga äkki saab ka kuidagi rahulikumalt?

Maailm on täna otsati nii väike, et ühe riigi või rahva asupaik suurel kaardil on muutunud üha suhtelisemaks. Eesti on küll väike, kuid tänu eriti viimase kümnendi tormilisele lõimumisele oleme rahvusvahelisemad ja seotumad kui kunagi varem oma ajaloos. Euroopa Liit koos euroga ja NATO koos liitlasmeelega on meie jaoks nihutanud piire nii füüsilises kui ka filosoofilises tähenduses. Eestil pole kunagi oma ajaloos olnud nii palju sõpru ja liitlasi kui täna. Ka see on meie asupaiga tähendust laiendanud.

Aja ja ruumi mõiste on tänu tehnoloogilisele revolutsioonile, mille lõppu muide ikka ei paista, muutunud põhimõtteliselt. Kõigest 15 aastat tagasi, kui ma Postimehe Moskva korrespondendina Eesti poole lugusid saatsin, tuli seda kõige tavapärasemalt teha faksiga. Harvad polnud juhtumid, kui ainukeseks andmeside võimaluseks oli lugu telefoni teel teisele poolele makilindi peale lugeda. Internet nii side- kui sisuabilisena oli veel väga algeline või Stalini-aegsete telefoniliinide tõttu suisa võimatu unelm.

Täna kannavad paljud meist iga päev taskus kaasas sisuliselt kogu maailma. Kaasaegse tehnoloogia abil teame sekunditega, mis toimub kas kõrvalhoovis või kaugel kontinendil. Ole mees ja suuda kõike jälgida. Sama kiirelt suudame ka vajadusel küber- või meediaruumi tagasi peegeldada oma mõtteid või arvamusi.

Minu arvates tuleks Eesti asupaika ja meie naabrust käsitleda vaatamata mõrkjale minevikukogemusele siiski kui võimalust ja mitte üldse kui õnnetust. Liiati on täna ettenähtavad globaalsed arengud pigem kinnitamas, et Eestil on targa välispoliitika jätkumise korral võimalik edukalt hakkama saada ka kaugemas tulevikus ettetulevate väljakutsetega. Osati just tänu meie asupaigale.

Mida ma silmas pean? Kui vaadata lähiminevikku, siis Eesti poleks Nõukogude impeeriumi lagunemise järel olnud nii dünaamiliselt edukas ja hakkamasaav, kui meie vahetu naabrus poleks sellele andnud objektiivse täiendtõuke. Nagu idufirmadel nii ka siirderiikidel on ülioluline vahetu väliskeskkond. Isegi võrreldes Läti või Leeduga oli Eestil pisuke eelis seoses vahetuma lähedusega selliste Põhjala edulugude nagu Soome ja Rootsiga. Viimaste tugi nii majanduses kui tugeva demokraatliku ühiskonna koostoime mudelites oli hindamatu 20 aastat tagasi ja on väga oluline ka täna.

21. sajandi üheks suurimaks küsimuseks maailma rahvastiku juurdekasvu ja tarbimise laienemisega kujuneb ressursinappus. See puudutab nii energiat, magevett kui lihtsalt tavapärast toitu. Eestil ei ole nähtavas tulevikus probleeme ühegi nimetatud võimaliku rahvusvahelise ärritajaga. Meie geograafia ja geoloogia on võrreldes paljude teiste riikidega oluliselt paremas seisus. Jah, meie Mendelejevi tabel on väheke kiduram kui mõnes teises maailmanurgas, kuid põlevkivi, tuul, mets, vesi ja puhas loodus on eelolevatel aastakümnetel paljudele ihaldusväärne kapital.

Kliimaviperused ja looduskatastroofid häirivad juba täna sadade miljonite inimeste elu planeedil. Metsatulekahjud, üleujutused, põuad, maavärinad ja tsunamid on sagedased külalised maailma uudistelintides. Eesti põllumees teab muidugi hästi meie ilmaheitlikkust ja jaanipäeva paiku on rahva lemmikteema kehvapoolse suusailma kirumine, kuid peale mõõduka üleujutusohu meid suure maailma mured siiski ei puuduta.

Eelneva peale võib lugeja kohe muidugi küsida – kõik võib ju olla tore, kuid Venemaa?? USA tuntud politoloog Samuel Huntington tõmbas 25 aastat tagasi oma tsivilisatsioonide teoorias rasvase piirjoone ida ja lääne vahele just Eesti idapiiril. Tõsi - Eesti asupaiga üheks iseloomustajaks on erinevate kultuuriruumide piiririigiks olemine. Paraku on just see asjaolu toonud meile minevikus suurimaid muresid.

Venemaa ajalugu, kultuuri- ning usulugu on need indikaatorid, mis peaksid aitama meil mõtestada naabri tulevikusuundumusi. Ajalooline inerts, Venemaa geograafiline isepära ning kõigi hirmude summa toidavad meie talupojatarkust teadmisega, et suuri ja põhimõttelisi muutusi naabri juures tuleb veel pikalt oodata. See tähendab, et ka naabri suhtumised ümbritsevasse ei pruugi alati kattuda meie ettekujutuste või soovidega.

Kuid pole halba ilma heata. Kui ennist kiitsin Soome ja Rootsi naabrust, siis oma positiivne mõju meile on ikka ka Venemaal. Esiteks on Venemaa välispoliitika olnud Eestile heaks survevahendiks kiiremale liitumisele euroatlandi majandus- ja õigusruumiga. Topelttollidest kuni ajaloomalakani on meile pidevalt meelde tuletanud, et enesesäilitamise nimel tuleb väikeriigil leida liitlasi ja sõpru ning olla globaalses konkurentsis ninaga vee peal.

Teiseks annab meie Venemaa-kogemus terava tunnetuse, mis on tänases maailmas hea ja mis on halb. Mis on vabaduse tegelik sisu ja mida tuleb teha, et vabadust hoida ja demokraatlikku õigusriiki tugevdada.

See viib meid mõtteni, et Venemaa parimaks tulevikustsenaariumiks oleks ajalooline leppimine oma lähimate naabritega. Uuele arengutasemele pürgiv idanaaber peaks oma otsingutes jõudma arusaamiseni, et ekspansiivse piirinihutamise aeg on jäädavalt möödas ning siseriiklikele ja globaalsetele väljakutsetele on Venemaal parimad lahenduses võtta siis, kui tema piiridel on vabad ja demokraatlikud riigid.

Paljuski Balti riikide eeskujul oma rada tugeva ja püsiva demokraatliku õiguskorra suunas rajavad Ukraina, Gruusia, Moldova ja miks mitte ka Valgevene on tulevikus avatud, eduka ja minevikukompleksidest vabanenud Venemaa parimad liitlased. Et selleni ükskord jõuda, tuleb mõistagi veel palju tööd teha. See on ja jääb meie välispoliitika üheks kesksemaks küsimuseks veel pika aja jooksul.

Kuid Venemaa teemaga lõpetamine oleks jällegi meie enda sisemiste mõttepiiride taastootmine. Loo alguse juurde tagasi tulles peaksime täna tajuma, et Eesti asupaik ei ole mõõdetav üksnes kilomeetrite, vaid ka lennutundidega. Ei maksa unustada, et näiteks teekond Tallinnast Vilniusesse võtab maad mööda sama kaua kui lennureis Indiasse või Hiina.

Meie põhjanaaber tajus juba 20 aastat tagasi, et Aasia kasv on just see võimalus, millele panustada. Täna on Finnair muutunud loomulikuks sillaks Aasia ja Euroopa vahel. Arvestades seda, et aastal 2025 on kolm neljandikku kõigist maailma lennureisijatest Aasia päritolu, siis pole Tallinn veel lootusetult maha jäänud.

Aasia sajandil, millest ju üha enam täna räägitakse, on Eesti asend taas pigem eelis kui probleem. Lennuühenduse potentsiaal on suur, Eestit nähakse Aasias kui üht Euroopa edukat riiki, meie kasuks töötab Skandinaavia kvaliteedimärk ning Arktika avanev meretee on vaid mõned vihjed, mis teevad Eestile Aasia väga põnevaks naabruseks.

See arvamuslugu ilmus tänases Maalehes.

IRL: Tallinna ombudsmani büroo asemel saaks aastas parandada 4000 ruutmeetrit tänavaauke

Idaraha laenajad — Thu, 17 May 2012 14:00:00 +0000

Tallinna linnavoliniku Urmas Mardi (IRL) sõnul pole ombudsmani büroo tegutsemine linna allasutusena rahaliselt ega juriidiliselt otstarbekas.

"Ühe tänavaaugu ruutmeetri parandamine maksab ligikaudu 29 eurot. Ombudsmani büroole aastas kuluva 110 000 euro eest saaks parandada ligi 4000 ruutmeetrit tänavaauke. Tegime ka 2012. aasta Tallinna eelarvesse muudatusettepaneku suunata ombudsmani büroole mõeldud rahalised vahendid välisrahastuseta teede remonti. Kahjuks ei leidnud ettepanek toetust ning tulemus on käes - linna teed on läbi aegade kõige hullemas seisus," ütles Mardi.

"Teine probleem ombudsmani büroo juures on tema ebaotstarbekus, kuna see sisuliselt dubleerib õiguskantslerit. Parim linnapoolne lahendus oleks luua õiguskantsleri institutsiooni alla eraldi Tallinna linna asjadega tegelev osakond. Ebaotstarbekas on aga kulutada maksumaksja raha ombudsmani büroo ülevalhoidmiseks ajal, mil linn peaks oma kulutusi koomale tõmbama ja väga hoolikalt kaaluma, kuhu investeerida," lausus linnavolinik.

Põllumajandusminister avab Jõhvis Maag Piimatööstuse juurdeehituse

Idaraha laenajad — Thu, 17 May 2012 11:00:00 +0000

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna kell 11 Jõhvis Maag Piimatööstuse kaasaegse tehnoloogilise juurdeehituse.

„Vastvalminud Eesti piimastrateegia seab eesmärgiks jõuda miljoni tonni toorpiima tootmiseni aastas, kuid seda saab täita ainult siis, kui töötlev tööstus suudab selle piima kvaliteetselt väärindada ja turustada ka eksport turgudel. Maagi avatav juurdeehitus on samm selle eesmärgi täitmise suunas," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Maag Piimatööstus alustas 2010. aasta sügisel Jõhvi tootmise juurdeehitust, mille tulemusena on tänaseks lisandunud üle 3400 m² kaasaegse tehnoloogiaga varustatud tootmis- ja laopinda koos juhtimis- ja jälgimissüsteemiga, mis võimaldab töödelda kuni 280 tonni piima päevas. Tehase juurdeehitusega loodi uus hapendatud piimatoodete tsehh, kastipesu liin ja valmiskauba ladu.

Juurdeehituse avamise tulemusena koondatakse seni Rakveres ja Jõhvis paiknev tootmine kokku Jõhvi, mille tulemusena suureneb ettevõtte koguvõimsus ja paraneb tootmisdünaamika. Tootmise koondumine Jõhvi loob Ida-Virumaale juurde ligi 30 töökohta.

Maag Piimatööstus AS kuulub toiduainete tootmise ja müügiga tegelevasse kontserni Maag Grupp. Maag Grupp põhineb Eesti kapitalil ning sellesse kuuluvad lisaks Maag Piimatööstusele ka Maag Lihatööstus ja Maag Konservitööstus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Nuti asemel läheb linnavolikokku Matti Tarum

Idaraha laenajad — Thu, 17 May 2012 11:00:00 +0000

Mart Nuti suundumisega Riigikogusse nimetas Tallinna valimiskomisjon tema asemel linnavolikogu liikmeks Matti Tarumi.

Tarum on staažikas Mustamäe Halduskogu liige ja töötanud pikalt Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse taastusravi osakonna arstina ja juhatajana. Ta on olnud liige kõigis Tallinna Linnavolikogu koosseisudes alates 1989. aastast, välja arvatud perioodil 2002 kuni 2005. Oma suure panuse eest Tallinna tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna arengusse sai ta 2004. aastal Tallinna teenetemärgi. President Toomas Hendrik Ilves autasustas Tarumit 2007. aastal Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga taastusravi ja tervishoiu edendamise eest.

Omavalitsuste ühistöö vajab igapäevast hoolt

Idaraha laenajad — Wed, 16 May 2012 07:34:00 +0000

Järvamaa omavalitsuste koostöö on olnud heaks Järvamaa märgiks juba aastaid. Omavalitsuste loodud ühisasutused, nagu Järvamaa Ühistranspordi Keskus, Väätsa prügila, Kesk-Eesti Noorsootöökeskus ja Järvamaa Arenduskeskus on oma tegevusega tõestanud ühistegevuse kasu omavalitsustele ja maakonna elanikele. Kui kümmekond aastat tagasi omavalitsuste ühisasutusi looma asusime, siis seadsime eesmärgiks, et need laiendaks oma tegevust üle maakonna piiride. Ainsana on see õnnestunud ühisasutustest noorimal – Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusel, mis ühendab lisaks Järvamaa omavalitsustele (va Albu vald) mitmeid omavalitsusi naabermaakondadest. Viimaseks liitujaks on näiteks Paldiski linn. Küll on aga keskuse tegevusest ehk vähem räägitud kui teiste omavalitsuste ühisasutuste tööst.

Teisipäeval toimunud kohtumisel Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhatuse esimehe Rait Pihelgase ja tegevjuhi Arvo Rosimannusega rääkisime keskuse tänasest päevast, tulevikuplaanidest ja muidugi ka probleemidest. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse tegevus puudutab otseselt kõiki liikmesomavalitsuste elanikke, sest näiteks prügiveo hind kujuneb keskuse poolt läbiviidavate hangete tulemusel. Sellega on keskus seni hästi hakkama saanud. Näiteks Põltsamaa linna, kes hiljuti lahkus keskuse liikmete hulgast, elanikud maksavad täna võrreldes keskuse tegevuspiirkonna elanikega prügiveo eest pea kolm korda kõrgemat hinda. Järgmisel aastal viiakse läbi uus prügiveo hange ja Arvo Rosimannus arvas, et hind ei tohiks sellega elanikele tõusta. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ühendab erineva suurusega omavalitsusi ja nende koostöö korraldamine ei ole lihtne ülesanne. Eelkõige on selles võtmeroll suurematel omavalitsustel, just nende otsustest sõltub sageli ühistöö tulemuslikkus. Nad küll panustavad rohkem rahalisi vahendeid aga ka kasusaajate hulk elanike näol on suurem. Seda peab otsuste tegemisel alati silmas pidama. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele soovin aga edu nende plaanide elluviimisel.

Siseminister tunnustab vabatahtlikke toetavaid ettevõtteid

Idaraha laenajad — Tue, 15 May 2012 14:00:00 +0000

Alates käesolevast aastast hakkab siseminister tunnustama ettevõtjaid, kes on oma tegevusega toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on andnud muul vabatahtlikkust toetaval moel panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse.

„Vabatahtlikel on oluline osa tänapäeva demokraatliku ühiskonna toimimisel. Vabatahtlik tegevus põhineb inimeste omal soovil ja initsiatiivil, kuid vajab samas ka ühiskonna toetust. Selleks, et vabatahtlikud päästjad saaksid tööajast väljakutsele reageerida või abipolitseinikud oma graafikuid töökohaga sättida, on vaja tööandja toetust. Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetusega tahangi tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees ning märkavad valdkonda, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline,“ sõnas siseminister Ken-Marti Vaher.

Selleaastane pidulik tunnustuste jagamine toimub Siseministeeriumis teisipäeval, 22. mail. Esimeste tunnustamist väärivate ettevõtete kandidatuuri seadsid üles Päästeamet, Politsei-ja Piirivalveamet ning Eesti Priitahtlik Päästeliit.

Laekunud viieteistkümne kandidaadi seas leidub nii üle-Eestilisi suuri ettevõtteid kui ka väiksemaid kohalikke firmasid. Toetatud on priitahtlike tuletõrjujate ja abipolitseinike tegutsemist, samuti vabatahtlikke mere- ja järvepäästjaid.

Kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse Vabatahtlike päästjate toetaja ning Abipolitseinike toetaja aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.

Edaspidi ootab Siseministeerium põhjendatud ettepanekuid kandidaatide osas igal aastal alates 1.- 31. detsembrini. Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Samuti pöördub ministeerium üleskutsega lisaks mittetulundusühingute liitude, ettevõtjate liitude, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning maavalitsuste poole.

Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks veebruarikuu keskel Siseministeeriumis toimuval pidulikul aktusel.

Allikas: Siseministeerium

Tudengite vajaduspõhised õppetoetused Euroopas ja maailmas

Idaraha laenajad — Tue, 15 May 2012 13:04:00 +0000

Eestis väideldakse praegu üliõpilaste vajaduspõhiste õppetoetuste üle.
Kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets on esitanud Haridus-ja Teadisministeeriumi poolse nägemise hea ülevaatlikkusega Eesti Päevalehe intervjuus. Intervjuu lõppeb ülesannetega poliitikutele. Muidugi arutame!
Kvaliteetsema arutelu eesmärgil palusin Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt ülevaadet, millised on üliõpilaste majandusliku toetuse põhimõtted teistes riikides. Kindasti on teemast huvitatutel väärt materjaliga tutvuda, mistap panen analüüsi koostanud nõuniku Marika Kirchi lahkel loal tema koostatud teksti siia laiemale avalikkusele lugemiseks ja kaasamõtlemiseks üles.

Millises vahekorras peaksid olema õppemaksud, -toetused, -laenud ja stipendiumid on kõrgharidusvaldkonna rahastamise üks põhiküsimusi kõigis riikides. OECD riikide võrdlev analüüs näitab, et riigid kombineerivad neid komponente väga erineval moel. [1] ÕppeTOETUSTE pooldajad väidavad, et laenud on vähem efektiivsed kui toetused julgustamaks madala sissetulekuga elanike gruppides kõrghariduse omandamist. Samuti väidetakse, et tudengite otsetoetused on riigile odavamad, kui arvestada ka õppelaenu andmise haldamiskulusid. ÕppeLAENUDE pooldajad väidavad omakorda, et laen aitab olemasolevaid ressursse paremini hajutada (summa kulutatakse peamiselt laenu garanteerimiseks) ja seeläbi saab rohkematele õppijatele võimaldada juurdepääsu ülikoolis õppimisele. Laenud nihutavad osa hariduskulusid nende kaela, kes sellest investeeringust rohkem kasu saavad.

______________________________

Allikas: Education at a Glance 2011.

Ülalolev joonis OECD riikide kohta näitab riiklike toetuste suurust kõrghariduse tasemel õppijatele (sh õppetoetused-stipendiumid ning õppelaenud) osakaaluna riigi hariduskuludest, st kui suur osa hariduskuludest läheb riigis üliõpilaste õpingute toetuseks.

Üle kolmandiku OECD riikidest toetavad üliõpilaste õpinguid otse õppetoetuste- stipendiumitega ja otsemaksetega erasfäärile (kokku võrreldi 32 riigi andmeid). Teised OECD riigid (Holland, Rootsi, Ühendkuningriik, Austraalia, Tšiili, Uus-Meremaa, Norra, USA) võimaldavad laiaulatuslikult mõlemaid: nii stipendiume-toetusi kui ka õppelaene (va Island, kus on ainult õppelaen). Kõige suuremas mahus osalevad tudengite õppe subsideerimises riigid, kus võimaldatakse palju õppelaenu ja ühtlasi kulutatakse eelarvest keskmisest rohkem finantse ka õppetoetustele-stipendiumitele ja teistele eraõiguslikele osapooltele.

Väga põhjalikus uuringus Eurostudent IV [2]analüüsiti muude aspektide hulgas ka üliõpilaste käsutuses olevaid rahalisi ressursse. Üldise hinnangu järgi kindlustavad enamuses riikides tudengid end õpingute ajaks ise, seda näitavad uuringuga saadud andmete keskmised tulemused. Valdava enamiku riikide tudengite jaoks on sissetuleku peamine komponent kas perekonna/partneri või enda teenitud sissetulek. Olenemata sellest, kas tudeng elab kodus vanemate juures või elab iseseisvalt (on vanematekodust välja kolinud) kindlustavad üliõpilased ¾ osas ise oma sissetuleku. Uuringus analüüsitud riikide keskmise järgi moodustab riigi raha alla ¼ tudengite sissetulekust. Üksnes Taanis, Inglismaal Wales’es, Maltal, Hollandis ja Rootsis mängib riigipoolne rahastamine peamist rolli nende tudengite sissetulekus, kes ei ela enam vanematekodus.

Magistri tasemel õppivad tudengid saavad keskmiselt vähem toetust kui bakalaureuse tasemel õppijad ja nende sissetuleku vahe on kaetud enamasti palgatööga. Seega on paljudes riikides olukord, kus magistriõppe tudengid töötavad õppimisega paralleelselt.

Erinevused tudengite sissetulekutes riigiti on suured, kuid ka ühe riigi sees võib kuu sissetulek varieeruda väga suurel määral. Suuremad on sissetulekute erinevused Iirimaal, Eestis, Slovakkias, Tšehhis ja Lätis. Riikides nagu Malta, Šveits, Taani, Saksamaa ja Holland on tudengite käsutuses olevad ühe kuu rahasummad palju sarnasemad (st tudengite sissetulek võrdsem). Riikide lõikes välja arvutatud Gini koefitsient näitab, et Eestis on tudengite sissetulekute erinevused kõige suuremad (0,42 koefitsient on riikide võrdluses kõige kõrgem). Muuhulgas on ka sooline lõhe märgatav: enamuses maades on naistudengite sissetulek keskmiselt madalam kui meestudengitel.

Võrreldes riikide lõikes üliõpilaste sissetulekute allikaid ja tudengite sotsiaalset tausta on analüüsijad leidnud, et keskmiselt madalama sissetulekuga tudengid saavad reeglina vähem toetust oma perekonnalt (partnerilt) ja veidi rohkem riigi toetust kui nende õpingukaaslased, kes on pärit kõrgema sissetulekuga sotsiaalsest grupist. Madalamasse sissetulekugruppi kuuluvad tudengid saavad suuremal määral oma sissetuleku palgatööst st peavad rohkem kui nende jõukamad eakaaslased õpingute kõrvalt töötama.

Kolmes riigis (Inglismaa/Wales, Šveits ja Norra) saavad tudengid, kes elavad koos vanematega kasutada keskmiselt üle 1000 euro kuus. Need riigid on ka heaoluriikide skaala kõrgemas otsas. Teise otsa riigid – Horvaatia, Malta ja Rumeenia – tudengid peavad oma kulud katma vähem kui 200 euroga. Kõigi riikide tudengite keskmine on 426 eurot kuus.

Ülevaate õppemaksude ja õppetoetuste vahekorrast riikides annab ka Euroopa Komisjoni analüüs Modernisation of Higher Education: Funding and the Social Dimension 2011 , millest on võetud alljärgnevad joonised.[3]

Ülaltoodud skeem jagab riigid nelja gruppi olenevalt sellest, kui paljud tudengid maksavad õppemaksu ja kui palju saadakse õppetoetusi.

Esiteks, riigid, kus enamus tudengeid maksab õppemaksu ja saab ka õppetoetusi: Holland, Slovakkia ja Ühendkuningriik (koos Wales’i ja Põhja-Iirimaaga). Lisaks veel Küpros, kus bakalaureuse tasemel siiski õppemaksu ei ole. See tundub esmapilgul ebaratsionaalne mudel, sest riik maksab enamusele tudengitele õppetoetusi ja samal ajal koguvad avalikud kõrgharidusinstitutsioonid enamustelt üliõpilastelt õppemaksu. Osaliselt seisneb selgitus selles, et õppemaks on universaalne (mõeldud kõigile), kuid toetuste süsteemid sihitud teatud gruppidele, et leevendada õppemaksu suurust. Nagu mainitud, kuulub sellesse riikide gruppi ka Ühendkuningriik (Inglismaa, Wales, Põhja-Iirimaa), kus on tähtis aspekt see, et õppemaks makstakse alles pärast lõpetamist ja maksmine toimub maksja reaalset majanduslikku olukorda silmas pidades, st kui lõpetanu sissetulek ületab teatud miinimumläve. Tegelikkuses on see siis nagu lõpetamismaks, mis kestab kuni laen on lõpuni tagasi makstud. Osa sellisel moel saadud rahast liigub tagasi tudengite sihipärasteks toetusteks.

Teiseks grupiks on riigid, kus enamus tudengeid maksab õppemaksu, vähemus saab toetusi (Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Ida-Euroopa riigid). Siiski tuleb rõhutada, et enamuses neist riikidest, mis on sellesse gruppi arvatud, on õppemaks suhteliselt madal, paljudel juhtudel sisaldab ainult minimaalseid registreerimistasusid.

Populaarseim mudel on muidugi see, kus vähemus maksab õppemaksu ja suurem enamus saab toetusi. Sellised riigid on Taani, Soome, Rootsi, Ühendkuningriigis Šotimaa, Norra, Malta, Liechtenstein. Vaatamata mõnele erandile võib mudelit pidada Põhjamaade mudeliks. Põhitingimus sellise mudeli võimaldamiseks on, et ühiskonnas peab eksisteerima tugev sotsiaalne konsensus kõrghariduse tähtsuse suhtes ja soov teha tähelepanuväärselt suuri investeeringuid ülikoolide ja tudengite toetamisse.

Õppetoetuste ja laenude osakaal tudengi sissetulekus on riigiti väga erinev. Kui Rootsis saab 70% tudengitest õppetoetust, siis Eestis on sama aruande järgi õppetoetuste saajate osakaal 15%. Käsitletav Euroopa Komisjoni ülevaade märgib ka, et õppetoetuse suurus varieerub riigi sees olulisel määral. Paljudes riikides on toetused kombineeritud perekonna maksuvabastustega, mistõttu ei saa iga riigi lõikes öelda toetuste täpset suurust. Näiteks Iirimaal võib õppetoetuse suurus varieeruda 330 eurost kuni 6355 euroni akadeemilise aasta kohta, olenedes seejuures kasutada olevatest rahalistest vahenditest, tudengi perekonna suurusest, elukoha kaugusest (kaugus ülikoolist). Lisaks on Iirimaal tudengid, kes kvalifitseeruvad õppetoetuse saamiseks, ühtlasi vabastatud ka õppemaksust.

Ülevaate õppetoetustest ja õppelaenudest riikides annab alljärgnev joonis.

Ülaltoodud joonis (3.3) illustreerib Euroopa riikides kasutusel olevate õppetoetuste, õppelaenude maksmise põhimõtteid. Mõlemad, nii õppetoetused kui õppelaenud, on tudengitele võimalikud järgmistes riikides: Saksamaal, Hollandis, Belgias (saksakeelses osas), Skandinaaviamaades, Ühendkuningriigis, Maltal, Poolas, Slovakkias, Ungaris, Bulgaarias, Kreekas ja Balti riikides. Õppetoetusi ei ole Islandil, võimalik on saada vaid õppelaenu. Ning vastupidi – õppelaenusid ei ole, kuid on õppetoetused: Iirimaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Tšehhis, Sloveenias, Rumeenias, Maltal, Liechtensteinis. (Loetelu ei ole ammendav, sest osade EL riikide kohta puudusid andmed).

Mõned riigid toetavad erinevalt bakalaureuse ja magistri tasemel õppijaid. Ühendkuningriigis näiteks on avalikud õppetoetused ja laenud võimaldatud ainult kõrghariduse esimese taseme üliõpilastele. Teadusnõukogud (Research Councils) võimaldavad mõnel määral finantseerimist ka magistri tasemel (pingerea alusel) ning teatud erialadel (õpetaja, sotsiaaltöö, tervishoid).

Õppetoetuste andmise kriteeriumid

Absoluutses enamuses Euroopa riikides võetakse õppetoetuste jagamisel arvesse üliõpilase tegelikku vajadust materiaalse toetuse järele õppimise ajal. Nii õppetoetused kui ka laenud võivad olla seotud vajaduspõhiste kriteeriumidega.

Ülaloleval joonisel (3.4) on näha, et absoluutses enamuses riikides sõltub üliõpilase õppetoetuste saamine mõlemast: nii finantstoetuse vajadusest kui ka akadeemilisest edukusest. Tavaliselt on need kaks tingimust riikides omavahel kombineeritud: mõned toetused võimaldatakse tudengitele vastavalt tema majanduslikule olukorrale (finantsvajadusele) ja mõned vastavalt akadeemilisele edukusele.

Jooniselt on näha (joonis 3.4), et universaalsed õppetoetused on suhteliselt vähestes riikides – vaid Taanis, Rootsis, Soomes ja Ühendkuningriigis Wales’is. Need riigid on kehtestanud universaalse õppetoetuste ja laenude süsteemi täisõppeajaga tudengitele, kes täidavad teatud akadeemiliste saavutuste taseme nõuded.

Väike osa riike nagu Iirimaa, Holland, Soome, Belgia prantsuskeelne osa, Ühendkuningriik ja Liechtenstein jagavad õppetoetusi ainult lähtuvalt üliõpilase finantsilistest vajadustest, kuigi mõnel juhul võib toetuse suurus ja selle saamise ajaline pikkus sõltuda akadeemilisest edukust. Kreekas põhineb grantide süsteem eelkõige akadeemilise edukuse näitajatel ja tudengid, kes saavad väljapaistvaid tulemusi eksamitel, saavad õppetoetuse olenemata nende finantsilisest seisust, kuid saadud õppetoetuse konkreetse summa määramisel võetakse arvesse üliõpilase majanduslikku seisu.

Joonis näitab ühtlasi, et Eesti on ainuke riik (nende seas, mille kohta on andmeid), kus üliõpilaste õppetoetuste jagamisel arvestatakse ainult tudengi akadeemilisi saavutusi ja mitte tema materiaalset olukorda (vt joonis 3.4).

Õppelaenud enamasti ei ole vajadusepõhised (välja arvatud Saksamaal, Belgia prantsuse keelses kommuunis ja Poolas). Paljudes riikides nagu Prantsusmaal, Slovakkias, Ungaris, Leedus, Skandinaaviamaades ja osaliselt Belgias (saksakeelne osa), puuduvad riiklikult toetatud õppelaenu saamiseks kitsendavad kriteeriumid ja õppelaenu võivad saada kõik tudengid. Neis riikides eeldatakse, et toetus, kui seda pakutakse laenudena, muudab õppimise suuremale osale tudengitest kättesaadavaks.

Nagu näha allolevalt jooniselt (3.6) kehtivad Iirimaal, Itaalias, Hollandis, Liechtensteinis ja kolmes Balti riigis maksusoodustused tudengi vanematele. Vanemaid ei toetata Skandinaavia riikides, Ühendkuningriigis, Hispaanias, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias. Peretoetused ja maksusoodustused on kombineeritud kujul kasutusel Poolas, Saksamaal, Tšehhis, Slovakkias, Austrias, Prantsusmaal, Šveitsis ja Kreekas.

Alljärgnevalt vaatame mõnda riiki õppetoetuste ja laenude saamise seisukohast veidi lähemalt.

SOOME

Et saada õppetoetust, peab tudeng täiskoormusega õppima, olema akadeemiliselt edukas ja vajama rahalist toetust. Abi on mõeldud ainult Soome kodanikele ja ainult mõnel erandjuhul ka mitte-kodanikele. (Toetust võivad saada ka õpilased, kes õpivad keskhariduse taseme õppekavadel.) [4]

Üliõpilased peavad täitma riikliku õppetoetuse saamiseks järgmised kriteeriumid: täisajaga õpe (nii bakalaureuse kui magistri tasemel; 5 ECTS[5]ainepunkti kuus) ja vajadus finantsabi järele. Riigi õppetoetuse grant koosneb mitmest osast: õppetoetus, eluasemetoetus, riikliku õppelaenu garantii.

Tavaline tudengile mõeldud finantsabi rakendusliku suunaga ülikoolis on näiteks järgmine:

· õppetoetus: maksimumsummas 298 eurot kuus;

· eluasemetoetus: üldjuhul 26.90 – 201.60 eurot kuus (80% aktsepteeritud elamiskuludest); maksimum on 252 eurot kuus;

riigi õppelaenu garantii: 300 eurot kuus.

Soome õppetoetuste suurused kuus (€), mis olenevalt muudest asjaoludest:

Tudeng on abielus või tal on ülalpeetavaid	298
Vanus 20 a+ ja elab üksi	298
Vanus 20 a+ ja elab koos vanematega	122*
Vanus alla 20 a ja elab koos vanematega	55*

*- vanemate sissetulekust sõltuvalt võib summa suureneda.

Tudengite õppetoetust võimaldatakse ka õppimiseks välismaal, kui see moodustab osa Soomes saadavast kraadiõppest. Summa suurus on sama, mis õppimisel Soomes, maksimum eluaseme toetus on sel puhul 210 eurot kuus (välja arvatud riikides, kus renditase on madalam), riiklik õppelaenu garantii on sel juhul 600 eurot kuus.

Õppetoetus on maksustatav sissetulek.

Õppetoetuste taotlemine käib Soome sotsiaalkindlustuse institutsiooni KELA[6] kaudu (mh ka elektrooniliselt). Samuti tuleb saata sinna elukoha rendileping. Magistriõppe tudengid ja need, kes kasutavad paindlikke õppimisvõimalusi või lõpetavad teatud kitsal erialal pikema ajaga peavad esitama nõutud lisadokumendid (õppeplaan, elamispinna rendileping) finantstoetuse komisjonile (Financial Aid Committee). Ka hiljem, kui tahetakse õppeplaanis midagi muuta või osaleda suveõppes või soovitakse nominaalset õppeaega pikendada, siis peab tudeng uuesti kontakteeruma finantstoetuse komisjoniga.

Kui vanematel on madal sissetulek, siis võib üliõpilane saada õppelaenu kõrgema taseme järgi. Piiriks on vanemate sissetulek kuni 39 000 € aastas. Alates õppetoetusest 170 eurot kuus peetakse esialgselt kinni tulumaks 10% (KELA), kuid kui tudengil rohkem sissetulekut ei ole, siis saab ta tulumaksutagastuse aastaarvestuse alusel.

Eluasemetoetust ei saa juhul, kui üliõpilane elab koos vanematega, kui ta elab oma abikaasa elamispinnal või kui tudengil ei ole kaalukat põhjust tasuta ühiselamukohast keeldumiseks. Kui tudeng elab koos oma lapsega (või elukaaslase lapsega), siis on tal õigus taotleda üldistel alustel eluasemetoetust (KELA-st). Kui elatakse koos elukaaslase või partneriga, siis arvutatakse rendisumma pooleks; kui neist mõlemad on tudengid, siis nad peavad oma eluasemetoetuse eest toetust eraldi taotlema.

Riigipoolne finantsabi süsteem hõlmab ka riigigarantiiga õppelaenu. Laenu saamiseks peab tudeng olema õppetoetuste saajate nimekirjas. Laen antakse ja garanteeritakse panga poolt kogu õpingute ajaks. KELA garanteerib seda ühe aasta kaupa ja kontrollib igal aastal tudengi vastavust nõuetele. Alla 18-aastased saavad laenu taotleda volitatud esindaja kirjalikul nõusolekul. Laenu summa oleneb tudengi vanusest, haridustasemest mida taotletakse. Laen tuleb peale õpingute lõppu tagasi maksta.

ROOTSI

Rootsi üliõpilaste toetamise süsteem on kavandatud selliselt, et see soodustaks kõrget osalust hariduse omandamisel, aitaks tasandada sotsiaalsete, finantsiliste ja geograafilisest mõjust tulenevat õppijate ebavõrdsust. Samuti soovitakse süsteemi kaudu soodustada puudega inimeste ja vanemate inimeste õpet. Õppetoetuste süsteemil on samuti tähtis roll Rootsi hoolekandesüsteemis. Süsteem on heldelt kavandatud ja loob õppimiseks võimalused paljudele inimestele. See tähendab ühtlasi, et riik teeb igal aastal olulisi investeeringuid selles vallas.

Rootsis on avalikes kõrgkoolides õppimine õppemaksuvaba (riiklikud institutsioonid ei tohi õppemaksu võtta) ja õppetoetustega kaetud. See tähendab, et EL ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikidest pärit üliõpilased õpivad Rootsi kõrgkoolides tasuta. Alates 2011. a sügisest on kehtestatud õppemaks kolmandatest riikidest (st väljapoolt EL, EEA ja Šveitsi) pärit üliõpilastele.

Rootsi õppetoetuste süsteemi iseloomulikud jooned on:

· toetuste saamine on võrdne kõigile;

· toetus antakse otse õppijale;

· toetused on põhimõtteliselt tagatud sõltumata vanemate või perekonna rahalisest olukorrast.

Õppetoetus tagatakse nii täis- kui osaajaga õppimisel. Tudengitel, kes on ülikooli (või mõnda teise kõrgkooli) vastu võetud ja täidavad aluskriteeriumeid, on õigus õppetoetusele, kui nad õpivad vähemalt poole koormusega. Kehtestatud on ka vanusepiirang: õppetoetus on mõeldud tudengitele kelle vanuse on alla 54 aasta. Tudengil on võimalik piiratud ulatuses töötada ja teenida, ilma et tema õppetoetust vähendatakse.

Tudengiabi koosneb kahest osast: toetus ja tagasimakstav õppelaen. Summa, mis tudengile makstakse, vaadatakse igal aastal üle vastavalt üldisele hinnataseme muutumisele. Õppetoetus on maksuvaba ja läheb pensioniarvestusse. Tudeng võib taotleda ka ainult õppetoetust ilma laenu võtmata. (Teatud juhtudel võib taotleda õppetoetust ka siis, kui üliõpilane õpib väljaspool Rootsit.) Samuti on teatud tingimustel võimalik lisalaen. Lastega tudengid saavad lisaks lastetoetust.

Õppimise toetamine koosneb tegelikult kahest osast: osaliselt laenust ja osaliselt õppetoetusest (grandist), mis antakse 40 nädalaks akadeemilise aasta jooksul. Õppelaen moodustab umbes 2/3 õppetoetuse kogusummast. Enamus tudengeid valib võimaluse võtta ka õppelaenu. [7]

Üliõpilastoetuse üldine toetuse tase 2010 a oli näiteks 2035 SEK nädalas, sel aastal 2230, millest moodustas õppetoetus 699 SEK.

