Isamaa Reeturite Liit www.isamaaliit.com

"Osaliselt on nad üle võtnud meie e-valitsuse, kuid nende jaoks on huvipakkuv kõik - alates elektroonilisest haigusloost ja lõpetades näiteks e-maksuametiga," ütles Klaas.

"Kasahstan on meile väga tähtis partner ning Eesti huvides on intensiivsemad kahepoolsed suhted nii poliitika kui ka majanduse valdkonnas," lausus Klaas, kes rõhutas ka parlamentidevahelise seni kasina koostöö edasi arendamise vajadust.

"Koostöövõimalusi on palju. Kasahstani ettevõtjad ootavad oma turule Eesti toiduaineid, eriti suur huvi on Eesti juustu ja kalatoodete vastu. Põllumajandusvaldkonnast on Kasahstanis äratanud huvi meie tõuaretus, Kasahstan on huvitatud Eesti tõupullide ostmisest, praegu ostetakse neid Kanadast," märkis Klaas.

Kasahstani president on välja kuulutanud majanduse mitmekesistamise ja tööstuse arendamise programmi. Riik arendab lisaks energeetikale ka põllumajandust, ITK valdkonda, innovatsiooni, farmaatsiatööstust, ehitusvaldkonda. Kasahstan on maailma üks suuremaid teravilja eksportööre ja neil on huvi Tallinna Sadama kui võimaliku logistikavärava vastu. Logistika ja transiidi valdkonnaga seostub Kasahstani vajadus arendada oma meretankereid, nende soetamiseks on nad oma pilgud suunanud Eesti poole.

Eelmisel nädala toimunud töövisiidi käigus kohtus Klaas Kasahstani parlamendi, majandus- ja välisministeeriumi ning ettevõtlusorganisatsioonide juhtidega. 24. veebruaril osales majanduskomisjoni esimees Eesti aukonsuli Kasahstanis Bibigul Balpyk’i korraldatud Eesti Vabariigi 92. aastapäeva vastuvõtul ning esines seal kõnega.

7.-9. septembril 2009 külastas Kasahstani ametliku visiidiga peaminister Andrus Ansip. 2010. aastal on Kasahstan OSCE eesistuja riik.

Lisainformatsioon:

Urmas Klaas

Riigikogu majanduskomisjoni esimees
51 35 145

Teate koostas ja edastas:

Toomas Viks
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus
55 45 679

"Osaliselt on nad üle võtnud meie e-valitsuse, kuid nende jaoks on huvipakkuv kõik - alates elektroonilisest haigusloost ja lõpetades näiteks e-maksuametiga," ütles Klaas.

"Kasahstan on meile väga tähtis partner ning Eesti huvides on intensiivsemad kahepoolsed suhted nii poliitika kui ka majanduse valdkonnas," lausus Klaas, kes rõhutas ka parlamentidevahelise seni kasina koostöö edasi arendamise vajadust.

"Koostöövõimalusi on palju. Kasahstani ettevõtjad ootavad oma turule Eesti toiduaineid, eriti suur huvi on Eesti juustu ja kalatoodete vastu. Põllumajandusvaldkonnast on Kasahstanis äratanud huvi meie tõuaretus, Kasahstan on huvitatud Eesti tõupullide ostmisest, praegu ostetakse neid Kanadast," märkis Klaas.

Kasahstani president on välja kuulutanud majanduse mitmekesistamise ja tööstuse arendamise programmi. Riik arendab lisaks energeetikale ka põllumajandust, ITK valdkonda, innovatsiooni, farmaatsiatööstust, ehitusvaldkonda. Kasahstan on maailma üks suuremaid teravilja eksportööre ja neil on huvi Tallinna Sadama kui võimaliku logistikavärava vastu. Logistika ja transiidi valdkonnaga seostub Kasahstani vajadus arendada oma meretankereid, nende soetamiseks on nad oma pilgud suunanud Eesti poole.

Eelmisel nädala toimunud töövisiidi käigus kohtus Klaas Kasahstani parlamendi, majandus- ja välisministeeriumi ning ettevõtlusorganisatsioonide juhtidega. 24. veebruaril osales majanduskomisjoni esimees Eesti aukonsuli Kasahstanis Bibigul Balpyk’i korraldatud Eesti Vabariigi 92. aastapäeva vastuvõtul ning esines seal kõnega.

