Arhiiv ‘Reformierakond uudised ja pressiteated’ Teemas

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

Ojuland: Euroopa Liidu laienemine olgu Euroopa liberaalide valimismanifestis

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
Euroopa liberaalide, demokraatide ja reformipartei asepresident Kristiina Ojuland tõstis Strasbourgis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liberaalide grupi (ALDE) büroos küsimuse Euroopa liberaalide toetusest Euroopa Liidu edasistele laienemisplaanidele.

Kuigi viimastel nädalatel on mitmed Euroopa tipp-poliitikud avaldanud vastuseisu Euroopa Liidu edasisele laienemisele, toetas Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liberaalide grupi (ALDE) büroo seisukohta, et Euroopa Liidu laienemine peab jääma Euroopa liberaalide valimismanifesti Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimisteks.

„Euroopa Liit ei peaks andma oma partneritele valesid signaale, esitama lausa kõhklusi. Vastupidi. Euroopa Liidu plaan peab olema täiesti selge, Euroopa Liit kavatseb laieneda nii Balkanile, Ida-Euroopas kui ka Taga-Kaukaasias. Me viime ellu juba täna laialulatuslikku naabruspoliitikat. Juba täna, ilma mingite läbirääkimisteta Euroopa Liitu astumiseks, toetatakse partnerriikide liikumist avatud ühiskonna poole, nende standartide poole, mille on endale kehtestanud Euroopa Liidu riigid. Me ei tohi loobuda põhimõttest, et igal Euroopa riigil on õigus liituda Euroopa Liiduga, kui ta on võimeline täitma liitumiseks vajalikud tingimused," kinnitas Ojuland.

Kristiina Ojuland märkis oma visiidil Bakuusse nädal tagasi, et Euroopa Liit ei tegutse vaakumis, vaid teravas konkurentsis Venemaaga, kes püüab oma mõjuvõimu laiendada nii Ida-Euroopas kui ka Taga-Kaukaasias ning isegi Balkanil. Euroopa Liidu laienemine on Eesti Reformierakonna üks välispoliitilisi põhiseisukohti.

Kristiina Ojuland on ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ALDE grupi aseesimees.

 

 

Kirjutatud teemas: Reformierakond uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

Urmas Klaas osaleb Läänemere äärsete riikide parlamentide kohtumisel

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas viibib 21. juunist – 24. juunini Saksamaal Stuttgartis ja Kielis.

Baden-Württembergi liidumaa pealinnas Stuttgartis toimub Eesti, Läti ja Leedu Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud ürituste sarja „Der Essentia Baltica" raames Balti riikide aukonsulite vastuvõtt liidumaa majandus-, kultuurivaldkonna ja poliitilisele eliidile. Urmas Klaas esineb vastuvõtul Eesti Vabariigi aastapäevale ning Eesti-Saksa suhetele pühendatud kõnega.

Kielis osaleb Klaas Kieler Woche raames toimuval Läänemere äärsete riikide parlamentide esindajate konverentsil Kieler Gespräch. Klaasi sõnul on Euroopa Liit seda tugevam, mida rohkem teevad omavahel koostööd tema piirkonnad. „Meid ühendab oma lähinaabritega Läänemeri. Läänemere piirkond, s.h Eesti on väga kiiresti arenev piirkond, ometi on riikide arengutase veel väga erinev," rääkis Urmas Klaas ning selgitas, et oma konverentsil peetavas kõnes keskendub ta Läänemere piirkonna riikide arengutasemete ühtlustamisele.

Urmas Klaasi sõnul on oluline, et Läänemere piirkond oleks energeetiliselt sõltumatu, eelkõige tähendab see Balti riikide integreerimist Euroopa Liidu energiavõrku. Kõnes peatub Klaas ka Läänemere keskkonnaseisundi parandamisel ning Läänemere äärsete riikide teadus- ja arendusalasel koostööl.

Kirjutatud teemas: Reformierakond uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

OSCE PA kinnitas lõplikult Eesti algatatud küberresolutsiooni

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
Kasahstani pealinnas Astanas lõppeb täna OSCE Parlamentaarse Assamblee (PA) täiskogu. Istungjärku lõpetav assamblee täiskogu kinnitas lõppdokumendina Eesti delegatsiooni algatatud resolutsiooni küberturvalisuse ja küberkuritegevuse kohta, mis saavutas üldise poolehoiu PA esimeses komitees.