	SEK (nädalas)
Õppetoetus	699
Õppelaen	1531
Kokku	2230

Võimalikud lisad tudengile:

	SEK (nädalas)
Lapsetoetus 1 /2 /3 /4 last	132 / 215/ 259 / 303
Täiendav laen	435
Lisalaen	Suurus varieerub olenevalt õppimise lisakuludest

Tudeng on õigustatud saama teatud eritingimustel (näiteks kui üliõpilane on alla 30 a vana ja tal on lapsed) eluasemetoetust kohalikust omavalitsusest. Täiendavat laenu on võimalik taotleda, kui tudeng on vähemalt 25 a vana ja ta on enne töötanud kindla sissetulekuga. Täiendav laen on mõeldud tudengitele, kes enne töötasid ja said põhisissetuleku palgana ja soovivad nüüd töö ja õppimise vahelisi üleminekuid tasandada. Üliõpilased, kes on vanemad kui 25 a võivad saada lisalaenu umbes 1500 SEK kuus. Tavaliselt on toetus garanteeritud maksimaalselt 240ks nädalaks (12 semestrit).

Õppetoetus õppimiseks välismaa kõrgkoolides võidakse garanteerida Rootsi kodanikele ja mõnedele välismaa kodanikele (kui neil on EL kodakondsus või kehtib nende suhtes EEA leping).

Keskne üliõpilasabi institutsioon (Centrala studiestödsnämnden, CSN) vastutab tudengitele finantstoetuste maksmise ja laenude tagasimaksmise eest. Õppelaenude tagasimaksmine algab jaanuarist peale kõrgkooli lõpetamist. Tavaliselt on tagasimaksmise periood 15 aastat või kuni laenaja 60 aastaseks saamiseni. Tagasimakse summat võidakse ajutiselt vähendada olenevalt laenaja maksujõulisuse muutumisest, kuid kogusumma tuleb 25 a jooksul tagasi maksta ikkagi. Õppelaen on soodsama intressiga.

Centrala studiestödsnämnden on keskne agentuur, mis administreerib tudengite õppetoetussüsteemi. Tegutseb õppetoetuste seaduse alusel (Study Support Act, 1999) ja õppelaenu andmise korralduse alusel (Study Support Ordinance, 2000). Lisaks on CSN välja andnud ka mitmeid alamaid regulatsioone. CSN tegeleb nii laenude kui õppetoetustega, samuti laenude tagasimaksmisega.[8]

TAANI

Iga taanlane, kes on üle 18 a vana, on õigustatud õppimise korral saama haridustoetust vaatamata isiklikule majanduslikule olukorrale. Umbes 300 000 taanlast kasutavad seda haridustoetust igal aastal (aastas kulub selleks ca 11 miljardit DKK ehk 0,8% SKT-st).

Peaaegu kõik Taani haridusasutused on õppijale õppemaksuta. Õppemaksuvabastus kehtib kõigile, kes on Taanis sündinud, kellel on alaline elamisluba, kes on pärit EL või EEA riikidest või Põhjamaade Nõukogusse kuuluvatest riikidest. Välismaalased reeglina haridustoetust ei saa. Erandeid tehakse põgenikele ja nende lastele kui nad on töötanud riigis juba piisavalt kaua. EL riikidest pärit kodanikud saavad toetust Taani süsteemi alusel. Neile kehtivad ka finantsabi tingimused, mida nimetatakse riiklikuks haridusabiks (SU- Statens Uddannelsesstøtte).

Taani üliõpilaste toetuste ja laenude suurused 2011. a olid järgmised:

· tudengid, kes elavad koos vanematega: 2728 DKK/ kuus;

· tudengid, kes elavad omaette 5486 DKK / kuus.

Laenu võis eelmisel aastal saada 2807 DKK/ kuus. Viimasel õppimise aastal võib saada nn lõpetamislaenu maksimaalselt 12 kuud (samuti riiklikult garanteeritud, 4%-se aastaintressiga), eelmisel aastal (2011) oli see suuruses 7240 DKK/ kuus. Nii laen kui toetus makstakse üliõpilase pangakontole. Pärast kõrgkooli lõpetamist tuleb hakata laenu tagasi maksma (15 a)

Üliõpilaste elamiskulude toetust haldab riiklik haridustoetuste ja laenuasutus (State Educational Grant and Loan Scheme, Taani akronüüm: SU), mida haldab Taani Hariduse Toetamise Agentuur [9] (Styrelsen for Videregående Uddannelser og Uddannelsesstøtte) koostöös teiste haridusinstitutsioonidega haridusministeeriumi egiidi all.

Põhiliselt on kaks programmi: esiteks, noorte haridusprogramm neile, kes on üle 18 a vanad, omandavad üldist keskharidust või kutseharidust (kuni 20 a vanuseni sõltub õppetoetus ka vanemate sissetuleku suurusest). Teiseks, kõrghariduse tasemel õppijad on õigustatud saama kindla toetussumma vastavalt õppeaja pikkusele + 12 lisakuud. Kui tudeng on ületanud selle aja, siis viimasel aastal saab ta võtta lõpetamiseks laenu. Tudengid, kes elavad koos vanematega saavad väiksemat õppetoetust, kui need, kes elavad eraldi.

Süsteem on üsna paindlik ja tudengid võivad vastavalt oma eelistustele ja sissetuleku võimalustele organiseerida oma õppeaega. Samuti võib näiteks õppetoetust saada vaheaegadega ja pikemat aega (et pikendada õpingute aega, näiteks valmistada ette korduseksamiks pärast läbikukkumist). Erilistel juhtude nagu haigused või lapse sünd võib tudeng taotleda ekstra lisatoetust. Noored emad on õigustatud saama 12 ja isad 6 ekstra kuud õppetoetust.

Tudengid saavad 2/3 õppetoetusena ja 1/3 riigi garanteeritud õppelaenuna kogu toetuste mahust. Õppelaenu intress on madalam ja määratakse parlamendi poolt. Laenu tagasimaksmine hakkab mitte hiljem kui 1 aasta peale lõpetamist (või katkestamist). Laen tuleb tagasi maksta 15 aastaga. Umbes pooled tudengid kasutavad õppelaenu võtmise võimalust.

Ülikoolid saavad tudengitelt toetuse taotlemise avaldused, kontrollivad need ja siis saadavad agentuurile (SU). Agentuur valmistab ette toetusskeemid, registreerib avaldused, maksab välja laenud ja toetused, juhendab ja annab informatsiooni haridusinstitutsioonidele, lahendab kaebusi ja taotlusi jne. Koolid pakuvad nii üldist kui personaaliat puudutavat infot nii asutustele kui ka tudengitele, kontrollivad ühtlasi, et tudengid järgiksid kehtestatud nõudeid. Ministeerium vastutab üleüldise planeerimise ja eelarvete eest.

SAKSAMAA

Saksamaal on kompleksne õppetoetuste ja -laenude süsteem, mille kõige tähtsam osa on riiklikult garanteeritud nn BAföG [10]. See on vajaduspõhine ja ainult täis õppeajaga tudengitele. Riiklik õppetoetus võimaldatakse reeglina ainult Saksa kodanikele (teatud erandid põgenikele jmt). BAföG-i [11] kaudu püüab riik luua paremaid õppimistingimusi olenemata tudengi majanduslikust olukorrast ja sotsiaalsest taustast. Üldjuhul makstakse pool rahast toetusena ja pool intressita laenuna.

"BAföG-Bankdarlehen" on lisalaen, mida pakutakse samuti teatud tingimustel (kui tavaline BAföG toetuse aeg on ületatud). Lisaks on veel hariduslaen ("Bildungskredit"), mis ei ole majanduslikust olukorrast sõltuv. Lisaks sellele on KfW Student Laen ("Studienkredit"), mis ei ole samuti vajaduspõhine ja mida saavad ainult täiskoormusega õppivad üliõpilased. Kõik need laenud registreeritakse.

Alates 1991. a 50% “BAföG” summast makstakse õppetoetusena ja 50% laenuna, mis tuleb pärast kolmanda astme õppe (kõrgkooli) lõpetamist tagasi maksta. Laenuosa peab hakkama tagasi maksma hiljemalt 5 aastat peale viimase BAfoeG summa saamist. Tagasimaksu kohustusest on vabastatud isikud, kelle sissetulek on alla 960 euro (see piir suureneb kui leibkonnas on lapsi). Vilistlastele, kes on hilisemas karjääris saavutanud kõrgeid teaduskraade, vähendatakse tagasimaksmise kohustust.

Nagu mainitud, sõltub toetuse suurus perekonna sissetulekust (vanemate või abikaasa omast). Aluseks on eelmise aasta tulu ja kui see näiteks töötuse või pensioni võrra on muutunud, siis tuleb tudengil uuendada taotlust. Põhimõtteliselt arvutatakse abiskeem järgmiselt: BAföG ühe kuu täissumma saab tudeng, kelle vanemate sissetulek ei ületa ühte teatud piirmäära. Vanemate sissetulekust üht osa (teatud piirini) maksustatakse vähem, sinna hulka kuulub ka vanemate pension (mis Saksamaal ei ole täiel määral maksustatud). Abielus üliõpilase puhul kuulub summa hulka ka abikaasa sissetulek ja piirsumma sõltub leibkonna liikmete arvust. Kui ka teine pere liige saab BAföG sissetulekut, siis jagatakse sissetulek võrdselt.

Iga parameeter selles funktsioonis muutub igal aastal. Näiteks enne 2001. a oli kuu maksimum BAföG summa 550 euro, pärast 2001. a suurenes 585ni. Vanemate sissetuleku määr samas leibkonnas oli 1161 eurot enne 2001. a ja suurendati siis 1440 euroni kuus. Toetuse maksimummäär on praegu 670 eurot kuus. Sellest põhiosa moodustab 373 eurot, lisaks majutus, sõitude peale kuluv raha, mis oleneb sellest, kas tudeng elab kodus või kaugel (välisriigis 224 eurot kuus) pluss kindlustus jm.

Ülevaate Saksamaa üliõpilaste toetussummade suurusest ja selle kasutajate arvust ning vanemate sissetuleku läve muutusest annab alljärgnev joonis.

Allikas: Deutscher Bundestag (2007).

ÜHENDKUNINGRIIK[12]

Ühendkuningriigi kõrgharidusseadus näeb alates 2006/2007 õppeaastast ette kõigile üliõpilastele õppemaksu rakendamist kuni £3000 ulatuses. Õppemaks ei sõltu üliõpilase sotsiaal-majanduslikult olukorrast, kuid õppelaenu tagasimaksed toimuvad maksusüsteemi kaudu üliõpilaste sissetulekuid arvestades. Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal maksti õppetoetust kuni 2004. aastani £1000 ja peale ühtlase õppemaksu kehtestamist £2700. Ülikoolid, mis kehtestavad õppemaksu peavad ka maksma madala sissetulekuga üliõpilastele stipendiumi. Vahepealsete aastate jooksul on hinnad veidi muutunud. Näiteks on 2011/2012 akadeemilisel aastal on täisajaga UCL (University College of London) bakalaureuseõppe üliõpilase õppemaks £3375. Kõik täisajaga õppivad üliõpilased saavad taotleda õppelaenu, et katta sellega õppemaks. Laenu tuleb tagasi maksta peale lõpetamist või ülikoolist lahkumist, kui teenitakse rohkem kui £ 15 000 aastas. Laen tuleb tagasi maksta otse UCL institutsioonile.

Õppelaenude institutsioon (Student Loans Company) pakub odavat laenu UK tudengitele nende elamiskulude katteks. Üliõpilastele, kes õpivad Londonis ja elavad kodust eemal on maksimumlaen 2011/2012 a £ 6928 (aastas). Neile, kes elavad kodus, on laenu suurus £ 3838 aastas.

Tudengid, kelle tulu jääb £16900 ja £14501 vahele saavad igal aastal UCL stipendiumi suuruses £1730. Kui tulu jääb sellest allapoole, siis võib UCL stipendium olla £2300 või kui veelgi alla £12400, siis £2905.
UCL annab stipendiume läbi üliõpilaste laenuasutuse Student Loans Company (SLC). [13]

Ühendkuningriigi valitsuse kõrghariduse haridustoetuse tagatamatu abi (UK Government Higher Education Maintenance Grant) on mõeldud Inglismaa ja Walesi tudengitele, kes on pärit vähemkindlustatud peredest. Maksimum on £ 2906 aastas kui leibkonna sissetulek on alla £ 25000 aastas. Osaline toetus on mõeldud neile, kelle leibkonna sissetulek ei ületa £50020. Kui tudeng kvalifitseerub maksimaalsele elatusvahendite toetusele, siis võib ta saada ka elatusvahendite laenu. Lisaks on võimalik (Inglismaa ja Wales) madala sissetulekuga perest pärit tudengil saada vajadusepõhist (näiteks üksikvanema puhul) toetust, mis on tagastamatu rahaline toetus. Puudega üliõpilastele on vastavalt eritoetused.

HOLLAND

Hollandis katab õppemaks ülikoolide kuludest keskmiselt 19% ja rakenduskõrgkoolides ca 22%. Kõik täiskoormusega õppivad üliõpilased saavad nominaalkestuse jooksul toetust olenevalt õppimistulemustest. Toetuse suurus oleneb ka sellest, kas elatakse koos vanematega või eraldi. Lisatoetust saavad üliõpilased, kelle vanemate sissetulek jääb alla kehtestatud läve. Toetus on diferentseeritud vastavalt sissetulekule. Kõigil on võimalus võtta laenu, mida makstakse välja kord kuus. Kui tulemustoetus jäi akadeemilise edukuse probleemide tõttu laenuks või üliõpilane võttis ise õppelaenu, siis tuleb alustada 2 aasta pärast peale lõpetamise tagasimakseid, mis jaotuvad 15 aastale. Kuus tehtavate tagasimaksete miinimumi on võimalik madalate sissetulekute põhjendusel kahandada ja peale 15 aasta möödumist üles jäänud võlg annulleeritakse.

Järgnev diagramm annab juba tuttava ülevaate riiklike toetuste ja õppemaksude vahekorrast riikides. Ühes otsas on Põhjamaad (selles analüüsis küll puudub Soome), kus ei ole õppemaksu ja on suured riiklikud ühetaolised tudengite toetusrahad ning teises skaala otsas Ühendkuningriik, kus on kõrged õppemaksud ja samas ka tõhus riiklik abi.

[1]Education at a Glance 2011. http://www.oecd.org/dataoecd/61/13/48631028.pdf(p 263)

[2]Social and Economic Conditions of Student Life in Europe. Eurostudent IV, 2008–2011.

http://www.campuseuropae.org/en/news/2011/10/ep_conference/Eurostudent_report.pdf

[3]Modernisation of Higher Education: Funding and the Social Dimension. European Commission, 2011

http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/131EN.pdf

[4] http://www.jamk.fi/english/forstudents/studyguide/supportservices/livingcosts

[5]ECTS on õppetöö mahu ja tulemuste arvestamise süsteem, mis on loodud akadeemilise tunnustamise lihtsustamiseks. ECTSi arvestuse üks põhimõtete on, et ühe akadeemilise aasta töömaht = 60 ECTS punkti.

[6]Soome sõltumatu ja parlamendi järelvalve all olev sotsiaalkindlustuse institutsioon oma administratsiooni ja eelarvega: www.kela.fi; http://www.kela.fi/in/internet/english.nsf/NET/081001132858IL?OpenDocument

[7]http://www.csn.se/en/2.135/2.624/2.625/2.700/studiemedel

[8]Centrala studiestödsnämnden CSN http://www.linkedin.com/company/centrala-studiest-dsn-mnden-csn; http://www.su.dk/English/Sider/default.aspx

[9] Danish Education Support Agency: http://www.su.dk/English/Sider/agency.aspx

[10]http://ftp.iza.org/dp3601.pdf

[11]http://www.studentenwerk-giessen.de/Studienfinanzierung/BAf%f6G

[12]http://www.ucl.ac.uk/transition/joining/undergraduate/funding

[13] www.ucl.ac.uk/current-students/money/loans/bursary_policy

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendi saadikud ootavad Läänemere strateegialt konkreetsust ning tõhusamat poliitilist koostööd

Idaraha laenajad — Tue, 15 May 2012 13:00:00 +0000

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas täna Euroopa Komisjoni 23.märtsi teatist Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (LMS) rakendamise kohta.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam, kes osales parlamendi nimel 23. aprillil Berliinis LMS seisundit hinnanud Euroopa Liidu kõrgemate ametnike nõupidamisel, tõi ühe põhiprobleemina esile tõhusa koordineerimise puudumise strateegia ellurakendamisel. "Läänemere strateegia rakendamise kogemust on meil üle kahe aasta, kuid ikka pärsib arenguid ebapiisav koordinatsioon, " ütles Tunne Kelam.

Tema sõnul pidi strateegia algatajate nägemuse kohaselt tootma esmajoones sünergiat ning lisaväärtust, et hoogustada selle suure potentsiaaliga piirkonna dünaamilist arengut ühiste piirkondlike projektide kaudu. "Täna tundub, et LMS on mugandatud ning surutud Euroopa Liidu olemasolevate standardite ning rahastamisskeemide raamesse. Ühisprojektide asemel domineerivad liikmesriikide rahvuslike eelisprojektide nimekirjad, mis on sildistatud Läänemere strateegia märgiga," tõdes Kelam.

Saadikuile kaasettekandega esinenud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Michael Smyth nimetas olulise puudusena Komisjoni teatises puuduliku tähelepanu pööramist erasektorile. Kõneleja sõnul aitaks erasektori pro-aktiivne kaasamine tublisti kaasa Läänemere strateegia edule praktikas.

Lätlasest eurosaadiku Inese Vaidere hindas Komisjoni dokumenti liiga üldsõnaliseks. Uus prioriteet - "piirkonna ühendamine" - tundub tema sõnul sisutühjana ning ikka jääb lahtiseks küsimus - kes koordineerib?

Soome eurosaadiku Petri Sarvamaa sõnul pole häda prioriteetides, vaid väheses konkreetsuses ning LMS strateegilise tähtsuse hajumises.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb Tunne Kelami sõnul osaleda 18.-19. juunil Kopenhaagenis toimuval LMS suurfoorumil ning esitada omapoolse hinnangu strateegia rakendamise kohta. Tunne Kelam tervitas Euroopa Komisjoni esindaja sõnumit, mille kohaselt Komisjon kavatseb eeloleval suvel oma tegevuskava LMS suhtes uuendada. Komisjon lubas selle juures arvestada Euroopa Parlamendi liikmete ettepanekuid.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendi saadikud ootavad Läänemere strateegialt konkreetsust ning tõhusamat poliitilist koostööd

Idaraha laenajad — Tue, 15 May 2012 13:00:00 +0000

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas täna Euroopa Komisjoni 23.märtsi teatist Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (LMS) rakendamise kohta.

Soome eurosaadiku Petri Sarvamaa sõnul pole häda prioriteetides, vaid väheses konkreetsuses ning LMS strateegilise tähtsuse hajumises.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

IRLi fraktsiooni esimeheks valiti Kaia Iva

Idaraha laenajad — Tue, 15 May 2012 07:48:00 +0000

IRLi riigikogu fraktsiooni esimeheks valiti senine fraktsiooni aseesimees Kaia Iva, kes edestas valimistel Margus Tsahknat.

Vabanenud fraktsiooni aseesimehe kohale valiti Andres Jalak. Teise aseesimehena jätkab Toomas Tõniste.

Iva sõnul peab ta fraktsiooni esmaseks ülesandeks panustada valijatega sõlmitud lepingu täitmisele ja tegeleda püsivalt erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamisega. „Tasuta kõrghariduse seaduse võtsime vastu eelmisel nädalal. Edasi hakkame riigikogus menetlema vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõud. Et tasuta kõrgharidus oleks kompleksne, peavad õppetoetused jõustuma tasuta kõrgharidusega samaaegselt,“ ütles Iva.

„Samuti on IRLi eesmärk võtta vastu vanemapensioni eelnõu veel enne suve, et juba suvel saaks hakata tegelema seaduse jõustumiseks vajaliku korraldusliku poolega. Vanemapensioni seadus jõustub 2013. aastal,“ lisas Iva.

Senine fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu alustas eile tööd kaitseministrina.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Tasuta kõrgharidus – Eestis, Soomes, Rootsis

Idaraha laenajad — Tue, 15 May 2012 07:33:00 +0000

Tasuta kõrgharidus Eestis on saanud seaduseks – kõigil ülikooli sisse saanutel on alates järgmisest aastast võimalik õppida ülikoolis eestikeelsetel õppekavadel tasuta.

Eesti tegi sellega põhimõttelise valiku astuda Põhjamaadega samasse ritta. Eriti tähelepanuväärseks teeb meie valiku tasuta kõrgharidusele see, et mitmel pool on kõrgahriduse õppemakse viimastel aegadel hoopis tõstetud. Väikesele rahvale nagu eesti rahvas on eriti oluline, et mitte ükski anne kaotsi ei läheks – eeskätt sellest vajadusest tulenevalt ongi meie valik tasuta haridus koos vajaduspõhiste õppetoetustega. Majanduslikel põhjustel ei tohi kellelgi jääda kõrgharidus omandamata.

Riigi rahastamist kõrgharidusse oluliselt suurendatakse (lähematel aastatel neljandiku võrra); kättesaadavust parandatakse (2015 on tasuta õppekohti esmakursuslastele rohkem kui on gümnaasiumilõpetajaid kokku) ja kõikidele pakutakse võimalust tasuta normaalaja jooksul õppida.

Vaatleme võrdluseks, kuidas pakutakse tasuta kõrgharidust Soomes ja Rootsis, meile lähimates arenenud riikides, kellest ka palju eeskuju võetud sai.

Rootsi ülikooliseadus ütleb paragrahvis 4, et õpingud Rootsi riiklikes ülikoolides on õppemaksuvabad Euroopa Liidu ja Shveitsi kodanikele. Teistelt on õppemaksu võtmine ülikoolidele sisuliselt kohustus. Eesti erineb siinkohal, kuna meil kodakondsuse järgi vahet ei tehta ja ka kohalikel hallipassimeestel või India kodanikel on õigus tasuta õppida. Rootsi reguleerib õppetööst eemaldamist erinevalt Eestist ka käitumise järgi. Õpingutelt peavad ülikoolid eemaldama mitte ainult õppemaksuvõlgnikud, vaid ka näiteks napsutavad, laamendavad või vägivaldsed üliõpilased (prg 6 jt). Näiteks peatükist 10 ilmneb, et distsiplinaarkaristuse korras saab üliõpilase kuni 6 kuuks õppetööst kõrvaldada, kui ta on häirinud rahu raamatukogus või kedagi seksuaalselt ahistanud.

Peaaegu ühesugune on Eesti ja Rootsi lähenemine “efektiivsusele” – koolis käies tuleb õppida ja kool ära lõpetada. Rootsi ülikooliseaduse kuues peatükk paragrahv kaks ütleb lisaks, et tasuta õppimine tähendab õppimist täie tõsidusega: seaduse kohaselt on õppeaasta pikkus 40 nädalat, mis vastab 60 ainepunktile. Erinevus Eestiga on selles, et Rootsis käib arvestus ainepunktide järgi õppeaasta lõikes, Eestis semestri lõikes – ent samal ajal on semestri pikkus Eestis uue seaduse järgi ülikooli enda otsustada. Semestri pikkust võib ülikool sättida ka õppekavati erinevaks, seega on kokkuvõttes olukord praktiliselt sama.

Soome ülikooliseaduses on samuti paragrahvis 8 selgelt kirjas, et riigikeeles ülikooliõpingud on tasuta (alates 2013 rakendub Rootsiga sarnane piirang, kus väljastpoolt Euroopa Liitu tulijad peavad õpingud kinni maksma). Samas on väga täpselt paigas õppeaeg - paragrahv 40 loetleb üksikasjalikult, et bakalaureuseõpe peab olema tehtud 3 aastaga, magistratuuri pikkus endiselt 2 aastat. Seaduse tasemel tuuakse välja erisused, näiteks kunstierialadel võib see aeg olla 3 ja pool aastat. Paragrahvis 41 tuuakse väiksed leevendused – kogu õppeaega võib pikendada kuni 2 aasta võrra. Sellesse seadusega lubatud õppeaja pikendusarvestusse ei võeta sõjaväeteenistust, laste kasvatamisega seotud eemalolekuid. Ükski muu põhjus arvesse ei tule – etteantud ajal tuleb kool ära lõpetada.

Aga mida teha siis, kui ettenähtud ajaga kõrgema kooliga ühele poole ei saa? Põhimõtteliselt jääbki kaks valikut – kas üldse mitte õppida, see tähendab et saada ülikoolist “välja visatud” või siiski õppida, aga osaajaga, töö kõrvalt ja seda osadel juhtudel tasu eest.

Eesti valis teise tee – enne eksmatrikuleerimist on tudengitel võimalus õppida omas tempos, ja sellise personaalse vastutuleku eest on ülikoolil õigus – mitte kohustus, aga õigus! – küsida ka rangelt reglementeeritud ülemmääraga proportsionaalset õppemaksu.

Kokkuvõttes – tasuta kõrgharidus on reaalne riigi täiendava rahalise toega haridusvalik, mis võimaldab õppida ülikoolis ilma õppemaksuta ja mis võimaldab edasijõudmatuse korral valida eksmatrikuleerimise asemel osaajaga õppe. Jagugu meil ainult noori inimesi, et kõiki neid võimalusi tarmukalt ära kasutada!

IRLi fraktsiooni esimeheks valiti Kaia Iva

Idaraha laenajad — Tue, 15 May 2012 06:00:00 +0000

IRLi riigikogu fraktsiooni esimeheks valiti senine fraktsiooni aseesimees Kaia Iva, kes edestas valimistel Margus Tsahknat.

Vabanenud fraktsiooni aseesimehe kohale valiti Andres Jalak. Teise aseesimehena jätkab Toomas Tõniste.

Senine fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu alustas eile tööd kaitseministrina.

Eestile on oluline Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika jätkusuutlik rahastamine

Idaraha laenajad — Mon, 14 May 2012 09:00:00 +0000

Eesti on seisukohal, et arvestades maailma kalavarude olukorda on oluline kalanduse järelevalve ja andmete kogumise ning kalavarude jätkusuutliku taastootmise rahastamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF).

Ühe peamise küsimusena ühise kalanduspoliitika tuleviku osas on tänasel EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutlusel Euroopa ühise kalanduspoliitika rahastamise põhimõtted.

Eesti väljendab nõukogul seisukohta, et fondi raha jaotus ei võta piisavalt arvesse pidevalt suurenevaid nõudeid kalanduse järelevalve ja andmete kogumise osas.

Eesti hinnangul tuleks nende tegevuste eelarvet pigem suurendada, samuti soovime rõhutada, et kontrollimeetmete raames peaksid jooksevkulud kindlasti olema abikõlblikud, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Samuti peab Eesti oluliseks, et EMKF vahendite jaotamisel oleks arvestatud lähenemispiirkonna printsiipi, mis võtab arvesse liikmesriikide erinevat võimekust omavahenditest kalanduspoliitika teostamiseks.

Selgust on vaja ka riikidevahelise vahendite jaotuse kriteeriumite sisu osas. Näiteks ei ole selge, kas kalandussektori tööhõive kriteerium hõlmab ka töökohti sisevete kalanduses ja kas kalandustoodangu all mõistetakse ka sisevete kalandustoodangut. Teatavasti on Eesti üks EL liikmesriike, kus sisevetekalandusel on oluline osakaal kogu kalandussektoris. Need asjaolud on rahajagamise tingimustena Eesti jaoks väga olulised ning peaksid kindlasti olema raha jaotuskriteeriumina arvesse võetud, rääkis Kevvai.

Üldjoontes piisab Eesti hinnangul EMKFi vahenditest ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks EL tasandil.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põlvamaa aasta ema 2012 on Diana Asur

Idaraha laenajad — Sat, 12 May 2012 21:26:28 +0000

Põlvamaal kuulutati aasta ema 2012 välja juba eile. Põlvamaa Meeskoor koos maavanema ja maavalitsuse abiga korraldas seda juba neljandat aastat. Mul on hea meel, et tänavu aasta oli nominente 11, seda keerulisem oli muidugi ka valik. Ja kuigi sobinud oleksid absoluutselt kõik esitatud emad, on mul siiski eriti hea meel, et see tiitel läks Diana Asur´le. Dianat on mul endalgi au tunda, tegemist on ühe äärmiselt armsa inimese, õpetaja, waldorfpedagoogika asjatundja ning aktiivse eestvedajaga.

Samal ajal kui Põlvamaal aasta ema välja kuulutati olid enamus mehed proovis. Sest emadepäeva kontsert toimub meil koos Võrumaa meeskooriga pühapäeval kultuurimajas Kannel algusega kell 16.

Reedel esindasime Põlvamaa Meeskooriga koos Andres Lehestikuga. Pidasin meeskoori nimel ka pidukõne, mis oli alljärgnev:

Vanema roll on siin maises elus kindlasti kõige ilusam ja keerulisem. Ma olen lapsevanem, kahe lapse isa. Vanemate rollid on väga erinevad. Ma ei tea, kas ema rolli eripära peitud elu loomises ja andmises, lapse sünnieelses perioodis või milleski kolmandas, aga ma tean, et emaarmastus on kordumatu ja asendamatu. Emadepäev peab meile kõigile meenutama ema erilist rolli, tähtsust ja ülesandeid lastele, emadele enestele, isadele ja kogu rahvale. See on päev selleks, et lapsed mõtleksid, mis ema neile tegelikkuses on ja tähendab. Aga ka päev meestele, kes tähtsate tööde – arendamise ja loomise kõrval mõistaksid elu ja kultuuri jätkumise tegelikkust. Emadepäev on päev kogu rahvale, et tunnetataks perekonda riigi vundamendina ning ema rolli perekonna nurgakivina.

Seda on eriti oluline meenutada täna, mõni päev enne emadepäeva. Täna hommikul võis elektroonilisest meediast lugeda, et Statistikaameti andmetel sündis 2011. aastal 14 679 ja suri 15 244 inimest, mis on vastavalt 1146 sündi ja 546 surma vähem kui aasta varem. Sündide suure vähenemise tõttu oli sündide ja surmade arvu vahe ehk loomulik iive taas negatiivne (-565). Põlvamaal sündis möödunud aastal 268 last, mida on 20 vähem kui 2010. aastal. Summaarne sündimuskordaja Eestis ehk keskmine laste arv naise kohta oli väiksem kui aasta varem (2011. aastal 1,52 ja 2010. aastal 1,64). Rahvastiku taastootmiseks peaks summaarne sündimuskordaja olema vähemalt 2,1. Laste saamine üha hilisemas eas on aasta-aastalt tõstnud naiste keskmist sünnitamisvanust. 2011. aastal oli ema keskmine vanus lapse sünnil 29,5 aastat ja esimese lapse sünnil 26,4 aastat. Seega on kõige olulisem just naiste suhtumine ja ühiskonna suhtumine naiste erinevatesse rollidesse. Kahjuks ei ole ema roll karjääri tegemise ja elu nautimise kõrval eelistatud. Peeter Põld on 1929 aastal emadepäevaga seoses täheldanud järgmist: „Ema roll ei ole meie päevil moes. Tema krobelised kehavormid ei vasta moelehtede saledale tiisikustüübile. Tema krobelised töökäed ei anna ennast pehmeks ja läikivaks poleerida mingisugusel maniküürikunstil. Temal ei ole aega iluduskuningannadega võidu päevi veeta „mõjuvõimsaks jumalaks saanud“ riietuse teenistuses või „armukunstide“ õppimises, et „vahetada alati välimust“ ja meeldida „kires otsivaile pilkudele („Päevaleht“, 1929 nr 80). Ema olla ei ole „ilus“. Ema olla ei ole lõbus. Ema olla võtab vabaduse „armumängu“ mängida ja meestekarjad enese järel jooksma panna. Ema „ilu närtsib ühe mehe meelevalla piirides“ ja tüütute laste eest hoolistemises … Meie aja ideaaliks on küll naine-teadlane, naine-kunstnik, naine-tegelane ilma lasteta või ühe-kahe võsuga, kes ei seo ja keda võib teenija hooleks jätta, naine-hetäär(armuke), värvitud ja võltsitud, igatahes aga mitte ema, kes ümbritsetuna lastest elab nendele ja leiab selles oma täielikuma maise rahulduse ning elu eesmärgi. Heal juhul meil tahetakse olla ema muu kõrval, mitte esmajoones.“ Tänased mured on 83 aasta tagusega võrreldes sarnased ja pigem süvenenud.

Head emad, kuna olemas olete Teie, siis on ka eelkirjeldatust teistsugust arusaamist. Selle eest Teile suur tänu. Põlvamaa Meeskoor soovib käesoleval aastal tunnustada Põlvamaa emasid neljandat korda. Vaatamata sellele, et meil möödunud aastal ettevõtmine ebaõnnestus, ei jätnud me jonni. Igaüks kes heidab pilgu täna siia saali näeb, et häid emasid on Põlvamaal küllaga. Just seepärast palusime Teid täna siia Andres Lehestik luuletusega, mille viimane salm kõlab järgmiselt:

Te südant sellist tundes andke teada,

me tahaks teda väga tänada.

Just nõnda ilusate südamete pärast

me Põlvamaal jääb elu elama.

Me ei tee konkurssi, ega otsi parimat Põlvamaa ema. Me tahame sel moel tänada oma emasid, oma laste emasid, kõiki Põlvamaa emasid, kes täidavad asendamatut rolli. Just tänu teile elab õitseb ja rõõmustab roheline Põlvamaa. Me täname Teid.

Parim päev piimkala püügiks

Idaraha laenajad — Sat, 12 May 2012 08:25:00 +0000

Nauru naistantsijad XX sajandi algupoole (ilmselt 1920). Neil on kaunistusteks nii värvitud merekarbid kui piimkaladki. Kaks inimpõlve sest hetkest, mis jäädvustatud, edasi tantsis kogu rahvas sel saarel vaid üht tantsu. Rahatantsu. Nüüd ollakse taastamas oma piimkalakasvatust sets raha teadupoolest süüa ei kõlba. Foto Thomas McMahon

KAS EESTISTKI VÕIB SAADA NAURU? Naurufitseerumise kurb lugu ehk mõtle ning ära torgi linnusitta ehk lühike edulugu, mis põrmuks laguneb. Jutustame väikesaarest Vaikses ookeanis, mille saatus on justkui tänase lääne ühiskonna minimudel.
Nauru. Saar ja saareriik keset Vaikset ookeani. Suurust 21 km². Oli ta nüüd kaupmees, mereröövel või maadeavastaja, aga igatahes sai Nauru olemasolu läänele teatavaks 1798. aastal vaalalaevakapteni John Fearni kaudu. Üks paik, kuhu huviga sisse põigata, oli taas juures. Tõenäoliselt on inimesed sel saarel elanud sadu kui mitte tuhandeid aastaid. Enne seda oli saar aga tuhandete aastate vältel merelindude märklauaks. Õigemini nende sõnniku märklauaks, millest on moodustunud miljoneid tonne fosforirohket guaanot. Just mineraliseerunud linnusitakogusest sai 20. sajandi vältel alguse selle rahva häda, siis lootus ja hiljem ka põhjalik allakäik.

Eellugu, mis on õnnelik

Teadaolevad ajalooallikad väidavad, et saarel on elanud pikka aega (umbkaudu 3000 aastat) 12 hõimu ja omavahel üsna arukalt läbi saanud. Enamgi: nende nutikus on olnud selles, et oma rahva toitmiseks pole nad harrastanud väsitavat ja õnnemänguna toimivat kalapüüki ümbritsevas süvaookeanis, vaid kodustasid ja õpetasid magevees elama ühe muidu soolases ookeanivees elava kala. Piimkala (chanos chanos). Saare keskel olev mageveelaguun sai neile elukaile koduks ja ühtlasi oli ka seetõttu tagatud saarerahvale vajalik valguallikas. Mõistagi on peetud ka sigu, kuid paraku ei anna nende elukate söömine vajalikku fosfori ega ka kaltsiumi kogust, mis on paratamatu vajadus.
12 hõimu ja 1,5 tuhande elaniku jaoks oli kodustet kala piisavalt ning asjaolu, et keegi ei olnud saarele toonud rahasüsteemi ega vahetusväärtustega kauplemise kirge, võimaldas neil rahvastel sajakonnakesi üksteisega ja omavahel rahumeelselt läbi saada. Võib ju isegi öelda, et oldi teatud mõttes kõrgtehnoloogilised.

Asjad hakkavad muutuma

19. sajandi tööstuse areng tõi naftaeelsel ajastul Vaiksele ookeanile ka hulgaliselt vaalapüüdjaid. Vaalapüügi põhipõhjuseks oli vaalarasvast saadav õli, mis oli peamine valgustuseks kasutatav vedel põlevmaterjal, enne kui gaas (ja ammu enne kui elekter) selleks puhuks kasutusse võeti. Linna kolinud inimesed pidid teadupoolest tööd tegema nii suviti kui ka talviti ja vaalarasvast lambiõli aitas selle koormusega toime tulla. Pikendas omal moel valget aega.
Vee- ja sööginäljast, aga arvatavalt ka lihtsalt inimlikust huvist, hakkasid saart väisama vaalakütid. Nõnda leidsid vahetuskaubana naurulaste kultuuri tee – piimkala vastu – nii viin kui tulirelvad ja hiljem ka raha ning sellega kaasaskäivad tavad ja probleemid.
Kultuurimuutusele lisaks tulid, nagu selliste eraldatud rahvaste puhul ikka, ka tõved, millega immuunsüsteem harjunud ei olnud. Sama kehtib ka kultuurilise tervise kohta.

