Arhiiv ‘Sulev Vare blogi Reformierakond’ Teemas

« Vanemad postitused «

Valimised ukse ees

28. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Sulev Vare
Kampaania rahastamist reguleerimisest
Arvestades tänavuse valimiskampaania massiivsust kujuneb kõikide kandidaatide kampaaniate kogumaksumuseks ca. 200 miljonit krooni,  tulevased Riigikogu liikmed peaksid kindlasti niisugusele mõtetule “rahapõletamisele” seaduse muudatustega piirid ette panema. Variante on mitmeid:
A. Kehtestada kampaania maksumuse ülempiir.
B. Kehtestada eraisikutele aastaannetuse maksimaalne suurus.
C. Keelata igasugused annetused eraisikutelt jne.
Kindlasti on võimalusi teisigi, aga kui seda küsimust ära ei lahenda, siis ei saa Eesti rahvas kunagi teada, kes tõmbab niite Eesti poliitikas. 

Kirjutatud teemas: Sulev Vare blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Valimised ukse ees

28. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Sulev Vare
Kampaania rahastamist reguleerimisest
Arvestades tänavuse valimiskampaania massiivsust kujuneb kõikide kandidaatide kampaaniate kogumaksumuseks ca. 200 miljonit krooni,  tulevased Riigikogu liikmed peaksid kindlasti niisugusele mõtetule “rahapõletamisele” seaduse muudatustega piirid ette panema. Variante on mitmeid:
A. Kehtestada kampaania maksumuse ülempiir.
B. Kehtestada eraisikutele aastaannetuse maksimaalne suurus.
C. Keelata igasugused annetused eraisikutelt jne.
Kindlasti on võimalusi teisigi, aga kui seda küsimust ära ei lahenda, siis ei saa Eesti rahvas kunagi teada, kes tõmbab niite Eesti poliitikas. 

Kirjutatud teemas: Sulev Vare blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

VABA RIIGI sünnipäev

26. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Sulev Vare
Aastapäevakõne

Head läänlased, kallid külalised.

Daamid ja härrad!

 

Veel mõned päevad ning Eesti Vabariik võib uhkusega öelda, et 90 on vaid aasta kaugusel. Inimeluga võrreldes on meie riik väärikas ning üsna haruldaselt pikaealine; maailma riikide mastaabis aga alles uljas nooruk.

 

Küllalt intrigeeriv suhe õige tasakaalu otsimiseks – elukogemused kõrvuti eneseleidmise otsingutega.

 

Uue avastamiseks ning mineviku üle arutamiseks pakub käesolev aeg materjali kuhjaga. Nii rõõmustavat kui mõtlemapanevat.

 

Vabariigi aastapäev – see on VABA riigi sünnipäev. Milline on vabaduse ning oma rahvusriigi väärtus? Elame järjest paremini, kahjuks kipume oma mugavuses justnimelt vaba riigi tähtsust unustama. Näib olevat inimloomusesse sisse kirjutatud, et olulist märgatakse siis, kui see käest pudeneb.

 

Oleme lähiminevikus oma vabaduse ühe korra käest lasknud. Kurb, et isegi okupatsiooni ajal elanud kipuvad unustama nende aastakümnete painet, küüditamiste ja tagakiusamiste tõttu purunenud perekondi, välja suretatud väikerahvusi ning vaimse terrori alla mandunud, välja ütlemata mõttetarkusi. Meelest lähevad ka need, uskumatult rõõmsad emotsioonid, mis valdasid meid taasiseseisvumise ajal.

 

Vähe sellest, me justkui häbeneks oma rahvust. Sinimustvalgeid lippe ei märka just tihti ning ma ei kõnele vaid lipupühadest. Kas ühtehoidmise vajadus on andnud alla mugavusele ning liigsele enesekindlusele? Inimene on sotsiaalne olend. Looduses karjades elavatele loomadele tähendab valvsuse kaotamine ning teistest eemaldumine kindlat ohtu elule. Usun, et inimene ühiskondliku olevusena peaks olema valvas ning ühte hoidma – nii pere, klassi, töökaaslaste, sõpruskondadena ning riigina.

