Arhiiv ‘Taavi Veskimägi blogi’ Teemas
Laenu ei tasu võtta enne valimistulemuste selgumist
15. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Taavi VeskimägiOlen juba pikka aega olnud mures Eesti krooni kursi pärast. Reformierakondlasest kolleeg Meelis Atonen on mind selle teema käsitlemise puhul „tontide nägemises” süüdistanud.” Viimati eilses Foorumis.
Täna on ka Reformierakonna esimees Ansip välja öelnud, et Savisaare palgalubadus võib viia krooni devalveerimiseni” Huvitav, mida Meelis nüüd arvab? Kas ka tema erakonna esimees „näeb tonte”?
Mina arvan jätkuvalt, et see oht on reaalne ja kasvab iga aastaga, mis me euro kasutuselevõttu valitsuse selge plaani puudumise tõttu edasi lükkame.
Mida tuleks aga teha selleks, et devalvatsioonioht oleks väiksem?
Savisaare poliitika kriitika on siin vägagi asjakohane ja tema valimisega kaasnevad ohud täiesti reaalsed.
Kuidas see areng välja näeks?
- Riigisektorist lähtuv palgasurve sunnib ettevõtjaid oma töötajate hoidmiseks maksma üha suuremaid palku ja tegema seda tootlikkust tõstvate investeeringute arvelt.
- Kasvavate kodumaiste tootmiskulude tõttu muutub konkurentsivõimelisemaks importkaup ning võimalused meie kaupu eksportida vähenevad. Seetõttu kasvab meie võlg välismaailma ees.
- Jätkuva kiire laenamise tõttu tõuseb raha hind ka ettevõtjatele, sest majanduse laenukoormus on kasvanud liiga kõrgeks. Seegi piirab tootlikkust tõstvaid investeeringuid.
- Tootlikkust ületavate palkade ja majanduse suure võlakoorma tõttu ei tule siia ka välisinvesteeringud.
Kuna meie välisvõlg ei ole Eesti kroonides, saab rahvusvaluuta devalveerimise vajadus tuleneda eelkõige sellest, et ekspordivõime kahaneb paindumatu palgaturu ja tootlikkust ületavate palkade tõttu. Siis võib tekkida vajadus „palgalõksust” pääsemiseks krooni devalveerida. Mina sellist lahendust ei toeta.
Mis on alternatiiv?
Mida kiiremini hakkame me betooni asemel investeerima tehnoloogiasse ja ajudesse, seda väiksem on oht. Sellepärast peab riik hakkama säästmist ja investeerimist tänasest oluliselt rohkem soosima. Olen nõus Veiko Maripuuga, kes kirjutab tänases Postimehes, et selleks tuleb kõigepealt hakata investeeringuid võrdselt kohtlema. Olen sellest ka ise kirjutanud – investeeritud säästud peaksid olema maksuvabad. Ja teiseks tuleb selliste juttude lõpetamiseks võimalikult kiiresti euro kasutusele võtta.
Või on muid lahendusi?
Igatahes, ei soovita ma enne valimistulemuste selgumist oma laenukoormust suurendada vaid pigem hakata mõtlema säästmisele ja investeerimisele, kui pere-eelarve seda vähegi lubab. Keegi seda meie eest tegema ei hakka.
Kuidas tuua rohkem noori õpetajaid koolidesse?
12. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Taavi VeskimägiTänases Äripäevas kirjutab Helo Meigas, sellest kui olulised on õpetajad ja kuidas Hansapank ja Heateo sihtasutus plaanivad andekaid noori kooli tuua.
Sümpaatne plaan.
IRL on omalt poolt pakkunud välja samuti kaks präänikut, mis selle plaaniga kenasti haakuvad.
Pakume, et koolis tööle asuv kõrgharidusega õpetaja võiks saada stardikapitaliks 200 tuhat krooni ja see summa kustuks näiteks kuue õpetajana töötatud aasta jooksul.
Lisaks on noorel inimesel vaja ka kindlustunnet palga osas. Oleme pakkunud, et õpetajate palgatõus võiks olla 15% aastas. Sellist tempot oleme valitsustes olles ka suutnud hoida.
Need on esimesed sammud.
Aga mida oleks veel vaja teha, et noori õpetajaid kooli rohkem tuleks?
Kas börsil toimuv kainestab Toompea poliitikuid?
8. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Taavi VeskimägiSeni pea püstloodis tõusnud Tallinna börsiindeksi (OMXT) 5,7 protsendilist langust, mida Äripäev ja Delfi on ajakirjanduslikult ülevoolavalt aastatuhande suurimaks kukkumiseks ristitud, tuleb Toompea poliitikutel kindlasti tõsiselt võtta, kuigi arvamusi tuleviku osas on erinevaid.
Pole uudis, et maailma börsid reageerivad poliitikute väljaütlemistele ja kehvadele poliitikatele üsna jõuliselt. Ka Eesti börsiettevõtete edu sõltub paljuski sellest, millist poliitikat Eestis aetakse. On ju nende peamiseks turuks enamasti just Eesti.
