Arhiiv ‘Siim Kiisler blogi’ Teemas

See blogi on parooli all

3. september 2010 Artikli originaal asub siin aadressil /

Siim Kiisleri blogi on alates 3. septembrist 2010 parooli taga ja siia enam postitusi ei lisandu

siimkiisler.blogspot.com

Kirjutatud teemas: aaa www.isamaaliit.com, Siim Kiisler blogi | No Comments »

Elektriga edasi, maksusoodustus paigal

26. juuni 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Siim Kiisler
Kaks head uudist täna valitsusest.

Elekter läks läbi: "...luuakse võimalus toetada neid üksikisikuid liitumistasude maksmisel, kelle rahvastikuregistrijärgses alalises elukohas, mis asub hajaasustusega piirkonnas, puudub elektrivarustus." Ehk siis hulk inimesi saab koju lõpuks ometi elektri, hinnanguliselt sada peret peaks nendele kriteeriumitele vastama. Enne peab muidugi Riigikogu seaduse vastu võtma.
Lisainfot kooskõlastamisele saatmisel tehtud pressiteatest: http://www.siseministeerium.ee/?id=36950

Hommikune arutelu tulumaksusoodustuse nimekirja muudatuste osas lükkus õhtusse kabinetti edasi ja tulemus oli regionaalpoliitiliselt vaadates positiivne: "Erinevalt eelnõus väljapakutust ei kustutatud praegu nimekirjast Järvamaa ja Viljandimaa omavalitsuste liite ning Eesti Kirjanike Liitu ja Eesti Arhitektide Liitu." Loogiline oleks muidugi, et kõik OV liidud oleks siin sees, aga parem pool muna kui tühi koor.

Kirjutatud teemas: Siim Kiisler blogi | Kommentaarid välja lülitatud

KOIT, kaugtöö, saared ja kaks korda puldis

20. juuni 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Siim Kiisler
Kahe maakonna investeeringukavad said neljapäeval valitsuses heakskiidu - Valga ja Ida-Viru. Jäänud on veel Harju, Jõgeva, Lääne-Viru ja Tartu ja saabki hakata tegema ettevalmistusi teise perioodi jaoks - 750 miljonit.
Esmaspäeval on Toompeal puldis vastamas ka küsimusele eurorahade kasutamisest. Hea tunne oli mitte lihtsalt rääkida, kuidas töö käib, vaid konkreetselt öelda, et valitsus on 9 KOIT-maakonda ära kinnitanud. Nüüd siis juba 11.

Kolmapäeval toimus KUMUs EQUAL programmi foorum, kus osalesin diskussioonis kaugtöö võimaluste üle (Siim Raie, Harri Taliga, Thor-Sten Vertmann, Tarmo Kriis). Raie võttis kogu kaugtöö olemuse kenasti kokku: "Töökohast on saanud inimese interaktsooni platvorm, see on palju rohkem, kui laud ja tool." Taliga viide majandusele oli ka väga naelapeale: "Kui majandus jahtub, tööpuudus kasvab. Kõik sellised vormid, mis võimaldavad tööandjal tööd suurendada on teretulnud ja vajalikud."
Regionaalarengu seisukohast on kaugtöökohtade tekkimine maapiirkondadesse muidugi nii oluline, et ei tasu mainidagi. ÄP Online: „Kontorid koonduvad Tallinna kesklinna või Mustamäele. Siis inimesed üürivad lähedusse korteri, tulevad lapsed, toetuse jaoks peab ennast linna registreerima ja nii need ära meelitataksegi," sõnas ta [Kiisler] ja lisas, et kontoreid koondades tegelikult tööandja varjatult lükkab teatud kulud töövõtja õlule. Siiski leidis ta, et seadusandlus ei takista kaugtööd. Kiisler tõi näiteks välja, et täna on seadusega reguleeritud nii, et näiteks vanemahüvitise ja puudega lapse hooldajad ei saa tööl käia. „Need, kes kodus istuvad, et teeks kaks tundi päevas tööd kodus, kui on mingeid piirangud, miks täis koormusega ei saa tööl käia," lisas ta.

Teisipäeval kohtusin Riigikogu Saarte Ühendusega, et kuulata saartega seonduvaid muresid ja riigikogujate ideid nende lahendamiseks. Tagantjärele mõeldes on päris masendav, et saartega seonduv põhimure - elanike arvu vähenemine ja lahkumine - kehtib ka paljude mandri maapiirkondade puhul. Kas siis tulekski saari käsitleda eranditena? Jah, eraldatuse küsimus on muidugi tõsisem, olgu see üldine teede ja bussitransportdi olukord kuidas ta parajasti on. Tegelikult oli üsna konkreetne vestlus ja leppisime kokku, et 28. juunil Hiiumaal toimuval Saarte Kogul saame edasi arutada. Aluseks tuleb kindlasti läbi analüüsida juba 2004. aastast kehtiv Väikesaarte seadus (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12808278).

Kolmapäeva õhtul sain meenutada vana head Riigikogu aega, kui pidin siseministri ja majandusministri nimel kaks eelnõu üle andma. Kuna oli istungjärgu eelviimane tööpäev, siis venis see üle kesköö. Ootamine on ju pikk...aga ei tea ka, millal pulti kutsutakse. Saalis oli samas päris huvitavaid sõnavõtte. Näiteks Peeter Tulviste vastus Gräzini pikale, aga see-eest segasele erakõrghariduse teemalisele etteastele: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/210/

Kirjutatud teemas: Siim Kiisler blogi | Kommentaarid välja lülitatud

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info