Fosfor ja hõrenenud kultuur

Mõnes mõttes on tähelepanuväärne, et esimese sõjalise konfliktini – pärast läänelise rahamängu ja poliitika pahupoole sissevalgumise algust – jõuti Naurul alles 1878. aastal. Siis leidis aset kodusõda, kus saare 1400 toonasest elanikust leidis otsa 500, see on kolmandik.
Sakslased okupeerisid saare kümmekond aastat hiljem 1888 ning 1900. aasta paiku avastati üüratud guaanolademed. Saksa põhjalikkusega valmistati ette fosfaatide kaevandamine ja väljavedu. Sakslased saare sonkimiseni ei jõudnud. 1914 aga võttis Briti kroon saare Saksa keisrilt. Alanud oli I maailmasõda ja Austraalia väed okupeerisid saare.
Tehisväetistel põhinevast põllupidamisest oli selleks ajaks saanud lääne põllupidamise aina laienev standard ja ainus tee suuremate saakide poole. Norman Borlaugi mutanttaimedel põhineva sordiaretuseni oli siis jäänud veel õige mitu aastakümmet.
Nii oligi Austraalia väetisetööstus saanud endale uue toormeallika. Saare peremeestest said koloonia fosforiidimasina töölised ja ilmselt ammuilma oli unustatud ka piimkala, kelle väljasuremist – ikka selle magevee-elukaks koolitatud sordi väljasuremist – ei pannud keegi tähele.
Kus on, sealt võetakse ja seda tegid ka jaapanlased teise ilmasõja aegu, vedades tuhatkond saarlast sunnitöölisteks. Osa naasis. Ent rahvas, nagu nende mälu ja kultuurgi, oli taas hõredamaks jäänud.

Lisaks relvadele jõhker poliitika

Nauru on üpris huvitav kultuurimõjude uurimisobjekt. Kas või näiteks sellest aspektist, kuidas 19. sajandi algupoole saarele juhtunud ja võimu võtnud pätid on mõjutanud seda kultuuri hilisemalt. 1830 sattusid Naurule kaks Norfolki saare vanglast põgenenud meest, Patrick Burke ja John Jones. Juba Naurule jõudmiseks sõid põgenikud näljapeletuseks ära oma kaaslased, kellega koos oli just üht laeva röövitud.
Seitse aastat hiljem oli Jonesist saanud saare diktaator, kes oma valge mehe ainuvõimu ei peljanud kaitsta ka teiste saarele sattunud eurooplaste tapmisega.
Tõsi, naurulaste süüdistamisega omaenese tapategudes tõmbas ta enda peale saarerahva viha ning ta aeti sealt minema ega lastudki enam maale. Samas olid aga naurulased seepeale, lisaks tulirelvadele ja viinale, küllastatud ka jõhkrate intriigiderohkete poliitikavõtetega. Kord kultuuri imbunud veidrad tavad on sealt visad kaduma. Vaatame või Venemaagi näidet, kus Ivan Julma ja Peeter Esimese aegsed harjumused on oma üldilmetes juurdunud ju tänaseni. Neid kutsutakse viisakalt nüüdisaegsetes oludes Vene juhtimist vajava demokraatia omapäradeks.

Jätkusuutlikkuse asemel korruptsioon ja pudenemine

Saja aasta jooksul on Naurult fosfaate välja veetud 100 miljoni tonni jagu. Ahvatlevaks teeb mineraliseerunud linnusõnniku selle ülikõrge fosforisisaldus, sest tegu on praktiliselt puhta kaltsiumfosfaadiga. Ühtpidi on selle tulemusena tekkinud märkimisväärne rahajälg pangakontodel (kahjuks küll erinevatel põhjustel tänaseks tuhmunud jälg), kuid teistpidi pöördumatu ökoloogiline vaesumine, muldade erosioon ning paraku ja kõige kurbloolisemalt ka inimeste tervise ja identiteedi erosioon.
Kui esimene ja teine ilmasõda välja jätta, tassiti sakslaste nina alt ära napsatud fosfaate lääne põllumajanduse hüvanguks. 1968. aastal Nauru iseseisvus. See jääb enam-vähem samasse ajastusse Araabia riikide naftabuumiga, kus musta kulla väljamüük tegi kaameleil ja tõuhobustel kõrbes pistrikega saaki küttivatest kuningatest need, keda me täna näeme kilomeetrikõrguste majade taustal tulevikumaailmast rääkimas.
Nauru lootus oli samalaadne. Fosfaadimüügi tulu kosutas riigi rahakotti sedavõrd, et oli periood, kus naurulased olid oma sissetulekuis rikkuselt teisel kohal maailmas.
Tekkiva rahavoo korraldamiseks kutsus iseseisva Nauru valitsus ellu koguni Nauru Fosfaaditulude Trusti, mis pidi vähemalt sõnades tagama ka riigi jätkusuutlikkuse fosfaadivarude lõppemisel.
Võimalik, et 19. sajandist pärit kultuurikotermann, seesama veider meeminakkus, mängis ka siinkohal vingerpussi. Jätkusuutlikkuse asemel oli tulemuseks korruptsioonipesa ning elanikukohaselt rikkuselt teine riik pudenes maailma vaeseimate hulka. Siit ka ehk laiem kogemus: rikkaks pürgimine või sellena püsimine ei saa olla ühe rahva peamine ülesanne. See võib ehk ajutiselt õnnestudagi, kuid mitte püsivalt.

Kui kõik otsa saab

Kui 2011. aasta Nobeli majanduspreemia laureaadid Thomas Sargent ja Christopher Sims kolm-neli aastakümmet varem rahvarikkuse (GDP) mõõtmise just majanduse diagnoosimiseks ja mõõtmiseks kasutusse võtsid, ei osanud nad ilmselt arvata, et GDP väärtuse tagaajamine võib nii mõnegi poliitilise süsteemi eesmärgiks muutuda. Nagu see näiteks Eestis on juhtunud.
Me ju ometi ei arva, et näiteks kaugushüppe tulemuse iga millimeeter või heidetud kuuli kilogrammsentimeeter konkreetse sportlase tervist mõõdaks?
Investeeringud fosfaaditulude fondi Naurul paraku haihtusid, olid need ju valdavalt tehtud hotellidesse ja kontorihoonetesse. Kinnisvara pole paraku sama hea kui piimkala, kellest fosfori- ja kaltsiumirikast sööki saab. Araabia Kuveit läks oma teed ja Vaikse Ookeani Kuveidiks kutsutud Nauru oma teed.
Ajutine elaniku kohta tekitatud rahahulga järgi liidriks olek ei parandanud aga saarerahva elu-tervist karvavõrdki: ülekaalulisus ja suhkurtõbi on tänaseks keskmise eluea üsna alla toonud. Nii alla, et raske on leida kolme kooselava põlvega peresid. Finantsilisest hiilgusest on järel riismed ning saare raamatukogus olevat „tervelt“ tuhat teost.
Naftarikkaks saanud araablaste ja ka norrakate kiituseks tuleb öelda, et peale mõnu on nad investeerinud ka haridusse, uutesse tehnoloogiatesse ja muusse sellisesse.
Võimalik, et rahval, kes elab mõnesaja meetri laiusel rannaribal, kus sisemaa on kaevandamisest üsna laastatud ja elamiseks on kokku üldse vaid 21 km², polegi võimalik samalaadne muutus nagu näiteks Araabia Ühendemiraatides, kus Abu Dhabi lähedale päikeseenergiast toituvat Masdari linna luuakse. Selle keskmeks on ülikool, mis on mõeldud just uute tehnoloogiate loomiseks.
Võimalik, et naurulastel saigi raha just majade ehitamisel otsa ja tehnoloogia jaoks seda ei jätkunudki.

Nauru saare lugu kui tänane lääs

Tänane seis Naurul on enam kui nukker. Viidatakse, et Vene maffia on kasutanud sealset pangasüsteemi rahapesuks. Ligi 10 000 elaniku eluga toimetulekuks maksab Austraalia maksumaksja igal aastal u 20 miljonit dollarit naurulaste toetusteks. Tuhandete kilomeetrite kauguselt saabub saarele nii joogivesi, kütus kui ka toit. Oma vee magestamise süsteemid on otsakorral.
Selles lootusetus olukorras on entusiastlikumad naurulased nõuks võtnud taastada piimkala populatsiooni saare keskel olevates mageveelistes järvedes.
Ring hakkab täis saama. Või juba on.
Nauru saare ja elanike lugu on loomult vägagi õpetlik. Miks? Aga seetõttu, et tegemist on nagu meie enda – lääne – tsivilisatsiooni vähendatud ja kiirendatud mudeliga. Selle erisusega, et meie kultuurilised mõjud on moel-teisel alguse ja kiirenduse saanud me endi välja mõeldud lugudest. Neid pole meie sekka keegi tulnukana toonud. Lihtsalt need lood on olnud mõnevõrra kipakad ja kiivas.
Nauru puhul on kipakate ideede päritoluks Vaiksel ookeanil hulpivad mereröövlid, vaalapüüdjad või lihtsalt ärakaranud vangid, kes oma ühtpidi revolutsioonilise, aga teisalt nihestunud ilmapildiga on loonud üsna pöördumatu meeminakkuse.
Võib isegi arvata, et see rahamänguline paradigma pole isegi mitte niivõrd tugev uus meem kuivõrd hoopistükkis inimese mängukire kontrollimatu vallandumine suunas ja ulatuses, mis panebki inimesi piire tunnetamata raiskama ja laristama ning tegema teadmistest kaugel olevaid otsuseid.

Parim hetk piimkala püügiks

Möödunud kuul sõlmis Eesti suursaadik ÜRO juures, Margus Kolga, diplomaatilised suhted Nauruga. Mõnes mõttes oleme jah ju täiesti sarnased riigid. Eestis usutakse jätkuvalt, et põlevkivist on võimalik ehitada tee õnneni. Nii nagu usuti Naurul, et linnusitt tagab igavese õndsuse.
Meie eelis on ehk olnud see, et siin on ka peale põlevkivi üht-teist leidunud. Lõppkokkuvõttes aga vajavad oma piimkala nii Nauru, Eesti kui tegelikult kogu lääs, kus rahamänge mängides liiale on mindud.
Või on põhjus hoopis muus märgilises asjaolus… Eesti iseseisvus sovettide impeeriumist sai XX sajandi lõpul alguse just sõjast fosforiidi vastu ning sama valik on ka Nauru teha – saada vabaks fosfaadisõltuvusest.
Parimat päeva isikliku piimkala püügiks on aga linnusita asemel vaja kõigil.

Katrin Idla
Marek Strandberg

Kõne emadepäeva kontserdil Koerus 11.mail 2012

Idaraha laenajad — Fri, 11 May 2012 19:16:00 +0000

Emadepäeva kontserdil Koerus kuulutati välja Järvamaa aasta ema 2012.

Järvamaa aasta ema 2012 on kaheksa lapse ema Ülle Pent (pildil), kes elab Türi vallas Mäeküla külas.

Armsad emad! Head kohalviibijad!

Kauni kevade hakul, maikuu teisel pühapäeval on saanud paljudes maades ilusaks tavaks tähistada emadepäeva. Nii ka meil siin, armsal Eestimaal. Emadepäev - see on avatud südamete päev. Selles on armastust ja andestamist, lootust, usku ja taasleidmist.

Emadepäev on meile kõigile tähenduslik ja ühtaegu eriline püha. Meil kõigil on ema. Meil kõigil on hea ema.

Emaks ei sünnita vaid kasvatakse ja kujunetakse. Parimaks eeskujuks on tavaliselt just oma ema. Hea ema on valmis laste sündides isikuna taanduma, on valmis palju endast ära andma, sest keskmesse tõusevad lapse vajadused. Ema armastus lapse vastu on tingimusteta. Lastena oskame seda pühendumist hinnata küll alles täiskasvanutena, kuid ema jaoks on see kõik nii loomulik ja enesestmõistetav lapse sünnihetkest alates.

“Kodu, see ei ole koda millel aken uks.

Ilma kodutundeta me jääme kodutuks.”

(J. Viiding)

Ema on kodutunde ja kodusoojuse looja. Kodu annab turvalisuse, kindla elurütmi ja väärtushinnangud. Kodust alguse saanud veendumusi pole hiljem lihtne muuta või murda. Põlvest põlve edasiantud käitumismustrid jäävad korduma. Märkamatult kanname me oma ema kogu aeg endas - nad elavad meis ja meie tegudes edasi.

Kodust algab kultuur. Kuid elu üldine areng kipub tihti kodu kõrvale jätma, tormab sellest mööda. Välisel hiilgusel on maagiline võime ja kodude sisemus jääb tähelepanuta. Ja nii võib juhtudagi, et meil on justkui kaks maailma, kaks erinevat toimimist, kaks erinevat suhtumist.

On hea meel tõdeda, et järjest enam tõusevad Eesti ühiskonnas uuesti esile vaimsed väärtused ja hakatakse hindama ema rolli väärtuste kandjana. Ema on perekonna huvide esindaja ühiskonnas! Nõukogude ajal loodud kuvand naisest kui sotsialistliku töö kangelasest, on jäänud ajahõlma. Tegemine on küll tähtis, kuid tuleb võtta aega ka olemiseks - emana olemiseks!

Materiaalse heaolu nimel tegutsedes oleme jätnud vähe aega selleks, et vanemate ja vanavanemate mõtted pealekasvava põlvkonnani viia. Täiskasvanutel pole raske lastest aru saada, kuna nad ise on lapsed olnud. Lastel on aga raske vanemate käitumist mõista, kuna puuduvad kogemused. Lapsed ootavad seletust, ootavad mõistmist, andestust, tuge ja tunnustust. Kodu peaks olema kui kindlus, kus sind alati tingimusteta armastatakse.

Mida rohkem on peres armastust, seda tihedam on side inimeste vahel. Armastuse kaudu saab siluda kõik vastuolud. Eesti kodus on traditsiooniliselt elanud koos mitu põlvkonda. Erinevatest asjaoludest tingituna toimib selline peremudel ka tänasel päeval, kuid paraku suhteliselt harva. See tugev seos annab kokkukuuluvustunde, millest sünnib usk iseendasse. Peres õpid tajuma piire ning seda, kuidas üle piiri minek teisi mõjutab. Õpid tunnetama vaimset ühisosa ning mõtte kandumist teiseni ilma sõnu lausumatagi. Emaarmastuses peitub enneolematu vägi luua tervikut - ärgem vahetagem seda peenrahaks!

Austatud emad! Lõpetan Leelo Tungla luulereaga:

Enne, kui sain emaks

ei olnud kunagi tundnud seda soojust,

rõõmu,

armastust,

südamevalu,

imetlust

või rahulolu, mida emadus tekitab.

Ei teadnud, et võiksin nii palju tunda...

Enne, kui sain emaks!

Kaunist ja meeldejäävat emadepäeva!

Mõned pildid kontserdist on Järvamaa Eesti Südamaa lehel Facebookis

IRLi volikogu kinnitas ministrikandidaadiks Reinsalu

Idaraha laenajad — Fri, 11 May 2012 16:00:00 +0000

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu kinnitas täna kaitseministri kandidaadiks erakonna esimehe ja Riigikogu IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu.

Urmas Reinsalu ametissenimetamist pooldas erakonna volikogu ühehäälselt.

Reinsalu avaldas volikogu ees tänu eelmistele kaisteministritele Mart Laarile ja Jaak Aaviksoole nende tehtud töö eest ja kinnitas, et peab kaitseministrina esmatähtsaks jätkata tööd, millele Mart Laar ja Jaak Aaviksoo on aluse pannud.

„See aasta saab olema kaalukate valikute tegemise aeg. Riigikogu menetleb kaitseväeteenistuse seadust ja kaitseliidu seadust, käib tõsine töö riigikaitse arengukavaga järgmiseks kümneks aastaks. Keskne küsimus on inimvara väärtustamine kaitseväes. See puudutab kaitseväe palgapoliitikat, ajateenijate elamistingimusi, samuti on vajalik integreeritud veteranidepoliitika loomine," rääkis Reinsalu.

Uues kaitseminister annab ametivande järgmisel esmaspäeval toimuval Riigikogu istungil, millega saab Reinsalust ametlikult minister. IRLi parlamendifraktsioon valib uue esimehe teisipäeva hommikul toimuval koosolekul.

Silver Meikar: raha või loomaõigused?

reformipartei — Fri, 11 May 2012 07:54:12 +0000

Inimõiguste Instituudi nõunik Silver Meikar kirjutab Postimehe arvamusportaalis sel nädalal meediasse lekkinud seapiinamisvideote valguses, et senikaua, kuni miljardid soovivad või saavad osta lihatooteid vaid mõistliku hinnaga, peavad loomad paratamatult elama kitsastes tingimustes. Nõustudes, et turukonkurentsis on klikkide tootmine igati õigustatud eesmärgiseade, küsis Tallinna Ülikooli professor Raivo Vetik 7. mai Postimehe arvamusportaalis, mida teha olukorras, kus [...]

Põllumajandusministeerium kolib MESi Viljandisse

Idaraha laenajad — Fri, 11 May 2012 07:00:00 +0000

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi tänasel Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu koosolekul ettepaneku kolida sihtasutuse Tallinna kontor Viljandisse.

„On loogiline, et maaelu edendamisega tegelev sihtasutus asub väljaspool pealinna ja viimane aeg on seda ka teha," märkis Seeder. MESi nõukogu kiitis üksmeelselt heaks MES üleviimise Viljandisse 2013. aasta jooksul. Võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmise ning maaelu maine kujundamisega tegelevas MESi töötab 16 inimest, neist 6 töötavad Tartu kontoris. Ümberkolimine puudutab ainult Tallinna peakontoris töötavaid inimesi. MESi töö ümberkorraldamine jääb juulikuus ametisse astuva MESi uue juhatuse ülesandeks.

„Põllumajandusministrina lähtun oma haldusala korraldamisel lisaks põllumajanduspoliitikale ka regionaalpoliitikast," rääkis Seeder. „Viies töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks."

Seeder kutsus üles ka teisi ministeeriume ning ametiasutusi koondama oma allasutusi mitte ainult suurtesse tõmbekeskustesse, vaid säilitama ja viima töökohti ning elu ka väiksematesse maakonnakeskustesse.

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala peakontoritest asub lisaks ministeeriumile Tallinnas vaid Veterinaar- ja Toiduamet. Ülejäänud olulisematest ametiasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seederi sõnul on 30-40 lisatöökohta Tallinnas tühised, aga maakonnakeskuses väga tähtsad. Ühtlasi võib arvestada, et spetsialistidega tulevad kaasa perekonnad ning tekkiv lumepalliefekt toidab kohalikku eraettevõtlust ning aitab lasteaedadel ja koolidel elujõulisena püsida.
„Mida kauem me viivitame, seda nõrgemaks maakonnakeskused jäävad," ütles Seeder. „Riigi asi on anda signaal, et kõik piirkonnad on olulised ning neid pole unustatud ja maha jäetud."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Linnavolikogu sotsiaalkomisjon toetab tasuta parkimiskohtade loomist invaliididele

Idaraha laenajad — Thu, 10 May 2012 11:00:00 +0000

Tallinna Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon toetas Tarmo Kruusimäe (IRL) eelnõud, mille kohaselt nõuaks linn oma maal asuvate parklate operaatoritelt iga 20 parkimiskoha kohta vähemalt ühte invaliididele mõeldud tasuta ja vastavalt märgistatud parkimiskohta.

Linna esindajate sõnul on asutud eraparklate operaatoritega dialoogi parklate heakorra ja märgistamise parandamise osas ning samuti algatamas õigusaktide muutmist, mis reguleeriks parkimise korraldamist eramaal. Oma haldusterritooriumil on linnaosad hetkel sõlminud rendilepinguid parkimise korraldamiseks 22 linna maal asuvas parklas.

Kruusimäe loodab, et linnavõimud hindavad sotsiaalkomisjoni otsust ning eelnõu leiab toetust ka volikogus. "Käesoleva eelnõuga võtab linn omale kohustuseks nõuda parklate operaatoritelt eraldi märgistatud parkimiskohti, mis on mõeldud invaliididele. Seeläbi parandatakse tunduvalt nende inimeste parkimis- ja liikumisvõimalusi kesklinnas, mis nii mõnegi suurema ürituse või ka tipptunni ajal jätavad soovida. Järgmise sammuna tuleks riigi poolt laiendada säärast nõudmist kõigis kohalikes omavalitsustes," ütles linnavolinik.

Eelnõu poolt hääletas neli, vastu oli kaks ning erapooletuid samuti kaks komisjoni liiget.

Pakosta: kõrgharidusreform on põhimõtteline muutus Eesti kõrghariduskorralduses

Idaraha laenajad — Thu, 10 May 2012 10:00:00 +0000

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) sõnul on täna seadusena vastu võetud tasuta kõrghariduse seadus väga põhimõtteline muutus Eesti kõrghariduskorralduses.

„Tasuta kõrgharidusega pöörame uue lehekülje Eesti kõrghariduskorralduses. Sellega suureneb hariduse kättesaadavus ja laienevad oluliselt hariduse sisulised võimalused,“ ütles Pakosta.

„Väikese rahva ja riigina on meile ülimalt oluline, et kõik võimekad inimesed saaksid õppida ülikoolis ja mitte keegi neist ei jääks ülikooli ukse taha. Ülikoolis õppimine ei tohi sõltuda rahakoti paksusest,“ kinnitas Pakosta.

„Selle eesmärgi tasuta kõrgharidus täidab. Järgmisest sügisest pääsevad ülikooli tasuta õppesse kõik inimesed, kes täidavad ülikooli vastuvõtutingimused. Selle saavutamiseks suureneb kõrghariduse rahastus üle 25% ning luuakse täiendavad 3500 tasuta õppekohta,“ rääkis Pakosta.

Ta toonitas, et tasuta täisajaline õppimise kohustus peab käima käsikäes vajaduspõhiste õppetoetustega. „Vabariigi Valitsus on kiitnud heaks vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi ja peagi asub seda menetlema riigikogu. Õppetoetused on suunatud eelkõige neile, kes seda kõige enam vajavad ja me töötame selle nimel täie hooga, et vajaduspõhised õppetoetused jõustuvad samal ajal tasuta kõrghariduse reformiga, ehk alates 2013. aasta septembrist,“ lausus Pakosta.

Pakosta hinnangul ei ole kõrgharidusreform ainuüksi praegu tasuta kohtadel õppivate üliõpilaste jaoks, vaid see arvestab ka teise poole tudengite huve, kes täna hariduse eest maksavad. Lisaks arvestatakse tema sõnul ülikoolide endi, tööandjate, avalikkuse ja maksumaksjate huvidega. „Täna on tööandjate ootus suurem nõudlikkus ülikoolis, mis tagab tudengite võimalikult kiire jõudmise tööturu täieõiguslikeks osalisteks. Ühiskonna ootused noorte töökusele on suurem, kui noored ise seda ehk tunnistavadki," lisas Pakosta.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Euroopa Parlament on valmis toetama otsetoetuste võrdsustamist

Idaraha laenajad — Thu, 10 May 2012 08:00:00 +0000

Euroopa Parlament on valmis arvestama Balti riikide ettepanekut põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamiseks ning tegema vastava ettepaneku ka oma juunikuises raportis.

Eile õhtul kohtusid Kaunases Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu komitee esimehe Paolo de Castroga. Kohtumisel tutvustas de Castro 18. juunis valmiva ühise põllumajanduspoliitika reformi käsitleva raportiga seotud arutelusid Euroopa Parlamendis.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul kinnitas de Castro, et parlament on valmis arvestama Balti riikide ettepanekut otsetoetuste tasemete kiiremaks ühtlustamiseks teiste ELi liikmesriikidega ja esitama vastavasisulise ettepaneku ka valmivas raportis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti väiketalud on edukalt rakendanud toidukvaliteedi nõudeid

Idaraha laenajad — Thu, 10 May 2012 08:00:00 +0000

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder jagas Eesti väiketalude kogemusi toidukvaliteedi nõuete edukast rakendamisest täna Kaunases rahvusvahelisel põllumajandusministrite foorumil "Väiketalupidamise tulevikuväljavaated ja globaliseerumisega seotud väljakutsed".

„Ühelt poolt peab toit olema ohutu ning puhas, kuid teisalt ei tohi toidu tootmine nõuda väiketootjatelt ülejõu käivaid pingutusi, sest on selge, et väiketootjate investeerimissuutlikkus on madalam kui suurtootjatel," ütles Seeder foorumil osalenud 12 riigi põllumajandusministrile.
Selleks, et väiketalud oleksid elujõulised, tuleb riigil toetada otseturustust, maaturismi ja ka tootjate vahelist koostööd näiteks töötlemise vallas. Eesti on nendele küsimustele maaelu arengukava (MAK) raames küllaltki palju tähelepanu pööranud.

Seederi sõnul peab väiketalude toodang konkurentsis püsimiseks olema kas eristuv või ökoloogiline. Vähem oluline ei ole ka elukeskkonna kujundamine, mida annab müüa inimestele, kes peavad lugu maaturismist.

Baltimaades jääb suure tõenäosusega maakasutuse ning toodangumahu osas püsima nii suur- kui ka väiketootmine. „Sealjuures jääb suurimaks väljakutseks tasakaalu leidmine ja hoidmine, tagamaks ka väiketalude säilimist mis hoiab rohkem inimesi maal," sõnas Seeder.

Väiketalud on maailma toidutootmise üks viimase aja fookusi. Nii on 2014. aasta kuulutatud ÜRO peretalude aastaks.

Allikas: Põllumajndusministeerium

Pakosta: kõrgharidusreform on põhimõtteline muutus Eesti kõrghariduskorralduses

Idaraha laenajad — Thu, 10 May 2012 08:00:00 +0000

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) sõnul on täna seadusena vastu võetud tasuta kõrghariduse seadus väga põhimõtteline muutus Eesti kõrghariduskorralduses.

„Tasuta kõrgharidusega pöörame uue lehekülje Eesti kõrghariduskorralduses. Sellega suureneb hariduse kättesaadavus ja laienevad oluliselt hariduse sisulised võimalused," ütles Pakosta.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub Läti ja Leedu kolleegiga

Idaraha laenajad — Wed, 09 May 2012 15:00:00 +0000

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub täna õhtul Kaunases Läti ja Leedu kolleegi ja Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehe Paolo de Castroga.

Balti riikide põllumajandusministrite kolmepoolsel kohtumisel tuleb arutlusele Euroopa Liidu otsetoetuste võrdsustamine. Kolmepoolsele kohtumisele järgneb ühine kohtumine Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehe Paolo de Castroga, kellega arutatakse ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning parlamendi kasvavat rolli eelarveläbirääkimiste protsessis.

Homme osaleb põllumajandusminister Seeder rahvusvahelise põllumajanduse ja toidutööstuse messi AgroBalt 2012 avamisel. Pärastlõunal teeb minister rahvusvahelisel põllumajandusministrite foorumil "Väiketalupidamise tulevikuväljavaated ja globaliseerumisega seotud väljakutsed" ettekande Eesti väiketalude edukast kogemusest toidukvaliteedi nõuete rakendamisel.

Põllumajandusministrit saadab kohtumistel ministeeriumi asekantsler Peeter Seestrand.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Vanemapension läbis riigikogus esimese lugemise

Idaraha laenajad — Wed, 09 May 2012 12:32:00 +0000

Vanemapensioni eelnõu läbis Riigikogus täna esimese lugemise. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul on eesmärk eelnõu vastu võtta enne suve.

„Vanemapensioni seadus rakendub juba järgmisest aastast, mistõttu on oluline eelnõu vastu võtta veel Riigikogu III istungjärgu jooksul, et juba suvel oleks võimalik hakata tegelema seaduse rakendusliku poolega,“ rääkis Tsahkna.

Vanemapension on täiendav pensionilisa, mida hakatakse maksma lapsevanematele iga üleskasvatatud lapse eest.

Kuni 2013. aastani sündinud lapse vanemale makstakse täiendavat pensionilisa ühe lapse korral aastas 184,8 eurot, kahe lapse puhul 369,6 eurot, kolme lapse puhul 554,4 eurot jne. Pärast 2013. aastat sündinutele makstakse 1134 eurot kolme aasta jooksul II pensionisambasse. Näiteks kahe lapsega vanema puhul tähendab see rohkem kui ühte lisapensioni aastas ehk 13. pensionit.

Tsahkna sõnul on vanemapensioni näol tegemist põhimõttelise muudatusega pensionisüsteemis, millega väärtustatakse laste kasvatamist ja suurendatakse lapsi kasvatavate inimeste pensionivara.

„Täna saavad lapsi kasvatavad inimesed tulevikus väiksemat pensioni kui need, kellel lapsi ei ole. Vanemapensioni kehtestamisel säärane ebaõiglus kaob, kuna ühele vanemale kompenseeritakse lisapensioni näol lapse kasvatamise tõttu tööturult eemale jäädud aeg,“ rääkis Tsahkna.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Windsurf ja wabaõhumuuseum

Idaraha laenajad — Wed, 09 May 2012 11:19:00 +0000

ISAF-i otsus RS:X Rio olümpialt välja jätta on paljudele vanakoolimeestele kibe kaotus. Mõtlesin isegi, et kas peaks kurvastama. Leidsin, et väga pole vaja. Surf on surf. Elujõulisemad purjelauaklassid (Formula, Freestyle, Slaalom jt) on olümpiakomitee rahapadadest nagunii eemal hoitud. Praegune otsus on ametliku purjelauaspordi stagneerunud süsteemile kiire ja konkreetne lõpp ning võimalus uueks alguseks. Pole parata, olümpial kehtib põhimõte: „Oo sport, sa oled raha!” Kujukas, et Olympose mägi ja mängude sünnikoht just Kreekas asuvad.

Lohesurf on tore ala, keskkonda ei reosta, varustus võtab vähe ruumi ja algajad saavad esimese eduelamuse kiiresti kätte. Lohesurf liugleb populaarsuslainel. Üksikute fanaatikute ekstreemsest harrastusest on ammu saanud tavaturisti turvaline rannalõbustus kaubanduskeskuse ja baari vahel. Argumente nii lohesurfi kui purjelauasõidu poolt ja vastu on kaua heietatud ja neid siinkohal üle ei korda. Olümpiamängud vajavad massklientuuri ning mida ISAF ROK-i survel või soovitusel on otsustanud, muudab heaks kõik lohe kui purjetamisklassi puudused. Kui jumalad Olympose mäel on rääkinud, hoiab mõistlik kreeklane suu kinni. Ja teeb veini lahti.

Mis saab purjelauasõidust edasi. Korraks tuleb tagasilöök ja eriti kurvad on need, kes mingil põhjusel endale RS:X varustuse on ostnud. Londoni kohad on täis ja järelturgu enam pole. Oma lõbuks sõidavad purjelaudurid aga ikka ja tuleb ka noori peale. Alles on jäänud ju ka algne päris surf ehk lainelauasõit. Kusagil peetakse võistlusi, on omad iidolid ja fännid ning nende elukombeid jäljendav subkultuur koos sponsorkarusselli, reklaami- ja legenditööstusega. Ehk tekib kunagi isegi mingi kvalitatiivne areng ja purjelaud teeb ühel hetkel ka OM-l comeback’i, nagu kadunud Tornaado sündis uuesti läbi Nacra 17. Spordiala on ju lahe ja pakub peale RS:X-ga pumpamise raske töö veel palju muid elamusi slaalomivõistlusest saarte vahel matkamiseni.

Tegelikult aga on ju kogu surf natuke nagu vabaõhumuuseum – kõigil on uhke tunne, et see meil ikka olemas on ja TV-s paar korda aastas näidatakse. Hea ja lollikindel atribuutika ka reklaamiagentuuridele. Mitte liiga massiline, mitte liiga igapäevane, põnev ja peibutav. Kutsub kindlaid sihtgruppe samastuma. Aga küsi, millal ise viimati käisid või kas peale kaerajaani mõnd muud manöövrit ka oskad nimetada? Enamus sõpru-sugulasi jääb vastuse võlgu. Keskkooli ajal vist sai korra proovitud…

Mis seal ikka, mis ühele muuseum, see teisele tavaline elu. Hoidkem oma pärimust!

Vanemapension läbis riigikogus esimese lugemise

Idaraha laenajad — Wed, 09 May 2012 11:00:00 +0000

Vanemapensioni eelnõu läbis täna Riigikogus esimese lugemise. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul on eesmärgiks võtta eelnõu vastu enne suve.

Vanemapension on täiendav pensionilisa, mida hakatakse maksma lapsevanematele iga üleskasvatatud lapse eest.

Tsahkna sõnul on vanemapensioni näol tegemist põhimõttelise muudatusega pensionisüsteemis, millega väärtustatakse laste kasvatamist ja suurendatakse lapsi kasvatavate inimeste pensionivara.

Tunne Kelam: "Kas mäng on läbi?"

Idaraha laenajad — Wed, 09 May 2012 08:00:00 +0000

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam astub täna peaesinejana üles Kopenhaagenis toimuval rahvusvahelisel foorumil, mis keskendub Euroopa Liidu seisundi hindamisele (State of the Union).

Konverents toimub traditsiooniliselt iga aasta 9. mail Euroopa Liidu eesistujariigi pealinnas, sellega tähistatakse Euroopa ühinemise ühe algataja Robert Schumani 1950.a. esitatud deklaratsiooni aastapäeva,. Kõrgetasemelise rahvusvahelise foorumi eesmärk on analüüsida tänase Euroopa Liidu olukorda, võrreldes seda ühenduse rajajate eesmärkide ja ideaalidega. 2012.a. foorumi teema on: "Kas mäng on läbi?"

"Kakskümmend aastat tagasi kutsus toonane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors üles taasavastama Euroopa hinge, mis on inspireerinud sõjajärgseid Euroopa juhte saavutama võimatuna tunduvat - sajandeid vaenutsenud Euroopa rahvaste ühinemist vastastikku kasuliku koostöö ja solidaarsuse alusel. Kuid Delors hoiatas ühtaegu, et kui seda Euroopa hinge lähima aastakümne jooksul ei suudeta elustada, siis on mäng läbi," sõnas Tunne Kelam.

"Rõhuasetus on olnud pigem seniste saavutuste säilitamisele (kaasaarvatud vanemate liikmesriikide eelisasend) kui dünaamilisele edasiminekule. Euroopa Liidu jätkuvad valupunktid on ebapiisav tootlikkus, nõrk konkurentsivõime maailmaturul ja aeglane innovatsioon," ütles Kelam.

"Niinimetatud Vana Euroopa pole siiani suutnud positiivselt kohaneda suure muutusega, mille põhjustas kümne uue liikmesriigi juurdetulek aastast 2004."

Euroopa Liidu ühispoliitikate solidaarsele elluviimisele pole Tunne Kelami sõnul alternatiivi: "Iga kriis on ühtlasi võimalus. Võrreldes 1940ndate aastate Euroopa kriisiga on praegune kriis märksa hõlpsamini ületatav. Kuid nagu siis, on ka praegu ainsaks võimaluseks uudsete lahenduste otsimine. Läänemere ümber asuvad 8 Euroopa Liidu liikmesriiki pakuvad hetkel positiivse näite sellest, et mõistlikku ja tasakaalustatud majanduspoliitikat on võimalik teostada ning liigseid kulutusi saab vajadusel järsult kärpida. See mudel peaks julgustama teisi ülejäänud 19 liikmesriiki samasugustele pingutustele," ütles Tunne Kelam.

Programm ja lisainformatsioon

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Me ei saa olla tõeliselt integreeritud, olemata valmis ühildama meie erinevaid ajaloolisi kogemusi

Idaraha laenajad — Wed, 09 May 2012 08:00:00 +0000

Euroopa Rahvapartei, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni korraldatud konverentsil "Okupatsioon peale vabastamist" esines ühe peakõnelejana Eesti saadik Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul on sõjajärgse Euroopa ajaloos senini valitsenud "võidukate liitlaste" paradigma, kelle seast Stalin aga oli üks suurimaid massimõrvareid inimkonna ajaloos.

"Rahvasteliitu kuulunud Balti riikide ajalooline kogemus, keda võrdse julmusega okupeerisid ja rõhusid nii Nõukogude Liit kui ka Natsi-Saksamaa, trotsib aga seda lihtsustatud suurriiklikku lähenemist," ütles Kelam oma ettekandes.

"Totalitaarsete režiimide süstemaatilist terrorit kogenud eestlased, lätlased ja leedulased kutsuvad üles lähenema Euroopa ajaloole tasakaalustatud ja terviklikult, mis võimaldaks võrdse ja õiglase suhtumise kujundamist kõigi 20. sajandi totalitaarsete režiimide ohvrite suhtes."

Tunne Kelam viitas Sahharovi auhinna laureaadi Sergei Kovalyovi sõnadele, et see, mis juhtus Nõukogude poolt okupeeritud Balti riikides peale Stalini stiilis "vabastamist", on kvalifitseeritav massiliste inimsusevastaste kuritegudena.
"See on sõnum, mis nõuab tänapäeva Euroopas tähelepanu ja arusaamist. Me ei saa olla tõeliselt integreeritud, olemata valmis ühildama meie erinevaid, kuid väärtuslikke ajaloolisi kogemusi, " ütles Tunne Kelam.

Konverentsi avanud Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees Joseph Dauli sõnul on Euroopa rahvaste ühine ajalugu aluseks ühisele tulevikule.

Vaher: päästesüsteemi tuleviku planeerimisel tuleb olla realistlik

Idaraha laenajad — Tue, 08 May 2012 10:00:00 +0000

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul tuleb Eesti päästesüsteemi tulevikku planeerides olla realistlik ning arvestada rahaliste võimaluste kõrval ka väliskeskkonnas toimunud muudatusi.

„Päästesüsteemi tuleviku planeerimisel tuleb lähtuda tegelikkusest ja vähem unistustest. Tegelikkus ei tähenda ainult rahalisi võimalusi. Tuleb vaadata ka, mis toimub väliskeskkonnas, kuidas elanikkond on ümber paiknenud, kuidas on muutunud piirkondlikud ohud, kui palju saame koolitada oskustöötajaid täna ja lähemas tulevikus. Ükskõik mida neist me ka ei vaataks, kõik märgid näitavad, et muudatused on vältimatud,“ ütles Vaher teisipäeval Pärnus toimuval päästeameti 20. aastapäeva konverentsil.

Tema sõnul on riigi kohustus ja vastutus otsida uusi arenguvõimalusi ning muutuda mõistlikuma rahakasutuse kaudu pidevalt tõhusamaks, tegemata samas järeleandmisi oma ülesannete täitmise ja teenuste osutamise kvaliteedis. „Just kvaliteet on päästevaldkonnas praegu oluliseks märksõnaks. Oluline on leida parim tasakaal piiratud võimaluste ja võimalikult hästi toimiva turvalisuse süsteemi vahel. Sellest põhimõttest on kantud ka siseministeeriumi valdkonnas toimunud ja veel toimuvad muudatused,“ lausus ta.

