Arhiiv ‘Reformierakond uudised ja pressiteated’ Teemas

« Vanemad postitused «

Ojuland viis Eesti e-edu Vahemere äärde

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland osales 26.-29. juunil Monacos toimunud globaalse arengu foorumil Crans Montana, mis keskendus Vahemere piirkonna uuele rollile Ida-Euroopa, Kesk-Euroopa, Aafrika ja Araabia riikide koostöös.

Ojuland oli foorumi avajate hulgas ning esinejaks paneelides, kus käsitleti innovatsioon vahemereäärsete riikide avalikus halduses ning naiste rolli avalikus elus.

"Oluline on aru saada, et avaliku sektori innovatsiooni eesmärgiks pole kasumi, stabiilsuse või tulude kasvu taotlemine, vaid eeskätt poliitikate elluviimine. Samuti on sihtrühmaks kogu riigi elanikkond, kodanikud, ja seda mitte ainult tarbija mõttes," seletas Ojuland Eesti teed.

Eesti on olnud eelkõige edukas e-riigi arendamisel ning paljud infotehnoloogia infrastruktuuri projektid ja e-lahendused, nagu Tiigrihüpe, ID-kaart, e-maksuamet, X-tee, e-valimised jne, on teinud avalike teenuste osutamise ning riigi suhtlemise nii kodanike kui ka ettevõtetega oluliselt lihtsamaks ja efektiivsemaks. Eesti jätkab e-ID laiaulatusliku kasutuselevõtmist, e-ärikeskkonna arendamist jne.

Ojuland rõhutas: "Maksumaksja ootab, et kogutud maksuraha kasutatakse just talle oluliste küsimuste lahendamiseks või et vähemalt oleks üheselt teada, kuhu ja miks raha kasutatakse."

Seetõttu leidis Ojuland, et „e-teenused Eestis peavad olema ka edasipidi suunatud aja säästmisele ning kiiremale info liikumisele. Üheks prioriteetseks suunaks peab saama e-teenuse areng tervishoiu valdkonnas ning samuti tööotsingute hõlbustamisel."

Ojuland pidas neli päeva kestnud foorumil ka kahepoolseid kohtumisi Pakistani, India, Mali, Kongo, Kuveidi, Bahreini, Kosovo ning Moldova esindajatega.

Foorumi aukülaliste ja põhiesinejate hulgas oli Bahreini kuninganna,  Tema Kuninglik Kõrgus Shaikha Sabeeka Bint Ibrahim Al-Khalifa,  Euroopa Komisjoni asepresident Jacques Barrot ,  ISESCO peadirektor  Abdulaziz Othman Altwaijri , Tema Kuninglik Kõrgus prints Turki Al Faisal Al Saud Saudia Araabiast ja ÜRO tsivilisatsioonide alliansi grupi kaasesimees Federico Mayor.

Rohkem kui 700 osavõtja hulgas olid esindatud maailma tippettevõtjad, peaministrid, valitsusliikmed ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhid.

Crans Montana Forum on 1986. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb rahvusvahelise koostöö ja globaalse arenguga. 1991. aastast kuni surmani osales Crans Montana foorumites Lennart Meri. President Lennart Meri pälvis 1997. aastal Crans Montana Forum auhinna.

Rohkem infot foorumi kohta: http://www.cmf.ch.

Kirjutatud teemas: Reformierakond uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

EELTEADE: Eestisse tuleb europarlamendi liberaalide fraktsioon

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
Homme algab Tallinnas Euroopa Parlamendi suuruselt kolmanda fraktsiooni ALDE (Alliance of Liberals and Democrats for Europe, Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Allianss) visiit.

Kolmepäevasel kohtumisel arutatakse järgmisel nädalal Strasbourgi Euroopa Parlamendi täiskogu istungile tulevaid hääletusi, kohtutakse vene kogukonna esindajatega Eestis ja toimuvad maksupoliitika-, e-riigi ning kodanikuühiskonna-teemalised avalikud ümarlauad. Visiidile oodatakse suuremat osa sajast europarlamendi saadikust.

Kolmapäeval kell kolm algaval maksupoliitika-teemalisel ümarlaual esinevad Euroopa Komisjoni aseesimees Siim Kallas ning Toomas Luman, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esimees.

ALDE on Eestisse kutsutud europarlamendi saadiku Toomas Savi kutsel.

Eelteate lõppu on lisatud Euroopa liberaalide visiidi kava. Ümarlaudadele on oodatud kuulama ja osa võtma kõik huvilised.