 

Kogemused ning tegutsemisuljus peavad meis elama käsikäes. Kõikide rahvaste vanasõnades on tuhandel kujul väljendatud mõtet: „9 korda mõõda, ükskord lõika“ või „enne mõtle, siis ütle“.   Lühike taasiseseisvuse aeg on jõudnud kriitilisse staadiumi, et ilmneks uue vabaduslaine algupoolel kiirustades tehtud otsused või otsustamata jätmised.

 

 

Et järgmise kümne, kahekümne ning saja aasta pärast viltulõikamist vältida, peame täna paremini mõõtma. Ametlikus keeles vastab sellele strateegiline planeerimine. Hea meel on tõdeda, et 2006. aastal valmisid Läänemaal keskkonna, sotsiaalvaldkonna, üld-, kutse-, kõrg- ja täiendhariduse ning IKT arengukavad. Algatati alushariduse, kultuurivaldkonna, ettevõtluse, infrastruktuuri, põllu- ja maamajanduse arengukavade koostamine. Käsil on ka maakonna tervikliku arengustrateegia väljatöötamine.

 

Avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöö edusammudest on äramärkimist väärt Haapsalu Turismi ümberkorraldamine tervet maakonda hõlmavaks Läänemaa turismissotsiatsiooniks, mille liikmeteks astusid lisaks turismiettevõtetele lõpuks ka kõik omavalitsused. Läänemaa esitles uhkusega oma võimekust innovaatiliste projektide alal, esitledes Tallinnas Viru keskuses maakonna virtuaaltuuri. Uudse lahendusega tervliklik elukeskonna tutvustus on hea näide kogukonnana toimimise vajalikkusest. Fakt, et ligi 50% tuuri tootmise ja esitluse kuludest katsid eraettevõtted, on äärmiselt positiivne.

 

Mitmete asutuste ja organisatsioonide koostöö heaks näiteks on ka traditsiooniline pressipäev Kullamaal, mitmed terviseedendamise koolitused ja -projektid ning MTÜ Kodukant Läänemaa reorganiseerimine. Läänemaa rahvakultuuri tegijate  rohkuse ja hea taseme kohta annab tunnistust üha suurema osavõtuga Vähegi Viitsijate Päev. Austus kõikidele lauljatele ja pillimeestele vihma kiuste kõlanud muusika eest Kullamaal ning tuult trotsiva tantsu eest Linnuteede ristpunktil. Rõõmu teevad järjest aktiivsemad Läänemaa noorteorganisatsioonid ning rahvarohked ja sisukad noorteüritused.

 

Augustis Läänemaa 3. spordipäeva raames sõlmitud liikumisharrastuskokkuleppe olulisust tõestavad selle arvukad osapooled – Eesti Olümpiakomitee, neli ministeeriumi, mitmed spordiliidud, omavalitsused, ettevõtjad. Kepikõnniharrastus on erakorde kiirusega levinud ning paljudes omavalitsustes on see juba klubiline tegevus.

 

Pea kõik Läänemaa erialaorganisatsioonid valivad juba aastaid oma parimad ja tublimad. Selline tunnustamine on tunnustamist väärt. Üks Läänemaalt lahkunud aktiivne inimene kurtis mõni aeg tagasi, mitte vihaga, kuid siiski äratuntavalt nukralt, et ta tundis Läänemaal aastaid puudust tunnustusest. Kasvõi tänusõnadest. On vale arvamus, justkui tänukirja, kaardi või lilledega tänamine oleks rahaliste preemiate kõrval devalveerunud. Mõlemad on olulised. Tänagem üksteist – olgu see siis pikk pai väikesele abilisele aiatöödel, ühises hommikusöögilauas välja öeldud kiitus hea hinde eest või kolleegile saadetud sõnum asjaliku nõuande eest.

 

Ning ükskõik kui hästi meil ka ei läheks, ei tohi me unustada, et omariiklus on kerge käest pudenema. Me peame austama neid inimesi, kes meie vabaduse eest sõtta läksid. Me peame rääkima oma lastele ja lastelastele minevikust. Ilma manitsemata, vaid just niisama sundimatult nagu loeksime unejutte või arutleksime nende lemmikmuusika üle. Näpuga näitamine ja hurjutamine tekitab noortes tõrjuva hoiaku. Kool annab teadmised, kasvatuse ning väärtushinnangud peab aga saama kodust. Perekeskne kasvatus kipub käest minema, lapsevanematel on pidevalt kiire. Pseudoõnnelik lapsepõlv tuhandete huviringide, interneti ja sõpradega ei asenda suhet ema ja isaga. Kõnelge oma lastega ja lastelastega, nad on huvitavad jutupartnerid, kui kord barjäär ületatud!