Vaher märkis, et turvalisuspoliitika põhisuunad on seadnud eesmärgiks ohutuma elukeskkonna, inimeste turvatunde kasvu ning hukkunute ja kannatanute arvu vähenemise. Tema sõnul tähendab see, et võimalikult palju tuleb keskenduda ennetustööle, panustada elupäästevõimekuse tagamisele ja vabatahtlike päästjate tegevuse toetamisele ning väärtustada ja kaitsta inimeste elu ja tervist.

Seejuures tuleb siseministri sõnul teadvustada, et ennetustöö nõuab pidevat pingutust ja uusi lähenemisi, sest meetodid, mis on tõhusad praegu, ei pruugi juba mõne aasta pärast enam tulemusi anda. „Seetõttu vaatame üle ennetustegevused, et kasvaks inimeste teadlikkus ja oskus ohutult käituda. Õnnetuste arvu vähendamisel on igal elanikul hindamatu roll,“ lisas ta.

Allikas: Siseministeerium

Urmas Reinsalu esitati kaitseministri kandidaadiks

Idaraha laenajad — Mon, 07 May 2012 14:00:00 +0000

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus tegi erakonna volikogule ettepaneku nimetada IRLi esimees Urmas Reinsalu kaitseministri kandidaadiks.

„Mart Laar tegi head tööd ja tema kohale asuda on tõsine väljakutse. Suhtun sellesse täie tõsidusega ja olen erakonna esimehena valmis kandma valitsuses vastutuskoormat," lausus Reinsalu.

Praegune kaitseminister Mart Laar esitas eile peaminister Andrus Ansipile avalduse tervislikel põhjustel kaitseministri ametist lahkuda.

Urmas Reinsalu lahkudes saab tema asemel Riigikogu liikmeks Mart Nutt.

Kaitseministri kandidaadi kinnitab reedel toimuv IRLi volikogu

Reinsalu: tänan Marti tehtud töö eest

Idaraha laenajad — Mon, 07 May 2012 08:00:00 +0000

IRL-i esimees Urmas Reinsalu kohtus täna Tartus Mart Laariga ning tänas teda kaitseministrina tehtud töö eest.

"Kõige olulisem on Mardi jaoks tervise taastamine ning soovin talle võimalikult kiiret kosumist. Tänan Marti kogu erakonna nimel kaitseministrina tehtud töö eest ning loodan, et juba õige pea kiidab riigikogu heaks Eesti riigikaitse jaoks olulised Kaitseliidu ja kaitseväeteenistuse seaduse eelnõud," ütles Urmas Reinsalu.

Homme koguneb IRL-i korraline eestseisus, kes arutab uue kaitseministri kandidaadi esitamist erakonna volikogule kinnitamiseks.

Kaitseminister Mart Laar esitas täna peaministrile avalduse kaitseministri ametist lahkumiseks.

Õhupalliplahvatusest Jerevanis

Idaraha laenajad — Mon, 07 May 2012 06:20:00 +0000

Mobiilifoto kohast, kus õhupallid plahvatasid
- veidi aega enne õnnetust.
Foto: Liisa Pakosta

Partei valimisüritus Jerevani kesklinnas asuval Vabariigi väljakul (endine Lenini plats) reede õhtul on haiglasse jätnud sadakond inimest, kellest ca 90% on lapsed, neist omakorda neljandik väga raskes seisus, kinnitas eile riikliku kekshaigla arst.

Armeenias eile toimunud parlamendivalimiste esialgsed tulemused näitavad, et kohalikud vabariiklased jätkavad juhtiva võimuerakonnana. Just nende, Armeenia vabariiklaste valimisüritusel tragöödia aset leidiski.

Mis juhtus? Video juhtunust on üleval ajaleht Postimees uudises.

Armeenias on valimisreklaam ja agitatsioon keelatud ka valimiseelsel päeval, seega oli reede õhtu kampaania kõrghetk. Linna peaväljakule viivad avenüüd olid liiklusele suletud, et rahvamassid saaksid lõbusamas tujus kohale jalutada pompöössele meelelahtuskontserdile, mida pidid ilustama erakonna logodega õhupallideread. Kampaaniaürituse ülesehituse poolest ikka midagi sellist, milleni kaugeltki ei küündinud Ühtse Eesti Suurkogu – arenguruumi on põhja pool veel kõvasti, kui lubate seda irooniliselt öelda. Õhupallide sülemid kandsid keskväljakule rahvamasside vahele jäetud koridoridesse lapsed ja noorukid, koridore ääristasid kohalikud patriootlikud noorteorganisatsioonid lippudega – no ikka päris väiksed lapsed. Rahvast kütsid üles kohalikud shlaagrihitid.

Me lahkusime koos Juku-Kallega selle ürituse südamest, imestusest ümmarguste silmadega vaid õige veidi enne õhupallide plahvatust – et jõuda õigeks ajaks jazzkontserdile. Edasisest kuulsime kohaliku riigihaigla arsti käest, kes oli meie autojuhiks valimiste vaatlemisel. Õhupallid olid ilmselt odavuse huvides täidetud heeliumi asemel täidetud mingi vesinikuseguga. Vähe tõenäoline, et vesinik pandi õhupallidesse teadliku sooviga visata pallidesse president Serzh Sargsyani kõne ajal hõõguv sigarett – millest tõenäoliselt piisas täielikult pallimeres lahvatavaks vesinikuplahvatuseks.

Õhupalle hakatakse kohe vahekäiku mööda väljakule tooma.
Näha on käike ääristavad lippudega lapsed.
Paremal lipuke kohalike vabariiklaste logoga.
Mobiilifoto: Liisa Pakosta

Aga nii juhtus – presidendi ja senise juhtpartei juhi kõne ajal plahvatasid õhupallid põlema. Arstiabi vajas kokku üle 200 inimese, neist valdav enamik palle hoidnud või pallirea servades seisnud lapsed. Eilse seisuga oli haiglaravil sadakond inimest, neist neljandik väga raskes seisus. Ainuüksi riiklikus keskhaiglas oli reanimatsiooniosakonnas kolm ja õhtu ning öö jooksul opereetitud kümmet kannatanut. Ka arste shokeeris see, et ohvrid olid ju peaaegu kõik alaealised.

Imelik on see, et kuigi kohalikud, kellega rääkisime, mõistsid väga teravalt hukka selle, et presidendipartei ei katkestanud nii ränga õnnetuse tõttu valimisüritust ja isegi mitte presidendi kõnet – ei näi see ometi olevat mõjutanud valimiste tulemusi. Esialgsed hinnangud täna hommikust, kui kõik valimisjaoskonnad polnud veel ametlikke andmeid esitanud, andsid Armeenia Vabariiklikule Parteile 44% häältest (2007 aasta valimistel said nad 33,9%) ja teisele praegusele koalitsioonierakonnale, Jõukale Armeeniale, 30,6% (2007: 14,68%). Kokku oli täna hommikuks valimiskünnise letanud 5 erakonda ja üks valimisliit.

Ei usu siised kohalikud, et presidendi lubadus süüdlased välja selgitada ja neid karistada liiga tulemuslikoleks. 2008. aasta presidendivalimiste järgsetes rahutustes sai surma 10 inimest ja puuduvad igasugused andmed, et uurimine oleks korralikult läbi viidud ja süüdlased leitud. Tollal võitis Sargsyan ja rünnakud suunati tänavale tulnud opositsiooni “rahustamisele”.

Üldine hinnang eilsetele valimistele – saab paremini, aga kindlasti olid need valimised ausamad kui eelmised. Asi läheb paremaks. Edu Sulle, Armeenia! Ja kõikidele lastele ning teistele kannatanutele kiiret paranemist!

Venemaa etteennustamatus ja Eesti

Idaraha laenajad — Mon, 07 May 2012 05:06:00 +0000

Vladimir Putini naasmine Venemaa presidendiks polnud naaberriigi käekäiku tundvatele inimestele mingiks üllatuseks. Juba president Dmitri Medvedevi esimestel töönädalatel oli ilmne, et Putin naaseb varem või hiljem tema tegelikku võimupositsiooni tähistavale ametikohale.

Mõneti on uskumatu, et mitmetes meie läänepartnerite pealinnades usuti kuni viimase hetkeni, et Medvedev näitab iseloomu ning kandideerib Putini vastu uutel valimistel. Äsja kuulsin Ühendriikides viibides, et 2011. aasta septembris väljaöeldud tandemi positsioonivahetus oli nii mõnelegi Venemaa suunalise poliitika arhitektile tõsiseks šokiks.

Või veel varemgi. 2008. aasta suvel, kohe pärast Medvedevi presidendiks tõusmist, osalesin Londonis ühel kinnisel seminaril. Ka seal oli tõsimeelsete analüütikute hinnangul Medvedev täiesti uue põlvkonna esindaja ning muutuste kuulutaja. Julgesin siis olla skeptiline, jäädes peaaegu ainukeseks. Elu näitas, kellel oli õigus.

Putini naasmine presidendiametisse polnud seekord siiski pilvitu. Veel aasta tagasi oli keeruline ette näha, et Venemaa ärkav keskklass endast nii kiiresti ja nii jõuliselt märku annab. Sotsioloog Mihhail Dmitrijev oli juba läinud suve hakul hoiatanud, et eriti suurlinnades viimase kümnendiga jõudsalt kasvanud keskklass soovib olla senisest sõnakam ja ühiskondlikult aktiivsem.

Dmitrijevi hinnangul kuulub ainuüksi Moskva elanikest keskklassi 40 protsenti, teistes suuremates linnades kuni kolmandik. Dmitrijev arvas siis, et valimiste järel tuleb uuel presidendil vastakuti olla tõsise legitiimsuskriisiga, kuna needsamad keskklassi esindajad ei leia kitsastesse raamidesse surutud poliitilisest reaalsusest endale piisavat väljundit.

Sotsioloogidel oli õigus, kuid nad ei suutnud ette näha, et rahulolematus nii kiiresti ja nii massiliselt väljendub. Paljudel lõi mõõdiku punasesse Ühtse Venemaa kongress läinud aasta septembris, kus Putin ja Medvedev teatasid kohtadevahetusest, ning Riigiduuma valimiste järgselt avalikkuse ette jõudnud arvukad tõendid võltsimistest. Keskklass andis märku – uude ähvardavasse stagnaaega ei taheta oma elu matta.

Nii on täna olukord, kus 4. märtsil toimunud presidendivalimised on suure tõenäosusega üksnes vaheetapp pikaajalisemas sündmuste ahelas. 7. mail presidendiametisse tagasi vannutatav Putin lihtsalt ei saa neid meeleolusid arvestamata jätta.

Esimesed viited sellele, et protestimeeleoludele on Kremlis mõneti järele antud, viitavad parteide registreerimise lihtsustamise ja valimiskünnise alandamise sammud. Samas on see siiski vaid esmane kosmeetika, mis pigem on suunatud opositsiooni lõhestamisele kui tegelikule poliitilisele moderniseerumisele.

Vajadus laiemaulatuslike poliitiliste reformide järele näib aga ilmne. Venemaa majandusel on küll head väljavaated, kuid korruptsiooni väga kõrge tase ning poliitiliste vabaduste piiratus ei luba kindlasti seda potentsiaali parimal moel rakendada. Jätkuvalt suur sõltuvus toorainemüügist seab suured lubatud kulutused, sealhulgas kaitsekulude kasvatamise enam kui 500 miljardi euro võrra eeloleva kümnendi jooksul, tõsisesse ohtu.

Kui siia lisada veel väga tõsised sisemised väljakutsed nagu demograafiline surutis, võõraviha kasvutendentsid, jätkuvalt pingeline olukord Põhja-Kaukaasias ning terve rida muid ressursinõudlikke teemasid, siis saab Putini päevakord olema väga ja väga keeruline.

Muidugi võib siia vastu öelda, et ka varasemad kümme aastat pole olnud kergemate killast. Teatud määral on Putini ajastu olnud just selle sama protestimeelse keskklassi kujunemise tipphetkeks. Naftahindade hea konjunktuur ning sisemajanduse edenemine on tõstnud Venemaa kindlasti uuele arengutasemele võrreldes kasvõi tormiliste 90ndatega.

Ei maksa unustada, et ühiskonna sisemisele dünaamikale on oma jälje jätnud ka näiteks internetikogukonna kiire kasv Venemaal. Kui veel 2000. aastal oli Venemaa elanikest ühendatud lairiba võrku paar protsenti, siis täna on see jõudnud juba pooleni. Just täna internetile on keskklass suutnud oma meeleolusid ja arvamusi nähtavale tuua ning massiaktsioone korraldada.

Kuid mis saab edasi? Ennustamine on tänamatu tegevus, seda eriti Venemaa puhul. Viimased kuud on selle sõnakaks kinnituseks. Tõneäoliselt protestimeelsus ei vaibu, sest keskklass, nagu öeldud, on tegelikus ärkamises ning muutus, mille tõid esile valimisjärgsed meeleavaldused, on pigem põhimõttelist laadi. Samas on hetkel väga raske eeldada, et see võiks endaga kaasa tuua paradigmaatilisi muutusi Venemaa sisepoliitikas.

Teisalt on sisemised segadused ja väljakutsed Venemaa liidritele varasemas ajaloos olnud ettekäändeks, et suunata rahvast ühendav tegevus välispoliitikasse. Väliste vaenlaste või vastaste teemas pole midagi uut ning seda nägime ehedalt ka möödunud valimiste eel. Läänevastane retoorika ja ka teatud sammud paraku viitavad, et Moskval püsib jätkuv soov ajaloolist inertsi pigem ära kasutada kui paradigmaatilisi muutusi esile kutsuda.

Suure tõenäosusega võib eeldada, et Venemaa suunab lähematel aastatel oma tähelepanu mõju kasvatamisele eeskätt Ukrainas, Lõuna-Kaukaasias, aga teatud määral ka Balti riikides. Meile ja meie liitlastele ei tohi seejuures jääda tähelepanuta, et Venemaa on juba paigadanud Kaliningradi oblastisse moodsa õhutõrjekompleksi S400-Triumf, mis on võimeline tõsiselt häirima NATO ühtse õhuruumi julgeolekut.

Selles valguses on mõistagi väga raske eeldada, et Eesti-Vene kahepoolsete suhete poliitilisel tipptasandil võiks lähemal ajal toimuda põhimõttelisi muutusi. Seejuures pole küsimus mitte Tallinnas. Meie soov on olnud ja on jätkuvalt omada kõigi oma naabritega heanaaberlikke ning vastastikku kasutoovaid suhteid. Paraku on aga Venemaa juhtkond olnud kinni Nõukogude Liidu lagunemise kui geopoliitilise katastroofi müüdis.

Kuid see objektiivselt keeruline seis ei peaks sundima meid liigsele passiivsusele. Mida vähem on meil Venemaaga laual lahendamata probleeme, seda parem. Et seda saavutada, tuleb eeskätt panustada diplomaatiale. Ma arvan, et väikeste sammude taktika on siiani kenasti ennast õigustanud ning seda suunda peaksime ka järjekindlalt jätkama. Üheks nendest on näiteks ka Riigikogu väliskomisjoni initsiatiiv taaselustada dialoog Venemaa kolleegidega, mis katkes 2007. aasta kevadel. Esimesed sammud on siin tehtud ning ehk juba sellel aastal võib toimuda üle pika aja esimene kohtumine.

IRL taunib inimeste kuulumist kodanikuühendustesse

Idaraha laenajad — Sun, 06 May 2012 18:22:00 +0000

Eile kuulutas võimupartei IRL-i peasekretär (loe siit), et need erakonna liikmed, kes kuuluvad poliitilistesse kodanikuühendustesse (loe seltsid, MTÜ-d jt. vormid), peaksid lahkuma IRL-st. Tegemist on ühe kummastava avaldusega erakonnalt, kelle valitsemisalasse kuulub kodanikuühenduste temaatika.

Tänaseks on erakonnad oma mõttemaailmalt üsna stageerunud. Hoitakse pingsalt kinni valitseva eliidi heaolust ning unustatakse liige kui valija. Liikmed on muutunud erakondadesisesteks võimumängurluse objektideks ning rohkem paraku ei oodatagi. Pigem vastupidi, enamat ei soovitagi.

Midagi tuleb tõsiselt ette võtta. Erakonnad peavad aru saama, et nad on kdoanikuühenduste üks vorm ja see eeldab samasugust panustamist, kui seda teevad teised seltsid ja MTÜ-d.

Igal kodanikul peab olema võimalus ja õigus kuuluda erakonda ning see ei tohi mitte mingil juhul välistada kodaniku võimalust kuuluda teistesse kodanikuühendustesse.

Eesti riik on väike ja meid on vähe. Väärtustagem neid inimesi, kellel on rohkem kui üks huvivaldkond ning nad on võimelised neisse ka panustama oma aega kui raha.

Lisaks tuleb muuta selgelt erakondade rahastamissüsteemi, mis tõstaks erakondade vastutust kui kaasmõtlejate arvestamist. Samuti annab see võrdsema stardipositsiooni olemasolevatele erakondadele ning natukenegi samastub teiste kodanikuühendustega.

Euroopa neljad valimised: Prantsusmaa, Kreeka, Serbia, Armeenia

Idaraha laenajad — Sat, 05 May 2012 09:56:14 +0000

6. mai on erakordne päev, sest koguni neljas Euroopa riigis toimuvad valimised. Prantsusmaa ja Kreeka kuuluvad Euroopa Liitu ja Euroopa Nõukogusse, Serbia ja Armeenia on üksnes Euroopa Nõukogu liikmesriigid. Prantsusmaal valitakse presidenti, teistes riikides parlamenti. Kõige enam räägitakse muidugi Sarkozy-Hollandi duellist. Kuulun nende kilda, kes peavad François Hollandi tõusu Prantsusmaa presidendiks ohuks Euroopa majandusele ja eurotsooni püsimisele. Öeldakse küll, et ega ...

Armeenia valimised: plahvatus ja kummalised valimissaladused

Idaraha laenajad — Sat, 05 May 2012 08:20:15 +0000

Armeenia valimisi seiravad eelmiste kordade kibedad kogemused. Rahvusvahelised vaatlejad on seal üha sama reha otsa astunud, andes valimistele positiivse hinnangu ja pärast kahetsedes. 2008. aasta presidendivalimiste järelmäng lõppes inimohvrite ja poliitvangidega. Kuidas läheb seekord? Eile läks rahvusvahelisse telepilti kaader suurel valimiseelsel rahvakogunemisel põlema süttinud inimestest. Teadaolevalt oli siiski tegemist õnnetusjuhtumiga, sest valitsev partei katsetas ilutulestikku. Plahvatusel võib olla võimupartei jaoks ...

IRL: Tänavavalgustuse raha leiaks Tallinna meediakuludest

Idaraha laenajad — Thu, 03 May 2012 13:00:00 +0000

Tallinna linnavoliniku Tarmo Kruusimäe (IRL) sõnul leiaks väljalülitatud tänavavalgustuse jaoks raha Tallinna meediakuludest ning 1,7 miljonit eurot jääks veel üle auklike tänavate lappimisekski.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul säästab Tallinn tänavu 10 000 tänavavalgustuslambi väljalülitamisega 1 267 992 eurot. Abilinnapea on öelnud, et Tallinn otsib ka muid võimalusi tänavavalgustuse rahastamise suurendamiseks kui ainult lampide väljalülitamine. Hetkel pole aga ühtegi muud võimalust avalikkusele välja pakutud.

Kruusimäe andis täna volikogu istungil menetlusse eelnõu, millega jäetakse tänavavalgustuslambid normaalrežiimis tööle ning katteallikas selleks leitakse linna avalike suhete ja sihtasutuse Tallinna Televisiooni arvelt.

"Linna viletsast rahalisest seisust hoolimata hoitakse üleval aga erakondlikku meediaimpeeriumit, mis alates Keskerakonna võimule tulekuga 2005. aastal Tallinnas on näidanud 10-kordset suurenemist. Näiteks Ajalehtede Pealinn ja Stolitsa iganädalane väljaandmine maksab linnale aastas 579 000 eurot. Nende ajalehtede tööshoidmise asemel võiks eraldada linnaosalehtedes rubriigid ülelinnalistel teemadel, samuti tuleks lõpetada pealinna ajalehtede tasuta levitamine väljaspool Tallinna linna," ütles Kruusimäe.

"Lisaks tuleb eetrist maha võtta aastas 2,41 miljonit eurot neelav küsitava väärtusega ja marginaalse vaadatavusega Tallinna Televisioon. TNS Emori uuringu järgi moodustas Tallinna Televisiooni vaadatavus märtsis 0,3%, mis on 21 Eesti telekanali hulgas viimasel kohal," lisas linnavolinik.

Kruusimäe sõnul ei kaotaks linnaelanikud nende kokkuhoiumeetmetega suurt midagi, kuid seejuures oleks võimalik hoida 10 000 tänavavalgustuslampi töös ning suunata ülejäänud raha mõnda probleemsemasse valdkonda, nagu iga aasta üha enam lagunevad teed ja tänavad.

Sibul: kõrgharidusreformi täiendused suurendavad kindlustunnet

Idaraha laenajad — Wed, 02 May 2012 13:36:00 +0000

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Priit Sibula (IRL) sõnul on täna riigikogus uuesti menetluses oleva kõrgharidusreformi seadustepaketti sisse viidud mitmed muudatused, millega eemaldatakse presidendi välja toodud vastuolud põhiseadusega ja suurendatakse üliõpilaste ja ülikoolide kindlustunnet.

„Eelnõu sisuline pool, mille eesmärk on tagada kõrghariduse parem kättesaadavus, pole muutunud. President ei vaidlustanud seaduse eesmärki ega sisu, vaid tõi eelkõige välja juriidiliste nüansid, mis Riigikogu kultuurikomisjon ka läbi arutas ja vastavad muudatused sisse viis,“ ütles Sibul.

„Tehtud parandused annavad üliõpilastele täiendava kindluse ja aluse, mille eest ja millal tohib ülikool õpingute eest tasu küsida. Õppekulusid hüvitamise osas tuuakse eelnõus konkreetselt välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda,“ rääkis Sibul.

„Ülikool saavad muudatustega aga kindluse, mille alusel ja milliseid kriteeriume arvestades Haridus- ja Teadusministeerium ülikooliga tulemuslepingu sõlmib,“ ütles Sibul.

Tema sõnul muudeti ka akadeemilise puhkusel laienevate piirangute jõustumist. Varem ülikooli astunutele hakkavad need piirangud kehtima mitte algselt plaanitud 2013. aastal vaid alates 2016/17 õppeaastast.

Sibul toonitas, et eelnõu sisuline pool pole muutunud. „Kõrgharidusreformiga tagame täiskoormusel eesti keeles õppivale üliõpilasele õiguse tasuta õppida. Õppekulude hüvitamist on õigus ülikoolidel nõuda üksnes siis, kui üliõpilane ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu. Tasu tohib nõuda vaid tegematajäänud ainepunktide eest,“ selgitas Sibul.

Priit Sibul lisas, et lähiajal jõuab Riigikogu menetlusse ka uus vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu, millel on oluline osa, et täna menetletav seadus saaks täies mahus ja sisulises mõttes rakendatud.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Jalgpalli ei tohi mängida Janukovitši reeglite järgi

reformipartei — Wed, 02 May 2012 12:56:17 +0000

Ühe käega vaba meediat ja opositsiooni nüpeldav Ukraina president Viktor Janukovitš hoiab hellalt teises “oma lapsukest” – Euro2012 finaalturniiri mänge. Ta on ise sidunud spordi ja poliitika ning seega on Euroopa liidrite võimalik kõrvalejäämine jalgpallimängudest täiesti põhjendatud. Kirjeldades, kui oluline on jalgpalli finaalturniir Janukovitšile, kasutas “tema lapsukese” terminit korraldustoimkonna juht Markiyan Lubkivsky “Ta kontrollib kogu [...]

Sibul: kõrgharidusreformi täiendused suurendavad kindlustunnet

Idaraha laenajad — Wed, 02 May 2012 12:00:00 +0000

„Ülikool saavad muudatustega aga kindluse, mille alusel ja milliseid kriteeriume arvestades Haridus- ja Teadusministeerium ülikooliga tulemuslepingu sõlmib," ütles Sibul.

Lapsevanema kaks defitsiiti on aeg ja raha

Idaraha laenajad — Fri, 27 Apr 2012 11:53:00 +0000

Kas ajapuuduse vastu saab poliitikatega? (Lugu ilmus ajalehes Postimees 27.04.2012)

Kuidas näpistada aega lapsevanemate ajapuudusest rääkiva artikli kirjutamiseks, kui emana on endal kõige teravamal moel seesama ajapuudus igapäevaseks probleemiks? Sarnane avang on ka Eesti avalikkust erutanud Rootsi sotsioloogi Jörgen Larssoni doktoritööl* töötavate lapsevanemate krooniliseks muutunud ajapuudusest. Tema ettepanekul võiks väiksemate laste perede vanematele ajastressi vähendamiseks pakkuda 35 tunnist töönädalat, täistööajast puudujäävad 5 tundi hüvitaks riik.

Ajahädas lapsevanemad

Kui vanasti öeldi, et ‘nagu aeg annab’, siis täna kasutame igapäevaselt uudissõnu nagu ajapuudus, ajanappus, aeg pressib peale, stress. Uus poliitikamõiste on ‘töö- ja pereelu ühitamine’. Nagu oleks inimesele äkki kaks elu tekkinud, mis tuleb ära elada ikka sellesama 24 tunni raames. Ja ometi on ühe töötunni majanduslik kasu täna 25 korda suurem, kui see oli 19. sajandi alguses! Lisaks peaksid ju auto, pesumasin või keskküte samuti aega oluliselt kokku hoidma?

Reeglina on lapsevanemate jaoks defitsiitsed nii aeg kui ka raha. Rootsis saavad vanemad kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni eriti paindlikku vanemahüvitise süsteemi juba niikuinii, mis sarnasel lühendatud tööpäeva põhimõttel edukalt töötab, kattes hüvitisega lapse kasvatamiseks kulunud tööaja. Kahe lapse isa Larsson muretseb, et Rootsi isad kasutavad seda vahvat võimalust liiga vähe ning tema arvates aitaks ühtlaselt tasustatud vanematele lisaks antud aeg isadel rohkem oma lastega suhelda. Aga möönab temagi, et probleem on rohkem lapsevanemate üldiselt kurnavas elutempos, kui sugudevahelises erinevuses.

Eestis jäi Statistikaameti andmetel 2009-2010 lasteta naisel päevas vaba aega 341 minutit, lapsevanemast naisel keskmiselt vaid 276 minutit - vahe on üle tunni päevas. Loodetavasti hõiskavad emad siinkohal, et nende näpistatud vaba aeg on palju puhtama kulla kaaluga. Loomulikult on ka inimesi, kes tunnikesest puhkehetkest ära ei ütleks, tunnen mõnda neist päris lähedalt. Muide, statistikanumbrite põhjal mõjub meestele laste saamine Eestis lausa hästi, sest erinevalt naistest nende vaba aeg kasvab: lastega paari mees kasutab oma vaba aega päevas pikemalt kui lastetu paari mees. Lisaks on statistilise keskmisena tegevus nimega ‘lapsehoidmine’ meestel võrreldes 10 aasta taguse ajaga vähenenud, naistel aga kasvanud. Aga laskmata ennast statistikast heidutada, räägivad naised lapse sünni edasilükkamisel kõige enam turvatunde puudumisest. Hirm hakkamasaamise ees ja vajadusel ka üksi toimetulemise ees ning lisanduv kodutööde koormus on need kaasajal igati arusaadavad põhjused, miks paljud majanduslikult toime tulevad naised lapse sündi edasi lükkavad. Kas on tõesti vajalik lapsevanematele aega juurde leida?

Kaasaegne ajapoliitika

Eesti ei kuulu nende riikide hulka, kus väärtustatakse töö-ja pereelu ühildamist. See väljendub ennekõike mentaliteedis, aga tegelikult ka vastavate toetavate poliitikate puudumisel. See mõtteviis ei ole seni meie ühiskondlikku väärtussüsteemi sobitunud ja pole ka midagi imestada. Töönarkomaania on ja jääb meie kultuurikontekstis murdmatuks. Tee tööd, siis tuleb ka armastus, nii on meid kasvatatud. Puhkamine ja laste nunnutamine on feminiinsed väärtused, seega nõrkus, järelikult halb. Võib-olla sobib meie töö-ja indiviidikesksesse märgisüsteemi tõepoolest paremini ajapoliitika mõiste. Lisaks, kui majanduspoliitikas tahame saada teenusmajanduseks, olla „tark majandus“, siis teenusmajandust eristab muust majandusest see, et aeg on raha kõige otsesemas, mitte ülekantud tähenduses. Rootsi mehe-naise ajakasutuses tasakaalu otsiva doktoritöö väärtus meie kontekstis vaadatuna seisneb võimaluses anda vanadele mõtetele uus ja moodsam munder.

Ajapoliitika on selline poliitikameetmete kogum, mis aitab inimeste üldist ajakasutust õiglasemaks ja solidaarsemaks muuta. Näiteks oleks üheks meetmeks seesama Larssoni pakutud lapsevanemate lühem tööaeg ilma sissetulekute vähenemiseta. Iseasi, kui palju see tööandjaid rõõmustaks. Eestis oleks oluline näha ajapoliitikaid osana terviklikust kaasaaegsest perepoliitikast. Üht-teist meil on – näiteks on vanematel võimalus võtta täiendavaid (tasustamata!) puhkepäevi, isadele on koalitsioon lubanud taastada masuga kärbitud isapuhkuse päevad, paljulapselised vanemad saavad varem pensionile, lapsekasvatusaastate eest lisandub vanemapension. Väga selgelt on ajapoliitilised meetmed jõudnud värsketesse ülikooliseaduse muudatustesse, kus alla 7-aastaste laste ja puudega lapse vanemad saavad kõrgkoolis õppida poole koormusega, ent ikkagi garanteeritult tasuta kohal – sellist seadusega tagatud õigust ilma lasteta tudengitel pole. Oleme arvestanud, et ülikooliõpingute ja lastekasvatamise ühildamine nõuabki mõlemal rindel heaks lõpptulemuseks lapsevanemale palju suuremat õigust oma aega ise sättida. Noor inimene omakorda rõõmustab lapsevanemlust ja tudeerimist ühitades ühiskonda topeltpalju – Eestil on vaja nii kõrgharidusega inimesi kui ka rahva järelkasvu. Jagugu emadel-isadel selleks ikka aega, see on seadusemuudatuse mõte.

Mõtleme vastupidi

Eesti rahva püsimine on meie kõige tähtsam ülesanne. Langenud sündimuskordaja (laste arv fertiilses eas naise kohta) on tõsiseks ohumärgiks, eriti olukorras, kus vähenenud on ka kogu järgmise põlvkonna suurus. Demograafiliste küsimuste lahendamisel pakutakse enamasti lihtsaid lahendusi: pakume sotsiaalabi, maksame toetust, pakkumisel on ka mõned teenused. See kõik on enam kui hädatarvilik. Vähesed toetused ja sotsiaalabi ei vabasta noori inimesi kahest põhilisest hirmust – hirmust ajaga jänni jääda ja hirmust majandusliku heaolu redelil kukkuda. Liiga tihti tähendab lapsevanemlus seda, et seni enam-vähem toimetulevast inimesest saab sotsiaalabi objekt, kusjuures eriti väiksema lapse vanemal on väga piiratud võimalused ennast ise aidata. Vaesus on Eestis laste nägu. Meid ei lohuta ka see, et lapsed on muutunud riskiteguriks enamikes riikides.

Üha enam on saanud selgeks, et demograafilise küsimuse lahendamiseks on tegelikult vaja muuta väga paljusid poliitikaid, ja mitte jätkata almusepalumise normaalseks pidamisega. Lapsevanema murede mõningane, ent halb lahendus on see, kui tema vajadused jäetakse igapäevaselt arvestamata ja seetõttu saadetakse ta sotsiaalabisüsteemi. Üsna tüüpiline suhtumine: iga valdkonnapoliitika tegeleb “oma” asjaga ja lapsevanemate asjaga tegelegu sotsiaalhoolekanne. Aga mõtleme vastupidi – kui iga riigi või kohalikku otsust sätitaks selle järgi, kuidas lapsevanematele sobivam oleks, siis saaks lapsi kasvatada normaalse elu täisväärtusliku osana. Rõhutame üle – lapsevanemale ei tule anda eelisseisundit, vaid tuleb lihtsalt arvestada järgmise põlvkonna üleskasvatamisega seotud paratamatute erivajadustega. Lühem tööaeg ilma sissetuleku languseta on vaid üks võimalik viis lapsevanemluse toetamiseks. Kui kõik tööseadused arvestaksid lapsevanemate erivajadustega, siis ei tuleks tegeleda lastega perede töötusega. Kui maksusüsteem arvestaks igakülgselt laste olemasoluga, siis väheneks lastega perede vaesusrisk. Kui igal lapsel oleks (vanematele delegeeritav) hääl valimistel, siis pakuks erakonnad oluliselt rohkem lastesõbralikke poliitikalahendusi. Kui hariduskulud kaetakse solidaarselt, ei sõltu teid tulevikus tohterdava medõe oskused tema vanemate rahakotist. Kui kõnniteed ehitataks piisavalt laiaks vähemalt kahe lapsevankri kõrvuti liikumiseks, oleks seal parem jalutada igal kõndijal. Lapsesaamisele kaasaegselt – normaalse elu osana - vaatav ühiskond oleks turvalisem elukoht kõigile.

* Jörgen Larsson. Studier i tidsmässig välfärd – med fokus pa tidsstrategier och tidspolitik för smabarnsfamiljer. Göteborg Studies in Sociology No 49. Göteborgs Universitet, 2012.

Eesti soovib olululiselt suurendada piimatootmist ja piimatoodete eksporti

Idaraha laenajad — Fri, 27 Apr 2012 10:00:00 +0000

Põllumajandusministeeriumi, piimatootjate ja piimatööstuste koostöös valminud piimastrateegia seab ambitsioonika eesmärgi oluliselt suurendada piimatootmist ja -töötlemist ning seeläbi kasvatada kõrge lisandväärtusega piimatoodete eksporti.

„Eesti piim on väga kvaliteetne ja juba praegu toodame me piima ligi 60% rohkem, kui ise tarbime," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Me soovime tulevikus veelgi suurendada just kõrge lisandväärtusega piimatoodete, nagu näiteks juustude, jogurtite ja jäätiste ning hapupiimatoodete eksporti."

Seederi sõnul on vajalik lisaks piimatootmisele ka kodumaise piimatööstuse arendamine, et nad oleks valmis vastu võtma ja väärindama kogu Eestis toodetava piima ning kasvatama ekspordimahtusid.

Piimatootmine võimaldab edendada maaettevõtlust ja toetab ka traditsiooniliste talumajapidamiste püsimajäämist.

Euroopa Liidus kaotatakse uuel finantsperioodil ära piimakvoodid ja seega hakkab ka piimatoodete turul toimima liberaalne kaubanduspoliitika. Selleks, et nende muudatustega tekkivaid võimalusi ära kasutada, koostas Eesti piimandusstrateegia.

„Riigid, kellele piimandus on oluline, püüavad strateegiliselt planeerida, kuidas eesootavatele muutustele vastu minna ja kaasnevaid võimalusi piimanduse arendamiseks ära kasutada," selgitas põllumajandusminister.

Eestis toodeti eelmisel aastal piima ligikaudu 695 tuhat tonni ja see tootmisnumber on püsinud stabiilsena alates 2009. aastast.

Põllumajandussaadused moodustavad ligi 8,4% kogu Eesti kaupade ekspordist. Piimatooted eraldi moodustavad ligi 17% kogu põllumajandussaaduste ekspordist. Eesti ekspordib piimatooteid peamiselt Venemaale, Soome, Saksamaale, Lätti ja Leetu.

Piimandusstrateegia tutvustus ajakirjanikele toimub esmaspäeval, 30. aprillil kell 14:00 põllumajandusministeeriumi väikeses saalis. Sellele eelneb strateegia elluviimiseks ettenähtud koostöömemorandumi allkirjastamine põllumajandusministeeriumi, Eesti Piimaliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Piimakäitlemistalude Liidu esindajate poolt.

Ajakirjanikud on oodatud memorandumi sõlmimisele. Oma osalemisest palun teatada e-posti aadressile merike.lees@agri.ee või telefonil 56 829 800.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Soome sild läbi aegade

Idaraha laenajad — Fri, 27 Apr 2012 09:01:00 +0000

Eesti ja Soome alade vaheline halduskoostöö võib ulatuda ajaloos kaugemale kui me söandame mõelda. Hea on seda tõdeda nüüd, kus kahe riigi vaheline koostöö on üha tihenemas.

Põhjamaade kohalikule omavalitsusele pandi õiguslik alus Rootsi kuningas Magnus II Erikssoni valitsemisajal 1319-1364. Kuninga võim ulatus tollal Gröönimaast ja Islandist kuni Laadoga ja Äänisjärveni välja. Oluline oli võimu kindlustamine rannikutel, et kaubateedel liiklevate laevade meeskonnad leiaksid häda korral omakeelset abi rannaküladest. Sellega on seotud rannarootslaste elama asumine Soome lahe randadele ja saartele.

Samal sajandil toimus ka meie ajaloo pöördeline sündmus, Jüriöö ülestõus. Taani kuningas oli pantinud Harju- ja Virumaa Saksa Brandenburgi krahv Ludvigile. Kuna kuningavõim oli nõrk ja oli karta maa mahamüümist Saksa Ordule, otsisid väikevasallid, kelle hulgas oli ehk ka eestlasi, liitu noore Rootsi kuningaga.
Jüriöö sündmuste õhutajaks võis olla üsna sarnane, kümmekond aastat varem teises Taanimaa provintsis Skoones hargnenud lugu. Peale talurahva ülestõusu 1332. aastal otsustasid sealsed aadlikud ja vaimulikud valida enda kuningaks Magnus II Erikssoni Rootsist, kes omakorda taastas kõigi Skoone vaimulike ja vasallide õigused 1340. aastal ja ostis taanlaste poolt Holsteini sakslastele panditud maa 1343. aastal 34000 hõbemarga eest vabaks.

