Arhiiv ‘Rain Rosimannus blogi Reformierakond’ Teemas

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

Septembrikuu tegemised

27. september 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Rain Rosimannus
03. september - Parlamendi töökorralduse komisjon

04.-05. september – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu koosolek Hiiumaal. Päevakorras oli 2008. a. III vooru keskkonnaprogrammi piirsummade kinnitamine, ülevaate andmine nõukogule KIKi finantsseisust ja keskkonnaprogrammide arendamisest ning täitmisest. Samuti räägiti EL abiperioodi 2007-2013 „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ täitmise käigust ja KIKi kui rakendusüksuse tööst.

12.-13. september – Reformierakonna „Liider” koolitus ja volikogu

17. september - 304 SE I Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus

Rosimannus: „Keskkonnakomisjon arutas keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 2008. aasta 9. septembri istungil. Komisjoni istungil kaaluti hoopiski eelnõu ennast ja selle kohta esitatud valitsuse seisukohti ning leiti, et kuigi reostustõrjevõimekuse tõstmine on äärmiselt oluline, tuleb seda teha läbimõeldult ja leida selleks vahendid, mis sobivad ka meie õigusruumi. Komisjon leidis, et eelnõus pakutud lahendus ei ole piisavalt läbi mõeldud. Mõned näited. Eelnõuga kavandatud muudatus ei sobi näiteks keskkonnatasude seaduse konteksti. Keskkonnatasude seadus defineerib keskkonnatasu mõiste ja määratleb keskkonnakasutuse sisu. Keskkonnatasu on keskkonnatasude seaduse § 3 kohaselt tasu kas toimuva või juba toimunud saastamise eest, mitte saastamise riski eest, nagu eelnõuga kavandatakse sätestada. Sisuliselt on pakutud eelnõu puhul, nagu ka eelkõneleja ütles, pigem tegemist keskkonnakindlustuse seadusega, mis vajaks teistsugust õiguslikku lahendust. Lisaks sellele on eelnõu vastuolus põhiseadusega, sätestades, et tasumisele kuuluvate kemikaalide nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Maksustatavate kemikaalide nimekiri tuleks vastavalt põhiseadusele ära tuua seaduses endas. Eelnõus on ka teisi, väiksemaid õiguslikke ja terminoloogilisi puudusi. Näiteks pannakse eelnõuga tasu sissenõudmise ja järelevalve kohustus Maksu- ja Tolliametile, kuid Maksu- ja Tolliametil on pädevus sisse nõuda ja järelevalvet teostada riiklike maksude osas. Eelnõus sätestatud tasu ei ole aga riiklik maks Eesti seaduse tähenduses, järelikult ei ole ka Maksu- ja Tolliametil tegelikult pädevust sellist ülesannet täita. Eelnõu näeb ette ka kohustuse eraldada riigieelarvest igal aastal raha sihtasutusele KIK reostustõrjevõimekuse loomiseks. Samas ei vasta eelnõu regulatsioon selles suhtes riigieelarve koostamise põhimõtetele. Seega jõuti komisjonis tõdemusele, et reostustõrjekulude katmise, kahjude hüvitamise ja selleks vajalike investeeringute tegemisega seotud küsimused oleks otstarbekas lahendada üldise transpordiohutuse teema raames. Eeltoodust tulenevalt otsustas komisjon häälte vahekorraga 5 poolt, 4 vastu ja 1 ükskõikne ehk erapooletu teha ettepaneku mitte lõpetada keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist ja lükata eelnõu tagasi. Ühtlasi on keskkonnakomisjon otsustanud neljapäeval sõita Eesti reostustõrjevõimekusega ise kohapeale tutvuma Piirivalveametisse ja tema haldusalasse.”