Pärast teravat diskussiooni võttis täiskogu tähelepanuväärse häälteenamusega vastu ka resolutsiooni Georgia turvalisuse kohta, mis kutsub Vene Föderatsiooni valitsust hoiduma sammudest, mis rikkudes OSCE standarte ja üldkehtivaid rahvusvahelisi norme ohustavad Georgia suveräänsust.

Samuti võeti vastu Vene delegatsiooni poolt blokeeritud resolutsioon Holodomori (stalinistliku režiimi tahtlikult esilekutsutud näljahäda, mis tõi aastatel 1932-1933 kaasa miljoneid inimohvreid) kohta.

Eesti delegatsiooni juht Paul-Eerik Rummo hindab istungjärku kui suurt sammu edasi OSCE uuenemise ja tema parlamentaarse mõõtme tugevnemise teel.

Kirjutatud teemas: Reformierakond uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

Ojuland: Euroopa liberaalid toetavad Euroopa Liidu laienemist

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
Kristiina Ojuland kinnitas eile toimunud Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Reformipartei (ELDR ) büroo istungil, et liberaalid toetavad Euroopa Liidu laienemise jätkamist. „Mõnede liikmesriikide kitsaste huvide eest ei saa ohverdada Euroopa Liidu ühiseid huve. Eriti lühinägelik on selline käitumine energiasektoris.” sõnas Ojuland, kes ELDRi aseesimehena vastutab ühendpartei valimisplatvormi välis- ja julgeolekupeatüki koostamise eest Euroopa Parlamendi valimisteks

ELDRi büroo 9. juulil toimunud istungil arutatigi peamiselt välis- ja julgeolekupoliitika küsimusi. Kristiina Ojuland lisas oma ettekandes, et Euroopa liberaalid toetavad Euroopa Liidu laienemisprotsessi nendele riikidele, kes täidavad liitumisprotsessi tingimused ning igat uut liitumissoovi avaldanud Euroopa riiki vaadeldakse eraldi.

Lisaks rõhutas Ojuland, et kui Euroopa Liit tahab jätkuvalt olla maailmapoliitika võtmetegija, tuleb laienemisprotsessiga edasi minna: „Euroopa taasühinemisprotsess on Euroopa Liidule tänases kiirelt muutuvas maailmas ühendusena eluliselt vajalik. Euroopa Liidu laienemine annab ühendusele uued majanduslikud ja poliitilised võimalused oma rolli suurendamiseks maailmas tervikuna. Arvestades India, Hiina ning Venemaa majandusliku ja poliitilise mõju järsku kasvu maailmas, saab see olla ainuõige tee."

Kristiina Ojuland valiti ELDRi asepresidendiks 2007 aasta oktoobris. Lisaks on ta Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ALDE grupi aseesimees.

Kirjutatud teemas: Reformierakond uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

Eelteade: Ojuland kohtub Kasjanoviga

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
Endise Venemaa peaministri, tänase opositsiooniliidri Mihhail Kasjanovi kutsel osaleb Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Reformipartei (ELDR ) aseesimees Kristiina Ojuland Venemaa Rahvademokraatliku Liidu parteikongressil Moskvas.

Venemaa juhtiv opositsioonipartei on avaldanud soovi astuda ELDRi liikmeks. Kristiina Ojuland tutvustab kongressil Euroopa liberaalide põhimõtteid ning ELDRi uute liikmete vastuvõtmise korda. Peale Venemaa Rahvademokraatliku Liidu Üldkogu liitumisotsust võtab ELDR sobivuse korral partei vastu 30. oktoobril toimuval ELDRi kongressil Stockholmis.

Ojuland kohtus Kasjanoviga ka jaanuaris 2008, mil toimus ELDRi vene konverents, kus osalesid lisaks Venemaa Rahvademokraatliku Liidule ka Jabloko esindajad ning Paremjõudude Ühenduse juht Boriss Nemtsov. Jabloko on juba ELDRi liige.

Venemaa Rahvademokraatliku Liidu parteikongress toimub 11.-12. juulil Moskvas.

Kirjutatud teemas: Reformierakond uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info