 

Lõpetuseks ei saa ma mööda minna ka valimiste teemast. Suhtekorraldajate ja loovagentuuride heitlus teemal „kes teeb parema kampaania ning kes kingib efektsemaid valimismeeneid“ on täies hoos, väitlusi jagub paberile ning ekraanile. Kuna ka minu nimi on kandidaatide hulgas, ei luba südametunnistus sellel olulisel teemal pikemalt peatuda. Maavanemana soovin vaid südamele panna, et valima peab. Riigikogus peab läänlastel olema tugevam esindus, iga hääl sõltumata erakonnast on oluline.

 

Soovin, et Läänemaa püsiks ning areneks ühtse kogukonnana. Usaldage üksteist. Teadke oma maakonna väärtusi.

Olge terved ning hoidke oma kodu!

 

Rõõmurohket pidupäeva teile kõigile!

 

Kirjutatud teemas: Sulev Vare blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

VABA RIIGI sünnipäev

26. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Sulev Vare
Aastapäevakõne

Head läänlased, kallid külalised.

Daamid ja härrad!

 

Veel mõned päevad ning Eesti Vabariik võib uhkusega öelda, et 90 on vaid aasta kaugusel. Inimeluga võrreldes on meie riik väärikas ning üsna haruldaselt pikaealine; maailma riikide mastaabis aga alles uljas nooruk.

 

Küllalt intrigeeriv suhe õige tasakaalu otsimiseks – elukogemused kõrvuti eneseleidmise otsingutega.

 

Uue avastamiseks ning mineviku üle arutamiseks pakub käesolev aeg materjali kuhjaga. Nii rõõmustavat kui mõtlemapanevat.

 

Vabariigi aastapäev – see on VABA riigi sünnipäev. Milline on vabaduse ning oma rahvusriigi väärtus? Elame järjest paremini, kahjuks kipume oma mugavuses justnimelt vaba riigi tähtsust unustama. Näib olevat inimloomusesse sisse kirjutatud, et olulist märgatakse siis, kui see käest pudeneb.

 

Oleme lähiminevikus oma vabaduse ühe korra käest lasknud. Kurb, et isegi okupatsiooni ajal elanud kipuvad unustama nende aastakümnete painet, küüditamiste ja tagakiusamiste tõttu purunenud perekondi, välja suretatud väikerahvusi ning vaimse terrori alla mandunud, välja ütlemata mõttetarkusi. Meelest lähevad ka need, uskumatult rõõmsad emotsioonid, mis valdasid meid taasiseseisvumise ajal.

 

Vähe sellest, me justkui häbeneks oma rahvust. Sinimustvalgeid lippe ei märka just tihti ning ma ei kõnele vaid lipupühadest. Kas ühtehoidmise vajadus on andnud alla mugavusele ning liigsele enesekindlusele? Inimene on sotsiaalne olend. Looduses karjades elavatele loomadele tähendab valvsuse kaotamine ning teistest eemaldumine kindlat ohtu elule. Usun, et inimene ühiskondliku olevusena peaks olema valvas ning ühte hoidma – nii pere, klassi, töökaaslaste, sõpruskondadena ning riigina.

 

Kogemused ning tegutsemisuljus peavad meis elama käsikäes. Kõikide rahvaste vanasõnades on tuhandel kujul väljendatud mõtet: „9 korda mõõda, ükskord lõika“ või „enne mõtle, siis ütle“.   Lühike taasiseseisvuse aeg on jõudnud kriitilisse staadiumi, et ilmneks uue vabaduslaine algupoolel kiirustades tehtud otsused või otsustamata jätmised.

 

 

Et järgmise kümne, kahekümne ning saja aasta pärast viltulõikamist vältida, peame täna paremini mõõtma. Ametlikus keeles vastab sellele strateegiline planeerimine. Hea meel on tõdeda, et 2006. aastal valmisid Läänemaal keskkonna, sotsiaalvaldkonna, üld-, kutse-, kõrg- ja täiendhariduse ning IKT arengukavad. Algatati alushariduse, kultuurivaldkonna, ettevõtluse, infrastruktuuri, põllu- ja maamajanduse arengukavade koostamine. Käsil on ka maakonna tervikliku arengustrateegia väljatöötamine.