7.-9. septembril 2009 külastas Kasahstani ametliku visiidiga peaminister Andrus Ansip. 2010. aastal on Kasahstan OSCE eesistuja riik.

Lisainformatsioon:

Urmas Klaas

Riigikogu majanduskomisjoni esimees
51 35 145

Teate koostas ja edastas:

Toomas Viks
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus
55 45 679

Asudes 2004. aastal Põlva maavanema ametisse püstitasin enda ette ülesande, et Põlvamaal tuleb senisest enam tähelepanu pöörata teedele. Võrreldes naabritega olime päris vaeslapse staatusesse kukkunud ning kruusateede suure osakaalu tõttu olime terves vabariigis n.ö punaseks laternaks. Kevadel ja sügisel kohati raskelt läbitavad ning suvel tuskatekitavalt tolmavad kruusateed on ikka veel Põlvamaa seisukohalt üks suuremaid probleeme, kui räägime teedest. Otse loomulikult aga vajavad remonti ning uuendamist ka asfaltkattega teed. Mõtleme näiteks Mooste-Leevaku vahelisele maanteelõigule või Põlva-Räpina teele. Et üha enam tähtsustame terveid eluviise ja sealhulgas liikumist ning samuti turismi kui majandusharu, siis on lisaks tavapärastele teedele väga tähtsad ka suurte ja tiheda liiklusega teede kõrval kergliiklusteede (jalakäijatele, jalgratturitele, rulluisutajatele) rajamine. Need teed on väga tähtsad ka liiklusohutuse seisukohalt.

Mul on hea meel, et viimastel aastatel oleme teedega seonduvalt pikka sammu edasi astunud. Pean teede-ehitust üle Eesti väga tähtsaks arengumootoriks ja see temaatika on olnud ka minu juhitava Riigikogu komisjoni fookuses. Loomulikult kuuluvad minu kui Põlvamaalt valitud saadiku tähelepanu alla kodumaakonna ja Kagu-Eesti teed. Olen seda meie rahvale lubanud ning seda lubadust ka täidan.

Tahan sellega seoses rõhutada kahte asjaolu. Teede-ehitus on pikaajaline ja läbimõeldud tegevus ning on selge, et kõike korraga ei jõua. Oluline aga on, et liigume kindlalt eesmärkide suunas. Teiseks aga tuleb öelda, et see liikumine on seda kiirem ning tõhusam, kui kõik asjassepuutuvad jõud tublilt koostööd teevad. Selles osas tuleb Põlvamaad kiita, sest koostöö kohalike omavalitsuste, maanteeameti ning tee-ehitajate vahel on olnud hea.

2009. aastat võib Põlvamaal õigusega nimetada tee-ehituse aastaks. Valmis sai 15 kilomeetrit rekonstrueeritud Räpinat läbiv Tartu-Värska riigimaantee Leevaku-Võõpsu lõik. Kohalikule rahvale aga on sama oluline, et tolmuvaba katte alla viidi 36 kilomeetrit teesid Räpina, Mikitamäe ja Veriora vallas. Mainin meenutuseks vaid mõnda, sest nimekiri on pikk: Leevaku-Rahumäe, Räpina-Linte-Meeksi, Meelva tee, Võõpsu-Beresje ja Võõpsu-Lüübnitsa-Audjasaare tee, Vilustest Veriora mõisasse viiv tee.

Vaadates tagasi möödunud aastale on liiklusohutuse seisukohalt hea meel, et Räpina vallas valmis Jaamaküla-Võõpsu lõigul maakonna pikim kergliiklustee, samuti kergliiklustee Veriora ja Viluste vahel. Mõlemal teel käib täna vilgas liiklemine ning viimane tee oli liiklemise ohutuse mõttes suisa hädavajalik Vilustesse kooli käivatele lastele.

