Arhiiv ‘Reno Laidre blogi Reformierakond’ Teemas

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

Täiendav info

15. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Reno Laidre
Mõned uued ja põnevad faktid minu kohta
Minu kohta on kirjutatud järgmist:


Reno tunnistab, et päris teadlikult ta poliitiku teed ei valinud, kuid on selleks kasvanud aja kulgedes ja samm-sammult otsuseid tehes. ”Juhuse tahtel sattusin tööle Karula valda nõuniku ametikohale. Juba mõni kuu hiljem jätkasin abivallavanemana.”

Oma suurima panuse piirkonna ellu on Reno oma sõnutsi andnud Rõngu vallavanemana töötatud aastatel. ”Oma teeneteks pean Rõngu Raamatukogu avamist uues kohas, keskkooli võimla ehitust, ettevalmistustöid Rõngu lasteaia ehituseks. Järjekindlalt on jätkunud Valguta lasteaed-algkooli remont.”

Mitme omavalitsuse töökogemusega mees teab nii seda, millised mured on maainimesel, kes elab mõnekümne inimesega väikeses külas kui ka seda, mida tuleb teha, et inimesel oleks alevikus-linnas parem elada.

Reno suurimateks kirgedeks on rattasõit, kalapüük ja matkamine. ”Proovin osa võtta võimalikult paljudest ja erinevatest avalikest üritustest ning sõpradega midagi koos teha. Oskan lihtsatest asjadest piisavalt rõõmu tunda ega kohku ka raske füüsilise töö eest, pigem pean seda meeldivaks vahelduseks argirutiinile arvuti-kirjutuslaua taga,” ütleb Reno, kes veedab oma puhkused alati aktiivselt.

Kuna Reno elukaaslane lõpetab magistriõpinguid, pole pereplaane veel tehtud. Oma vanematekodust on tal aga head mälestused. ”Mul on väga vedanud oma vanematega, kes on tänaseks 30 aastat abielus olnud ja kes peavad koos talu Valgamaal,” ütleb Reno.


Moto:

”Per aspera ad astra.”

Kirjutatud teemas: Reno Laidre blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Elva linnale oma ujula

29. detsember 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Reno Laidre
Elva linna ettevõtja Tõnu Aigro eestvedamisel kavandatakse Elvasse siseujula ehitust.
Väljavõte ajalehest "Elva Postipoiss"
Elva ettevõtja, Tõnu Aigro kavatseb Elvasse Arbi järve kaldale rajada vabaaja- ja tervisespordikeskuse.
„Linn saaks seeläbi lahendatud kiratseva saunamajanduse ja palju muid probleeme,“ ütles Aigro. „Sinna tuleksid basseinid ja kõik muud võimalikud veeprotseduurid, ehk ka bowlingusaal ja veel midagi. Kõik ettepanekud on teretulnud!“
Aigro sõnul on veel vara rääkida täpsemast asukohast, kuid sõnas, et 19. detsembril kell 18 ootab ta raekoja saali võimalikke tulevasi osanikke ja partnereid, et äriühing ära asutada.
„Kindel käsi tundub olevat linnavalitsus ja tema oleks ka osanik,“ ütles Aigro.
„Tõenäoliselt võiks asja vastu huvi tunda ka suurettevõtja Are Altraja. See võib olla talle tõukejõuks, et ta siin ka oma ammu plaanitud hotelli valmis ehitaks.“
Elva abilinnapea Reno Laidre kinnitas, et linn on sellisest ettevõtmisest väga huvitatud ja seetõttu ka üks suuremaid Aigro idee toetajaid.
„Ettevõtjad kurdavad, et töötajad lähevad Elvast ära seetõttu, et siin on igav, et siin pole pärast tööd midagi teha,“ ütles Laidre. „Vaba aja ja tervisekeskus suurendaks tunduvalt linna atraktiivsust.Tarbime tegelikult juba täna sedasama teenust: veame õpilasi bussidega Tartusse Aura keskusse ujuma ja meie rahvas sõidab Tartusse või Otepääle bowlingut mängima. Miks ei võiks seda teenust osta Elvast?“ leidis Laidre.
Tõnu Aigro ootab ettepanekuid ja koostööpakkumisi telefonil 5053913.