 

 

SÜNDMUSED ALDE VISIIDI RAAMES

 

1. juuli, teisipäev

 

16.00 – 19.30: ALDE grupi koosolek (kinnine)

 

2. juuli, kolmapäev

 

14.00 – 15.00: ALDE kohtumine vene kogukonna esindajatega Eestis



15.00 – 17.30: Ümarlaud teemal: “ Progressiivne maksupoliitika ja sotsiaalse kindlustatuse tagamine (Eesti näitel).  

* 15.00 – 16.00          Euroopa maksupoliitika olevik ja tulevik –  Siim Kallas, Euroopa Komisjoni aseesimees

* 16.00 – 17.00          Eesti maksusüsteem, lihtne ja atraktiivne –  Toomas Luman, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esimees

 

3. juuli, neljapäev



9.00 – 11.30: Ümarlaud teemal “ E- Ühiskond, võimalused ja ohud”

*   9.00 – 9.45            Internetihääletus – järjekordne e-teenus? – Epp Maaten, Riigikontrolli audiitor

*   9.45 – 10.30          Küberrünnakud kui globaalne oht – Hannes Astok, riigikogu liige

*  10.30 – 11.15         Internetiregister ja ettevõtete one-stop-shops - Viljar Peep, Justiitsministeerium, Õigusloome ja arenduse talituse juhataja

                

11.30 – 12.30: Ümarlaud teemal “Aktiivne kodanikuühiskond”

*  11.30 – 12.00         Kodanikuühiskonna käivitamine – Rainer Nõlvak, “Teeme ära 2008” projekti idee algataja

*  12.00 – 12.30         Ettevõtlusalase hariduse edendamine noorte hulgas – Epp Vodja, Junior Achievement Eesti tegevjuht

Kirjutatud teemas: Reformierakond uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

OSCE Parlamentaarne Assamblee asub menetlema Eesti algatust küberturvalisusest

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
OSCE Parlamentaarse Assamblee (PA) Alaline Komitee kinnitas konsensusliku otsusega PA eile, 29. juunil alanud istungjärgu päevakorda Eesti delegatsiooni algatatud resolutsioonieelnõu küberturvalisuse tagamise kohta. Resolutsiooni hakkab menetlema PA esimene, poliitika- ja julgeolekukomitee.

„Meie algatuse eesmärgiks on levitada ja süvendada OSCE liikmesriikides arusaamist küberruumi kuritarvitamisega seotud ohtudest, mis võivad saada saatuslikuks kogu tänapäeva tsivilisatsioonile," ütles Eesti delegatsiooni juht Paul-Eerik Rummo (Reformierakond). Ka on vajalik OSCE üldise kaasajastamise raames suurendada Parlamentaarse Assamblee pädevust ja tugevdada selle koostööd organisatsiooni teiste struktuuridega.

Resolutsiooni eelnõu näeb muuhulgas ette liikmesriikide ühinemist Euroopa Nõukogu Küberkuritegevuse Konventsiooni ja Terrorismi Ennetamise Konventsiooniga ja kutsub üles globaalsele koostööle riikide ja rahvusvaheliste ning kodanikualgatuslike organisatsioonide vahel, et saavutada küberkuritegevuse ühtne moraalne, õiguslik ja poliitiline käsitus.

Eesti delegatsioon andis oma toetuse ka Venemaa delegatsiooni poolt blokeeritavatele eelnõudele, mis käsitlevad murettekitavat olukorda Gruusia ja Venemaa suhetes ja suhtumist 1932-1933. aastatel bolševistliku võimu poolt esile kutsutud näljahädasse Ukrainas. Mõlemad eelnõud kinnitati päevakorda suure häälteenamusega, kusjuures märkimisväärselt ei pooldanud nende kõrvalejätmist ka mitmed harjumuspäraselt Venemaa satelliitideks loetavad SRÜ riigid.

OSCE Parlamentaarse Assamblee 17. istungjärk alustas tööd eile, 29. juunil Kasahstani pealinnas Astanas.

Kirjutatud teemas: Reformierakond uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

Ojuland: olen sooliste kvootide vastu

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland osaleb neljapäeval alanud Crans Montana Foorumi 19. sessioonil Monacos. Seekordne foorum on pühendatud Vahemere piirkonna uuele rollile Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa, Aafrika ja Araabia riikide vahel.

Ojuland oli esinejaks paneelides, kus käsitleti innovatsiooni Euro - Vahemere piirkonna avalikus halduses ning naiste rolli avalikus elus.

„Ühelt poolt on naiste rolli suurendamine avalikus elus kuum debatiteema nii kogu Euroopa kui ka teiste Vahemereriikide jaoks, sest tegemist on erinevate kultuuritraditsioonidega.

Näiteks on Eesti ühiskonnas soolise kihistumise määr kõrge. Ühiskondlikud institutsioonid - perekond, haridussüsteem, tööjaotus jt omistavad üksmeelselt meestele rohkem võimu kui naistele," märkis Ojuland.