Kaua oli probleemiks ohtlik valgustamata ristmik Savernas. Paari aasta eest sai kõvakatte Saverna-Pilkuse tee. Pöörang Tartu-Võru maanteelt sellele oli kui pöörang pimedusse, lisaks liigub sel ristmikul palju rahvast ka seetõttu, et inimesed käivad Saverna suurtest majadest üle selle sama tiheda liiklusega tee kauplusse. Vahetult enne aastavahetust aga lõid sel ristmikul tuled helendama, sest liiklusohutuse programmi abiga on seal nüüdsest tänavavalgustid ja probleemne ristmik pole liiklejatele loodetavasti enam nii ohtlik.

Nüüd pilk tulevikku. Alanud aasta suurimaks teeprojektiks Põlvamaal on Põlva-Himmaste teelõik alates Selvehalli ristmikust. Nõnda alustame probleemse Põlvast Räpinasse ja ka Moostesse viiva tee remondiga. Sellega seoses tekib võimalus viia kõva ja tolmuvaba katte alla 20 kilomeetrit kruusateesid. Suurelt teelt freesitav asfaltkate on uute tehnoloogiate abil võimalik rakendada seniste kruusateede katmisele, mis jäävad remonditava teelõigu lähedusse.
Pikim kõvakatte saav teelõik on Põlva-Vanaküla tee, ligi nelja kilomeetrine tee ühendab Vanaküla Põlva linnaga, sellega kaasnevalt saab ka Holvandi tolmuvaba ühenduse Põlvaga.

Kohalik rahvas on korduvalt tõstatanud Vastse-Kuuste ja Ahja vahelisele teele tolmuvaba katte ehitamise. Käesoleval aastal teeb maanteeamet algust selle teega 3,5 kilomeetri ulatuses nii, et Padari külale tagatakse ligipääs Vastse-Kuustele mööda tolmuvaba kattega teed. Enne katte ehitamist on vajalik ehitada veel täiendav purustatud kruusast aluskiht.
Suure liiklusintensiivsusega on Kärsa ja Eoste vaheline tee. Käesoleval aastal saab tolmuvaba katte Akste küla kattega teedevõrguga ühendav 1,6 kilomeetrine teelõik. Kavas on Kiuma külale tolmuvaba ühenduse loomine Põlvaga (Kähri-Kiuma lõik), kattega teedevõrguga saab ühenduse ka Metste küla. Väiksemaid teelõike on teisigi.

2012. aasta toob ilmselt häid sõnumeid Võru-Räpina suunal liiklejatele, sest kavas on tõsine remont alates Põlva maakonna piirist läbi Leevi Veriora suunal 9,4 kilomeetri ulatuses. 2013. aastal jätkub praeguste plaanide järgi Tartu-Räpina maantee remont Mooste-Leevaku üsna õnnetus seisus oleval 11- kilomeetrisel lõigul.

Palju muret valmistas eelmisel aastal seoses Koidula raudteepiirijaama ehitusest tulenevalt teede lõhkumine. Osaliselt on lõhutu juba taastatud, kuid ühiselt peame jälgima, et kõik saaks korda, nagu arendaja ja maanteeamet on lubanud.
Paranenud tee-olud toovad paljudele kaasa kihutamissoovi. Tahan soovida meile kõigile üksteisest hoolivat liiklemist: kõiki meid oodatakse koju!

Ilmunud ajalehes Koit 12.01.2010

Asudes 2004. aastal Põlva maavanema ametisse püstitasin enda ette ülesande, et Põlvamaal tuleb senisest enam tähelepanu pöörata teedele. Võrreldes naabritega olime päris vaeslapse staatusesse kukkunud ning kruusateede suure osakaalu tõttu olime terves vabariigis n.ö punaseks laternaks. Kevadel ja sügisel kohati raskelt läbitavad ning suvel tuskatekitavalt tolmavad kruusateed on ikka veel Põlvamaa seisukohalt üks suuremaid probleeme, kui räägime teedest. Otse loomulikult aga vajavad remonti ning uuendamist ka asfaltkattega teed. Mõtleme näiteks Mooste-Leevaku vahelisele maanteelõigule või Põlva-Räpina teele. Et üha enam tähtsustame terveid eluviise ja sealhulgas liikumist ning samuti turismi kui majandusharu, siis on lisaks tavapärastele teedele väga tähtsad ka suurte ja tiheda liiklusega teede kõrval kergliiklusteede (jalakäijatele, jalgratturitele, rulluisutajatele) rajamine. Need teed on väga tähtsad ka liiklusohutuse seisukohalt.