 

Avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöö edusammudest on äramärkimist väärt Haapsalu Turismi ümberkorraldamine tervet maakonda hõlmavaks Läänemaa turismissotsiatsiooniks, mille liikmeteks astusid lisaks turismiettevõtetele lõpuks ka kõik omavalitsused. Läänemaa esitles uhkusega oma võimekust innovaatiliste projektide alal, esitledes Tallinnas Viru keskuses maakonna virtuaaltuuri. Uudse lahendusega tervliklik elukeskonna tutvustus on hea näide kogukonnana toimimise vajalikkusest. Fakt, et ligi 50% tuuri tootmise ja esitluse kuludest katsid eraettevõtted, on äärmiselt positiivne.

 

Mitmete asutuste ja organisatsioonide koostöö heaks näiteks on ka traditsiooniline pressipäev Kullamaal, mitmed terviseedendamise koolitused ja -projektid ning MTÜ Kodukant Läänemaa reorganiseerimine. Läänemaa rahvakultuuri tegijate  rohkuse ja hea taseme kohta annab tunnistust üha suurema osavõtuga Vähegi Viitsijate Päev. Austus kõikidele lauljatele ja pillimeestele vihma kiuste kõlanud muusika eest Kullamaal ning tuult trotsiva tantsu eest Linnuteede ristpunktil. Rõõmu teevad järjest aktiivsemad Läänemaa noorteorganisatsioonid ning rahvarohked ja sisukad noorteüritused.

 

Augustis Läänemaa 3. spordipäeva raames sõlmitud liikumisharrastuskokkuleppe olulisust tõestavad selle arvukad osapooled – Eesti Olümpiakomitee, neli ministeeriumi, mitmed spordiliidud, omavalitsused, ettevõtjad. Kepikõnniharrastus on erakorde kiirusega levinud ning paljudes omavalitsustes on see juba klubiline tegevus.

 

Pea kõik Läänemaa erialaorganisatsioonid valivad juba aastaid oma parimad ja tublimad. Selline tunnustamine on tunnustamist väärt. Üks Läänemaalt lahkunud aktiivne inimene kurtis mõni aeg tagasi, mitte vihaga, kuid siiski äratuntavalt nukralt, et ta tundis Läänemaal aastaid puudust tunnustusest. Kasvõi tänusõnadest. On vale arvamus, justkui tänukirja, kaardi või lilledega tänamine oleks rahaliste preemiate kõrval devalveerunud. Mõlemad on olulised. Tänagem üksteist – olgu see siis pikk pai väikesele abilisele aiatöödel, ühises hommikusöögilauas välja öeldud kiitus hea hinde eest või kolleegile saadetud sõnum asjaliku nõuande eest.

 

Ning ükskõik kui hästi meil ka ei läheks, ei tohi me unustada, et omariiklus on kerge käest pudenema. Me peame austama neid inimesi, kes meie vabaduse eest sõtta läksid. Me peame rääkima oma lastele ja lastelastele minevikust. Ilma manitsemata, vaid just niisama sundimatult nagu loeksime unejutte või arutleksime nende lemmikmuusika üle. Näpuga näitamine ja hurjutamine tekitab noortes tõrjuva hoiaku. Kool annab teadmised, kasvatuse ning väärtushinnangud peab aga saama kodust. Perekeskne kasvatus kipub käest minema, lapsevanematel on pidevalt kiire. Pseudoõnnelik lapsepõlv tuhandete huviringide, interneti ja sõpradega ei asenda suhet ema ja isaga. Kõnelge oma lastega ja lastelastega, nad on huvitavad jutupartnerid, kui kord barjäär ületatud!

 

Lõpetuseks ei saa ma mööda minna ka valimiste teemast. Suhtekorraldajate ja loovagentuuride heitlus teemal „kes teeb parema kampaania ning kes kingib efektsemaid valimismeeneid“ on täies hoos, väitlusi jagub paberile ning ekraanile. Kuna ka minu nimi on kandidaatide hulgas, ei luba südametunnistus sellel olulisel teemal pikemalt peatuda. Maavanemana soovin vaid südamele panna, et valima peab. Riigikogus peab läänlastel olema tugevam esindus, iga hääl sõltumata erakonnast on oluline.