„Sama võib näha ka poliitikas, kus naiste osakaal parteides ja poliitikas on otseses seoses ühiskonna soolise kihistumise määraga. Kui lahendusi ei leita, siis ka parteide ja poliitika tasandil jääb kõik samaks," lisas Ojuland.

Ojuland kritiseeris Euroopa sotsialistide ideid. Nende ühe eeskõnelejana esineb tuntud Rootsi sotsiaaldemokraat, Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström, kes soovib mehaanilist naiste esinduste suurendamist, sealhulgas Norra ja Hispaania eeskujul sookvootide kehtestamist kogu Euroopas.

Ojuland nõustub küll sellega, et naiste aktiivset osalemist avalikus elus tuleb tagant tõugata, kuid see peab toimuma normaalses konkurentsis.

„Olen sada protsenti vastu üksikisiku vabaduse piiramisele. Igal inimesel peavad jääma võrdsed võimalused, seda ei tohi määrata ei sugu ega vanus. Selliste kvootide kehtestamisega võime jõuda olukorda, kus määravaks on ihuvärv, vanus, ja sugu. Kus on piir?" küsis Ojuland oma esinemises.

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland leiab, et Euroopas on soolise poliitilise esindatuse näol tegemist valdkonnaga, mis oma keerukuse tõttu vajab paljude poliitiliste tasemete ja valdkondade pikaajalist koostööd..

Crans Montana Forum on 1986 aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb rahvusvahelise koostöö ja globaalse arenguga.

Foorumi aukülaliste ja põhiesinejate hulgas on tänavu Bahreini kuninganna, Tema Kuninglik Kõrgus Shaikha Sabeeka Bint Ibrahim Al-Khalifa, Euroopa Komisjoni asepresident Jacques Barrot , ISESCO peadirektor Abdulaziz Othman Altwaijri , Tema Kuninglik Kõrgus prints Turki Al Faisal Al Saud Saudia Araabiast, ÜRO tsivilisatsioonide alliansi grupi kaasesimees Federico Mayor.

Rohkem kui 700 osavõtja hulgas on esindatud maailma tippettevõtjad, peaministrid , valitsusliikmed ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhid.

 

Täpsemat infot foorumi kohta:

http://www.cmf.ch/

http://www.cmf.ch/about_us/main.php

http://www.cmf.ch/events/crans_montana_forum2008/main.php

http://vp1992-2001.vpk.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4093

http://vp1992-2001.vpk.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9830

 

 

Kirjutatud teemas: Reformierakond uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

Kõiv: Tallinna linnavalitsus ei huvitu müra kahjulikkusest piisaval

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
Riigikogu liige Tõnis Kõiv sai vastuse Tallinna abilinnapealt Deniss Boroditšilt, kus abilinnapea möönab, et mürakaardi koostamisel on osade andmetega arvestatud ebapiisavalt.

„Abilinnapea tõdeb oma vastuses ausalt, et mürakaardi koostamine on linnale uudne ülesanne ja päris täpselt ei kujutatud ette, kuidas seda teha tuleb," lausus Kõiv. Linnavalitsusest tulnud kiri kinnitab ometi: mürakaardi koostaja Ramboll Eesti AS tunnistati selle töö tegemiseks vajaliku hanke võitjaks ja osati hinnata, et töö võiks maksma minna 820 000 krooni. „Selle maksumaksja taskust tuleva raha eest võiks ja peaks ühtteist nõudma," märgib Riigikogu liige.

„Positiivne on, et pärast minu järjekindlaid küsimisi on mürakaardi juurde lisatud andmed lennuliikluse müra kohta. Murelikuks teeb aga Boroditši tunnistus, et rongiliikluse müra kohta, millele viitasin, puudub siiani täpsem teave ja seegi, et tööstusmüra mõõtmise kirjeldus, mille ebapiisavusele tähelepanu juhtisin, on pehmelt öeldes ebaselge," rääkis Kõiv. „Selge on igal juhul üks asi: Tallinna linnavalitsus peaks elanike tervist ohustavasse olmemürasse tõsisemalt suhtuma."

Riigikogu liige Tõnis Kõiv päris linnapea Edgar Savisaarelt Tallinna mürakaardi koostamise kohta aru mais. Vastamine võttis linnavalitsusel aega enam kui 30-päevane kirjadele ja avaldustele vastamise kord ette näeb.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kohaselt tuleb strateegiline mürakaart koostada kõikides Euroopa Liidu territooriumil asuvates üle 250 000 elanikuga linnastutes. Eestis mahub nõude alla Tallinn.

Kirjutatud teemas: Reformierakond uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info