Ka Põhja-Eesti ja Tallinn olid tollal Skoone keskuse Lundiga tihedalt seotud. Tallinna piiskop Olav käis 1328 sisse õnnistamas Ystadi kirikut Skoones. Piiskop Olav oli seotud eestlastest ülikutega, ta vangistati jüriöö sündmuste käigus Paide ordulinnuses koos nelja eestlasest kuningaga, nagu kirjutab ordukroonika. Oletada võib, et ta oli ennegi eestlastest kuningatega kokku puutunud ning neile ka skoonemaa loost rääkinud. Eesti ala oli tollal jagatud kolme võimu vahel. Harjumaa ja Virumaa kuulusid Taani kuningale, Tartu- ja Saare-Läänemaa otse paavstile alluvatele piiskopkondadele ning Viljandi-, Pärnu- ja Järvamaa Saksa Ordu Liivimaa harule. Saksa orduvennad olid alatihti vaenujalal piiskopkondade ja Padise tsistertslaste kloostrivendadega, nagu toob esile Uku Masing oma raamatus “Vaskuks ja vikaaria Lohult.” Uku Masing oletab, et jüriöö sündmuste taustaks oli Harjumaa ja Virumaa vasallide soov vabaneda saksa orduvendade vägivallatsemisest alistades Liivimaa Ordu. Selleks toimiti koostöös Taani asehalduri, piiskopkondade ja Padise kloostriga. Tuge otsiti ka Rootsi kuningalt, kes saatis Tallinna reidile appi Turu ja Viiburi foogtid laevastikega.

Kahjuks jäi soovitud eesmärk saavutamata. Harjumaa ja Virumaa müüdi 1346. aastal 19000 hõbemarga eest Saksa Ordule, kes jättis maa hallata Liivimaa Ordule. Rootsi kuningas annetas peale jüriöö sündmusi Padise kloostrile ulatuslikke alasid ja õigusi Soome lõunarannal Turu lähistel, Vantaa jõesuudmes ja Porvoos. Vantaa suudmealale tekkis hiljem Helsinki linn, mis 1812 sai Soome pealinnaks. Uku Masing kirjutab oma raamatus, et paljud jüriöö sündmustes osalenud eestlased võisid pageda Padise kloostri toel Soomemaale. Tõenäoliselt said neist kloostri alade haldajad Lõuna-Soomes. Jäljena sellest on Turu ümbruse kohalik soome keelemurre lähedane eesti keelele.

Ranna-alade rahva koostöö Eesti ja Soome vahel on kestnud läbi aegade, nii nagu ka poliitiline koostöö. Soomlased osalemas meie Vabadussõjas, meie mehed osalemas Soome Talvesõjas ja jätkusõjas, noored, haritlased ja paljud teised õppimas, õpetamas ning töötamas üksteise juures mõlemal pool lahte. Õppides tundma Soome lõunaranna haldusajalugu võime sealt leida ehk jälgi meiegi esivanemate mõttetööst ja otsustamisoskustest. Rõõm on selle juures tõdeda, et Soome laht pole enam meie rahvaste lahutajaks, vaid tõeliseks koostöö ning üksteiselt õppimise sillaks.

Järvamaa noorte kodu-uurimistraditsioon kestab (pildid)

Idaraha laenajad — Fri, 27 Apr 2012 07:42:00 +0000

Eile Järvamaa Muuseumis Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverentsil osalejaid tervitades pidin tõdema, et konverentsil olid esindatud seekord ainult kuus maakonna kooli 13 uurimistööga. Sealhulgas oli Paide Gümnaasium esindatud viie tööga. Järva-Jaani Gümnaasium, Koigi Põhikool ja Roosna-Alliku Põhikool 2 tööga ning Türi Ühisgümnaasium ja Albu Põhikool 1 tööga. Loodan väga, et see ei tähenda noorte kodu-uurimise hääbumist. On ju tegemist Järvamaa ühe olulisima traditsiooniga - Järvamaal korraldatud noorte kodu-uurimiskonverentse järjepidevalt juba 36 aastat. Konverentsil esitletud tööd olid aga huvitavad ja käsitlesid maakonna erinevate paikade ja organisatsioonide ajalugu ning järvamaalaste tegemisi. Aitäh noortele kodu-uurijatele ja nende juhendajatele. Usun, et järgmisel aastal on konverentsil esindatud enamus maakonna koolidest.

Vaata lisaks: Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverentsi peapreemia pälvis Kadri-Ann Kertsmik

Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Kui arvud kõnelevad

Idaraha laenajad — Fri, 27 Apr 2012 05:51:13 +0000

Ehk Vene valijad ja Põhja-Kaukaasia põgenikud Tihti toob arvude vaatlemine probleemi olemuse kõige paremini esile. Vladimir Juškin kirjeldas aprillikuu „Diplomaatias“ ja mina kasutasin ENPA kõnetoolis arvude vastuolu, mis ilmestas Venemaa valimisi. Kui rahvastik väheneb, siis kust tulevad kogu aeg uued valijad? Arvud näitavad, et eelmise aasta detsembris toimunud parlamendivalimistega võrreldes tuli detsembrikuu presidendivalimisteks juurde 622000 valijat. Kui aga võrrelda eelmise aasta suvega, ...

EL-i siseministrid kiitsid heaks tegevuskava illegaalse rände ohjeldamiseks

Idaraha laenajad — Thu, 26 Apr 2012 12:00:00 +0000

Euroopa Liidu siseministrid kiitsid neljapäeval Luksemburgis heaks liikmesriikide ühise tegevuskava, mis näeb ette konkreetsed sammud ja eesmärgid illegaalse rände tõkestamiseks.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eesti seisukohalt võtmetähtsusega välispiiride valve tugevdamine ning tagasivõtulepingud kolmandate riikidega. „Olulised on praktilised meetmed Schengeni tugevdamiseks, nagu üle-euroopalise sisenemiskontrolli süsteemi loomine, ID-kaartide formaatide ühtlustamine ning illegaalide väljasaatmist puudutavad koostöölepped naabritega,“ märkis ta.

Euroopa Piirivalveagentuuri andmetel pandi eelmisel aastal EL-i välispiiridel toime 140 980 illegaalset piiriületust, registreeriti 254 054 varjupaigataotlust ja 350 944 illegaalset viibijat. Sealjuures kasvas ebaseaduslike piiriületuste arv 2010. aastaga võrreldes enam kui 35 protsenti, peamiseks põhjuseks ebastabiilsus Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonnas. „Statistika viitab ilmselgelt, et Euroopal on vaja toimivaid samme, et olukorda kontrollida,“ ütles Vaher.

EL-i tegevuskava järgi on põhirõhk ebaseadusliku sisserände vähendamisel Kreeka-Türgi piiril, välispiiri valve tõhustamisel, seaduslike rändekanalite väärkasutamise ennetamisel, koostööl kolmandate riikidega ning toimivama migratsioonihalduse korraldusel. Iga prioriteedi all on toodud konkreetsed tegevused, tähtajad ning vastutajad.

Vaheri sõnul peab Eesti oluliseks, et Euroopa Komisjon esitaks ettepanekud üle-euroopalise sisenemiskontrolli süsteemi loomiseks, mis aitaks edukamalt tuvastada illegaalseid viibijaid ning sisenemisreeglite kuritarvitajaid. „Eri hinnangutel on EL-is kokku kaks kuni neli miljonit ebaseaduslikku viibijat, kellest valdava osa moodustavad inimesed, kes on sisenenud küll täiesti seaduslikult, kuid seejärel jäänud üle lubatud aja,“ lausus ta.

Samuti pidas siseminister tähtsaks ID-kaartide formaatide ning sellega seoses ka digitaalallkirjade ja autentimismeetodite standardite ühtlustamist. „Meie huvides on see, et ID-kaartide osas tehtav ei piirduks üksnes turvaelementide lisamisega, vaid võetaks eeskuju Eesti praktikast ning loodaks võimalus turvalisemaks internetiteenuste kasutamiseks,“ ütles Vaher. Lisaks on tema sõnul oluline tagasivõtulepingute sõlmimine naaberriikidega ning Schengeni hindamismehhanismi reform.

Teiste teemadena arutas EL-i justiits- ja siseküsimuste nõukogu neljapäeval Türgi tagasivõtulepinguga seonduvat ning kiitis heaks järeldused, mis käsitlevad radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse osas tehtavat koostööd. Vaheril oli Luksemburgis kahepoolne kohtumine ka Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku aseministri Jane Holl Lute’iga, kellega arutati koostööd küberküsimustes.

Allikas: Siseministeerium

Seeder: Eesti toetab ELi ühise põllumajanduspoliitika reformi põhisuundi

Idaraha laenajad — Thu, 26 Apr 2012 12:00:00 +0000

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb neljapäeval Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu istungil, kus arutatakse ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tulevikku.

Eesti toetab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi põhisuundi ja soovib, et ÜPP lihtsustamine oleks reformipaketis läbiv põhimõte.
Eesti soovib otsetoetuste süsteemi ümberkujundamist ühtse pindalatoetuse süsteemi sarnaseks, et vähendada Euroopa Liidu sisese konkurentsi moonutamist ja halduskoormust, ütles Helir-Valdor Seeder.

Seederi sõnul soovib Eesti, et täismahus otsetoetust makstakse vaid aktiivsele põllumajandustootjale. Aktiivset ehk tegevpõllumajandustootjat tuleks defineerida tegeliku ja aktiivse maakasutuse kaudu. „Oluline on, et otsetoetused läheksid tegelikele toidutootjatele ning maaomanikel säiliks soov ja põllumeestel võimalus kasutada maad toidu tootmiseks ka edaspidi," ütles Seeder.

Piirkondades, kus põllumajandustootmine on looduslike piirangute tõttu majanduslikult ebasoodsam, tuleks jätkuvalt võimaldada tootmiskohustusega seotud toetuse maksmist kindlates piirides. Liikmesriikide vahelist otsetoetuste ümberjagamist nõukogus ei käsitleta.

ÜPP reformipaketi otsetoetuste määrus on arutlusel teist korda. Esimesel arutlusel novembris tõid liikmesriigid välja oma peamised murekohad, nüüd paneb eesistujariik lauale otsetoetuste määruse eelnõu erinevad elemendid ning soovib nende osas sisulist kokkulepet. Põhifookuses on erinevate otsetoetuste elementide kohustuslikkus või vabatahtlikkus. Põllumajandusministrit saadavad nõukogus ministeeriumi asekantslerid Peeter Seestrand, Toomas Kevvai ja Illar Lemetti, välissuhete osakonna juhataja Siim Tiidemann ja eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Valitsuse haridusteesid 11 / 12

Idaraha laenajad — Wed, 25 Apr 2012 13:13:00 +0000

Valitsus on välja käinud 12 teesi hariduskorralduse kaasajastamiseks. Vaatleme lähemalt, mis on nende teeside sisu. Igas postituses üks tees koos selgitustega. Kõik arvamused, täiendused ja tähelepanekud on väga teretulnud!

Üheteistkümnes tees: Kavandatakse sammud õpilaste õpi- ja õpetajate õpetamiskoormuse vähendamiseks, sh läbi välishindamise suunamise peamiste õpiväljundite saavutamisele.

Kummalisel kombel on neist 12 teesist koolide välishindamine hariduse sisu mõttes kõige olulisem, ehkki kaudsel moel. Sest seni, kuni õpilaste teadmisi – või isegi ülikooli sissesaamist - hinnatakse numbritega, on täiesti loomulik tahe saada võimalikult häid numbreid. Ja sellest tulenevalt täiesti loomulik õpetajate keskendumine sellele, kuidas nende õpilaste numbrid võimalikult head saaksid. Seega on kerge tekkima olukord, kus koolid õpetavad seda, mida eelmistel aastatel on lõpueksamitel küsitud.
Tänase Eesti üldhariduse probleem on endiselt selles, et valikud on liiga väikesed – kuskilt justkui tahetakse, et kõik õpiks täpselt ühtemoodi. Soomes, kes ka tegelikult järgib seda ühtluskooli põhimõtet, mille sedastas teise ilmasõjaeelne Eestigi, on variatiivsus palju suurem. Ehk teisisõnu: probleem pole mitte üldises õppekoormuses, vaid selles, et kõik lapsed õpivad ühtemoodi. Meie õppekavad on ülekoormatud kohustuslike osistega, ent tegelikkuses peaksid koolid panema kokku oma õppekavad, mis võivad mõnel juhul olla mahult suureamdki – ent sobivad just selle kooli õpilastele.
Soomes on riiklik õppekava üsna üldine alates 1994. aasta õppekavareformist, aga detailsema ning “oma” teevad selle põhjal omavalitsused, võttes arvesse kohalikke iseärasusi, kohalike laste vajadusi. Ja lõpuks teeb iga kool oma õppekava, kusjuures kooli õppekava tegemisel osaleb kogu kooli kollektiiv. Ei mingit hirmu midagi “valesti” teha, ei mingit inspektorikartust või testis põrumise pelgu – kõike seda pole. Mida rohkem usaldada õpetajat ja mida vähem koole inspekteerida ning kontrollida, seda paremad on õpilaste tulemused, tõdeb Soome Haridusministeerium tutvustades Soome võidupositsiooni PISA testides. Koolide hindamine eksamite abil toimub ainult väikeses ulatuses ettevaatliku ning nõuandliku tooniga ja pistelise valiku alusel – kusjuures koolid, kes soovivad samuti eksameid teha, aga pole juhuvalimis, peavad eksamiõiguse eest maksma!
Õppimis- ja õpetamiskoormust vähendab kõige paremini õhinapõhine õpe, kui kasutada Hannes Tamjärve definitsiooni. Kui õpilasel lastakse õppida huviga ja võibolla täiesti teises järjekorras, kui on õpikus peatükid, siis õpib ta kiiremini, peaaegu märkamatult, ning väiksema koormusega. Selle eelduseks ongi lahtilaskmine rangest kontrollist ja ühetaolisuse tagaajamisest ning pedagoogi suurem usaldamine.
Kui hakata lihtsalt numbritega opereerima ja näiteks tundide arvu vähendada, siis tooks see kaasa teiste riikidega samal hariduspulgal püsimiseks vajaduse täiendav õpe lapsevanematel kinni maksta – ja seda vajadust me kindlasti ei soovi. Suund välishindamise vähendamisele ning sellest igasuguse bürokraatia eemaldamisele on kindlasti õige tee ja vähendab muuhulgas ka õpetaja koormust. Jääb rohkem aega põhilisele - õpetamisele!

Vaher kohtub Luksemburgis USA sisejulgeoleku aseministriga

Idaraha laenajad — Wed, 25 Apr 2012 12:00:00 +0000

Siseminister Ken-Marti Vaher kohtub neljapäeval Luksemburgis Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku aseministri Jane Holl Lute’iga, et arutada koostööd küberkuritegevuse tõkestamisel.

Vaher märkis, et küberruumis toime pandavad kuriteod, eelkõige majanduskuriteod ja lastevastased ründed, on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. „Küberkuritegude piiriülene iseloom ning tekitatav suur kahju näitavad vajadust nendega tõsiselt tegeleda. Riikidevaheline koostöö on selles võitluses esmase tähtsusega,“ ütles ta.

Vaher sõidab Luksemburgi seoses Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisega, mis keskendub ebaseadusliku rände ja terrorismivastase võitluse teemadele. Ministrid arutavad koos USA sisejulgeoleku aseministriga terrorismi ja radikaliseerumisega seotud probleeme ning plaanivad heaks kiita järeldused, kus kutsutakse tegema kogemuste vahetamisel tihedamat koostööd.

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu peaks heaks kiitma ka Euroopa Liidu tegevuskava illegaalse sisserände ohjeldamiseks ning andma Euroopa Komisjonile suunised, et allkirjastada Türgiga tagasivõtuleping. Samuti saavad ministrid ülevaate Euroopa Varjupaigasüsteemi eelnõude menetluse seisust ning Schengeni infosüsteemi arendustest.

Allikas: Siseministeerium

IRLi parlamendifraktsioon külastab Harjumaad

Idaraha laenajad — Wed, 25 Apr 2012 06:39:00 +0000

Visiidist võtavad osa erakonna esimees Urmas Reinsalu, Riigikogu esimees Ene Ergma, IRLi fraktsiooni aseesimees Kaia Iva, Reet Roos, Marko Pomerants, Margus Tsahkna, Sven Sester, Erki Nool, Andrus Saare ja Liisa Pakosta.

Erakonna esimees Urmas Reinsalu kohtub Padise valla haridustöötajatega. Ene Ergma annab Aruküla Põhikoolis huvitava ühiskonnaõpetuse tunni. Liisa Pakosta külastab Keila Sotsiaalkeskust ning Andrus Saare teeb visiidi Rannapere Sotsiaalkeskusesse.

IRLi Riigikogu fraktsiooni traditsioonilised maakonnavisiidid toimuvad Riigikogu istungivabadel nädalatel.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

IRLi parlamendifraktsioon külastab Harjumaad

Idaraha laenajad — Wed, 25 Apr 2012 06:00:00 +0000

IRLi parlamendifraktsioon külastab täna ja homme Harjumaad, et kohtuda kohalike elanike, omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega, kuulamaks nende mõtteid nii kohaliku kui ka üleriigilise poliitika kujundamise osas.

Visiidist võtavad osa erakonna esimees Urmas Reinsalu, Riigikogu esimees Ene Ergma, IRLi fraktsiooni aseesimees Kaia Iva, Reet Roos, Marko Pomerants, Margus Tsahkna, Sven Sester, Erki Nool, Andrus Saare ja Liisa Pakosta.

Erakonna esimees Urmas Reinsalu kohtub Padise valla haridustöötajatega. Ene Ergma annab Aruküla Põhikoolis huvitava ühiskonnaõpetuse tunni. Liisa Pakosta külastab Keila Sotsiaalkeskust ning Andrus Saare teeb visiidi Rannapere Sotsiaalkeskusesse.

IRLi Riigikogu fraktsiooni traditsioonilised maakonnavisiidid toimuvad Riigikogu istungivabadel nädalatel.

Valitsuse haridusteesid 1 / 12

Idaraha laenajad — Tue, 24 Apr 2012 14:55:00 +0000

Valitsus on välja käinud 12 teesi hariduskorralduse kaasajastamiseks. Vaatleme lähemalt, mis on nende teeside sisu. Igas postituses üks tees koos selgitustega. Kõik arvamused, täiendused ja tähelepanekud on väga teretulnud!

Esimene tees: Vastutus põhi- ja keskhariduse juhtimise, rahastamise ja korraldamise eest tuleb jaotada selgelt kohalike omavalitsuste ja riigi vahel.
Eestil on väga hea Põhiseadus. Haridus torkab meie põhiseaduses silma seeläbi, et vastutus selle eest on pandud kogu ühiskonnale. Tsiteerime seda § 37 järgi: „Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. ---Hariduse andmine on riigi järelevalve all.“ Täiesti loogiline sõnastus Põhiseadusele, kuna just nii on haridus korraldatud enamikes riikides. Põhjused on lihtsad: kaasajal on üldhariduses niivõrd palju õpetamisele lisaks tulnud ka kasvatamist, tervishoidu, sotsiaalsete küsimuste lahendamist ja kõike muud algebrast ja vältevaheldusest palju laiemat, et mõeldamatu on koolide ülalpidamine kas ainult kohaliku omavalitsuse või ainult riigi poolt. Rahvas on andnud Põhiseaduse hääletusel mandaadi kohalikele omavalitsustele ja riigile laste harimist puudutavates küsimustes omavahel tihedalt parimat koostööd teha. Kui palju sellest koostööst peaks olema raamidesse surutud, on alati asjakohane küsimus läbi arutada ja ilmselgelt on tööjaotuses üht-teist, mida paremini paika panna. Igal piiritõmbamisel peab loomulikult analüüsima, et ega laps kasvõi juhtumisi kaotajaks pooleks jääks. Vältida tuleb samas ka olukordi, kus laps jääks kaotajaks liigse korraldamatuse tõttu. Põhiseadus paneb riigile kohustuse teatud „tarbijakaitseks“ ehk järelevalveks, kas igas Eestimaa paigas laps ikka piisavalt head haridust saab.
Üldine hariduspoliitiline kogemus maailmast näitab, et mida suurem on kohapealne otsustusõigus ning mida vähem on formaliseeritud riigipoolne juhtimine, seda parem on hariduse sisuline kvaliteet. Ilmselt vajab haridus pidevat vaba otsimis-, katsetamis- ja arenguruumi. Ainus, mida me tuleviku kohta kindlalt teame on see, et tulevik vajab väga eripalgelisi inimesi. Loogiline on sellest tuletada, et tulevikuinimesed vajavad ka väga eripalgelisi hariduskogemusi. Tsiteerides Tero Autio kirjutisest viimases EestiInimarengu Aruandes Darling-Hammondi ja McKinsey uurimiskokkuvõtet (lk 111): „Haridusreformide vastu tekkinud rahvusvahelise huvi irooniline mõju on selles, et see on toonud esile hariduse ja õppetöö valdkonnas tegelikult kõige edukamad riigid ja süsteemid – paradoksaalselt just need, kus on suurem usaldus õpetajate vastu, kus hinnatakse õppekava avarust ega püüta kõrgemalt poolt kõike rangelt kontrollida“. Sestap tähendab valitsuse esimene tees tõenäoliselt seda, et kohalik otsustustasand laieneb veelgi ning samas tugevneb ka riigi sisuline töö hariduse sisu osas käivas järelevalves.
Vastasel korral ujuksime me vastuvoolu maailma parimate praktikatega, kasvõi sellesamagagi, mis võtta maailma parima hariduskorraldusega riigist – Soomest. Seal on riigi ja kohaliku omavalitsuse vaheline hariduse rahastamine jaotatud Eestiga võrreldes tõesti oluliselt selgemalt: iga nelja aasta järel lepitakse kokku täpne protsent, mille riik maksab hariduskulutustele omavalitsuse enda kulutuste täienduseks juurde. Seega esmalt otsustab kohalik omavalitsus, kui palju ta haridusele kulutab, ja seejärel saab ta tegevust kavandada juba kindla käega, sest tema oma eelarvenumbrile laekub kindel protsent – näiteks 37% - lisaks. Igal aastal vaadatakse protsent üle elukalliduse indeksi alusel, umbes samamoodi, nagu Eestis vaadatakse pensione. Mida rohkem panustab haridusse Soome omavalitsus, seda suurem on riigipoolne tugi. Mida vähem panustab omavalitsus, seda väiksemaks jääb ka riigi poolt eraldatav nominaalne rahasumma, ehkki protsent on ikka üks ja seesama. Kehtib vaid paar erandit, mil riik täiendavat raha eraldab – näiteks eriti hõreda asustusega piirkondadele ja väga raske erivajadusega lastele. Lihtne ja selge!

Seeder: Eesti soovib edendada piimatoodete eksporti Kasahstanis

Idaraha laenajad — Mon, 23 Apr 2012 11:00:00 +0000

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder loodab riikidevaheliste kaubandussidemete arendamise raames edendada Eesti piimatoodete eksporti Kasahstani.

„Kasahstan on suur ja küllaltki ostujõuline turg kuhu Eestil oleks võimalik oma piimatooteid müüa," ütles Seeder täna Astanas kohtumisel Kasahstani põllumajandusministri Asõlžan Mamõtbetkoviga.

Seederi sõnul toodavad Eesti farmerid piima meie riigi omavajadusest ligi 60 % rohkem ning seetõttu on Eesti väga huvitatud uute eksportturgude leidmisest juustule, jogurtile, piimapulbrile ja teistele väärindatud piimatoodetele.
„Oleme igati valmis edendama koostööd piimavaldkonnas meie Kasahstani kolleegidega, meie ettevõtjad on eriti huvitatud kontaktidest piimasaaduseid Kasahstani importivate kohalike ettevõtetega," lausus Seeder.

Kasahstan seevastu toodab piima oluliselt alla omavajaduse ja on seetõttu huvitatud piimatoodete riiki sisseotsmisest.

Kohtumisel Kasahstani põllumajandusministriga osalesid ka Eesti suurimate ühistuliste piimatööstuste juhid Jaanus Murakas E-Piimast ja Andi Saagpakk Saarema Piimatööstusest.

Kasahstan on omakorda huvitatud ka Eestis aretatud tõuveiste ostmisest. Eesti tõuaretajate eelised tõuloomade müügil on karja hea tervis ja veterinaarne olukord.

Kasahstan peab plaani liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ning on huvitatud Eesti nõuannetest. Eesti Piimaliit on Kasahstanis juba vastavat koolitust andnud ning järgmisel nädalal saabub Eestisse Kasahstani delegatsioon WTOga ühinemiseelset koolitust saama.

Seeder esitas Kasahstani põllumajandusministrile küllakutse Eestisse, eesmärgiga edendada kahe riigi suhteid põllumajandussektoris ja võimalusel kinnitada head koostööd ühiste kavatsuste protokolliga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Silver Meikar: Kogunemisvabadus (peatükk kogumikust “Inimõigused Eestis 2011″)

reformipartei — Mon, 23 Apr 2012 08:17:51 +0000

(17. augustil kell 14-15:30 kohtus Tema Pühadus dalai-laama Tallinnas Vabaduse väljakul rahvaga. Hinnanguliselt 10 000 osalejaga kogunemist saab nimetada rahvarohkemaks meelsuskogunemiseks 2011. aastal Eestis. Foto: Otto de Voogd 2009 & 2011) Kogunemisvabaduse ja koosolekute korraldamise teemal toimus Eestis 2011. aastal laiaulatuslik debatt, mille algatasid maailmas toimunud massilised rahvarahutused – alates diktatuuridevastasest ohvriterohkest araabia kevadest kuni, [...]

Poliitikahuviliste kool: sildistamine

reformipartei — Mon, 23 Apr 2012 07:39:48 +0000

(Autorid: Daniel Vaarik, Silver Meikar, Raul Rebane. Artikkel ilmus 21. aprillil Memokraatis ja Postimehes)

Alustame oma poliitikahuviliste kooli ühest petlikult lihtsast võttest või õieti tervest kogumikust võtetest, mida võib kirjeldada sõnaga “sildistamine”. Sildistamise eesmärk on näidata kedagi halvemas või paremas valguses seoste abil, mis tegelikult ei ole vaidlusküsimuses tähtsad.

Ühes veebruarikuises telesaates kurtis kultuuriminister Rein Lang, et “mingisugune proletaarne lumpen surub oma keelekasutusega asjaliku arutelu maha”. Ei tea, kas kultuuriminister sel hetkel mõistis oma sõnade irooniat, kuid tema sõnakasutus oli kõike muud kui asjalikku arutelu soodustav. Lugeja silme ette võis lausa tekkida ettekujutus viisakatest, kuid natuke keerulises keeles rääkivatest inimestest, kes ei lase ministril ennast rahulikult sõimata.

See ettekujutus kadus siiski varsti, sest pärast sellise avalduse sündi ei jäänud vaidluse ilmne vastaspoolgi võlgu ning Keskerakonnale lähedal seisev teleprodutsent Toomas Lepp teatas, et selliseid väljendeid nagu “lumpen” ja “proletariaat” saavad kasutada vaid marksismi õppinud inimesed. Ilmselt oli siin tegemist viitega Langi nõukogudeaegsele haridusele, mitte tänapäevastele neomarksistidele.

Siin jõuamegi oma teemani. Nii Rein Lang kui Toomas Lepp tegelesid omavahelises sõnavahetuses sildistamisega. Peamine probleem seoses sildistamisega poliitikas ja riigivalitsemises on, et selle varjus sünnivad otsused, liiguvad rahasummad, kujunevad inimsaatused ning seda kõike ilma niinimetatud asjaliku aruteluta.

Üks viimatisi näiteid sellest, et sildistamine mõjutab meid ümbritsevat lausa füüsiliselt, on vaidlus kunstiakadeemia hoone ehitamise teemal, kus eelarvamused on olnud suureks takistuseks nii faktipõhiste asjaolude arutamisel kui ka kunstihariduse tuleviku lahtimõtestamisel.

Haridusministril on reaalteaduslik taust ja kunstiinimestel loometaust ning kahjuks on selle pinnalt tekkinud sildid, mis saadavad kogu arutelu. Näib, et pooled ei leia iialgi ühist keelt. Kuid kas füüsik ei mõista siis kunagi kunsti? Või kas kunstiinimene ei suuda siis kunagi raha lugeda? Selliste kategooriliste kahtlustuste ümberlükkamiseks piisaks vist sellest, kui mõelda, et Eesti armastatuimate näitekirjanike hulka kuulub füüsik Madis Kõiv.

Asi pole isegi selles, kas Jaak Aaviksoo tegelikult mõistab kunstiinimeste vajadusi või kas Signe Kivi oskab tegelikult raha lugeda, vaid asi on selles, et isegi siis, kui nad vastavad neile negatiivsetele ootustele ning käituvad “tüüpilistena”, on tõe huvides, et nendele järeldustele jõutaks kuidagi teisiti kui suvaliste ja lahmivate üldistuste kaudu.

Üks Eesti viimaste aastakümnete hullemaid silte ongi küljes kunstnikel, keda on nii mõnigi kord nimetatud purkisittujateks. Silt ise viitab kakskümmend aastat tagasi Jaan Toomiku eksponeeritud installatsioonile, kuid samas annab ka üldistuse kaudu mõista, et kunstnike argumendid ei ole tõsiseltvõetavad, sest nad tegelevad šokeerivate ja tavainimesele mõistetamatute teemadega.

Purkisittumise näide mängib liialdusel ja valikulisel tõendite otsimisel, sest olgugi et kõik kunstnikud ei kasuta samu materjale ning ka Toomik ise ei tee seda enam, on sildistajate lemmikuks ikkagi see ammune lugu.

Sildistamine võib toimuda ka niimoodi, et inimesed jagatakse mingitesse kategooriatesse, millel on suunavad nimetused. Näiteks soovitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolil sulgeda “pehmeid” erialasid ning andis mõista, et selle alla kuulub ka ülikooli Avaliku Halduse Instituut. Erialade jagamine “pehmeteks” ja “kõvadeks” on üsna levinud ning sellele ei vaadata alati viltu, kuid kõnealuses kontekstis jääb pehme kõvale alla. Samal ajal võinuks instituut vastata ministrile, et üks maailmatasemel “kõvemaid” Eestiga seotud teadlasi Carlota Perez õpetab just selles instituudis.

Kas pehme pluss kõva võrdub hariduses poolkõva? Selle tehte pealt näeme, kuidas kasutatud kujund jookseb ummikusse, sest vastata pole võimalik teisiti, kui ainult sildist loobudes ning asja sisusse süvenedes.

Peenem sildistamine kategooriate abil võib aga toimuda väliselt eriti süütul kujul. Näiteks lause “Toimub vaadete võitlus inimene inimese vastu, inimene ajakirjaniku vastu” ei tundugi esimesel hetkel väga imelik. Samas on selle lausega ju öeldud, et ajakirjanik pole inimene…

Siiski ei väljendu sildistamine alati vastase otseses madaldamises, seda võib teha ka näiteks kiites. Jätame praegu kõrvale olukorrad, kus tõesti kedagi ülistada tahetakse, ning vaatame, kuidas vastast kiites võib tema argumente mõttetuks muuta. Näiteks võib kellegi kohta ütelda, et ta on suurepärane noorpoliitik, kuid pangem tähele, et sellise kiituse varjus rõhutatakse ka kirjeldatud isiku juunioripositsiooni.

Näiteks keskerakondlane Kalle Klandorf nimetas hiljuti Keskerakonna fraktsiooni esinaist Kadri Simsonit lojaalseks ning kirjutas: “Simson on tark poliitik ja Savisaare hea õpilane.” Olles korraga kiitev, on Klandorf ka patroniseeriv, õpilase-mentori kujundi sissetoomine võimaldab lisaks tiibade kärpimisele süüdistada Kadri Simsonit “isa” reetmises, juhul kui ta peaks mingil põhjusel hakkama Keskerakonnast eemalduma. Jääb vaid küsida, miks sellist varjatud kujul vaenulikku avaldust oli tarvis praegu teha. Igatahes üritas Keskerakond hiljuti juuniori silti kleepida ka Rainer Vakrale määrates talle “mentoriks” Kalev Kallo.

Üks sildistamise alamtehnikaid, nimetagem seda “karu kallistuseks”, on oponendi enda embusesse haaramine ning tema ohjeldamatu tunnustamine. Reformierakond rõhutab pingete tekkides pidevalt, et koostöö IRLiga on konstruktiivsem ja läbisaamine parem kui kunagi varem. Selle eesmärk on muuta toetust kaotavale IRLile raskeks kritiseerida koalitsioonipartnerit. Viimati tegi seda 11. aprilli saates “Foorum” Taavi Rõivas Reformierakonnast.

Samuti võib inimest nimetada mõne positiivse kõlaga sõnaga, nagu “idealist”, mis ütleb, et inimese kavatsused võivad ju olla head, kuid neist pole midagi kasu, või veel hullem – need võivad osutuda isegi hukatuslikuks, sest idealistid, teadagi, ei mõista, kuidas asjad käivad. Idealistidele võivad vastanduda inimesed, kes teavad, kuidas asjad “reaalses maailmas” käivad, ning sellega öeldakse ära, et kellelgi on justkui reaalsuse monopol.

Nimetades aga kedagi mingi ala tipuks, on lihtne edasi tõestada, et küllap ta teab küll oma asja hästi, kuid vaevalt oskab ta rääkida kaasa muudel teemadel. Sellistel puhkudel rõhutatakse võimalikult tihti sildistatava eriala. Näiteks “ärimees”, “rahandusministeeriumi ametnik”, “kultuuritegelane”, “sotsiaalteadlane” – kõik need sõnad võivad teatud tonaalsuse ja rõhuasetusega alla joonida selle, et sildistatav isik on liialt oma erialas kinni ega suuda näha laia pilti. Seega on soovitatav jälgida, kuidas tekstis nimetatakse teisi osalisi – kui ühtede puhul on rõhutatult esile toodud amet ning teiste puhul seda ei mainita, siis võib olla tegemist katsega sildistada.

Labasem, kuid siiski aeg-ajalt kasutusel olev sildistamine ametinimetuse abil käib nii, et ametile lisatakse ka mingi ilutsev tiitel. “Lugupeetud arhitekt” rõhutab ametikohta, samuti nagu teeb seda “ametnikuhärra”. Jälle tasub tähelepanu pöörata sellele, et sõnades “lugupeetud ametnik” või “härra” pole ju midagi halba, kuid just sellises kombinatsioonis jääb sildistatavast mulje kui kellestki, kes pole “tegeliku eluga kursis”.

Kuidas sildistamisest pääseda?

Esimene samm on teha hästi ära oma kodutöö ning esitada nii veenvaid fakte, et neid on sunnitud tunnistama kõik osalised. Kuid mitte kõik arutelud ei keerle faktide ümber. On olemas keerulistel moraalsetel teemadel arutelusid, mille puhul ei piisa faktidest, vaid tuleb kokku tulla ning võrrelda arusaamu, visioone. Kuid selliselgi puhul tuleb kasuks kodutöö nii inimeste arvamuse ärakuulamise kujul kui enese harimisel selle kohta, mida sel teemal on juba varem öeldud. Üheks sildistamise põhjuseks ongi muuseas mugavus, sest selle asemel et teha kodutööd, on lihtsam kasutada klišeesid.

Järgmine samm on defineerida täpselt probleemi olemus ning viidata iga kord sellele, kui vaidluse käigus fookusest kõrvale kaldutakse. See eeldab muidugi taas ettevalmistust ja soovitavalt isegi vaidluse-eelset kokkulepet, mille üle ikkagi täpselt vaidlema hakatakse. Näiteks valgub jutt paratamatult laiali, kui hakata otse-eetris arutlema sellisel suurel teemal nagu “Kuhu lähed, Eesti meditsiinisüsteem?”. Lihtsamalt saab arutleda küsimuse üle “Kas Eestis on liiga palju haiglaid?”.

Veel üks nõuanne: jääda rahulikuks ning mitte minna emotsioonidega kaasa, sest see tähendabki selle poole võitu, kes ei soovi asjalikku arutelu.

Lõpuks jõuame ka probleemini, et Eestis pole piisavalt heade oskustega inimesi, kes suudaksid ja tahaksid arutelusid juhtida. Lihtsalt sõnaandjana arutlejate keskel istuvatest kuulsustest ei piisa. Heade moderaatorite tulek nii ajakirjandusse kui ka poliitikasse aitaks tublisti parandada ühiskondlike arutelude kvaliteeti.

Tänane kodune ülesanne: leidke viimase nädala uudistest vähemalt kolm näidet selle kohta, kuidas argumentatsioonis on kasutatud sildistamist ning kirjutage neist selle artikli kommentaariumi.

Poliitikahuviliste kool ilmub iga nädal Memokraadis ja ajalehes Postimees. Projekti käigus analüüsivad mitme eriala asjatundjad aktuaalseid poliitilisi sõnumeid ning annavad nõu, kuidas neid saaks paremini koostada ja mõista.

Väike eelvaade ENPA-le

Idaraha laenajad — Mon, 23 Apr 2012 04:32:35 +0000

Aprillikuine Strasbourg üllatas jaheda ilmaga. Kas selliseks kujuneb ka ENPA sessiooni päevakord, on vara otsustada. Väike eelinformatsioon siinkohal. Esmaspäeval kinnitatakse lõplik päevakord ja esitatakse Büroo tegevusaruanne. Peamiselt keskenduvad sellised aruanded vahepeal vaatluse all olnud valimistele, seega tuleb seekord juttu vaid märtsi algul toimunud Venemaa presidendivalimistest. Kuigi teema paistab olevat vana nagu mullusuvine lumi, maksab meenutada, et rahvusvaheline vaatlejaskond jäi terves reas ...

IRLi Noorte esimehena jätkab Maria Kasepalu

Idaraha laenajad — Fri, 20 Apr 2012 22:00:00 +0000

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühendus valis täna Tallinna Reaalkoolis toimunud üldkogul esimehena jätkama Maria Kasepalu, keda toetas 107 liiget.

Aseesimeesteks valiti Andero Laur (80 häält) ja Anneli Egel (82 häält).

IRLi noored valisid üldkogul ka eestseisuse uue koosseisu, kuhu kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Janely Niit, Linda Eichler, Ander Roosipuu, Anna Peterson, Mihkel Kasepalu, Anna-Liisa Kuslap, Harri Puskar, Kristjan Kaldmäe, Jaan Sepping. Revisjonkomisjonkomisjoni valiti Dmitri Schmidt ja Mihkel Saarmaa.