 

Soovin, et Läänemaa püsiks ning areneks ühtse kogukonnana. Usaldage üksteist. Teadke oma maakonna väärtusi.

Olge terved ning hoidke oma kodu!

 

Rõõmurohket pidupäeva teile kõigile!

 

Kirjutatud teemas: Sulev Vare blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Munitsipaalmaa

2. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Sulev Vare
Milleks peaks olema maad omavalitsuse omandis....
Milleks on vaja maad munitsipaalomandisse?

Seadusandja ehk Riigikogu on sätestanud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses kohaliku omavalitsuse ülesanded:
1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
(2) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
Kui nende ülesannete valguses analüüsida kui palju läheb omavalitsusel nende täitmiseks maad tarvis, siis esmapilgul tundub, et Maareformiseaduses sätestatust piisab. Seaduse järgi antakse munitsipaalomandisse:
- munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa;
- munitsipaalomandisse jäävate veekogude alune maa;
- sotsiaalmaa;
- osaühingu, mille ainus osa kuulub kohalikule omavalitsusele, või aktsiaseltsi, mille kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusele, põllumajandusmaa ja kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse ülesannete täitmiseks vajalik põllumajandusmaa;
- 1940. aasta 16. juuni seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud ja käesoleval ajal munitsipaliseerimist taotleva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuv maa. (mõne erandiga).
-1940. aasta 16. juuni seisuga külakogukonna omandis olnud ühismaa, välja arvatud maa, mis kuulub tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele.
Nende maade munitsipaalomandisse saamisega pole erilisi probleeme, kuna nende andmise munitsipaalomandisse otsustab kehtiva seaduse kohaselt asukohajärgne Maavalitsus.
Tuleb küll tunnistada, et osa kohalike omavalitsusi pole olnud munitsipaalomandis olevate hoonete, teede, parkide, kalmistute, staadionite, spordiväljakute jne. aluste maade taotlemisel kuigi aktiivsed ja nii asub mõnegi valla vallamaja endiselt jätkuvalt riigiomandis oleval maal.
Keerulisem on lugu siis kui omavalitsus tahab saada munitsipaalomandisse arenguks vajalikku maad. Nimelt lubab seadus munitsipaalomandisse anda ka muud maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks. Nende maade puhul on otsustajaks Vabariigi Valitsus. Seda võimalust on omavalitsused kasutanud erinevalt, on nii neid, kes pole arenguks maad taotlenud kui ka neid, kes on seda aktiivselt teinud. Taotlemise protseduur ei ole iseenesest keeruline, kuid bürokraatlik ja aeganõudev. Ning mõnigi kord saavad omavalitsuse toredad plaanid valitsuse eitava vastuse näol tagasilöögi. Tulemuseks on see, et Eestis on munitsipaalomandis vaid 0,4% maast; võrdluseks riigiomanduses on 28% maast ja jätkuvalt riigiomandis ehk reformimata18 % maast.
Vastates pealkirjas esitatud küsimusele, milleks on vaja maad munitsipaalomandisse, leian, et see on üks võimalus regionaalsete erinevuste tasakaalustamiseks ja paljude äärealade omavalitsuste jaoks on see jätkusuutlikkuse küsimus. Näiteks annab see võimaluse odava elamumaa pakkumisega meelitada omavalitsusse elama vajalikke spetsialiste, noori peresid jne.
Millised on valikud ? Radikaalne – anda kogu reformimata maa munitsipaalomandisse. See ei ole realiseeritav, kuna riik on võtnud endale kohustuse maade vahetamisel. Vähem radikaalsed - Esiteks delegeerida maa, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks munitsipaalomandisse andmine maavalitsustele, kuna maavalitsused tunnevad paremini kohalikke olusid ja võimalusi. Teiseks täiendada Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust lisades omavalitsuse ülesannetesse arendustegevuse korraldamise oma territooriumil, kolmandaks täiendada Maareformi seadust maa munitsipaalreservi moodustamisega?
Mis saab edasi on seadusandja otsustada, kes on seadusandja esindaja on meie kõigi otsustada.

Kirjutatud teemas: Sulev Vare blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info