Kirjutatud teemas: Reno Laidre blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Elva linnale oma ujula

29. detsember 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Reno Laidre
Elva linna ettevõtja Tõnu Aigro eestvedamisel kavandatakse Elvasse siseujula ehitust.
Väljavõte ajalehest "Elva Postipoiss"
Elva ettevõtja, Tõnu Aigro kavatseb Elvasse Arbi järve kaldale rajada vabaaja- ja tervisespordikeskuse.
„Linn saaks seeläbi lahendatud kiratseva saunamajanduse ja palju muid probleeme,“ ütles Aigro. „Sinna tuleksid basseinid ja kõik muud võimalikud veeprotseduurid, ehk ka bowlingusaal ja veel midagi. Kõik ettepanekud on teretulnud!“
Aigro sõnul on veel vara rääkida täpsemast asukohast, kuid sõnas, et 19. detsembril kell 18 ootab ta raekoja saali võimalikke tulevasi osanikke ja partnereid, et äriühing ära asutada.
„Kindel käsi tundub olevat linnavalitsus ja tema oleks ka osanik,“ ütles Aigro.
„Tõenäoliselt võiks asja vastu huvi tunda ka suurettevõtja Are Altraja. See võib olla talle tõukejõuks, et ta siin ka oma ammu plaanitud hotelli valmis ehitaks.“
Elva abilinnapea Reno Laidre kinnitas, et linn on sellisest ettevõtmisest väga huvitatud ja seetõttu ka üks suuremaid Aigro idee toetajaid.
„Ettevõtjad kurdavad, et töötajad lähevad Elvast ära seetõttu, et siin on igav, et siin pole pärast tööd midagi teha,“ ütles Laidre. „Vaba aja ja tervisekeskus suurendaks tunduvalt linna atraktiivsust.Tarbime tegelikult juba täna sedasama teenust: veame õpilasi bussidega Tartusse Aura keskusse ujuma ja meie rahvas sõidab Tartusse või Otepääle bowlingut mängima. Miks ei võiks seda teenust osta Elvast?“ leidis Laidre.
Tõnu Aigro ootab ettepanekuid ja koostööpakkumisi telefonil 5053913.

Kirjutatud teemas: Reno Laidre blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Kooliaasta tervitus

29. detsember 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Reno Laidre
Hea soov alustamaks uut kooliaastat.
Tänasel teadmistepäeval ja ülemaailmsel rahupäeval on minul Teile edasi anda üks soov.
<br>Selleks, et seda soovida pean natukene rääkima sellest, mis paneb õpilasi õppima, õpetajaid õpetama ja ka kõiki ülejäänuid tööd tegema. See on motivatsioon. Mitte ükski õpilane ei õpiks ja õpetaja ei õpetaks, kui nad ei oleks motiveeritud.<br> Motivatsiooni võib jagada kaheks: Sisemine ja väline motivatsioon, viimane omakorda jaguneb Piitsaks ja präänikuks ehk siis sunni- ja meelitamise motivatsiooniks.
<br>Ilus koolimaja, meeldivad kassikaaslased õpilastele ning meeldiv töökeskkond ja kõrgem töötasu töötajatel on need asjad, mis peaksid meelitama. <br>
Soovin kõigile siinviibijatele, et meie päevadesse jaguks präänikuid, mille nimelt pingutada.

Kirjutatud teemas: Reno Laidre blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Kooli pea või peata kool?

29. detsember 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Reno Laidre
Mida arvasin 2003.a koolijuhtide kvalifikatsiooninõuetest.

Teisipäev 01.07.2003, Postimees
Reno Laidre,
Rõngu vallavanem (Reformierakond)