IRL Noorte esimees Maria Kasepalu ütles üldkogul peetud kõnes, et IRL Noorte sihiks on tegelda haridustemaatikaga. „Pean oluliseks, et ettevõtlikkuse ja loovuse arendamiseks noorte seas tuleb koolis kaotada numbriline hindamine loovainetes, nagu joonistamine, laulmine, tööõpetus ja kehaline kasvatus," ütles Kasepalu.

Kasepalu lisas, et hariduse edendamiseks tuleb koolides võtta kasutusele ka videoloengud oma ala tippudelt. „See motiveeriks õpilasi koolitunnis rohkem kaasa mõtlema, kuna videoloengud aitaksid tunnis omandatut siduda reaalse eluga," rääkis ta.

Üldkogu raames rakendati esmakordselt eelhääletusena e-hääletust. Koos eelvalimistega osales IRL Noorte juhatuse valimistel kokku 126 inimest.

IRL Noored: e-hääletus võimaldab paremat kaasatust otsustusprotsessidesse

Idaraha laenajad — Fri, 20 Apr 2012 22:00:00 +0000

IRL Noorte juhatuse valimistel rakendati esmakordselt eelhääletusena 19.-20. aprillil elektroonilist hääletust.

IRL Noorte peasekretäri Sirle Rosenfeldti sõnul on E-valimiste keskkonna kasutuselevõtt noorte jaoks oluline samm edasi. „See on reaalne võimalus kasutada interaktiivset otsedemokraatiat kui reaalselt toimivat osalusvormi. Eriti suurt potentsiaali omab see just noorte puhul," ütles Rosenfeldt.

„Elektroonilise hääletamise teel võimaldame kõigil liikmetel organisatsiooni jaoks oluliste otsuste tegemisest osa võtta, olenemata sellest, kus nad parasjagu viibivad. Eestis on e-hääletamise traditsioonid kõige pikemad terves maailmas ning seda tuleks ka organisatsioonitasandil senisest julgemini praktiseerima," leidis peasekretär.

Rosenfeldti sõnul toimis e-hääletamis keskkond laitmatult ning kogu protsess sujus turvaliselt ja viperusteta.

Rosenfeldt lisas, et tulevikus soovitakse elektroonilist hääletamise kandepinda veelgi laiendada ning sellega tagada, et aina rohkem noori osaleksid ühiskonna otsustusprotsessides. „Järgmisena kavatseme e-valimiste keskkonnas panna liikmete seas arutusele valimisea langetamise küsimuse," lisas Rosenfeldt.

Reinsalu: üldhariduse kaasajastamine parandab Eesti konkurentsivõimet

Idaraha laenajad — Fri, 20 Apr 2012 22:00:00 +0000

IRLi esimees Urmas Reinsalu ütles IRL Noorte üldkogul, et Eesti majanduse konkurentsivõime parandamiseks vajame põhimõttelisi muudatusi Eesti üldharidussüsteemis, et tõsta hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti.

„Esmajoones peame parandama hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti. Üksnes haritud ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud on võimeline looma ühiskonnas kõrget lisandväärtust, mis tagab meie majanduse arengu ja konkurentsivõime," ütles IRLi esimees.

Reinsalu sõnul langeb Eestis lubamatult suur hulk inimesi koolist välja või piirdub üksnes põhi- või keskhariduse omandamisega. „Meil on tööturul üle 100 000 inimese, kellel puudub konkreetne eriala. Need inimesed on tööturul kõige haavatavamas seisus, kuna neil pole võimekust edukalt konkureerida eriala spetsialistidega," ütles Reinsalu.

„Teine probleem üldhariduses on liialt ülekoormatud õppekavad. Peame vähendama õpilaste koormust ja soodustama loovust ja ettevõtlikkust. Samuti tuleb vähendada õpetajate administratiivset koormust, et õpetajad saaksid keskenduda oma põhitööle - õpetamisele," rääkis Reinsalu.

Reinsalu lisas, et lisaks üldharidusele on oluline parandada ka kõrghariduse kättesaadavust. „Kõrgharidusreformiga lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta ning valdkonna rahastamine suureneb üle 25%," ütles IRLi esimees.

Mitu last rühmas on lasteaialapsele hea?

Idaraha laenajad — Fri, 20 Apr 2012 14:36:00 +0000

Praegu käib lasteaedades arutelu selle üle, mitu last hakkab käima ühes rühmas uuest, sügiusel algavast õppeaastast.
Osades on uued rühmad juba moodustatudki. Aktiivselt nõutavad suuremaid rühmi mõned lasteaiajuhid ja omavalitsustegelased, ent kaugeltki mitte kõik! Lasteaiale kaasneb iga lapsega "pearaha" ja rohkem lapsi saab reaalselt lasteaiakoha kätte, järjekorrad lühenevad. Teiselt poolt on olemas piir laste mõistlikul arvul täiskasvanu kohta ja kolmandaks on olemas ka vastav seadus ja määrus.
Ühel täiskasvanul on loomupärane võimekuse piir, mitut last ta korraga kasvatada, lohutada, potitada ja harida jõuab. Seetõttu pole imestada, et koolieelse lasteasutuse seaduses on laste arv paragrahvis 7 piiritletud: mitte rohkem kui 14 last sõimerühmas ning kuni 20 aiarühmas, ning nende lastega peaks tegelema lasteaia lahtioleku aegadel kaks õpetajat (kummalgi nädalas 35 tundi tööaega) ja üks abiõpetaja (40 tundi nädalas). Seega kehtivad meil lasteaedades laste ja täiskasvanute osas järgmised kohustuslikud suhtarvud: sõimerühmades peab iga 7 lapse kohta olema vähemalt 1 täiskasvanu (1:7) ja aiarühmades peab iga kümne lapse kohta lastega tegelema samuti vähemalt 1 täiskasvanu (1:10). Enam-vähem vastavad need suhtarvud ka Euroopa Liidu soovitustele.

Kuna aga lasteaedade rühmade suurused, personali koosseis ja ka osaajaga rühma arvatud laste arv võivad olla väga erinevad, siis lisati õigus sama lasteaia juba olemasolevate laste vanematel teha ettepanek rühmade suurendamiseks, selleks lisati paragrahvile seitse jätkulause: (1¹) Lasteasutuse hoolekogu ettepanekul on valla- või linnavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu sõimerühmas kuni kahe lapse võrra, lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra ning liitrühmas kuni kahe lapse võrra.

Peamiselt tuli ettepanek rühma suurust võimalusena tõsta sellest, et osad lapsed on küll rühmas kirjas, ent ei käi kogu aeg kohal - näiteks on osa lapsi osaajaga. Rühma suurendamist nähakse seaduses ette erandolukorrana, ja selleks on vaja kahte eeldust: peamiselt lapsevanematest koosnev hoolekogu peab tegema esmalt ise ettepaneku ning lapse arenguks vajalikud tingimused peavad endiselt jääma täidetuks. Arusaadavalt tekitab enam küsimusi see teine pool - kes ja kuidas ja mille alusel määratleb, kas laste arvu suurendamiseks on see vajalik eeldus täidetud või mitte?

Tegelikult pole lapsevanemad ja ka lasteaiaõpetajad sageli kaugeltki rahul tegeliku olukorraga. Olen saanud mitmeid kirju ja osalenud paljudel kohtumistel, kus kurdetakse: voodeidki ei jätku. Neli last magavad välivooditel. Pärast rühma suurendamist ei jõua õpetaja enam nendega tegeleda, lapsi kasvatada ja õpetada, potitada ja riietada. Lapsed jäävad sagedamini haigeks, kuna nüüd on and nii tihedalt koos. Enam ei käi lapsed peale lõunat õues, kuna keegi ei jõua neid riietada - istuvad rühmas ja vahivad telekat. Ja nii edasi.

Huvitaval kombel selgus, et hariduslikud nõuded - mida kontrolliks Haridus- ja Teadusministeerimum vastavalt haldusalalisele kuuluvusele - ja täpsustatud personalinõuded Eestis puuduvad - seda viga annab loomulikult parandada, ka üks IRL'i valimislubadusi on lasteaedades vähendada laste arvu täiskasvanu kohta (sama punkt on ka IRL'i ja Reformierakonna koalitsioonileppes) kui ka kehtestada ühtsed kvaliteedi miinimumnõuded lasteaedadele. Küll aga saab hariduse ja personali osas lähtuda sellest, mida seadus on eesmärkideks pannud, ja suhtarvud kuni 1:7 ning 1:10 on normaalolukorrana seaduses tõesti kirjeldatud.
Olemas on küllaltki täpsed tervisekaitsenõuded, mida kehtestab Sotsiaalministeerium. Kuna ka selle määruse kohta on inimestel palju küsimusi, siis palusin ministeeriumi juriidiliselt teenistuselt selgitusi, ja edastan need lugemiseks täies mahus. Lühikokkuvõte: niiöelda "vanades" lasteaedades tuleb järgida lasteaia ehitusaegseid normatiive, seega enamikel juhtudel ei tohi rühma suurus suuremaks kui 20 kohalviibivat last minna.
Suur tänu Sotsiaalministeeriumile põhjalike selgituste eest ning head lugemist!

Selgitused ja taustamaterjal määruse nr 131 juurde

„Põhikooli- jagümnaasiumiseaduse“ (edaspidi PGS)uue redaktsiooniga, mis jõustus 2010. a 1. septembril, anti VabariigiValitsusele „Rahvatervise seaduses“ volitusnorm kehtestada tervisekaitsenõudedkoolieelsetele lasteasutustele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele,sisustusele ja sisekliimale ning korrashoiule.

Vabariigi Valitsuse06.10.2011. a määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutusemaa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“kehtestatakse „Rahvatervise seaduse“ § 7 lõike 2 punkti 11 ja „Ehitusseaduse“ §3 lõike 11 alusel.

„Rahvatervise seaduse“§ 2 punkti 3 kohaselt on „tervisekaitse“ inimese tervisele ohutu elukeskkonnatagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haigustevältimisele suunatud tegevus. Valitsuse määrusega nr 131 nüüdisajastatikoolieelse lasteasutuse maa-alale, ruumidele, sisustusele ja sisekliimale, shsiseõhule ja valgustusele, ning korrashoiule esitatavad tervisekaitsenõuded.

Määruse nr 131 kehtestamiseeesmärk on tagada lasteasutustes laste tervise kaitseks ohutu keskkond javõimetekohaseks arenguks vajalikud tingimused.

Eestis onlasteasutus lapse elukeskkonnaoluline osa, sest koolieelses eas viibib laps lasteasutuses 9–12 tundi päevaserinevalt enamikust EL riikidest, kus laps veedab lasteasutuses ainult 3–4tundi ehk väikse osa ööpäevast. Seetõttu on oluline tagada lastele tervislikkeskkond kooskõlas „Koolieelselasteasutuse seaduse“ § 17 sätestatudlaste õigusega vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale japäevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ningpedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

Koostoimesõiguskorras kehtivate nõuetega tuleb lasteasutustes osutatava teenuse pakkumiselselle teenuse osutajal hinnata ka tema poolt osutatava teenuse ohutust. Kuiõigusaktides sätestatu ei ole ammendav või on tegemist reguleerimatavaldkonnaga, võetakse aluseks „Tarbijakaitseseaduse“ § 9¹ lõikes 1 sätestatu.Seega juhul, kui teenusele ei ole kehtestatud nõudeid õigusaktiga, hinnatakse teenuseohutust, arvestades erinevaid standardeid – Eesti standardeiks üle võetudrahvusvaheliste või Euroopa standardiorganisatsioonide standardeid; algupäraseidEesti standardeid; asjakohase valdkonna teenuse ohutuse tagamise head tava; teaduseja tehnika hetkeseisu; tarbijate põhjendatud ootusi ohutuse suhtes.

Määruse nr 131 ettevalmistamisel on arvestatudEuroopa Liidu uue lähenemisviisi üldpõhimõtet, et kohustuslikud on vaidohutust, tarindite tugevust, terviseohutust ja keskkonnakaitset määratlevadnõuded. Lastele ettenähtud maa-ala ja ruumide pindala suurus tuleb planeeridavastavalt laste arvule loodavas lasteasutuses ja rühmas, kavandamata laste arvuvähenemist haigestumise tõttu.

Määrusega nr 131 eireguleerita nõudeid, mis lähtuvad üldtunnustatud heast ehitustavast jaootustest tervise ja ohutuse tagamisel. Kiiresti muutuvas ühiskonnas jamajandusruumis on raskusi ühise normistiku loomisel, mistõttu on soovitavrakendada rohkem kaalutlus- ja kokkuleppenorme, mis arvestaks ressursse jakaitseks haavatavaid gruppe.

Täna tegutsevadlasteasutused peavad lasteasutuses tervisliku eluviisi kujundamise, lapsetervise hoidmine ja tugevdamine, haigestumise vähendamine ning igale lapselevõimetekohaseks arenguks vajalike tingimuste loomise eesmärgil täitmasotsiaalministri 24. septembri 2010. a määruse nr 61 „Tervisekaitsenõudedkoolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13360326ja tegema ettenähtud riskianalüüsi ning koostama tegevuskava vigastusteennetamiseks.

„Koolieelselasteasutuse seaduse“ 4. peatükisreguleeritud asutuse juhtimise japersonaliküsimuste hulgas on § 24 lõike 1 alusel lasteasutuse hoolekogulepandud ülesanne jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks lastearengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutusepersonaliga.

Määruse nr 131 üldnõuetekohaselt peavad lasteasutustel olema lastele alushariduse ja hoiuvõimaldamiseks sobivad, ohutud ja turvalised (suitable, safe and secure) hooned, rajatised, ruumid, sisustus jamaa-ala, kus on lapsel võimalikult väike risk vigastuste, mürgistuste ja muudetervisehäirete tekkeks.

Sobiv tähendabantud juhul seda, et arvestatakse laste vajadusi – vanust ja arvu, ealisierinevusi, lasteasutuses viibimise aega, magamiskohtade vajadust. Lasteasutusespeavad olema laste võimetekohaseks arenguks vajalikud ohutud tingimused, etennetada vigastusi.

Nii lasteasutuse hooned, rajatised ja ruumid peavad vastama„Ehitusseaduse“ §-des 3, 3¹⁻³ ja 5 ning nende aluselkehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele, samuti kõnealuse määrusega nr 131 kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Muuhulgaspeab lasteasutus vastama „Ehitusseaduse“ § 3 lõike 10 alusel kehtestatudmajandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusega nr 14„Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalustetagamiseks üldkasutatavates ehitistes“ (edaspidi määrus nr 14) kehtestatud nõuetele. Olemasolevate üldkasutatavateehitiste rekonstrueerimisel ja laiendamisel, samuti ehitamise käigusolemasolevatele ehitistele üldkasutatavate ehitiste funktsioonide andmiseltuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus määrusega nr14 kehtestatud nõuetele. Määruse nr 14 rakendussätte järgi peavad kõik pärast2003. aastat rekonstrueeritud lasteasutused vastama liikumispuuetegaisikute vajadustele. „Ehitusseaduse“ § 32 kohaselt peab lasteasutusel olema eesmärgilevastav kasutusluba ehk kohalikuomavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastabehitusprojektile ja ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutadavastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. „Ehitusseaduse“ § 33 lõike 4kohaselt väljastatakse kasutusluba pärast ehitise ülevaatust ja nõuetelevastavaks tunnistamist. Kasutusloa väljastajal on õigus kaasata ehitiseülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavadoma arvamuse kirjalikult.

Enne EestiVabariigi taasiseseisvumist ja jurisdiktsiooni teket rakendati lasteasutustele NSVL –s kehtinud 1985. a tervisekaitse eeskirju.NSVL normide asemel kehtestati lasteasutuse nõuded sotsiaalministri 14.jaanuari 1996. a määrusega nr 7 „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenormideja -eeskirjade TKNE 6/1996 kinnitamine“ ja seejärel sotsiaalministri25. septembri 1999. a määrusega nr 64 „Koolieelse lasteasutusetervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 64).

Lasteasutusteleerineval ajal kehtinud pindalanormidest annab ülevaate juurdelisatud tabel 3.

Määruse nr 64nõuete täitmisega ei olnud kaheksa aasta jooksul (alates 1999) probleeme, sestlastesõime pindalanõuded lapse kohta olid kooskõlas enne 1985. aastat kehtinudnõuetega. Võrreldes 1985. a normidega suurendati 1996. a lasteaia mänguruumi pindalanõudeidüksnes 0,5 ruutmeetrit lapse kohta (2,0-lt 2,5-le), kusjuures magamisruumipindalanorm oli endiselt 2,0 ruutmeetrit, s.o kokku 4,5 ruutmeetritlapse kohta. Mängu- ja magamisruumi pindalanormi vähendati 1. jaanuaril2010. a jõustunud määruse nr 64 muudatusega endisele 1985. a normile vastavaksehk 4,0 ruutmeetrit, sest lasteasutustes kasutatakse magamisruumi kamängimiseks.

„Koolieelse lasteasutuse seaduse“ kohaselt onvalla- või linnavalitsusel õigus lasteasutuse hoolekogu ettepanekul lapse arenguksvajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu sõimerühmas kunikahe lapse võrra, lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra ning liitrühmas kuni kahelapse võrra.

Mitmedomavalitsused on suurendanud laste arvu lasteaiarühmades aga vastuolus seaduseehk üle seaduses lubatud piiri (sõimerühmas 14+2, liitrühmas 18+2,lasteaiarühmas 20+4), kuigi pindala ja siseõhu kvaliteet seda ei võimalda. Sellegavähendati praktikas lubamatult nii magamis-ja mänguruumide ning teiste ruumide pindala lapse kohta alla määruses nr 64 kehtinudlubatud määra.

Laste arvusuurendamine rühmas on toimunud osaliselt siseõhu kvaliteedi, ruumideülemäärase tihendamise ja laste tervise arvel, mida näitab lasteasutusekülastatavus, mis ulatub 50−60%-ni. Näiteks Terviseameti 2007. a lasteasutustejärelevalve tulemuste kohaselt ületas 133 kontrollitud rühmaruumi siseõhus 49rühmaruumis (34%) süsihappegaasi sisaldus standardiga kindlaksmääratud tasetkohati isegi 3kordselt. Seejuures oli ruumide täituvus veidi üle 50%, kuidmõõtmisi tuleks teha arvestusliku inimeste arvu juures. Lasteasutustekättesaadavus on paranenud, kuid külastatavus vähenenud ja tingimusedrühmaruumides halvenenud pindala vähenemise tõttu lapse kohta. Sellega tekibsiseõhu kvaliteedi taseme languse ja piisknakkustesse haigestumise kasvu oht.Lasteasutusest puudumise tegelikke põhjusi ei ole teadaolevalt tõenduspõhiste uuringutegaselgitatud.

2008. aastast onTerviseamet teinud 50 ettekirjutust ruumide pindala nõuetele mittevastavusekohta, sest rühmadesse registreeritud laste arv ületas seaduses lubatud piiri.Aastal 2010 tugevnes poliitiline jamajanduslik surve muuta üle kümne aasta tagasi laste tervise kaitsekskehtestatud määruse nr 64 nõudeid ning vähendada rühmaruumide pindalanorme.Viimaste aastate jooksul on ehitatud üksikuid uusi lasteaedu, kuid laste arvuolulise kasvu tõttu ei ole need ruumipuuduse probleemi lahendanud ningseadusega ettenähtud ülesannet täideti määruse nr 64 tervisekaitsenõudeid japindalanorme rikkudes. Järelevalvemenetluse käigus on selgunud, et erinevad kohalikudomavalitsused on olnud seisukohal, et määruse nr 64 kehtinud ruumide pindalanõudeid ei rakendataenne 2001. aastat projektikohaselt ehitatud tegutsevate lasteasutuste hooneteleja ruumidele. Enamik Eestis tegutsevaid lasteasutusi on ehitatud tüüpprojektikohaselt enne 1985. aastat.

Ruumidepindalanõuete teema ja tõsisemad probleemid lasteaiakohtade suhtes tekkisid 2006. a, mil lasteaedasid võõrandati või nende kasutusotstarvet muudeti. Juurdelisatud tabelitest1 ja 2 on võimalik lasteasutuste ja kohtade arvu võrdlemisel tuvastada, etVabariigi Valitsuse 06.10.2011. a määruse nr 131 kehtestamise eelsel ajal on lasteasutuste arv võrreldes 1995.a 52 võrra väiksem. Aastatel 2003–2009 on sama lasteasutuste arvu juuressuurendatud lasteasutuse normkohtade arvu 9822 võrra ja laste arvu 10754 võrra.Seejuures ei ole arvestatud määrusega nr 64 kehtestatud pindalanorme.

Sellega seoses täiendatimäärust nr 64 alates 1. juunist 2010 rakendussättega, mille kohaseltlasteasutuste maa-alale ja ruumidele (hoonetele) kehtinud nõudeid ei rakendatud enne 01.01.2010 koolitusluba omavatelelasteasutustele. Erinevate huvigruppide vaheliste pingete maandamiseks ja olukorra stabiliseerimiseks kutsussotsiaalminister 2010. a kokku laiapõhjalise töögrupi määruse nr 64 asemellasteasutusele uute nõuete väljatöötamiseks. 2010 kevadel lepiti kokku, etTerviseameti järelevalveametnikud ei hinda enne 01.01.2010 koolitusloa saanudlasteaedade ruumide vastavust nõutavatele ruutmeetritele, kuna koolitusloasaamisele eelneb tervisekaitsealane kontroll ruumide piisavuse üle.Terviseamet, tulenevalt „Rahvatervise seadusest“ kontrollib eeskätt tervistmõjutavaid tingimusi nagu vee kvaliteet, siseõhu kvaliteet ja teisi tingimusi.Oma hinnangu ruumide kohta annab Haridus- ja Teadusministeerium ennekoolitusloa väljastamist. Kuna tegutsevate lasteasutuste tähtajatudkoolitusload on väljastatud seaduses ettenähtud loamenetluse alusel, siis võikseeldada, et haldusorgan on objektiivselt hinnanud lasteasutused nõuetelevastavaks, sealhulgas ka pindala nõuete osas. Kahjuks puuduvad andmed, kaskoolitusloa andmisest on keeldutud ruumide ebapiisavuse ja seaduses sätestatudlaste piirarvu nõude rikkumise tõttu.

Tulenevalt 2010. akevadel vallandunud avalikkuse pahameele ja sotsiaalse surve tõttu vastu võetudmääruse nr 64 muutmisest ajendatuna on ka Vabariigi Valitsuse määruse nr 131rakendussätetes peetud vajalikuks 01.01.2010 seisuga koolitusluba omavatelelasteasutuste maa-alale ja ruumidele (hoonetele) anda piisav, ca 20 aastane, üleminekuaeg, et tegutsevadlasteasutused suudaksid pindalanõudedvastavusse viia määruses nr 131 sätestatuga.

„Koolieelselasteasutuse seaduse“ § 19 lõike 3 kohaselt tuleb valla- või linnavalitsuseltagada kõikidele soovijatele võimalus saada lasteasutuses osaajaline koht kuivalla või linna territooriumil on ajutiselt vajadus lasteasutuse koha järelesuurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv. Seega tuleb seadusealusel valla- või linnavalitsusel luua kõikidele 1,5–7 aasta vanustelelastele vanemate soovil vähemalt osaajaline koht koolieelses lasteasutuses,kuid kehtiv seadus ei defineeri ega sisusta „osaajalise koha“ mõistet. Seega on tegemist seaduse lüngaga.

„Koolieelselasteasutuse seaduse“ alusel rühmades laste arvu suurendamine peab toimuma seadusega kooskõlas (piirarvud) ja laste arengutsoodustaval moel. Lapse arenguks vajalikke tingimusi ei ole seaduses täpseltloetletud, kuid kohalikule omavalitsusele on jäetud kaalutlusruum ja -õigusvastava otsuse tegemisel, arvesse võttes õigusruumis kehtivaid nõudeid,faktilist olukorda ja muid asjaolusid, mida enne otsuse tegemist tuleb kogumishinnata. Ei ole millegagi põhjendatud ega kohane sisustada seaduses kehtestatudpiirarvu nõudeid meelevaldselt kohalkäivate laste arvu kaudu, mitteregistreeritud laste arvu silmas pidades nagu seda sätestab seadus.

Tervisekaitseaspektist mõjutavad lapse arengut kõige enam sellised keskkonnatingimused nagukvaliteedinõuetele mittevastav joogivesi, saastunud välisõhk, halb sisekliimaja siseõhk, ebaturvalised mänguasjad ja mänguväljakud. Mikrobioloogiline jakeemiline õhureostus on peamine keskkonnaga seotud oht laste tervisele, eritisuurtes kollektiivides, ning üks riskifaktor akuutsete ja krooniliste ülemistehingamisteede nakkushaiguste, kuid ka teiste haiguste tekkeks. Siseruumidesaastunud õhk on nii linna- kui maapiirkondades peamine hingamisteedenakkushaigustesse haigestumise põhjus.

Õhu saastus,süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi kõrge tase, niiskus ja radoonisisaldus üle200 Bq/m³ on oht laste tervisele ja riskifaktor kamittenakkuslike haiguste tekkeks, sest lapse immuunsüsteem on välja arenemata.

Nõudeid siseõhu kvaliteedile, sh radoonisisaldusele,sest radioaktiivse gaasi radooni tungimist siseruumidesse on vajalik javõimalik vältida ehituslike võtetega. Pakettakendega ülemajutatud rühmaruumis, kuspuudub energiasäästlik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, on raske, kuimitte võimatu tagada tervisele ohututsisekliimat energiat raiskamata. Ruumi pindala lapse kohta ja õhuvahetusmääravad siseõhu kvaliteedi taseme. Ruumide liigse tihendamisega halvenebsiseõhu kvaliteet, mis teeb võimalikuks mitmesuguste tervist ohustavatesaasteainete kuhjumise ruumi siseõhku ning siseõhus kvaliteedi integraalsenäitaja süsihappegaasi CO₂ kontsentratsiooni tõusu.

Laste arengutpuudutavaid terviseriske ja ohutuid tingimusi ei ole lastasutusel ega hoolekogul võimalik hinnata ilma asjakohase riskianalüüsita.Sotsiaalministri 24.09.2010. a määruse nr 61 „Tervisekaitsenõudedkoolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ räägib nii sisehindamisestkui riskianalüüsist. Lasteasutustestuleb sisehindamisel arvestada riskianalüüsi tulemusi. Analoogselt „Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse“ § 6 lg 2peab tööandja rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevatterviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Samuti on „Töötervishoiu-ja tööohutuse seaduse“ § 12¹ Tööandja ennetustegevus on tööandja kohustuseksmeetmete ja rakendamine terviseriskidevältimiseks ja või vähendamiseks ettevõtte töö kõigis etappides. § 13 lg 1 p 1kohaselt on töökeskkonna sisekontroll ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesseon kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.

Tegutsevateslasteasutuses jälgitakse terviseriske siseõhu kvaliteedinäitajate jarahvusvaheliste standardite alusel. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. amääruse nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ lisas 3 on kehtestatudehitatavate ja oluliselt rekonstrueeritavate sisekliima tagamisega hoonete, shlasteasutuse mängu- ja magamisruumide pindalaks inimese kohta 2 m².Eesti õiguskorda on üle võetud rahvusvaheline standard EVS-EN 15251„Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks jahindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest,valgustusest ja akustikast“ ja rahvusvahelise standardi EVS-EN 13779:2009 Eestirahvuslik lisa EVS 906:2010 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõudedventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“, mille nõudeid tulebhea tava kohaselt arvestada ka laste tervise kaitsel ja ohutu keskkonnaloomisel, sest lapsed on eriti tundlikud ning vajavad täiskasvanutest suurematkaitset.

Lasteasutuste ja koolide projekteerimisele eiole spetsiifilisi nõudeid ega eeskirju kehtestatud.

Määruse nr 131 § 6lõikes 6 on kehtestatud, et mänguruumi, samuti magamisruumi põranda pindalapeab olema iga lapse ja täiskasvanu kohta vähemalt 2 m². Vastavruutmeetrite arv on konsensuse alusel kokku lepitud määrust nr 131ettevalmistanud laiapõhjalises töörühmas.Nõue 2 m²lapse kohta kehtib ja vastab Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007. a määruse nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ lisas 3esitatud arvestuslikule pindalale 2 m². Pindala arvestamiseltuleb arvesse võtta ka ruumis asuvaid täiskasvanuid (õpetaja ja õpetaja abi).Kui rühmal on erinevateks tegevusteks mitu mänguruumi, võetakse arvestuse aluseks nende kogupindala.Mängu- ja magamisruum võib olla ühendatud, kuid lapse kohta peab olema ruumisvähemalt 4 m², sest lastel peabolema ruumi mängimiseks ja liikumiseks.

Antud ruutmeetrite nõue täna kehtib ning kohaldub kõigileuutele ning oluliselt rekonstrueeritud lasteasutustele.

Määruse nõudeidtervikuna rakendatakse samuti kõigile uutele, pärast määruse jõustumist projekteeritud jaoluliselt rekonstrueeritud lasteasutustele.

Enne määruse nr 131jõustumist, 14.10.2011. a, ehitusloa taotlemiseks esitatud ehitusprojekti järgiehitatud lasteasutus loetakse ehitusprojekti järgi ehitatuks ja nõuetelevastavaks juhul, kui lasteasutus vastab ehitusprojekti koostamise hetkellasteasutustele kehtinud nõuetele. Määrusenr 131 § 13 lg 1 eesmärk on võimaldada tegutsevatel lasteaedadel nende senistes hoonetes jaruumides edasi tegutseda. § 13 lõike 1 all tuleks käsitleda kõiki enne 2010koolitusloa alusel tegutsenud lasteasutusi kui ka neid, kes 2010. a esitasid ehitusprojekti kooskõlastamiseks võisaid ehitusloa ning asusid seda 2010. a ehitama, et mitte tekitada õiguslikkuvaakumit ja ebamõistlikke kulutusi. Vastasel korral tulnuks uute nõuetekehtestamise järgselt enamik lasteaedu sulgeda, kuna need ei vastanud eimääruse nr 64 (1999) ega määruse nr 131 (2010) nõuetele, mis oleks tekitanudsotsiaalse katastroofi. Kahjuks ei ole võimalik taasesitada tänaseksõigusaktidega kehtetuks tunnistatud varem kehtinud erinevaid ruutmeetrite nõudeid, sest nende esitamineajaloolises retrospektiivis tänases õigusakti rakendussätete osas ei oleksolnud mõistlik, mistõttu võiks rakendusprobleemide puhul lähtuda Terviseametipoolt antud juhistest ning haldusorgani poolsest selgitamis- janõustamiskohustusest. Tegemist on kompromiss-sättega võimaluste ja vahenditevahel.

Määruse nr 131 § 13 lg 2 rakendussätte kohaselt peavad lasteasutused,kellel on kehtiv koolitusluba seisuga 1.jaanuar 2010, vastama määruse nõuetele, välja arvatud määruse § 3lõikes 5, § 4 lõikes 5, § 6 lõigetes 2, 6–9, § 7 lõikes 2, § 8 lõigetes 5ja 6 ning § 9 lõikes 4 sätestatud nõuded, millele tegutsevad lasteasutusedpeavad olema vastavusse viidud hiljemalt 2030. aasta 1. septembriks. Olemasolevad lasteasutused saavad nende nõuetega arvestada japlaneerida vastavaid tegevusi nõuetega vastavusse viimiseks varem, kui määrusessätestatud tähtaeg. Oluline on märkida, et 20 a üleminekuaega on siiski maksimaalneaeg ja ei välista võimalust kohaldada pindala nõudeid juba oluliselt varem.

Allpool ülevaatetabelid 1–3

Aasta	Lasteasutuste arv	Normkohad	Lastearv lasteasutuses	Laste arv, mis ületab normi
1995	671	48663	58743	10080
sh lasteaed-kool	84	3607	4153	546
1996	667	48274	57020	8746
sh lasteaed-kool	89	3489	4024	535
1997	670	47838	55077	7239
sh lasteaed-kool	87	3488	3783	295
1998	668	47121	52466	5345
sh lasteaed-kool	91	3221	3499	278
1999	663	50854	50362	-492
sh lasteaed-kool	83	3358	3117	-241
2000	646	49991	50247	256
sh lasteaed-kool	79	3281	3044	-237
2001	624	49417	49852	435
sh lasteaed-kool	74	3155	3019	-136
2002	596	48543	49607	1064
sh lasteaed-kool	66	2505	2458	-47
2003	597	50074	51327	1253
sh lasteaed-kool	62	2965	2967	2
2004	600	51263	52894	1631
sh lasteaed-kool	69	3107	3114	7
2005	609	52733	54560	1827
sh lasteaed-kool	80	3189	3151	-38
2006	620	54366	56953	2587
sh lasteaed-kool	88	3261	3209	-52
2007	624	56542	58934	2392
sh lasteaed-kool	89	3327	3181	-146
2008	637	59422	62116	2694
sh lasteaed-kool	99	3740	3707	-33
2009	635	60645	62804	2159
sh lasteaed-kool	100	3714	3690	-24

Tabel1. Statistikaamet. Koolieelsed lasteasutused

Aasta	Lasteasutuste arv	Normkohad lasteasutustes	Laste arv lasteasutustes	Laste arv, mis on üle normi
1995	587	45056	54590	9534
1996	578	44785	52996	8211
1997	583	44350	51294	6944
1998	577	43900	48967	5067
1999	580	47496	47245	-251
2000	567	46710	47203	493
2003	535	47109	48360	1251
2006	532	51105	53744	2639
2008	538	55682	58409	2727
2009	535	56931	59114	2183

Tabel 2. Koolieelsed lasteasutused ( v.a lasteaed-kool)

Vastu võetud	NSVL eeskirjad	NSVL sotsiaal-ministri 20.03.1985. a määrus Eestis kehtis	Sotsiaalministri 14.03.1996. a määrus nr 7	Sotsiaalministri 25.10.1999. a määrus nr 64	Muudatus jõustus 01.01.2010: sotsiaalministri 25.10.1999. a määrus nr 64
Lastesõim
lubatud laste arv	20	20	12	14–16	14–16
mängu- ruum, m²	2,5	2,5	2,5–3,5	2,5–3,5	2,5–3,5
magamis- ruum, m²	2,5 (1–2 rühmaline); 1,8 (4 ja enam rühma)	2,5 (1–2 rühmaline); 1,8 (4 ja enam rühma)	2	2	2
kokku: mängu- ja magamis-ruum, m ²	5–4,3	5–4,3	4,5–5,5	4,5–5,5	4,5–5,5
Lasteaed
lubatud laste arv	25	25	Mudilas-/aiarühmas 18; liitrühmas 16	aiarühm 20–24; liitrühm 18–20	aiarühm 20–24; liitrühm 18–20
mänguruum, m²	2,5	2	2,5–3,5	2,5–3,5	2,5–3,5
magamis-ruum, m²	ei ole	2	2	2	2
kokku			4,5–5,5	4,5–5,5	4,5–5,5; eritingimusel 4*
ehitatud lasteasutused %	55	29	16

Tabel3. Lasteasutuste rühmaruumide pindala ja laste arv rühmas erineval ajal

Vaher: toetan oma erakonna algatust, kuid sisekaitseakadeemia küsimus vajab veel analüüsi

Idaraha laenajad — Thu, 19 Apr 2012 19:00:00 +0000

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles, et lähtub sisekaitseakadeemia uue õppehoone küsimuses oma erakonna seisukohast, kuid enne edasisi samme on vaja veel põhjalikku analüüsi. "IRL-i fraktsiooni on otsustanud toetada sisekaitseakadeemia uue õppehoone rajamist Ida-Virumaale, et suurendada seal Eesti Vabariigi kohaolekut ning parandada regiooni sotsiaalmajanduslikku olukorda.

Siseministrina olen lähtunud selgelt oma erakonna seisukohast," kinnitas Vaher. Vaheri sõnul ei vasta tõele väited, et siseminister ei toeta oma erakonna algatust. "Puhkenud avalik debatt sisekaitseakadeemia asukoha üle on ainult positiivne ja katsed seda diskussiooni summutada on arusaamatud. Loomulikult on sisekaitseakadeemia uue ühishoone hulk lahendamist vajavaid küsimusi, nagu Riigi Kinnisvara AS-i arvutused, mis siiani on näidanud Sisekaitseakadeemia õppehoone rajamist nii Ida-Virumaale kui ka Harjumaale üllatavalt kallina."

"Tuletan meelde, et praegu kehtib valitsuse otsus, mille kohaselt rajataks Sisekaitseakadeemia uus ühishoone Murastesse. Ka selle projekti maksumus on kõrge. Usun, et edasiste sammudena peame täpsemalt üle vaatama konkreetsete projektide mahud ja maksumused. See töö aga seisab veel kõik ees ning eeldab põhjalikku analüüsi."

Allikas: Delfi

IRL Noored märgistasid Tallinnas üle 200 löökaugu

Idaraha laenajad — Thu, 19 Apr 2012 14:00:00 +0000

IRL Noored märgistasid täna öösel Tallinna tänavates olevaid löökauke, kuna
teede olukord pealinnas on muutunud liiklejatele ohtlikuks.

„Oma aktsiooniga tahtsime aidata linnas liiklevatel autojuhtidel märgata
löökauke. Kahjuks on teede olukord Tallinna tänavatel muutunud
väljakannatamatuks ja liiklejatele ohtlikuks. Linnavalitsus pole aga siiani
midagi olukorra parandamiseks ette võtnud,“ ütles IRL Noorte Tallinna
juhatuse esimees Anna Peterson.

Petersoni sõnul märgistati öö jooksul kokku üle 200 löökaugu, ent tegelik
löökaukude hulk on tema sõnul kordades suurem.

„Inimeste autodele auklikel tänavatel sõitmisega tekitatud kahju suurus
ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse ning on lubamatu, et samal ajal
kulutab linn propagandale miljoneid eurosid,“ ütles Peterson.

Tema sõnul on linnaeelarve suurenenud viimase 12 aastaga kolm korda, kuid
linn investeerib teedesse 32% vähem kui tollal.

„Kui Keskerakondlik linnavalitsus tänavate parandamisega toime ei tule, siis
IRLi noored on andnud endale jõukohase panuse ohutumaks ja kodanike vara
säästvaks liiklemiseks,“ lisas Peterson.

