Arhiiv ‘Taavi Veskimägi blogi’ Teemas

« Vanemad postitused «

See blogi sai suletud

3. september 2010 Artikli originaal asub siin aadressil /

blog.irl.ee/Taavi_Veskimagi

on 3.09.2010 suletud.

taavi veskimägi suletud

taavi veskimägi suletud

Kirjutatud teemas: aaa www.isamaaliit.com, Taavi Veskimägi blogi | No Comments »

Laenu ei tasu võtta enne valimistulemuste selgumist

15. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Taavi Veskimägi

Olen juba pikka aega olnud mures Eesti krooni kursi pärast. Reformierakondlasest kolleeg Meelis Atonen on mind selle teema käsitlemise puhul „tontide nägemises” süüdistanud.” Viimati eilses Foorumis.

Täna on ka Reformierakonna esimees Ansip välja öelnud, et Savisaare palgalubadus võib viia krooni devalveerimiseni” Huvitav, mida Meelis nüüd arvab? Kas ka tema erakonna esimees „näeb tonte”?

Mina arvan jätkuvalt, et see oht on reaalne ja kasvab iga aastaga, mis me euro kasutuselevõttu valitsuse selge plaani puudumise tõttu edasi lükkame.

Mida tuleks aga teha selleks, et devalvatsioonioht oleks väiksem?

Savisaare poliitika kriitika on siin vägagi asjakohane ja tema valimisega kaasnevad ohud täiesti reaalsed.

Kuidas see areng välja näeks?

  1. Riigisektorist lähtuv palgasurve sunnib ettevõtjaid oma töötajate hoidmiseks maksma üha suuremaid palku ja tegema seda tootlikkust tõstvate investeeringute arvelt.
  2. Kasvavate kodumaiste tootmiskulude tõttu muutub konkurentsivõimelisemaks importkaup ning võimalused meie kaupu eksportida vähenevad. Seetõttu kasvab meie võlg välismaailma ees.
  3. Jätkuva kiire laenamise tõttu tõuseb raha hind ka ettevõtjatele, sest majanduse laenukoormus on kasvanud liiga kõrgeks. Seegi piirab tootlikkust tõstvaid investeeringuid.
  4. Tootlikkust ületavate palkade ja majanduse suure võlakoorma tõttu ei tule siia ka välisinvesteeringud.

Kuna meie välisvõlg ei ole Eesti kroonides, saab rahvusvaluuta devalveerimise vajadus tuleneda eelkõige sellest, et ekspordivõime kahaneb paindumatu palgaturu ja tootlikkust ületavate palkade tõttu. Siis võib tekkida vajadus „palgalõksust” pääsemiseks krooni devalveerida. Mina sellist lahendust ei toeta.

Mis on alternatiiv?

Mida kiiremini hakkame me betooni asemel investeerima tehnoloogiasse ja ajudesse, seda väiksem on oht. Sellepärast peab riik hakkama säästmist ja investeerimist tänasest oluliselt rohkem soosima. Olen nõus Veiko Maripuuga, kes kirjutab tänases Postimehes, et selleks tuleb kõigepealt hakata investeeringuid võrdselt kohtlema. Olen sellest ka ise kirjutanud – investeeritud säästud peaksid olema maksuvabad. Ja teiseks tuleb selliste juttude lõpetamiseks võimalikult kiiresti euro kasutusele võtta.

Või on muid lahendusi?

Igatahes, ei soovita ma enne valimistulemuste selgumist oma laenukoormust suurendada vaid pigem hakata mõtlema säästmisele ja investeerimisele, kui pere-eelarve seda vähegi lubab. Keegi seda meie eest tegema ei hakka.

Kirjutatud teemas: Taavi Veskimägi blogi | Kommentaarid välja lülitatud

Kuidas tuua rohkem noori õpetajaid koolidesse?

12. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Taavi Veskimägi

Tänases Äripäevas kirjutab Helo Meigas, sellest kui olulised on õpetajad ja kuidas Hansapank ja Heateo sihtasutus plaanivad andekaid noori kooli tuua.

Sümpaatne plaan.

IRL on omalt poolt pakkunud välja samuti kaks präänikut, mis selle plaaniga kenasti haakuvad.

Pakume, et koolis tööle asuv kõrgharidusega õpetaja võiks saada stardikapitaliks 200 tuhat krooni ja see summa kustuks näiteks kuue õpetajana töötatud aasta jooksul.

Lisaks on noorel inimesel vaja ka kindlustunnet palga osas. Oleme pakkunud, et õpetajate palgatõus võiks olla 15% aastas. Sellist tempot oleme valitsustes olles ka suutnud hoida.

Need on esimesed sammud.

Aga mida oleks veel vaja teha, et noori õpetajaid kooli rohkem tuleks?

Kirjutatud teemas: Taavi Veskimägi blogi | Kommentaarid välja lülitatud

Kas börsil toimuv kainestab Toompea poliitikuid?

8. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Taavi Veskimägi

Seni pea püstloodis tõusnud Tallinna börsiindeksi (OMXT) 5,7 protsendilist langust, mida Äripäev ja Delfi on ajakirjanduslikult ülevoolavalt aastatuhande suurimaks kukkumiseks ristitud, tuleb Toompea poliitikutel kindlasti tõsiselt võtta, kuigi arvamusi tuleviku osas on erinevaid.