Mul on hea meel, et viimastel aastatel oleme teedega seonduvalt pikka sammu edasi astunud. Pean teede-ehitust üle Eesti väga tähtsaks arengumootoriks ja see temaatika on olnud ka minu juhitava Riigikogu komisjoni fookuses. Loomulikult kuuluvad minu kui Põlvamaalt valitud saadiku tähelepanu alla kodumaakonna ja Kagu-Eesti teed. Olen seda meie rahvale lubanud ning seda lubadust ka täidan.

Tahan sellega seoses rõhutada kahte asjaolu. Teede-ehitus on pikaajaline ja läbimõeldud tegevus ning on selge, et kõike korraga ei jõua. Oluline aga on, et liigume kindlalt eesmärkide suunas. Teiseks aga tuleb öelda, et see liikumine on seda kiirem ning tõhusam, kui kõik asjassepuutuvad jõud tublilt koostööd teevad. Selles osas tuleb Põlvamaad kiita, sest koostöö kohalike omavalitsuste, maanteeameti ning tee-ehitajate vahel on olnud hea.

2009. aastat võib Põlvamaal õigusega nimetada tee-ehituse aastaks. Valmis sai 15 kilomeetrit rekonstrueeritud Räpinat läbiv Tartu-Värska riigimaantee Leevaku-Võõpsu lõik. Kohalikule rahvale aga on sama oluline, et tolmuvaba katte alla viidi 36 kilomeetrit teesid Räpina, Mikitamäe ja Veriora vallas. Mainin meenutuseks vaid mõnda, sest nimekiri on pikk: Leevaku-Rahumäe, Räpina-Linte-Meeksi, Meelva tee, Võõpsu-Beresje ja Võõpsu-Lüübnitsa-Audjasaare tee, Vilustest Veriora mõisasse viiv tee.

Vaadates tagasi möödunud aastale on liiklusohutuse seisukohalt hea meel, et Räpina vallas valmis Jaamaküla-Võõpsu lõigul maakonna pikim kergliiklustee, samuti kergliiklustee Veriora ja Viluste vahel. Mõlemal teel käib täna vilgas liiklemine ning viimane tee oli liiklemise ohutuse mõttes suisa hädavajalik Vilustesse kooli käivatele lastele.

Kaua oli probleemiks ohtlik valgustamata ristmik Savernas. Paari aasta eest sai kõvakatte Saverna-Pilkuse tee. Pöörang Tartu-Võru maanteelt sellele oli kui pöörang pimedusse, lisaks liigub sel ristmikul palju rahvast ka seetõttu, et inimesed käivad Saverna suurtest majadest üle selle sama tiheda liiklusega tee kauplusse. Vahetult enne aastavahetust aga lõid sel ristmikul tuled helendama, sest liiklusohutuse programmi abiga on seal nüüdsest tänavavalgustid ja probleemne ristmik pole liiklejatele loodetavasti enam nii ohtlik.

Nüüd pilk tulevikku. Alanud aasta suurimaks teeprojektiks Põlvamaal on Põlva-Himmaste teelõik alates Selvehalli ristmikust. Nõnda alustame probleemse Põlvast Räpinasse ja ka Moostesse viiva tee remondiga. Sellega seoses tekib võimalus viia kõva ja tolmuvaba katte alla 20 kilomeetrit kruusateesid. Suurelt teelt freesitav asfaltkate on uute tehnoloogiate abil võimalik rakendada seniste kruusateede katmisele, mis jäävad remonditava teelõigu lähedusse.
Pikim kõvakatte saav teelõik on Põlva-Vanaküla tee, ligi nelja kilomeetrine tee ühendab Vanaküla Põlva linnaga, sellega kaasnevalt saab ka Holvandi tolmuvaba ühenduse Põlvaga.