Pildid aktsioonist:
http://noored.irl.ee/galerii/tallinna-taenavate-loeoekauke-maergistamine-18042012.html

Tsahkna: lastega perede kaalu poliitikas tuleb tõsta

Idaraha laenajad — Thu, 19 Apr 2012 14:00:00 +0000

Tsahkna: lastega perede kaalu poliitikas tuleb tõsta

Täna riigikogus riikliku tähtsa küsimuse arutelul „Põlvkondade vahelises solidaarsuses peitub potentsiaal" ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL), et lastega perede kaalu poliitikas tuleb tõsta.

„Meie rahva potentsiaali avamiseks peame muutma oma suhtumist lapsi kasvatavatesse peredesse. Meil on täna 45 000 vaesuses elavat last, kellel puuduvad arenguvõimalused. Kui me tahame nende perede probleemidega efektiivsemalt tegeleda, peame tõstma lastega perede kaalu poliitiliste otsuste tegemisel," ütles tänase arutelu algatanud Tsahkna.

Tema sõnul on üheks võimalikuks lahenduseks valimistel lastele hääleõiguse andmine, mida realiseerivad nende täisealiseks saamiseni nende vanemad.

„Valimistel lastele hääleõiguse andmine toob endaga kaasa paradigma vahetuse, kus eakate kõrvale tekib ka märkimisväärne osa noori valijaid, kes vastutavad reaalselt meie järelkasvu eest. Lastega perede osakaal tõuseb valimistel oluliselt ning sellega kaasneb ka poliitiliste otsustuste raskuskeskme kaldumine laste ja perepoliitika suunas," rääkis Tsahkna.

„Ühiskond peab kohanema vananemisest tingitud muutustega demograafilises koosseisus. Eakate osakaal ületas 2010. aastal esmakordselt 17% piiri, samal ajal kui noorte osakaal üha väheneb. Riigi stabiilseks arenguks on oluline on pakkuda välja lahendusi, mis tagaksid tasakaalu ühiskonna eri põlvkondade vahel," lõpetas Tsahkna

Tsahkna: lastega perede kaalu poliitikas tuleb tõsta

Idaraha laenajad — Thu, 19 Apr 2012 13:35:00 +0000

Tema sõnul on üheks võimalikuks lahenduseks valimistel lastele hääleõiguse andmine, mida realiseerivad nende täisealiseks saamiseni nende vanemad.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Pakosta: lapse hooldushüvitise saaja peaks määrama perekond

Idaraha laenajad — Thu, 19 Apr 2012 09:30:00 +0000

Riigikogu liige Liisa Pakosta (IRL) ütles täna riigikogus põlvkondade vahelise solidaarsuse arutelul, et perekond peaks saama ise otsustada, kellel on õigus saada haige lapse hooldushüvitist.

„Kui laps jääb haigeks, peaks perel olema võimalus ise otsustada, kes perekonnast last hooldama jääb ning kellel on õigus saada haige lapse hooldamiseks kuluva aja kompenseerimiseks ette nähtud kuni 14 päevalist hooldushüvitist. Praegune seadusandlus seda ei võimalda,“ ütles Pakosta.

Pakosta sõnul annaks nimetatud seadusmuudatus lapselapse haigestumise korral võimaluse jääda hoolduslehele ka tööl käivatel vanavanematel. „Lisaks murele lapse tervise pärast tuleb lapsevanemal toime tulla ka murega oma töö ja muude kohustuste pärast. Kahenädalane paus töölt põhjustab palgalõhet ning mõjutab nii lapsevanema karjäärivõimalusi kui ka võimalust tööd üldse saada,“ rääkis Pakosta.

„Kui perel oleks võimalus ise otsustada, kes perekonnast haigestunud last hooldab, saaksid nimetatud mured olulist leevendust. Samuti paraneksid töö- ja pereelu ühitamisvõimalused ning tõuseks tööandjate motivatsioon alla 12-aastaste laste vanemate tööle võtmiseks,“ ütles ta.

Sarnane võimalus on Pakosta sõnul olemas näiteks Rootsis, kus uuringute järgi on kõige õnnelikumad lapsevanemad.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Rottweiler ründas last

Idaraha laenajad — Thu, 19 Apr 2012 09:04:00 +0000

Täna hommikul ründas meie tavapäraselt jalgsi kooliminevaid lapsi rottweiler. Rünnak toimus kohe kodu lähedal, ründajaks vanemas keskeas naisega siin igapäevaselt rihma otsas jalutanud ja seni vaid aktiivselt iga asja peale haukumisega kuulsust kogunud koer.

Koeraomanik jooksis koos koeraga kohe minema, huvi tundmata, kas midagi tõsisemat ka juhtus. Õnneks laps ise kannatada ei saanud, puru on rebitud vaid lapse mantel.
Kahjuks aga käivad seda linnatänavat pidi peale meie pere laste veel teisedki lapsed, ja järgmine rünnak ei tarvitse enam kaugeltki nii õnnelikult lõppeda. Laste elu ja tervise kaitseks otsustasime politseisse avalduse teha - ammugi mitte koeraomaniku karistamiseks, vaid turvalisuse saavutamiseks. Et koeral edaspidi vähemalt suukorv oleks, kui koera omanik ei suuda oma agressiivselt käituvat koera ohjata. Loodan, et koeraomanik on praeguseks hetkeks suukorvi juba ära ostnus, ent igaks juhuks siiski.

Politseisse saab avaldust teha väga lihtsalt elektroonse keskkonna kaudu. Soovisin täpsustada, et kuidas käib tõendite kogumine - kas näiteks võetakse koera süljejäljenditelt DNA-analüüs või piisab lapse ütlustest jne., ning helistasin politseisse. Kõne algus oli paljulubav ja teenindamine igati kiire ning meeldiv, mind suunati edasi Munitsipaalpolitseisse...
... kust suudeti üllatada hoopis soovitusega, et võtke advokaat ja pöörduge kohtusse, et tegu on tsiviilasjaga, ja niikuinii polevat võimalik koera ega koeraomanikku leida.

Alles minu üleküsimise peale, et kuulge, tegu oli ju sisuliselt vähemalt varavastase rünnakuga, mille käigus tekkis ka oht tervisele, et kas siis tõesti peaks kannatanu hakkama advokaadi ja kohtuga tegelema, möönis ametnik, et politseile võib ka avalduse teha.

Selle ajaveebi loo kirjutasingi seetõttu, et inimesed ei laseks ennast heidutada Munitsipaalpolitsei sellistest soovitustest, vaid söandaksid ikka ise aktiivsemad olla.

Koera selline rünnak inimese vastu (sisuliselt ju koer pures last, hea, et kannatada sai ainult mantel) on seotud Karistusseadustiku § 119 kirjeldatud teoga (raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest). On selge, et koer ise õiguslikult ei vastuta oma teo eest, küll saab vastutada tema omanik ning eelkõige on antud kaasuse puhul tegemist ettevaatamatusega, ehk koera omanik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud.
Infoks veel, et antud süüteokoosseis ei eelda tingimata kehalise puutumatuse rikkumist, ka psüühilise mõjutusega saab tekitada raske tervisekahjustuse, näiteks võib ehmatus põhjustada närvitalitusest tingitud kõnehäire (meil läks õnneks kõik kergemini). Üldiselt tuleb arvestada, et väga tõenäoliselt on koera rünnak lapsele suureks ehmatuseks ning tagajärg võib avalduda lapse tervisele ajapikku.
Seega kuulub koera rünnak inimese vastu politsei menetlusse.

Mis puudutab mantli rikkumist, siis antud tegu saaks vaid hüpoteetiliselt kvalifitseerda Karistusseadustiku § 203 järgi (võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju). Probleeme tekitab siinjuures seaduses sätestatud olulise kahju puudumine. Oluliseks kahjuks loetakse Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 lg 1 järgi kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Seega siin midagi politseil menetleda ei oleks.

Küll näeb kehtiv Võlaõigusseadus ette loomapidaaja vastustuse tsiviilkorras (§ 1060, loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest). Aga kui võrrelda kahte asjaolu - lapse tervisele ja elule tekitatud oht (politsei menetlus) ja rebestatud mantel (mille pärast peaks kohtusse pöörduma), siis arusaadavalt muretseb lapsevanem selle pärast, et lapsed saaks edaspidigi ohutult jalgsi kooli minna.

IRL ei toeta Toomas Vitsutile vapimärgi andmist

Idaraha laenajad — Thu, 19 Apr 2012 08:00:00 +0000

Tallinna linnavoliniku Tarmo Kruusimäe (IRL) sõnul pole Toomas Vitsut ennast vapimärgi saamiseks piisavalt tõestanud ning ei sobi ritta seniste tuntud kavaleridega.

Edgar Savisaar esitas taotluse anda vapimärk Tallinna Linnavolikogu esimehele Toomas Vitsutile, tunnustamaks tema aastatepikkust pühendunud tööd ja teeneid Tallinna linna juhtimisel. Vapimärgi andmise otsustab täna linnavolikogu.

Tallinna vapimärgi senised kavalerid on näiteks muusik Eri Klas, kirjanik Jaan Kross, arhitekt Dmitri Bruns, president Lennart Meri ja helilooja Arvo Pärt. "Ilmselgelt antakse Vitsutile vapimärk suures osas teenete eest Keskerakonnale. See on aga vapimärgi devalveerimine, kuna Vitsuti teened linnale ei ole piisavad, et kõrvutada teda seniste vapimärgi kavaleridega. Vapimärgist on saamas odav palagan, mis on kohane ainult laadale või turule, aga paraku tänane Tallinna koalitsioon ongi üks suur turuerakond. Seda kõike on tülgastav pealt vaadata," ütles Kruusimäe.

"Vanasti määras Brežnev iseendale ordeneid. Täna paneb Toomas Vitsut volikogu ette temale vapimärgi andmise otsuse eelnõu. Kahju, et selline auväärne tunnustus on saanud linna valitseva erakonna medaliks. Vitsut ei ole siiani suutnud alustada konstruktiivset koostööd opositsiooniga. Pigem ilmestab tema ametisoleku aega tasakaalutu käitumine. Kindlasti on tal teeneid linna ees, kuid selleks oleks sobilik talle anda teenetemärk. Vapimärgi saamiseks peab ta ennast veel tõestama," lisas linnavolinik.

Tallinna vapimärk antakse erilise austusavaldusena linnale osutatud eriliste teenete eest. Vapimärk antakse kätte Tallinna linna päeval 15. mail.

Pakosta: lapse hooldushüvitise saaja peaks määrama perekond

Idaraha laenajad — Thu, 19 Apr 2012 08:00:00 +0000

Riigikogu liige Liisa Pakosta (IRL) ütles täna riigikogus põlvkondade vahelise solidaarsuse arutelul, et perekond peaks saama ise otsustada, kellel on õigus saada haige lapse hooldushüvitist.

Sarnane võimalus on Pakosta sõnul olemas näiteks Rootsis, kus uuringute järgi on kõige õnnelikumad lapsevanemad.

Eesti loob ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni juurde usaldusfondi

Idaraha laenajad — Wed, 18 Apr 2012 12:00:00 +0000

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastab täna Bakuus lepingu usaldusfondi loomiseks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juurde, millest saab rahastada toidutootmise, metsanduse ja kalanduse arendusprojekte.

"Kõik need sektorid on Eestile olulised ja meil on ka häid kogemusi kõigis neis valdkondades," ütles Seeder FAO Euroopa regiooni konverentsil.
Seederi sõnul on Eesti esimese eelarveväliselt rahastatud arenduse juba teinud, avades mullu suvel Roomas kontaktikeskuse, mis annab võimaluse Skype'i kasutades rääkida tasuta pea kõigi FAO liikmesmaadega.

„Kontakt on ka üks globaalse protsessi võtmesõna, sest peame senisest efektiivsemalt kommunikeeruma, et jõuda kiiremini üksmeelele, kuidas globaalset arengut suunata," selgitas Eesti esindaja FAO juures Ruve Schank. „Loodame, et nii Eesti kontaktkeskus kui usaldusfond aitavad selleks tõhusalt kaasa."

Usaldusfondi paneb Eesti praegu 23 500 eurot. Sinna raha lisamine on vabatahtlik ja tuleneb eelarve võimalustest. Fondist hakatakse rahastama kolme- ja mitmepoolseid projekte, kus üheks partneriks on FAO, teiseks Eesti ja kolmandaks kasusaaja.
Prioriteetseteks sihtriikideks on Armeenia, Georgia, Moldova jt. veel turumajandusele üleminekuprotsessis olevad riigid. Fondi vahenditest võib finantseerida ka Eesti stažööre FAO juures.

Eesti on 2012. aasta teisel poolaastal ka FAO Euroopa regiooni eesistuja, mis tähendab regioonisisese kommunikatsiooni ja koosolekute korraldamist. Eesti võimalus on siin olla senisest efektiivsemaks sillaks ida ja lääne vahel, tuues keskmesse teemad, mis võiksid olla ühised nii idale kui ka läänele.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kelam tunnustas inimõigustest kirjutanud noori

Idaraha laenajad — Mon, 16 Apr 2012 17:00:00 +0000

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam kuulutas tunnustas täna Euroopa Parlamendi Infobüroos välja gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste esseekonkursi võitjad. Need on tänavu Emily Ruus Viljandi Maagümnaasiumist, Niina Kozõreva Ahtme Gümnaasiumist ja Tiit Liblik Tallinna Nõmme Gümnaasiumist.

Lisaks esikolmikule väärisid äramärkimist ka Merilin Jürjo Tallinna Prantsuse Lütseumist, Viktor Kožemjakin Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolist ja Taaniel Tambet Viljandi Maagümnaasiumist.

Konkursi lõppvooru pääsesid Heiki Ojasild Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Ilja Rõžakov Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Jaak Veske Jõhvi Gümnaasiumist, Marit Joost Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Tuuli Lõhmus Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja Viktoria Tšumakova Tallinna Lasnamäe Vene Lütseumist.

Žürii esimehe kirjaniku Arvo Valtoni sõnul oli käesoleval aastal tööde üldine tase nii sisuliselt kui ka keeleliselt varasemast kõrgem.

Konkursi moto, vene poeedi Nikolai Nekrassovi luulerida „Poeet ei pruugi olla Sa, kuid kodanik pead olema..." pani Valtoni hinnangul noori loomingulisemalt lähenema kodanikuõiguste teemadele.

Žüriisse kuulusid lisaks Arvo Valtonile ka ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja, kirjanikud Mihkel Kaevats ja Jelena Skulskaja, Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja ning Eesti Parlamendi Infobüroo juhataja Kadi Herkül.

Neljandat korda toimunud konkursile laekus kokku 46 esseed, neist 33 eesti ja 13 vene keeles, paremad tööd pannakse Tunne Kelami ja Euroopa Parlamendi Infobüroo koduleheküljele.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga, selle võitjad külastavad kevadel Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Lisainfo: Kaja Villem, Tunne Kelami esindaja Eestis, 5345 8901

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder siirdub täna nädalasele visiidile Aserbaidžaani

Idaraha laenajad — Mon, 16 Apr 2012 06:00:00 +0000

Teisipäeval kohtub Seeder Aserbaidžaani põllumajandusministri Ismat Abasoviga, et arutada eeldusi kahe riigi vahelise koostöö süvendamiseks. Eesti on valmis jagama oma kogemusi erinevate põllumajanduse ja maaelu meetmete planeerimise ja rakendamise osas, näiteks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete nõuded, põllumajanduslik statistika ja registrid ning maaelu meetmete edendamine.

Kolmapäeval külastab Seeder Aserbaidžaani põllumajandusettevõtteid, et tutvuda Aserbaidžaani põllumajanduse erinevate tahkudega ja arutada kaubavahetuse suurendamise võimalusi.

Lõunast juhib põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder FAO Euroopa regiooni konverentsil Eesti-Šveitsi rukkiteemalist kõrvalüritust „Jätkusuutlikud toidusüsteemid ja kasvav bioloogiline mitmekesisus". Kavas on arutelud teadlikkuse tõstmisest rukki tootmisel ning rukki tähtsusest bioloogilise mitmekesisuse ja toitumise aspektist, samuti rahvusvahelise koostöö edasistest arengutest.

Pärastlõunal kohtub põllumajandusminister Seeder FAO peadirektori Jose Graziano da Silvaga, kellega allkirjastab lepingu Eesti usaldusfondi rajamiseks FAO juurde. Lepingu järgi panustab Eesti edaspidi võimaluse korral FAO eelarvevälistesse programmidesse, et aidata kaasa Eesti arenguabi sihtriikide põllumajanduse arendamisele.
Neljapäeval osaleb põllumajandusminister Bakuus 28. FAO Euroopa Regiooni konverentsi avaistungil, kus antakse ülevaade toiduga kindlustatuse komitee viimasest istungist ning komitee reformist ning arutatakse Euroopa regiooni prioriteete lähiaastatel.

Pärastlõunal osaleb minister Seeder ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) regionaalse konverentsi raames toimuval ministrite ümarlaual teemal „Maailma toidu ja põllumajanduse tulevik 2050".Samuti on kavas kohtuda Georgia põllumajandusministri Zaza Gorozia, et arutada võimalikke ühistegevusi ja eestipoolset abi põllumajanduse arendamiseks.

Reedel osaleb Aserbaidžaanis visiidil viibiv Eesti põllumajandusministeeriumi delegatsioon eesotsas põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga õppereisil kohalikes põllumajandusettevõtetes. Õhtul suundub põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Aserbaidžaanist Kasahstani.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Interneti balkaniseerumine

reformipartei — Sun, 15 Apr 2012 17:51:01 +0000

Interneti reguleerimise taotlused kajastavad püüdu säilitada rahvusriigi traditsioonilisi võimustruktuure.

Küberturvalisuse, terrorismivastase võitluse ja tõe kehtestamise loosungite taga paistab rangema interneti reguleerimise tegelik eesmärk – taastada modernsele riigile omane võim ja mõju. Paradoksaalselt peidab sõnavabaduse globaalne infomeri rohkem ohtlikke karisid mitte niivõrd nende riikide jaoks, keda piltlikult surnupealuu tähisega kirjeldada võiks, kui just demokraatia lippude all seilavate riikidele.

Et rääkida ohust, mida internetivabadus demokraatlike riikide jaoks tähendada võib, tuleb kõigepealt vaadata üle modernse riigi üldised tunnused, millele on globaliseerumine esitanud väljakutse. Edasi tuleb heita pilk sõnavabaduse olukorrale internetis ja küsida, kes on juhul, kui internet on vaba valitsuse kontrollist, see, kelle käes on võim internetti kontrollida, ning milliseid ohte see rahvusriikide jaoks tähendab. Ning viimaks ei saa mööda küsimusest, kas rahvusriigi jaoks on ülepea võimalik tagada samal ajal nii sõnavabaduse kui ka vaba interneti kooseksisteerimine.

Jättes kõrvale Kreeka polised ja Rooma res publica, saame rääkida riigi abstraktse mõiste tekkest 14.-15. sajandi Euroopas. Riigiaparaat kujunes välja absolutismiajal 16.–18. sajandil ja rahvusriiklus 19.–20. sajandil. Oluliseks verstapostiks on 1648. aastal sõlmitud Vestfaali rahuleping, mida peetakse modernse riikluse alguseks.

Riigi tunnused said rahvusvahelise õiguse osaks Uruguays 26. detsembril 1933. aastal vastu võetud Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konventsiooniga. Selle järgi peaks riik omama järgmisi tunnuseid: 1) alaline elanikkond, 2) määratud territoorium, 3) valitsus ning 4) võime astuda suhetesse teiste riikidega. Kui esimese kolme tunnuse järgi defineeris riigi juba 1900. aastal Saksa-Austria õigusteadlane Georg Jelline, siis neljandat tunnust peetakse sageli üheks valitsuse kohustuseks.

“Me teame ajaloole tagasi vaadates, et modernne riik saavutas oma kõrgaja 20. sajandi keskpaigaks, kuid meil on oluliselt vähem kindlust öelda, kuhu riikide muutumise protsess meid viib. Seda seetõttu, et see protsess on leidnud aset vaid mõne dekaadi jooksul ning on siiani kujunemisjärgus,”¹ kirjutas Taani politoloog Georg Sørensen. Arvamusi, kui palju globaliseerumine on modernseid riike mõjutanud ning kuhu see võib välja viia, on seinast seina – alates nendest, mis kuulutavad juba postmodernsete riikide ajastut kuni näiteks Harvardi ülikooli professori Dani Rodriku arvamuseni, kes leiab, et meie ajastu ühel alusmüüdil, nagu oleks globaliseeruv maailm rahvusriigi idee kehtetuks muutnud, on – nagu enamikul müütidel – tegelikkusega üsna vähe pistmist.²

Toetan seisukohta, et üleilmastumise protsessi tulemusena on valitsustele konkureerivad võimukeskused – rahvusvahelised korporatsioonid ning organisatsioonid – vähendanud riigi valitsemisvõimekust, kahandanud iseotsustamise õigust ning vähendanud riigi sidet oma kodanikega. Kuid oluliselt vähem on arutletud selle üle, milline mõju on internetil ja ülemaailmse inforuumi tekkel modernse riigi kontseptsioonile ning mil määral on see seotud globaliseerumise debati teemadega, alates majandusest ja lõpetades riikide suveräänsusega.

Riik kimpus ülemaailmse inforuumiga

Üheks riigi kolmest põhitunnusest on valitsus, mis peab suutma teostada tõhusat kontrolli riigi territooriumi ja elanikkonna üle: agressiooni vastu aitab sõjavägi, siseriiklik kord pannakse paika seadustega, nende täitmist tagavad institutsioonid ning riikliku informatsiooni edastamine kodanikele aitab legitimeerida võimu ja selle otsuseid.

Modernse riigi kontseptsioon eeldab, et valitsus suudab (vähemalt vajadusel) kontrollida siseriiklikku inforuumi. Autoritaarne režiim, kes ei talu mingit teisitimõtlemist, pretendeerib absoluutse kontrolli hoidmisele inforuumi üle. Sõnavabadust austav demokraatlik riik leiab end aga olukorras, kus võimul on olemas nii võimalus endale sobivate seisukohtade edastamiseks kui ka vajadusest tulenev kiusatus ebaseaduslik või ohtlik informatsioon avalikust inforuumist eemaldada.

Ülemaailmse inforuumi peamiseks veduriks on internet, kuid see on olnud nii vaid viimase viieteistkümne aasta jooksul. Eelmise sajandi teisel poolel olid mõjult võrreldavaiks infokanaleiks (kaabel)televisioon, aga ka trükimeedia ja raadio. Kuidas takistati “ohtliku” ja “vale” informatsiooni levimist nõukogude inimesteni, teame omast käest. Ameerika Hääle raadiolevi segamine ning välismaisele (aja)kirjandusele ligipääsu takistamine ning massiline siseriiklik propaganda olid okupatsioonivõimu olulisemad vahendid elanike vaoshoidmiseks.

Põhja-Eesti elanikud, kes said koduantenniga kinni püüda Soome televisiooni signaali, olid kommunistlikule propagandale oluliselt vähem vastuvõtlikud ning seega juba iseenesest võimule ohtlik element. Kremli õnneks sai “valet” teada vaid käputäis Nõukogude Liidu rahvastikust ning seega seisis nende tõemonopol tugevatel jalgadel.

Interneti-eelsel ajastul oli siseriikliku inforuumi kontrollimine tehniliselt lihtne, kuid muidugi kulukas. Kuid millised oleksid olnud nomenklatuuri meetmed olukorras, kus interneti teel liikuv “vaenulik propaganda” jõudnuks ka Siberi kolkaküladesse ning nõukogude inimesed liitunuks välismaiste sotsiaalvõrgustikega? Kui Nõukogude Liit ei oleks kokku varisenud, elaksime me täna suure tõenäosusega Hiina Rahvavabariigiga sarnases poolsuletud internetimaailmas.

Sõnavabaduse piiramine

Freedom House’i viimane raport kinnitab, et internetitsensuur on suur ja kasvav väljakutse sõnavabadusele internetis kõikjal maailmas.³ Eraldi analüüsitakse olukorda neljas riigis – Aserbaidžaanis, Birmas, Hiinas ja Iraanis, millest kolm viimast rakendavad kõige kaasaegsemaid vahendeid inforuumi kontrollimiseks.

Infomonopoli ihaldamine on autoritaarsete režiimide üheks tunnuseks, kuid mida enam suureneb interneti tähtsus, seda rohkem tekib ka demokraatlikes riikides kiusatus ennast selle võimalike ohtlike kõrvalmõjude eest kaitsta ning võimaluse korral selle üle kontroll saavutada.

Teataval määral tsenseerivad internetti kõik riigid ja teenusepakkujad ning lõpptarbijatena on meil põhjust olla selle eest tänulikud. Kes meist tahakski saada iga päev oma postkasti viiruseid, spämmikirju ja Trooja hobuseid või mis saaks olla meil selle vastu, kui pahavaraga nakatunud saidid meie veebilehitsejas ei avane.

Kust aga lähevad tsenseerimise piirid? Rahvusvaheliselt on kujunenud kokkulepe takistada ligipääs lapspornot sisaldavatele saitidele, kuid sellega ühine arusaam sellest, kas ja mida võib tsenseerida, suures osas ka lõpeb. Põhimõte „ühe jaoks terrorist, teise jaoks vabadusvõitleja“ kehtib ka vabas inforuumis ning nii kubiseb internet äärmuslaste, isehakanud prohvetite ja vandenõuteoreetikute kirjutistest.

On raske vältida mõtet, et ülemaailmse inforuumi keskmine tase oleks parem ja Eesti maine puhtam, kui seda pidevalt Kremli propagandameistrid või lojaalsed “tõekuulutajad” sopaloopimisega ei mustaks. Ettepanek sellised veebisaidid vähemalt Eesti internetikasutajate ees sulgeda mõlgub mitme Toompea koridorides jalutava inimese peas. Kuid asjal on ka teine pool. Sel hetkel, kui demokraatlikud riigid võtavad endale vabaduse sellist informatsiooni filtreerida, kaotavad nad õiguse heita Hiinale või Iraanile ette vastavalt dalai-laamat või mudžahiide toetavate saitide blokeerimist. Ka nemad põhjendavad vajadust internetis sõnavabadust piirata julgeoleku ning “tõe” kaitsmise vajadusega.

Raha, sõnavabadus ja internet

Naiivne oleks arvata, et interneti- ja sõnavabadust propageerivad ja toetavad riigid teevad seda pelgalt idealismist. Eelmise aasta veebruaris Washingtoni ülikoolis peetud kõnes rõhutas USA riigisekretär Hillary Clinton, et vaba internet soodustab püsivat rahu, arengut ja heaolu kasvu.⁴ Kõlab oluliselt paremini kui väide, et vaba interneti toetamine on USA valitsuse jaoks oluline vahend välis- või majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Tänaseks on ligipääs internetile ligi kahel miljardit inimesel, lisaks on vähemalt sama palju neid, kes digimaailmaga mobiiltelefoni kaudu ühendatud. See on hoomamatult suur turg, kelle pealt interneti- ja mobiiliteenuste pakkujad soovivad kasumit teenida ning on seetõttu valmis valitsuste vaba internetituru algatusi rahaliselt toetama. Olulisemad internetifirmade peakontorid asuvad kõik Ameerika Ühendriikides, seega on antud küsimus otseselt seotud sellega, kui suurt kasumit nad teenivad.

Paratamatult jääb mulje, et internetivabaduse all peetakse silmas mitte informatsiooni- ja sõnavabadust, vaid eelkõige avatud turgu. Kuidas muidu saab olla nii edukas meelelahutustööstuse lobi, mis soovib jätkata traditsioonilise ärimudeliga ka digiajastul hiiglaslike kasumite teenimist.

Eesti valitsusel on õigus, öeldes et ACTA⁵ ei muuda meil juba kehtivaid põhimõtteid. Kuid just see ongi ACTA suurim oht – see kinnistab internetiajastule sobimatud autoriõiguste põhimõtted rahvusvahelise lepinguga ning välistab kogu süsteemi kaasajastamise. Intellektuaalse omandi dotsent Aleksei Kelli kirjutas Postimehes, et tema hinnangul võiks inimene internetist sisu enda tarbeks alla laadida ning et kõik autoriõiguse rikkumised, mis ei lähtu ärilistest kaalutlustest, ei peaks olema kriminaalkorras karistatavad.⁶

Selleks, et mõista ACTA tegelikku mõju, ei piisa pelgalt lepingu läbilugemisest, ammugi siis seemnete söömisest või fooliummütsikesest. Julgen väita, et püüdes sobitada arhailist copyright’i põhimõtet infoühiskonda, seame ohtu nii interneti- kui ka sõnavabaduse. Seda enam, et sarnasel arvamusel tundub olevat suur osa aktiivsest internetikogukonnast kogu läänemaailmas. See kogukond suutis edukalt peatada SOPA ja PIPA kiire vastuvõtmise⁷, kuid need lahinguvõidud ei tähenda, et needsamad või veelgi ohtlikumad algatused interneti suuremaks kontrollimiseks ei ilmuks taas poliitikute laudadele. Ühendriikides on internetivabaduse valvekoerad leidnud närimiseks uue kondi – CISPA ehk Cyber Intelligence Sharing and Protection Act –, mille seadusena vastuvõtmine annaks riigile märksa suurema võimaluse jälgida inimeste toimetamist küberruumis.

See, et ärilobist veelgi tugevam surve interneti kontrolli alla saamiseks tuleb riigi julgeoleku eest vastutavatelt struktuuridelt, ei ole üllatav. Kui raha näeb internetis paljunemisvõimalust, siis julgeolekuriski hindajad näevad selles nähtamatu jõuga potentsiaalset vaenlast, mille relvastus ja eesmärgid on teadmata. Sõna- ja internetivabadus on oht, mis ei ole mitte üksnes kontrollimatu, vaid millest tulenevaid riske ei ole isegi võimalik välja arvutada. Nagu kirjutab mõjutustegevuse piire analüüsivas doktoriväitekirjas Arnold Sinisalu: “… riikidel on suhteliselt raske veebi suunata või piirata. Takistusi on lihtsam teha mittevabades ja autoritaarsetes riikides.”⁸ Interneti- ja sõnavabadust austavad riigid on mugavaks sihtmärgiks neile, kes soovivad poliitilisi otsustusprotsesse mõjutada, elanikkonda psühholoogiliselt töödelda ja seeläbi ühiskonda destabiliseerida.

Riiklik internet

Idee riikliku interneti loomiseks ei ole midagi uut. Põhja-Korea eeskujul loob Iraan üleriigilist intranetti eesmärgiga kaitsta riigi kodanikke Lääne kultuuri ideoloogia ja mitteislamistliku kultuuri mõjutuste eest. See peaks tulevikus asendama kogu vaba internetti⁹. Iraani informatsiooniministri Reza Taghipouri sõnul käivitub rahvusliku interneti projekti esimene faas 21. mail ning hõlmab endas ka kohalikku otsingumootorit ja e-posti¹⁰. Teisisõnu tähendab see vähemalt osalist Google’i ja Yahoo teenuste sulgemist.

Siseriiklik internet loob suletud inforuumi, kust välja saab vaid valitsuse heakskiidul ning sisse “viisa“ olemasolul. PCMag.com kolumnisti John C. Dvoraki hinnangul on ka USA sellest vaid mõne sammu kaugusel.¹¹ Dvorak ennustab, et mõne aasta jooksul muundub demokraatlike ühiskondade eitav hoiak tehnoloogiate vastu, mida täna kasutatakse opositsiooni mahasurumiseks ja sõnavabaduse piiramiseks ebademokraatlikes riikides, positiivseks ning just suurema kontrolli kehtestamises nähakse uut ning innovaatilist lahendust.

Võib näha tendentse, mis viitavad sellele, et valitsused, kes on kaotanud suure osa kontrollist sõnavabaduse üle ning seeläbi seadnud ohtu julgeoleku, võimu legitiimsuse ning võimaluse konsolideerida rahvast ühise eesmärgi nimel, sooviksid vähemalt osaliselt tagasi modernse riigi kuldaega. Selle üle, kus on sõnavabaduse piirid ning milline info on oluline, ei otsusta täna mitte Merkel-Sarkozy, vaid Google-Facebook. Mitte valitsus, vaid otsingumootori ja sotsiaalvõrgustike omanikud saavad näiteks tagada, et Prantsuse internetitorudes leviks vaid seadustesse raiutud tõde armeenlaste genotsiidist. Samuti on Google’i otsustada, millisel määral tuleb ta vastu Saksa riigi üha sagedasematele taotlustele eemaldada näiteks materjale Google.de otsingumootorist või Youtube’ist või soovile saada infot kasutaja kohta. 2011. aasta esimesel poolaastal pidas Google põhjendatuks ja otsustas täita 86% sisu eemaldamise palvetest ning 66% päringutest kasutajate kohta (http://www.google.com/transparencyreport/governmentrequests/DE/?p=2011-06&t=CONTENT_REMOVAL_REQUEST).

Isegi USA valitsus ei suutnud peatada varastatud diplomaatiliste memode levikut Wikileaksi kaudu. Ka avaliku arvamuse kujunemisel PIPA ja SOPA suhtes pidid Ühendriigid tunnustama, et nad on selle propagandalahingu kaotanud. Maailma avalikkuse arvamusest antud eelnõude kohta kujundas Wikipedia, kes otsustas nende vastu protesteerides 24 tunniks sulgeda oma saidid, täites need sõnumiga “Kujutage ette maailma ilma vaba teabeta”.

Paradoksaalselt on globaliseerumine ning globaalne infovabadus toonud kaasa iseenda vastu suunatud protsessi tugevnemise ning interneti balkaniseerumine on reaalne võimalus. Riigipiiridesse surutud intraneti või vähemalt suurema riikliku kontrolliga interneti ideed on võimalik demokraatlikus maailmas rahvale maha müüa sõnavabaduse kaitsmise ja turvalisuse tagamise loosungite abil. Autoritaarses režiimis pole rahva arvamust vaja aga küsidagi.

______

¹ Vt G. Sørensen, The Transformation of the State: Beyond the Myth of Retreat. New York: Palgrave MacMillan, 2004, lk 162.
² Vt D. Rodrik, The Nation States Reborn. http://www.project-syndicate.org/commentary/the-nation-state-reborn
³ Freedom House, Leaping Over the Firewall: A Review of Censorship Cirumvention Tools (http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/Censorship.pdf)
⁴ Internet Feedom Essential to Peace, Prosperity,. IIP Digital 25.02.2011:http://iipdigital.usembassy.gov/st/english/article/2011/02/20110215162254enaj0.6656458.html#ixzz1rHAROefT
⁵ ACTA – Anti-Counterfeiting Trade Agreement ehk völtsimisvastane kaubandusleping, millega liitumise vastu ka Eestis protestiti (toim.).
⁶ Aleksei Kelli: netist allalaadimine oma tarbeks peaks jääma lubatuks – Postimees 22.03.2012 (http://arvamus.postimees.ee/782982/aleksei-kelli-netist-allalaadimine-oma-tarbeks-peaks-jaama-lubatuks/)
⁷ SOPA ja PIPA – Stop Online Privacy Act ja PROTECT IP ehk Preventing Real Online Threats to Economic Creativity and Theft of Intellectual Property Act – USAs internetipiraatluse vastu ja intellektuaalse omandi kaitseks algatatud seaduseelnõud (toim.).
⁸ A. Sinisalu, Mõjutustegevuse piirid rahvusvahelises õiguses, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2012, lk 20. http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/22744
⁹ F. Fassihi, Iran Mounts New Web Crackdown – The Wall Street Journal, 6.01.2012http://online.wsj.com/article/SB10001424052970203513604577142713916386248.html
¹⁰ Iran to Start First Phase of Domestic Internet by May, Fars Says. Bloomberghttp://www.bloomberg.com/news/2012-04-01/iran-to-start-first-phase-of-domestic-internet-by-may-fars-says.html
¹¹ John C. Dvorak, Here Comes the National Internet, PCMag.com. 6.01.2012 (http://www.pcmag.com/article2/0,2817,2398527,00.asp)

(Artikkel ilmus ajalehes Diplomaatia 13. aprillil 2012 Silver Meikar: Interneti balkaniseerumine)

Lukašenka vabastab oponente häda sunnil

Idaraha laenajad — Sun, 15 Apr 2012 11:18:24 +0000

Valgevene opositsiooniliidri Andrei Sannikovi (Sannikau) vabastamine on väga positiivne uudis. Sellele järgnes kohe teinegi. Vabastati ka Sannikovi presidendikampaaniaga seotud Zmitser Bandarenka (Bondarenko). Teine endine presidendikandidaat Mikalai Statkevitš pole armuandmiskirja allkirjastanud ja tema on endiselt luku ja riivi taga. On lootus, et poliitvange vabaneb veel. Millest see kõneleb? Ühelt poolt võib kiita Euroopa Liidu äsjaseid sanktsioone. Piiratud ja Lukašenka režiimiga vahetult seotud isikute ...

Linnavolinik Trei: rohealade hävitamisega liigub Tallinn tasuta ühistranspordi poole

Idaraha laenajad — Fri, 13 Apr 2012 12:00:00 +0000

Linnavolikogu liikme Reet Trei (IRL) sõnul näitab linnavalitsuse soov rajada magalarajoonide haljasalade asemele parkimisalad, et 6 aasta tagusel Jüri Ratase algatatud rohelise pealinna ideel pole ei nägu ega tegu.

"Väga tervitatav on asjaolu, et linnavalitsus on viimaks võtnud nõuks hakata lahendama magalarajoonide parkimisprobleeme, mis on autostumisega muutunud igapäevaseks probleemiks sealsetele elanikele. Aga kuhu jääb sel juhul rohelise pealinna idee, mida toonane linnapea Jüri Ratas 2006. aastal välja käis ning mille hulka kuulub ka parkide ja puhkealade laiendamine? Tundub, et linnavalitsuse soov on kivipallurite kombel leida kõige vähem pingutust vajav lahendus," ütles linnavolinik.