Kui mitte muud, siis kainet meelt peaks need sündmused meile tooma küll. Juba pikka aega on valitsuserakonnad kütnud müüti, et Eesti edulugu on midagi sellist, mis saab vaid jätkuda ja üha suurematel pööretel. Eks seegi on mõjutanud kodanike ootusi tulevikule ja ka aktsiahindadele.
Kahjuks hakkab aga tasapisi kohale jõudma, et istuva rohekollase koalitsiooni püüdlemine 15 aastaga 5 Euroopa jõukama hulka 2% tulumaksu alandades ja riigitöötajate palka tõstes, on poliitturul samasugused märgid nagu SMS-laen laenuturul. Kaugele nende ideedega ei purjeta ja pigem näitab nende populaarsus saabuva krahhi tõenäosust.
Enamik juhtivaid analüütikuid on öelnud, et Savisaare pakutav palgapoliitika veab majanduse kiiresti põhja. Ekspressi loos „Mõra Ansipi jõukusplaanis” tsiteeritud IMFi analüüs peaks olema veelgi kainestavam. Uhke uudis sellest, kuidas me Portugalist kaarega mööda kihutame, saab seal selge hoobi – kui me oma majanduspoliitikat ei muuda, jäämegi Portugali, mitte Iirimaaga võidu jooksma, sest meie laenud ja investeeringud ei ole läinud ega lähe mitte uute tootmisvõimsuste loomiseks ja ekspordi kasvatamiseks, vaid eelkõige sisetarbimiseks ehk siis kinnisvarasektorisse ja teineteiselt aina kallimalt asjade ja teenuste ostmisele. See lihtsalt ei saa jätkuda.
Kokkuvõttes – müüdiloome tuleks asendada asjaliku debatiga Eesti tegelike võimaluste ja arengumudelite üle. Vastasel juhul peavad turud taas oma hinnanguid korrigeerima, aga see tähendab paljudele aktsiate omanikele vara vähenemist.
Levinud ettekujutus, et Eestil läheb hästi sõltumata sellest, millist poliitikat aetakse Toompeal, on sügavalt ekslik. Loodetavasti aitab börsil toimuv vähemalt osadel kodanikel seda paremini mõista.
Millest sõltub meie ettevõtete tootlikkus ja Eesti majanduse konkurentsivõime
7. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Taavi VeskimägiSeda on minult ikka ja jälle küsitud. Need on küsimused, mille vastamiseks on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja ega lihtsat vastust polegi. Eesti majanduse tänases olukorras näen järgmisi rõhukohti.
1. Eesti ettevõtete tootlikkust (inimese kohta) suurendavad eelkõige investeeringud
- keerukamatesse seadmetesse - et iga töötava looks enam lisaväärtust - muidugi ei saa igaüht kalli masina juurde lasta
- inimeste oskustesse - kui osatakse teha kallimaid töid.
2. majanduse konkurentsivõime aluseks laiemalt on soodne majanduskeskkond. Makromajanduses on meie probleemiks väike säästmine ja suur laenamine, mis varem või hiljem teeb raha hinna kallimaks, sest ühte majandusse laenatav-investeeritav rahahulk ei ole lõputu. Riskid investorite jaoks kasvavad ja nii ka raha hind. Teine murettekitav trend on tootlikkusest kiirem palgatõus, mis piirab ettevõtjatele võimalusi investeerimiseks ja maailmaturul suurema lisaväärtusega sektorites positsioonide võitmiseks. Olen siin välja pakkunud ühe viisi kuidas inimesi investeerima suunata - teeme investeeritud säästud maksuvabaks.
3. pikas perspektiivis on kõige olulisem haridus.
- üldhariduses on põhiküsimuseks tuupimine vs loovus - tuupimiskogemusega inimesed ei saa muutuvas maailmas eriti hakkama. Samuti keelte oskus, et haarata värsket infot, mida me paratamatult ei jõua tõlkida. Tuleb olla eestlased, aga ka maailmakodanikud.
- Kutsehariduses tuleb õpetada alasid, mille eest maailmamajanduses hästi makstakse (mitte odavat tööjõudu, mida meie tööandjad vahel nõuavad) - üleminek ei saa muidugi olla liiga kiire, muidu ei tule ettevõtjate investeerimisvõime järgi. Ilmselt tuleb siin rohkem hoobasid anda õppida soovijate kätte.
- Kõrghariduses ja eriti teaduses - maailmatasemele vastav kvaliteet hoolikalt valitud aladel, mitte ülilai diapasoon, mida isegi paljud suuremad rahvad - näiteks hollandlased - ei suuda välja kanda. Lisaks aktiivne üliõpilasvahetus ja õppejõudude import. Meie parimad peavad saama õppida maailma parimate õppejõudude käe all nii Eestis kui ka välismaal.
Soovitan vaadata ka saiti: www.globalisering.dk, sealt näeb, millistele teemadele mõtlevad meist mõnikümmend aastat eespool olevad taanlased globaliseerumise kontekstis. Ja ka Juhan Parts on sel teemal mõtteid mõlgutanud.


Madrats, millega kõik magavad aga mida keegi ei armasta.
Valides 105, annad hääle majanduslangusele, 60 000 töötule, kriisi viidud majandusele,