Kohalik rahvas on korduvalt tõstatanud Vastse-Kuuste ja Ahja vahelisele teele tolmuvaba katte ehitamise. Käesoleval aastal teeb maanteeamet algust selle teega 3,5 kilomeetri ulatuses nii, et Padari külale tagatakse ligipääs Vastse-Kuustele mööda tolmuvaba kattega teed. Enne katte ehitamist on vajalik ehitada veel täiendav purustatud kruusast aluskiht.
Suure liiklusintensiivsusega on Kärsa ja Eoste vaheline tee. Käesoleval aastal saab tolmuvaba katte Akste küla kattega teedevõrguga ühendav 1,6 kilomeetrine teelõik. Kavas on Kiuma külale tolmuvaba ühenduse loomine Põlvaga (Kähri-Kiuma lõik), kattega teedevõrguga saab ühenduse ka Metste küla. Väiksemaid teelõike on teisigi.

2012. aasta toob ilmselt häid sõnumeid Võru-Räpina suunal liiklejatele, sest kavas on tõsine remont alates Põlva maakonna piirist läbi Leevi Veriora suunal 9,4 kilomeetri ulatuses. 2013. aastal jätkub praeguste plaanide järgi Tartu-Räpina maantee remont Mooste-Leevaku üsna õnnetus seisus oleval 11- kilomeetrisel lõigul.

Palju muret valmistas eelmisel aastal seoses Koidula raudteepiirijaama ehitusest tulenevalt teede lõhkumine. Osaliselt on lõhutu juba taastatud, kuid ühiselt peame jälgima, et kõik saaks korda, nagu arendaja ja maanteeamet on lubanud.
Paranenud tee-olud toovad paljudele kaasa kihutamissoovi. Tahan soovida meile kõigile üksteisest hoolivat liiklemist: kõiki meid oodatakse koju!

Ilmunud ajalehes Koit 12.01.2010

Urmas Klaas kohtus kahepäevase Pihkva oblasti külaskäigu raames Pihkva oblasti majandusarengu ja piiriülese koostöö projektide eest vastutava asekuberneri Gennadi Bezlobenko ning Vene välisministeeriumi Pihkva esinduse juhi Vjatsheslav Nikolajeviga.

Bezlobenko kinnitas Pihkva oblasti juhtkonna huvi ja toetust koostööprojektide läbiviimiseks Eesti ja Venemaa piiriäärsete regioonide vahel.

Klaasi sõnul avab piiriülese koostöö programmide rahastamislepingute allkirjastamine Venemaaga EL-Venemaa tippkohtumisel 18. novembril Stockholmis Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostöö programmi, mis kujutab endast üht olulisemat finantsinstrumenti Eesti idapiiri äärsete regioonide ning Loode-Venemaa regioonide arengu kiirendamiseks.

Klaas ja Bezlobenko tõdesid kohtumisel, et programmist tuge saav piiriülene koostöö võimaldab tõsta mõlemal pool piiri elava rahva elukvaliteeti. Nii on piiriäärsete regioonide vahel ettevalmistamisel koostööprojektid veemajanduse- ja kanalisatsiooni valdkonnas, teedeehituses, turismi vallas, ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamiseks.

Klaas pidas oluliseks Pihkva oblasti valmisolekut koostööks ning rõhutas, et näiteks keskkonnaprobleemid ei tunne riigipiire ja piiriveekogude keskkonna seisundit saab oluliselt parandada just veemajanduse ja kanalisatsiooniprojektide kaudu. Konkreetseid koostööprojekte arutas Klaas kohtumistel Petseris.

Programmist saavad toetust küsida ka väikese ning keskmise suurusega ettevõtted, mistõttu pidasid Klaas ja Bezlobenko vajalikeks ka ettevõtjate vahelist suhtlemist.

Eesti-Läti-Venemaa programmi kogueelarve on 73,08 miljonit eurot. Peagi kuulutatakse programmi raames välja esimene pakkumiskutse ja seejärel saab osalevate riikide abikõlblikes piirkondades alustada ühistegevust.


Lisainfo:

Urmas Klaas
Riigikogu majanduskomisjoni esimees
urmas.klaas@riigikogu.ee
5135145



Teate koostas ja edastas:

Toomas Viks
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus
55 456 79