Eestis suletakse praegu koole rohkem kui avatakse uusi, mis tähendab, et koolidirektori kvalifikatsiooninõuetele vastavaid inimesi peaks olema rohkem kui neile pakutavaid ametikohti. Konkurents justkui oleks, tundub, et süsteem töötab ja õigustab ennast. Kuid kes pääsevad konkureerima direktori kohale? Kas omavalitsusjuht saab munitsipaalkooli direktoriks valida sellele ametikohale sobiva inimese? Vastus on üsna konkreetne: ei!
Küsitavad nõuded Haridusministri 26. augusti 2002. aasta määrusega nr 65 kinnitatud pedagoogide kvalifikatsiooninõuded eeldavad põhikooli ja gümnaasiumi direktoritelt pedagoogilist kõrgharidust; vähemalt kolmeaastast pedagoogilise töö staaži ning läbitud 240-tunnist juhtimiskoolitust; või kõrgharidust muul erialal, vähemalt viieaastast pedagoogilise töö staaži ning läbitud 240-tunnist juhtimiskoolitust. Koolijuhiks tuleb valida kvalifikatsiooninõuetele vastav inimene, kes aga on ise pedagoog ja kes reeglina ei huvitu mitte niivõrd kooli juhtimistest kui lisatundide andmisest, või vähemalt peab viimast võimalust enesestmõistetavaks. Vallavanemana sooviksin pigem, et direktor oleks asutuse juht, kes teeb majanduse ja eelarvega seotud juhtimisotsuseid, mitte kõige tähtsam õpetaja, kes saab lisatasu asutuse juhtimise eest.
Oletame, et koolis on tubli õpetaja, kes võiks olla mantlipärija direktorile. Kas ta jõuab kunagi sellele kohale? 240-tunnisele juhtimiskoolitusele direktor sellist õpetajat enamasti ei luba. See oleks enesele augu kaevamine. Pedagoog koolitust omal käel läbida ei suuda. Põhjuseks kõrge hind - ca 10 000 krooni. Meedias kõmu tekitanud ja ka tegelikult pikad tööpäevad võtavad viimasegi võimaluse, kuna majanduslikult kindlustatumatel puudub ajaressurss.Andku mulle siinkohal andeks need tublid koolijuhid, kes on õpetajatel juhtimiskoolitusel osalemise võimalikuks teinud. Ent see on pigem erand kui reegel. Nii on loodud olukord, kus direktorite ring on suletud ja omavalitsusjuhil tuleb munitsipaalkooli direktori kohale fiktiivseid konkursse korraldada. Potentsiaalselt head koolijuhti ametisse võtta ei saa, sest ta pole pedagoog. Kas ei kõla see naljakalt? Olen ka ise pool aastat õpetajatööd teinud, kuid ei suuda siiani mõista, kuidas aitab kolme- (või viie)aastane õpetajatöö mul orienteeruda õigussüsteemis, majandada kooli, selle eest vastutada ja olla võimeline kaadripoliitikaga tegelema? Omavalitsusjuhiks on võimalik saada kõigil, keda volikogu sellele kohale sobivaks kandidaadiks peab. Koolidirektoriks ei saa aga valida inimest, kes kooli omaniku seisukohalt oleks selleks tööks kõige sobilikum (jurist, majandusteadlane, eelneva juhtimiskogemusega inimene), vaid tuleb võtta isik, kes vastab hea pedagoogi, mitte munitsipaalasutuse juhi kutsenõuetele.
Eelnevaga ei väida ma, et õpetaja ei võiks olla hea koolidirektor. Ta võib seda olla. Olen aga kategooriliselt vastu sellele, et koolidirektor peab pedagoog olema. Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetega on omavalitsused koolide omanikena pandud asutuse juhi valimisel sundseisu. Kas arvatakse, et munitsipaalkoolide puhul ei saa omavalitsusjuhte usaldada? Ei tea ühtegi omavalitsusjuhti, kelle üheks südameasjaks poleks kooli(de) hea käekäik. Toodud süüdistused direktorite aadressil (tundide andmisest tingitud kooli mittetulemuslik juhtimine, kaadripoliitika kujundamine direktorite poolt isiklikku huvi silmas pidades) ei lase käed rüpes istuda, vaid sunnivad mind omavalitsusjuhina tegutsema, kindlustamaks õpilastele võimalikult head tingimused hariduse omandamiseks mis tahes Eesti otsas.
Teen haridusministrile ettepaneku pedagoogide kvalifikatsiooninõuded üle vaadata või äärmisel juhul panna koolidirektoritele kohustus võimaldada igal aastal vähemalt ühel õpetajal läbida juhtimiskoolitus.

Kirjutatud teemas: Reno Laidre blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info