Pole uudis, et maailma börsid reageerivad poliitikute väljaütlemistele ja kehvadele poliitikatele üsna jõuliselt. Ka Eesti börsiettevõtete edu sõltub paljuski sellest, millist poliitikat Eestis aetakse. On ju nende peamiseks turuks enamasti just Eesti.

Kui mitte muud, siis kainet meelt peaks need sündmused meile tooma küll. Juba pikka aega on valitsuserakonnad kütnud müüti, et Eesti edulugu on midagi sellist, mis saab vaid jätkuda ja üha suurematel pööretel. Eks seegi on mõjutanud kodanike ootusi tulevikule ja ka aktsiahindadele.

Kahjuks hakkab aga tasapisi kohale jõudma, et istuva rohekollase koalitsiooni püüdlemine 15 aastaga 5 Euroopa jõukama hulka 2% tulumaksu alandades ja riigitöötajate palka tõstes, on poliitturul samasugused märgid nagu SMS-laen laenuturul. Kaugele nende ideedega ei purjeta ja pigem näitab nende populaarsus saabuva krahhi tõenäosust.

Enamik juhtivaid analüütikuid on öelnud, et Savisaare pakutav palgapoliitika veab majanduse kiiresti põhja. Ekspressi loos „Mõra Ansipi jõukusplaanis” tsiteeritud IMFi analüüs peaks olema veelgi kainestavam. Uhke uudis sellest, kuidas me Portugalist kaarega mööda kihutame, saab seal selge hoobi – kui me oma majanduspoliitikat ei muuda, jäämegi Portugali, mitte Iirimaaga võidu jooksma, sest meie laenud ja investeeringud ei ole läinud ega lähe mitte uute tootmisvõimsuste loomiseks ja ekspordi kasvatamiseks, vaid eelkõige sisetarbimiseks ehk siis kinnisvarasektorisse ja teineteiselt aina kallimalt asjade ja teenuste ostmisele. See lihtsalt ei saa jätkuda.

Kokkuvõttes – müüdiloome tuleks asendada asjaliku debatiga Eesti tegelike võimaluste ja arengumudelite üle. Vastasel juhul peavad turud taas oma hinnanguid korrigeerima, aga see tähendab paljudele aktsiate omanikele vara vähenemist.

Levinud ettekujutus, et Eestil läheb hästi sõltumata sellest, millist poliitikat aetakse Toompeal, on sügavalt ekslik. Loodetavasti aitab börsil toimuv vähemalt osadel kodanikel seda paremini mõista.

Kirjutatud teemas: Taavi Veskimägi blogi | Kommentaarid välja lülitatud

Millest sõltub meie ettevõtete tootlikkus ja Eesti majanduse konkurentsivõime

7. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Taavi Veskimägi

Seda on minult ikka ja jälle küsitud. Need on küsimused, mille vastamiseks on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja ega lihtsat vastust polegi. Eesti majanduse tänases olukorras näen järgmisi rõhukohti.

1. Eesti ettevõtete tootlikkust (inimese kohta) suurendavad eelkõige investeeringud

  • keerukamatesse seadmetesse - et iga töötava looks enam lisaväärtust - muidugi ei saa igaüht kalli masina juurde lasta
  • inimeste oskustesse - kui osatakse teha kallimaid töid.

2. majanduse konkurentsivõime aluseks laiemalt on soodne majanduskeskkond. Makromajanduses on meie probleemiks väike säästmine ja suur laenamine, mis varem või hiljem teeb raha hinna kallimaks, sest ühte majandusse laenatav-investeeritav rahahulk ei ole lõputu. Riskid investorite jaoks kasvavad ja nii ka raha hind. Teine murettekitav trend on tootlikkusest kiirem palgatõus, mis piirab ettevõtjatele võimalusi investeerimiseks ja maailmaturul suurema lisaväärtusega sektorites positsioonide võitmiseks. Olen siin välja pakkunud ühe viisi kuidas inimesi investeerima suunata - teeme investeeritud säästud maksuvabaks.

3. pikas perspektiivis on kõige olulisem haridus.

  • üldhariduses on põhiküsimuseks tuupimine vs loovus - tuupimiskogemusega inimesed ei saa muutuvas maailmas eriti hakkama. Samuti keelte oskus, et haarata värsket infot, mida me paratamatult ei jõua tõlkida. Tuleb olla eestlased, aga ka maailmakodanikud.
  • Kutsehariduses tuleb õpetada alasid, mille eest maailmamajanduses hästi makstakse (mitte odavat tööjõudu, mida meie tööandjad vahel nõuavad) - üleminek ei saa muidugi olla liiga kiire, muidu ei tule ettevõtjate investeerimisvõime järgi. Ilmselt tuleb siin rohkem hoobasid anda õppida soovijate kätte.
  • Kõrghariduses ja eriti teaduses - maailmatasemele vastav kvaliteet hoolikalt valitud aladel, mitte ülilai diapasoon, mida isegi paljud suuremad rahvad - näiteks hollandlased - ei suuda välja kanda. Lisaks aktiivne üliõpilasvahetus ja õppejõudude import. Meie parimad peavad saama õppida maailma parimate õppejõudude käe all nii Eestis kui ka välismaal.

Soovitan vaadata ka saiti: www.globalisering.dk, sealt näeb, millistele teemadele mõtlevad meist mõnikümmend aastat eespool olevad taanlased globaliseerumise kontekstis. Ja ka Juhan Parts on sel teemal mõtteid mõlgutanud.

Kirjutatud teemas: Taavi Veskimägi blogi | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info