Trei sõnul on probleemile juhtinud tähelepanu ka arhitektuuriteadlane Mart Kalm, kelle hinnangul on haljastus tähtsam parklatest. "Ei ole õige öelda, et haljastus on nigel, seega asfalteerime selle platsi üle. Probleem vajab sügavamat lähenemist ja arutelu ühiskonna tasandil, sest puudutab meie kõigi elukeskkonda. Parkimisprobleemi lahendamiseks võiks kaaluda ka näiteks munitsipaalparkimismajade rajamist asumitesse, et me säästaks seda vähest haljastust, mis nendes rajoonides veel alles on," lisas linnavolinik.

"Eduard Viiralt kutsus 1921. aastal pärast Vabadussõda inimesi üles liikuma sõjaajast rahuaega oma teoses "Taome mõõgad atradeks." Kas haljasalade parklateks muutmine on abilinnapea Sarapuu üleskutse viia ellu Tallinna muutmist autovabaks linnaks, täites selle ebakvaliteetse, aga see-eest tasuta ühistranspordiga?" küsis Trei.

Savisaare vastu saab suure valimisliiduga

Idaraha laenajad — Fri, 13 Apr 2012 06:21:09 +0000

Keskerakonnast lahku löönud poliitikud on öelnud, et nad tahavad kaasa aidata Savisaare võimumonopoli kukutamisele Tallinnas. Deniss Boroditšil ja Rainer Vakral on selleks pakkuda isiklikud kogemused, nad on Savisaare meeskonnas töötanud. Ka Urmas Reinsalu väljendas usku, et tuleva aasta kohalike valimiste järel on võimalik Savisaar opositsiooni jätta. Kui Savisaar kaotab Tallinna valimised, siis ootab Keskerakonda ilmselt liidrivahetus. See tähendaks kogu Eesti poliitilise ...

Kübar: Tallinna juhivad mõjuagent ja tema adjutant

Idaraha laenajad — Thu, 12 Apr 2012 15:00:00 +0000

Tallinna Linnavolikogu liikme Madis Kübara (IRL) sõnul ei saa Euroopa Liidu riigi pealinna juhtida inimesed, kes on manipuleeritavad teise riigi võimuorganite poolt.

"Kaitsepolitsei aastaraamatus esitatud tähelepanekutesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ning Eesti riigi kodanikuna näen ma suurt ohtu, kui pealinna juhivad inimesed, kes aktiivselt viivad ellu Venemaa kaasmaalaspoliitikat. See mõjub halvasti Eesti mainele ning on otseseks ohuks meie kaitsepoliitikale," ütles Kübar.

"2010. aastal küsib mõjuagent Savisaar Jakuninilt kolm miljonit eurot, millest kolmandiku tahab saada sularahas. Tema adjutant Kõlvart alustab järgmisel aastal sõda eestikeelsele õppele ülemineku vastu ning õigustab sihtasutuse Vene Lütseum asutamist. Sellised inimesed ei sobi linnavalitsusse," tõdes linnavolinik.

"On täiesti hämmastama panev, kuidas linn ei leia raha tänavavalgustuse normaalrežiimis toimimiseks, aga samal ajal leitakse 425 000 eurot, et osta eetriaega telekanalilt PBK. See on selge julgeolekuoht, kui pealinn teeb tihedat koostööd meediakanaliga, mille suhet arendavad eelkõige radikaalse ja Eesti-vaenulikkuse poolest tuntud tegelased," lisas Kübar.

Kogunemisvabadus ja muud teemad, ehk inimõigustele uskumatult viljakas nädal

reformipartei — Thu, 12 Apr 2012 14:12:12 +0000

Värske inimõiguste artiklite kogumik “Inimõiguste Aastaraamat 2011” sisaldab ka minu analüüsi koosolekuvabaduse tagamisest Eestis 2011 aastal (vt lk 75-84). Inimõiguste Keskuse trükis hõlmab endas viiteteist artiklit Euroopa inimõiguste konventsiooniga tunnustatud inimõigustest. Arvatavasti juhuslikult ilmus selle avaldamise nädalal nii palju teisi inimõigusi puudutavaid olulisi artikleid Eesti lehtedes.

Esmaspäevases Postimehe juhtkiri oli väga hea, lisaks Berk Vaheri ja minu debatt ning Jüri Saare kommentaar surmanuhtluse teemal:

Juhtkiri: mineviku hoiatav kogemus
Berk Vaher: «riiklik tapmine» on riigi kohustus oma kodanike ees
Silver Meikar: «riikliku tapmisega» teeme kuklalasu väärtustele, mille nimel tasub üldse elada
Jüri Saar: surmanuhtluse üle ei tasu arutledagi

Teisipäeval ilmus Postimehes jälitustegevuse regulatsiooni õigustatult kritiseeriv artikkel Leon Glikmanilt ning Päevalehes Eesti advokatuuri esimehe Toomas Vaheri arvamus, miks tuleks seadusi (algatuseks 10-15 kõige pakilisemat) tõlkida vene keelde:

Leon Glikman: häbistamine kogu Euroopa ees
Toomas Vaher: seadused tuleb tõlkida vene keelde

Kolmapäeval rääkis Masso hoolimatusest ning Kristina Kallas kirjutas pagulaste õigustest (õigemini nende puudumisest):
Iivi Anna Masso: takistav hoolimatus
Kristina Kallas: riik on pagulased unarusse jätnud

Tänaseid lehti jõuan lugeda ja analüüsidaehk öösel ning ka KAPO aastaraamat on läbi lugemata. Sellest hoolimata tundub, et see nädal on avalikku arutellu toonud meeldivalt palju inimõigusi puudutavaid teemasid. Oleks iga nädal selline....

IRL: Savisaar valgustab Tallinna tänavate arvelt oma televisiooni

Idaraha laenajad — Wed, 11 Apr 2012 13:00:00 +0000

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) sõnul pole ühele Euroopa riigi pealinnale sobilik hoida kulusid kokku tänavavalgustuse arvelt ja samal ajal eetris hoida 2,4 miljoni eurose eelarvega munitsipaaltelevisiooni.

Tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil teatas abilinnapea Kalle Klandorf, et elektrihinna tõusu tõttu kavatseb linn aasta lõpuks välja lülitada 52 000-st tänavalambist 10 000. Hetkel on välja lülitatud juba 5000 lampi.

"Linnavalitsuse otsusega muudetakse pimedaks, ohtlikuks ja liiklemiseks ebamugavaks 20% seni valgustatud tänavatest. Tänavavalgustus maksab linnale aastas ligi 6 miljonit eurot. Elektrienergia edastamise võrgutasu 13-protsendiline tõus selle aasta alguses tähendab, et linn ei leidnud eelmise aasta valgustuse taseme hoidmiseks 0,8 miljonit eurot. Seda on ligi kolmandik Tallinna Televisiooni eelarvest, mis erinevalt Tallinna tänavatest on alati valgustatud," ütles Kübar.

Kübara sõnul peegeldab antud otsus linnavalitsuse hoolimatut suhtumist oma kodanikesse. "Tallinna maksumaksjana on mul õigus liigelda puhastel, remonditud ja valgustatud tänavatel. Elanikel on vaja turvatunnet, aga mitte küsitava väärtusega meediakanalit. Kas järgmise sammuna kavatseb linnavalitsus eelarveaukude lappimiseks vähendada koolide ja lasteaedade lahtiolekuaegu kolmele päevale nädalas?" küsis linnavolinik.

«Riikliku tapmisega» teeme kuklalasu väärtustele, mille nimel tasub üldse elada

reformipartei — Wed, 11 Apr 2012 06:39:21 +0000

Surmanuhtluse taaskehtestamise nõudmine ei puuduta kurjategijaid, vaid räägib ühiskonna ning selle iga liikme väärtushinnangutest. Külmaverelise ja ettekavatsetud riikliku tapmisega teeme kuklalasu kõigile nendele väärtustele, mille nimel tasub üldse elada.

Mõnes mõttes on riik käinud oma kodanikest ees. Selleks et kuuluda Euroopa klubidesse, oleme pidanud üle võtma sealsed käitumisreeglid, ilma et meil oleks võimalik nende üle ühiskonnas arutada, rääkimata nende ümberkirjutamisest. Raudne eesriie võttis meilt võimaluse osaleda vabas arutelus surmanuhtluse kaotamise üle ning nomenklatuur lubas ka selles küsimuses uskuda vaid nende tõde ja põhjendusi riigivaenlaste hukkamise põhjendatusest.

Võiks ju küsida, mille üle meil üldse väidelda on – Eesti on liitunud kõikvõimalike surmanuhtlust keelustavate konventsioonidega ning ka nulltolerantsi ja karmi käe loosungite all võimule tõusnud ei suudaks rahvusvahelisi lepinguid tagasi pöörata isegi siis, kui rahvas seda referendumil nõuaks.

Paradoksaalselt nõuab just Euroopa väärtusruum seda, et me sellesse sobimatu surmanuhtluse kohta oma arvamuse kujundaksime. Nii nagu iga seadus, muutub ka riikliku mõrva keelustamine demokraatlikus riigis tõeliselt legitiimseks alles siis, kui ühiskond seda mõistab ja toetab. Vastasel korral kannatab usaldus ja austus riigikorra vastu.

Surmanuhtluse pooldajate ja vastaste põhiargumendid ei ole aastakümnetega muutunud. Eelmisel sajandil riikliku mõrvamise kaotamist nõudnud arvamusavaldustest võiksin minna veelgi kaugemale ja laduda oma seisukoha müüri Prantsuse revolutsiooni ühe juhi Maximilien François Marie Isidore Robespierre’i 1791. aasta 22. juunil põhiseadusassambleel peetud kõne «Surmanuhtlusest» tellistest.

«Kuulake õiguse ja mõistuse häält,» palus Robespierre kaasvõitlejatelt. «See ütleb, et inimlikud otsused ei ole iialgi nii vettpidavad, et see annaks õigustuse inimühiskonnale, kellel on kalduvus teha teise inimese surmasaatmisel vigu. Isegi kui suudaksime ette kujutada täiuslikku õiguslikku korda, isegi kui leitaks kõige ausamad ja valgustatumad kohtunikud, peaks ikkagi leiduma ruumi nii vigadele kui ettevaatusele.»

DNA ja teiste uute meetodite kasutuselevõtmine ning tegelike mõrvarite ülestunnistused on Ameerika Ühendriikides sundinud muutma üle saja surmanuhtluse määramise, kümmekonnal juhul liiga hilja. «Kui puid raiutakse, siis laastud lendavad,» arvas selle kohta väitluspartner pärast eelmisel nädalal toimunud teledebatti. Pigem olgu kümme kurjategijat vabaduses kui ühe süütu surm, arvan mina.

Ebademokraatlikelt režiimidelt ei tasu õiglast kohtupidamist nõuda, kuid ka läänemaailmas ei ole me täiesti kaitstud kafkalikust kohtuprotsessist. Süütult trellide taga istutud aastaid rahaga tagasi ei osta, kuid hukatule ega tema omastele pole võimalik midagi kompenseerida.

Just raha, ja mitte piibli kümme käsku, muutub tarbimisühiskonna sotsiaalvõrgustike debattides oluliseks argumendiks ka selle teema puhul. «Surmanuhtlus õhendab riiki – vähem valvureid ja kaplaneid, seega on hukkamine hea,» kirjutas Sven Kivisildnik näoraamatus Marek Strandbergi seinale. «Mõelge majandusliselt,» kutsub Jüri Pino üles Aimar Altosaare seinal, «on Breivik, on probleem ja kulud, ei ole Breivikut... puhas sääst ja saab Kreeka valitsust välja osta!»

Õigusriik ja demokraatia ning inimõiguste kaitsmine ongi kallis, seda selle sõna mõlemas mõttes. Selline riigikord peaks olema meile nii kallis, et me poleks nõus sellele hinnalipikut juurde kleepima. Nii nagu me peame üleval oma sotsiaalsüsteemi, poliitikuid, ametnikke, teatreid, peame me maksma ka pättide ja mõrtsukate eest.

Need on ikkagi meie mõrtsukad, kes ei ole sündinud ja üles kasvanud kuu peal, kuhu võiks neid siis sobival hetkel tagasi saata. Pole olemas mõrtsuka geeni, seega kurjategijaks ei sünnita, vaid kasvatakse. Vastutus nende eest on laiemalt kogu ühiskonnal.

Paljud pedofiilid on ise lapsena olnud ohvrid, mõrtsukad saanud koolis ja kodus peksa. Ei, mõrvari ega pilastaja kuriteod ei vääri mingit õigustust, kuid riik/rahvas peaks küsima, kuidas selliselt värdjalikult moondunud rootsud ilusate lillede vahel kasvavad ning kuidas neid juba eos õigele teele suunata.

Teaduslikult pole suudetud tõestada, et surmanuhtlus aitab kaasa kuritegevuse vähendamisele. Ka faktid räägivad teist keelt. USA osariikides, kus surmanuhtlus on siiani lubatud, toimub rohkem mõrvasid kui neis, kus see on keelatud. «Mõte mõrvast ei olegi enam nii hirmus, kui seadus ise annab eeskuju ja teeb selle avalikkusele nähtavaks,» ütles Robespierre prohvetlikult. «Kuritegu ei olegi enam nii õudne, kui seda karistatakse teise kuriteoga.»

See on hea vastulause ka neile, kes otsivad inimelu väärtust. Nad väidavad, et elul ja inimsusel on väärtus vaid siis, kui kuskil on piir, mille ületades inimene kaotab neile õiguse. Mina väidan, et suudame olla mõrtsukatest inimlikumad vaid siis, kui ei lange nende tasemele. Kuidas me suudaksimegi väärtustada inimelu kõrgelt, kui võim saab selle üle otsustada?

Väärtusi õpetavad meile pere(-) ja ühiskond. Selle käsi, kes kodus peksa saab, tõuseb kaasõpilase vastu kergemini.

Ka täna õhtul, siinsamas Eestis nüpeldavad alkohoolikutest vanemad üksteist ja oma lapsi; perverdist isa kustutab lastetoas tule ja sulgeb ukse seestpoolt enda järel; kunagi ihast, aga nüüd juba harjumusest topib pätipoiss põue üllatusmuna ja limpsi. Kümne-kahekümne aasta pärast needsamad lapsed tapavad, vägistavad ja varastavad.

Statistika näitab, et suur osa vanglamüüride vahele jõudnutest leiab pärast vabanemist tee sinna tagasi. Seega on ainus võimalus kuritegevust vähendada teha kõik selleks, et kuritegelikku teed üldse ei valitaks. Praegu investeeritud summad laste huvitegevusele, sotsiaalse heaolu tagamisele, täiendusõppele ja tugiperedele hoiavad tulevikus kokku nii meie turvalisuse tagamise kui ka vanglakulude pealt.

Surmanuhtluse kehtestamise asemel nõuan mina riigilt rohkem raha sotsiaalsfääri ning iseendalt ja kaaskodanikelt rohkem julgust sekkuda, kui näeme lähikonnas või kodukohas tulevaste kurjategijate kasvulava.
Võikad kuriteod tekitavad viha ja hirmu, lihtsat lahendust otsitakse karmimates karistustes. Mõrtsuka hukkamine ei too ohvrit tagasi, seega ei loo see õiglust, vaid rahuldatakse kättemaksuiha. Põhimõttega «elu elu vastu» justkui võrdsustatakse mõrvar ja süütu ohver. Ainus võimalus olla parem inimene on mitte laskuda mõrvari tasemele ning mitte nõuda hukkamist ka oma riigilt.

Kaasvõitlejad ei kuulanud õiguse ja mõistuse häält ning paljud neist said paari aasta pärast giljotineeritud Robespierre’i enda käsul. 1794. aastal lahutati Prantsuse revolutsiooni ühe juhi pea tema kehast. Kindlasti kahetses ta seda, et tema seisukohti surmanuhtluse keelustamise osas ei olnud teised ega ka ta ise praktikas kuulda võtnud.
_________________________________

Artikkel ilmus 9. aprillil ajalehes Postimees: Silver Meikar: «riikliku tapmisega» teeme kuklalasu väärtustele, mille nimel tasub üldse elada

Robespierre kõne ingliskeelse tõlke leidsin siit, kaks minu jaoks olulist lõiku tõlkis ilusasse eesti keelde Krista Mits:

ING: Listen to the voice of justice and reason. It cries out to you that human judgements are never certain enough to justify a society of men subject to error dealing death to another man. Even if you could imagine the most perfect judicial order, even if you had found the most upright and enlightened judges, there would still remain some room for error or caution.
EST: Kuulake õiguse ja mõistuse häält. See ütleb, et inimlikud otsused ei ole iialgi nii õiged (vettpidavad), et see annaks õigustuse inimühiskonnale, kellel on kalduvus teha teise inimese surmasaatmisel vigu. Isegi kui suudaksime ette kujutada täiuslikku õiguslikku korda, isegi kui leitaks kõige ausamad ja valgustatumad kohtunikud, peaks ikkagi leiduma ruumi nii vigadele kui ettevaatusele.

ING: Man is no longer for man so sacred an object: we have a less grand idea of his dignity when public authority puts his life at risk. The idea of murder inspires less fear when the law itself gives the example and the spectacle. The horror of crime is diminished when it is punished by another crime. Do not confuse the effectiveness of a penalty with the excess of severity: the one is absolutely opposed to the other. Everything seconds moderate laws; everything conspires against cruel laws.
EST: Inimene ei ole enam teisele inimesele püha: me ei hinda inimese väärikust nii kõrgelt, kui avalik võim saab tema elu üle otsustada. Mõte mõrvast ei olegi enam nii hirmus, kui seadus ise annab eeskuju ja teeb selle avalikkusele nähtavaks. Kuritegu ei olegi enam nii õudne, kui seda karistatakse teise kuriteoga. Ärge ajage segi tõhusat karistust ja üleliia karmi karistust: esimene on teise täielik vastand. Kõik on selle poolt, et seadused oleksid möödukad ja kõik töötab sellele vastu, et seadused oleksid julmad.

Vanemapension jõudis riigikokku

Idaraha laenajad — Mon, 09 Apr 2012 10:00:00 +0000

Vabariigi Valitsus andis täna riigikogu menetlusse vanemapensioni eelnõu, millega kehtestatakse laste kasvatamise eest ühele vanemale lisapension.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul on riigikogul plaanis vanemapensioni eelnõu juba sellel kevadel seadusena vastu võtta. „Vanemapensioni eesmärk on väärtustada laste kasvatamist ning kompenseerida laste kasvatamise tõttu tööturult eemal oldud aeg. Emapensionit hakkavad saama nii praegused kui ka tulevased lapsevanemad," ütles Margus Tsahnka.

Täiendava sissemakse või pensionilisa saamiseks tuleb vanemal esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus. Vanemad lepivad omavahel kokku, kumb neist soodustust kasutab. Pensionärid, kelle pensionistaaži hulka on juba praegu arvatud laste kasvatamise eest kaks pensioniõigusliku staaži aastat, ei pea uut avaldust esitama.

Seadus jõustub kahes etapis - 2013. aastal hakatakse maksma täiendava kogumispensioni makset ja kahe aastahinde suurust pensionilisa ning 2015. aastal hakatakse maksma täiendavat ühe aastahinde suurust pensionilisa.

Seaduse rakendamise kulud kaetakse riigieelarvest. II samba sissemaksete suurus 2013. aastal on 2,7 miljonit eurot. Pensionilisa maksmiseks kahe aastahinde ulatuses kulub 2013. aastal 0,1 miljonit eurot. Enne 2013. aastat sündinud laste kasvatamise eest makstava pensionilisa kulu on 2015. aastal 22,7 miljonit eurot.

Vaher: turvavarustuse mittekasutamisel peaks rakendama maksimumkaristusi

Idaraha laenajad — Mon, 09 Apr 2012 06:00:00 +0000

Politsei peab olema senisest nõudlikum ja üle vaatama oma sanktsioonisüsteemi, et näiteks turvavarustuse mittekasutamise ja muude oluliste rikkumiste puhul rakendataks maksimumkaristusi, leiab siseminister Ken-Marti Vaher.

Kuna tänavu on liikluses elu jätnud juba 27 inimest (4. aprilli seisuga), uuris Postimees siseminister Ken-Marti Vaheri käest, kas politsei liiklusjärelevalve mahtusid on plaanis suurendada, karistusi karmistada ja politseid linnapildis nähtavamaks muuta.

«Sellel aastal suurendame politseis liiklusjärelevalve mahtusid,» kinnitas Vaher. «Sealhulgas tehakse politsei- ja piirivalveameti tööprotsessides muudatusi, et suunata järelevalvesse rohkem ressursse.»

Näiteks on lähiajal plaanis alustada elektroonilisele välimenetlusele üleminekut, mis võimaldab vähendada väärteomenetlustele ja andmete sisestamisele kuluvat aega ning aastas kokku hoida üle 67 670 töötunni, et suunata see aeg liiklusjärelevalve efektiivsuse tõstmiseks.

Samuti kaasab Vaheri kinnitusel PPA järelevalvesse abipolitseinikke. Lisaks paigaldatakse tänavu Tallinna Kristiine ristmikule kaks foori-, kiirus- ja ühissõidukirajakaamerat ning Tallinna-Narva maanteele kümme automaatset kiiruskaamerat.

«Väga suurt tähelepanu tuleb pöörata turvavarustuse kasutamisele,» rääkis Vaher, lisades, et praegu ei kasuta inimesed jalgrattakiivreid ja helkureid piisavalt, näiteks polnud mullu hukkunud 19 jalakäijast helkurit 16-l.

«PPA peab olema siin senisest nõudlikum ja üle vaatama oma sanktsioonisüsteemi, et näiteks turvavarustuse mittekasutamise, aga ka muude oluliste rikkumiste puhul rakendataks maksimumkaristusi,» lausus minister. «Arenguruumi siin jagub.»

Samas on tema hinnangul selge, et ainuüksi järelevalvest liiklusolukorra parandamiseks ei piisa.

«Uuringud näitavad, et politseipoolne järelevalve mõjutab liiklusohutust vaid 10-25 protsendi ulatuses,» selgitas Vaher. «Ülejäänud osas sõltub see sõiduki tehnilisest korrasolekust, liikluskeskkonnast ja liiklusreeglite järgimisest ning liikleja enda teadlikkusest ja oskustest.»

Seega on ministri väitel väga oluline, et liiklusohutusse panustaksid nii liiklejad ise, omavalitsused, maanteeamet kui politsei.

Vaher rääkis, et politsei nähtavus on üks liiklejaid distsiplineeriv meede, suurendades subjektiivse avastamise riski ja sundides inimesi õiguskuulekalt käituma. Ta lubas, et siseministeerium vaatab koos PPAga üle politsei sisemised tööprotsessid ja ressursid, et leida täiendavaid võimalusi politsei nähtavamaks muutmiseks.

«Oluline on olla nähtav eelkõige nendes kohtades, mis on analüüsipõhiselt ohtlikumad,» lasus Vaher. «Samas on probleemiks ka liiklejate endi nähtavus, sest 2011. aasta suurenenud hukkunute arv ja põhiline probleem liikluses oli just jalakäijate ja jalgratturitega.» Ka kergliiklejate turvavarustuse kasutamise ja nähtavuse suurendamine olevat sel aastal tõsine väljakutse.

Vaher rääkis, et joobes juhtimise, kiiruseületamise ja teiste liiklusrikkumiste eest ette nähtud karistusi on alles paari aasta eest karmistatud. 2008. aasta sügisel vastu võetud seadusemuudatused seadsid karistuse suuruse sõltuvusse alkoholijoobe raskusest ning muutsid 1,5-promillises või suuremas joobes juhtimise kuriteoks. Varem käivitus kriminaalmenetlus siis, kui juht jäi joobes sõiduga vahele teist korda.

Seadus karmistas kordades karistusi ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest ja lisas väärtegude eest kohaldatavate põhikaristuste hulka juhtimisõiguse äravõtmise, mida varem määrati üksnes lisakaristusena, tõi minister näiteks.

Näiteks kiiruseületamisel kuni 20 km/h suurenes karistus 10-lt 30 ühiku ja kiiruseületamisel 21-40 km/h 50-lt 100 ühiku suuruse trahvini. Lisaks võib viimasel juhul karistada juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

«Kiiruseületamisel üle 40 km/h, mille eest võis varem karistada kuni 200 ühiku suuruse trahvi või arestiga, võib praegu oodata ka juhtimisõiguse äravõtmine kuni ühe aastani,» lisas Vaher. «Eraldi väärteokoosseisuna sätestas seadus turvavöö kasutamise nõude rikkumise, mille eest saab karistada kuni 50 ühiku suuruse ning sellise teo korduval toimepanekul kuni 100 ühiku suuruse trahviga.»

Samuti täpsustas seadus vastutust muude liiklusrikkumiste eest, mis on statistika kohaselt sagedased raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste põhjused.

«Niisiis võimaldab seadus määrata liiklussüütegude eest trahvi, jätta rikkuja põhi- või lisakaristusena ilma juhtimisõigusest ning päris kuritegelike rikkumiste juures kohaldada aresti, näiteks sariroolijoodikutelt on aga võimalik ka sõiduk konfiskeerida,» lisas Vaher.

«Samuti näeb karistusõigus selle aasta algusest ette võimaluse määrata asenduskaristusena üldkasulikku tööd lisaks kriminaalasjadele ka väärteomenetluses,» seletas ta. «Paljudes riikides on üldkasuliku töö rakendamine alternatiivkaristusena väga levinud ning kõige rohkem kohaldatakse üldkasulikku tööd liiklusalaste ja varavastaste süütegude puhul.»

Allikas: Postimees

Kodu uurimine – miks ja kuidas?

Idaraha laenajad — Thu, 05 Apr 2012 20:57:00 +0000

Miks ja kuidas alustada oma kodu ajaloo uurimisega - vaatame Tallinna ja Kalamaja näitel, lugu ise ilmus ajalehes Kalamajakas nr 4.

Ajalugu majaraamatust. Ühe ja sama maja elanikud 1941. aastal...

... ja 1946, möödunud on vaid paar aastat.
Majaraamatu väljavõtted Tallinna Linnaarhiivist.

Kodu-uurimisega seonduvad enamikele lugejatest tõenäoliselt kooliaegsed ajalooõpetajate poolt juhendatud huviringid, mis käisid lähemalt vaatamas kohalikke monumente ja kirikutorne. Kes on tellinud oma majale ajaloolise õiendi, on tõenäoliselt spetsialisti poolt valmis kirjutatud tööd lugenud suure huviga. Kes teine peaks siis veel maja ajaloo vastu huvi tundma, kui mitte selle maja elanikud?

Tegelikult on kodu-uurimine – sõna otseses mõttes – jõukohane igale inimesele, kellel on veidi vaba aega, näpuotsatäis huvi ning tsipakene allikakriitilist meelt. Olgu majal vanust mõned, mõnikümmend või mõnisada aastat – oma ajalugu on olemas igal hoonel. Olgu tegu suure kortermaja või väikese hoovimajaga – huvitav on ikka. Töö tasuks on majaelanike ja ehk naabritegi jaoks rikkam maja – rikkam ajaloo poolest, rikkam lugude poolest ja edasisi remonte tehes on samuti kogutud materjalidest kasu.

Millest alustada?

Ainuõiget teed kodu-uurimiseks pole olemas, kõik sõltub paljudest asjaoludest. Lihtsama ja süstemaatilisema töö huvides võiks alguses:

Üles kirjutada, millisel kinnistul hoone asub, mis on selle kinnistu ajalugu ja millised on varasemad kinnistu numbrid, suurused, liitumised-jagunemised.
Panna kirja kõik, mis teile juba teada on – näiteks majja kolimise aeg või vanemate (vanavanemate jne) majaehituslugu.
Korjata kokku olemasolevad fotod hoonest, korterist, õuest, remondimelust jms. Tavaliselt pildistatakse inimesi ja hoone või korter jääb pildile vaid juhuslikult. Maja ajaloo tulevastele lehekülgedele sobivad ka pildid näiteks möödunud sajandi kuuekümnendate aastate uuest koerakuudist, mille ees uhkelt poseerimas vaarisa (see, et kuudist paistab vaid nurgake, polegi suurem õnnetus).

Seejärel – ehitusarhiivi!

Kui hoone ajalugu kirjutama hakata, siis kõige esimesena tuleks ametlikest allikatest ära kasutada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti linnaplaneerimise ja ehituse arhiiv. Arhiiv asub Vabaduse väljak 7 keldrikorrusel (sisse minna Vabaduse väljaku poolsest uksest, edasi juhendab infolaua administraator). Osa materjalidest, nagu näiteks värskemad planeeringud, on nähtavad ka veebi kaudu aadressil tpr.tallinn.ee .

Arhiiv on külastajatele avatud esmaspäeval kell 14.00–18.00 ja neljapäeval kell 9.00–12.00. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Soovitatav on mitte jätta külastust avamisaja viimastele minutitele, sest uuritavat võib olla õnnelikult palju.

Enne arhiivi külastamist tuleks täita soovikohane avaldus ja kas saata see meilitsi või teha seda kohapeal infolauas. Avalduses tuleb märkida, mida näha soovitakse – soovitan vaadata uuritava maja kohta absoluutselt kõike, mis vähegi arhiivis olemas on. Lisaks oma krundile tasub tutvuda ka naaberkinnistute materjalidega, näiteks meie leidsime väärtuslikku uut materjali naaberkinnistu 1987. aasta haljastusplaanist!

Jälgida tuleb sedagi, et vahepeal võib olla muutunud aadress, kinnistu võib olla jagatud või liidetud jms – sellisel juhul võib, ent ei tarvitse, materjal olla ka mitmes erinevas toimikus.

Üldiselt kehtib ehitusarhiiviski sama põhimõte, mis igal pool mujal arhiivideski: töötaja kompetents on kuldaväärt ja igal juhul soovitan oma huvi tutvustada ja arutada, kust võiks veel infot leida.

Sobivatest materjalidest tasub lasta koopiad koju kaasa teha (tasuline teenus). Koopiad saab kätte järgmisel külastuskorral. Kõik vanad majaplaanid, ümberehitusjoonised, krundiplaanid ja nende seletuskirjad – need on hindamatu allikas maja ajaloo uurimisel ja kirjeldamisel.

Allikakriitiline meel kehtib siingi. Kõike nähtut-loetut ei maksa puhta kullana võtta. Näiteks on osadel nõukogudeaegsetel plaanidel puudu arhitekti nimi – sest vahepeal polnud kombeks seda juurde märkidagi. Vanematel projektidel on arhitektiks märgitud näiteks linnaarhitekt (näiteks Knüppfer Kalamajas), aga tegelikkuses viseeris linnaarhitekt lihtsalt kellegi teise projekti, olemata tegelikult ise arhitektiks. Paljudel juhtudel erineb arhiivijoonis tegelikust hoonest – no ehitati lihtsalt veidi teisiti, mis teha!

Kui arhitektuursed projektid on korralikult olemas, siis tasub nimede osa ja ka vajalik taust üle kontrollida näiteks Arhitektuurimuuseumi spetsialistide abiga.

Linnaplaneerimise Ameti arhiivis (Vabaduse väljak 7) säilitatakse järgmisi materjale:

linna plaanid
endiste kinnistute kaardid
linna geoloogilised kaardid
linna põhivõrgu materjalid
geodeetilised uurimistööd
planeeringute lähteülesanded
üld-ja detailplaneeringud
maadokumendid
projekteerimistingimused
ehitiste, rajatiste, tehnovõrkude projektid (ehitusload)
teostusjoonised
kasutusload (vastuvõtu aktid)

Mälestuste kuldsed hetked...

Majaga kursis olevate inimeste mälestusi kutsutakse suulisteks allikateks. Need on väga väärtuslikud, sest erinevalt arhiivist, kus talletatut saab uurida ka mitmekümne aasta pärast, on suulistel allikatel kalduvus ühel hetkel ühel või teisel moel silmapiirilt kaduda. Koostage nimekiri inimestest, kes võiksid osata midagi rääkida, ja küsige nende meenutusi. Võimalusel paluge ka näha vanu fotosid ja võimalust nendest endale koopia teha. Igale fotole märkige juurde – kui vähegi võimalik – pildi tegemise aeg, sellel kujutatud inimeste nimed, sündmuse kirjeldus ja foto autor.

Jutustused kirjutage üles, aga kasutada saab neid mööndusega: tegemist on tõenäoliselt kõige värvikamate infokildudega, samas peab mälestuste osa üle kontrollima muude allikate abil.

Näiteks rääkis meie naaber Jury Samoylov, vene erusõjaväelasest radist ja ohvitser, kuidas hoovimaja keldri seinas asuv auk tehtud sinna ajal, mil Talvesõja ajal seati keldrisse sisse radistijaam, millest juhiti Soome pommitamist. Auk tehtud keldri seina kaablite jaoks. Kuna eruohvitser Jura kolis majja elama tükk aega pärast Talvesõda, siis tugines tema info vanemate vene radistide ütlustele...no mine võta kinni! Huvitav on kindlasti märkida, et selline legend on ringelnud, ja liita see teiste legendide sekka, mis samuti Talvesõjast ja Soome pommitamisest räägivad, ja neid legende pole mitte vähe. Palju toredamad on ühe hobiajaloolase mälestused selle kohta, kuidas Vana-Kalamaja 42 asunud Tallinna esimene sõõrikukohvik, mis oma magusat lõhna varahommikuti üle tänava laotas. Kindlaid tõendeid selle kohta, et see nii ka oli, pole kahjuks tänaseni õnnestunud leida – ent välistatud pole seegi.

Eks sõjaväelasi liikus siin kandis tihedalt, ja räägitakse ka Vana-Kalamaja 46 tänavamaja kohta, et Saksa ajal olnud seal sõjaväelaste staap, Vene ajal Teise maailmasõja päevil jällegi lühemat aega pordumaja.

Eriti põnevad on muidugi Vana-Kalamaja 46 mälestused sõjaeelsest ajast. Nimelt ei olla saanud vene kaupmees Ivan Ivanovitš Lavrjonovi lapsed omavahel kokkuleppele, kuidas surnud isa pärandit jagada, ja müüsid kinnistu hoopiski kurikuulsatele vendadele Kainidele Viinistust. Kainid ei kasutanud hoonet mitte enda elumajana (selleks olid neil hiljem Nõmmel uhked villad), vaid tegid hoone seest puhtaks. Esimesel korrusel olnud suur koosolekute laud, mille taga äriplaane peeti ja teisel korrusel said meremehed ööbida. Äri oli aga ei midagi muud kui salapiirituse vedamine Soome, ning mere- ja sadamalähedane “staap” teenindas tervet väikest laevastikku. Need lood on juba kõik dokumentide ja muude mälestuste abil tõestatavad, et salapiirituse vedajate kants siin tõesti oli, hiljem jätkas laevaühisus ilmselt ka muude vedudega, kuni hooned nõukogude okupatsioonivõimude poolt natsionaliseeriti.

Üksjagu vanemaid mälestusi võib leida ka juba kirja pandud mälestustest, nii mälestusteraamatutest (näiteks kirjeldab elu Suur-Patarei tänaval, aga ka Patarei vanglas Jaan Kross oma “Kallites kaasteelistes”) kui ka Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi varasalvedest (www.kirmus.ee).

Leiukohti leidub

Maja sisemuse või välimuse, siin elanud elanike või toimunud sündmuste kohta leiab infot veel mitmelt poolt. Üldise tausta saab ajaloo- ja koduloolistest raamatutest. Kindlasti tasub külastada Tallinna Linnamuuseumi aadressil Vene tn 17, mis pealegi tähistab tänavu oma 75. juubelisünnipäeva! Linnamuuseumi harumuuseumis, endises Raevanglas (Raekoja tänav 4/6) asuvas Fotomuuseumis on samuti palju vanemaid linnavaateid. Kalamaja on kujutatud näiteks Ajaloomuuseumis asuvatel vanadel linnavaadetel.

On ka traagilisi allikaid. Osade küüditatute või ka vangistatute ja hukatute nimede juures on aadress, kus ohver elas (vaata näiteks www.okupatsioon.ee). Näiteks on kolmandal juulil 1941 aadressil Vana-Kalamaja 46-4 vangistatud ja tribunali otsusega (02.05.1942) Krasnojarski kraisse saadetud Jüri Juhani poeg Hõimsalu, sündinud 1888 Kuusalu vallas. Ka see on täiendus hoone ajaloole.

Meie kaasaeg pakub uusi võimalusi. Proovida võib kõige lihtsamat guugeldamist. Facebook’is on Kalamaja kommuun, kus ilmnes näiteks Andres Lepp’a väga väärtuslik lähiajalooliste fotode kogu. Internet võimaldab leida uusi kontakte ja teha esmaülevaate (kaugeltki mitte täieliku) ka suurtest arhiividest: Tallinna Linnaarhiivist ja Riigiarhiivist (Kogukonnalehes Kalamajakas nr 4 järgnesid põhjalikumad tutvustused ja arhiivi kasutussoovitused mõlema arhiivi ekspertidelt).

Riigikogus moodustati merenduse toetusrühm

Idaraha laenajad — Thu, 05 Apr 2012 14:00:00 +0000

Riigikogus moodustati merenduse toetusrühm

Täna riigikogus moodustatud merenduse toetusrühma esimeheks valiti Annely Akkermann ning aseesimeheks Kalev Lillo.

IRL-i fraktsiooni liikme Annely Akkermanni sõnul on meremajanduse osakaal Eesti majanduses ligikaudu 5%, merendusega tihedalt seotud transiidi osakaaluks hinnatakse 5-10%. Eesti rahvamajanduse, eriti ekspordi, seisukohalt on tegemist kahtlemata olulise valdkonnaga," ütles Akkermann.

„Täna loodud merenduse toetusrühm koondab saadikuid mitmest riigikogu komisjonist ja loodetavasti aitab see kaasa merenduse küsimuste süsteemsemale käsitlemisele. Praegu on merendusega seotud probleemid jagunenud mitmete komisjonide vahel. Laevade kasvav arv merel toob kaasa suurema avariide ja reostuse ohu. Merel otsivad oma kohta tuulepargid ning kalavarud on drastiliselt vähenenud. Suurenev surve merele nõuab paremat planeerimist ja keskkonnakorraldust," lisas Akkernann.

Merenduse toetusrühma kuuluvad Annely Akkermann, Siim Kabrits, Kalev Kallo, Liisa-Ly Pakosta, Aivar Sõerd, Toomas Tõniste, Kalle Laanet, Urve Tiidus, Imre Sooäär, Jüri Jaanson, Tõnis Palts, Kalev Lillo, Väino Linde ja Jaanus Tamkivi.