Tekstid: Eelnõu algtekst
Algataja seletuskiri

Otsus: Tagasilükkamine
Poolt: 42 Vastu: 31 Erapooletu: 0

Vastutav Riigikogu liige: Rain Rosimannus

24. september – Parlamendi töökorralduse komisjon

24. september – Riigikogu otsuse "Riigikogu 4. detsembri 2002. aasta otsuse "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" kehtetuks tunnistamine" eelnõu (314 OE) esimene lugemine

Rosimannus: „Keskkonnakomisjon arutas eelnimetatud Riigikogu otsuse eelnõu oma s.a 15. septembri istungil ning otsustas konsensusega lõpetada Riigikogu otsuse "Riigikogu 4. detsembri 2002. aasta otsuse "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" kehtetuks tunnistamine" eelnõu esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2008. aasta 8. oktoober kell 18.”

Kirjutatud teemas: Rain Rosimannus blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Juuli- ja augustikuu tegemised

27. august 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Rain Rosimannus
02. juuli – Parlamendi töökorralduse komisjon

03. juuli – kohtumine sihtasutuse „Tallinn Kultuuripealinnaks 2011” juhataja Mikko Fritze´iga

12. juuli - Ida-Viru Keskhaigla külastamine

24. juuli – PERH-i nõukogu

03. august – Keskkonnakomisjoni välisvisiit Taani

Riigikogu keskkonnakomisjon tutvus Kopenhaagenis Taani Kuningriigi jäätmemajanduse korraldusega. Kohtumisel andis Eesti Suursaadik Taanis pr. Meelike Pall ülevaate Taani Kuningriigist, poliitilisest hetkeolukorrast ning vastas delegatsiooni liikmete küsimustele. Kohtuti Bernhard Brackhahniga Taani Jäätmekeskusest, kes andis ülevaate Taani jäätmemajanduse mudelist, jäätmemajanduse korraldusest ja sellest, kuidas Taani täidab Euroopa Liidu nõudeid. Samuti tutvustas ta Taani jäätmekeskust, jäätmeorganisatsioone Taanis, jäätmestatistikat ja tulevikku. Kohtumisel Taani Energiaagentuuris Anders Hasselageriga räägiti järgmistest teemadest:

• Taani energiapoliitika alates aastast 1973

• Energiatõhususest

• Taastuvenergia poliitika ja programmid

• Programmist jäätmed energiaks

Visiidi käigus külastati ka Taani suurimat jäätmete põletamise tehast - “Vestforbrænding”. Tehas kasutab jäätmeid energia saamiseks ja toodab nii elektrit kui ka soojust. Külastati ka kohalikku sorteerimisjaama ning tutvuti, kuidas sorteerimisjaamas on sorteerimine korraldatud.

04. august - Parlamendi töökorralduse komisjon

08. august - Reformierakonna Üldkogu

17. august – PERH-i nõukogu

18. august – Parlamendi töökorralduse komisjon

20. august - SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu

28. august – PERH-i nõukogu

Kirjutatud teemas: Rain Rosimannus blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Juuli- ja augustikuu tegemised

27. august 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Rain Rosimannus
02. juuli – Parlamendi töökorralduse komisjon

03. juuli – kohtumine sihtasutuse „Tallinn Kultuuripealinnaks 2011” juhataja Mikko Fritze´iga

12. juuli - Ida-Viru Keskhaigla külastamine

24. juuli – PERH-i nõukogu

03. august – Keskkonnakomisjoni välisvisiit Taani

Riigikogu keskkonnakomisjon tutvus Kopenhaagenis Taani Kuningriigi jäätmemajanduse korraldusega. Kohtumisel andis Eesti Suursaadik Taanis pr. Meelike Pall ülevaate Taani Kuningriigist, poliitilisest hetkeolukorrast ning vastas delegatsiooni liikmete küsimustele. Kohtuti Bernhard Brackhahniga Taani Jäätmekeskusest, kes andis ülevaate Taani jäätmemajanduse mudelist, jäätmemajanduse korraldusest ja sellest, kuidas Taani täidab Euroopa Liidu nõudeid. Samuti tutvustas ta Taani jäätmekeskust, jäätmeorganisatsioone Taanis, jäätmestatistikat ja tulevikku. Kohtumisel Taani Energiaagentuuris Anders Hasselageriga räägiti järgmistest teemadest:

• Taani energiapoliitika alates aastast 1973

• Energiatõhususest

• Taastuvenergia poliitika ja programmid

• Programmist jäätmed energiaks

Visiidi käigus külastati ka Taani suurimat jäätmete põletamise tehast - “Vestforbrænding”. Tehas kasutab jäätmeid energia saamiseks ja toodab nii elektrit kui ka soojust. Külastati ka kohalikku sorteerimisjaama ning tutvuti, kuidas sorteerimisjaamas on sorteerimine korraldatud.

04. august - Parlamendi töökorralduse komisjon

08. august - Reformierakonna Üldkogu

17. august – PERH-i nõukogu

18. august – Parlamendi töökorralduse komisjon

20. august - SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu

28. august – PERH-i nõukogu

Kirjutatud teemas: Rain Rosimannus blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Reformierakond andis palkade külmutamisele rohelise tee

16. juuni 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Rain Rosimannus
Reformierakonna fraktsioon otsustas anda kõrgemate riigiametnike palkade külmutamise eelnõule rohelise tee.

"Reformierakond soovib saata avalikule sektorile selge signaali, et 2009. aastal ootab tõenäoliselt ees palgafondi külmutamine ning kõigil tuleb seepärast mõelda säästlikkusele ja kokkuhoiule," ütles parlamendi töökorralduse komisjoni liige Rain Rosimannus. "Seepärast otsustasime, et me ei takista ei eelnõu esitamist ega vastuvõtmist," lisas Rosimannus.

Reformierakond on nõus sellega, et eelnõu antakse menetlusse üksnes tingimusel, et see ei tee erandeid ühelegi põhiseaduslikule institutsioonile.

Samas peab Reformierakond eelnõu ennast õiguslikult vigaseks ning avaldab skepsist, kas see Riigikohtus täismahus jõusse jääks. "Selle eelnõu saatus ei pruugi olla parem kui mõnel varasemal algatusel, mis olid samuti kantud emotsioonist ja õilsatest kaalutlustest, kuid on hiljem Reformierakonnale ootuspäraselt põhiseaduse vastaseks osutunud. Õigusriigis käib õiglus emotsioonist üle ja seetõttu ei pürgi me ei eelnõu autorite ega kirglike fännide hulka," sõnas Rosimannus.

Rosimannuse sõnul on rea asjatundjate kinnitusel põhiseaduse § 75 mõte muuhulgas see, et välistada parlamendi tegelemine riigi juhtimise asemel iseenese palkadega. „Antud eelnõu menetlemisele asumisega Riigikogu seda keeldu nüüd esimest korda rikuks,“ osutas Rosimannus võimalikule põhiseaduse riivele.

Rosimannuse sõnul ootab Reformierakond, et töökorralduse komisjon tõstaks tempot hoopis olulisema eelnõu väljatöötamisega, mis kehtestaks kõigile kõrgematele riigiametnikele aastast 2011 põhimõtteliselt uue palgasüsteemi, mis ei ole enam seotud keskmise palga muutustega.


Karin Kalda
Refomierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus

Kirjutatud teemas: Rain Rosimannus blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Reformierakond andis palkade külmutamisele rohelise tee

16. juuni 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Rain Rosimannus
Reformierakonna fraktsioon otsustas anda kõrgemate riigiametnike palkade külmutamise eelnõule rohelise tee.

"Reformierakond soovib saata avalikule sektorile selge signaali, et 2009. aastal ootab tõenäoliselt ees palgafondi külmutamine ning kõigil tuleb seepärast mõelda säästlikkusele ja kokkuhoiule," ütles parlamendi töökorralduse komisjoni liige Rain Rosimannus. "Seepärast otsustasime, et me ei takista ei eelnõu esitamist ega vastuvõtmist," lisas Rosimannus.

Reformierakond on nõus sellega, et eelnõu antakse menetlusse üksnes tingimusel, et see ei tee erandeid ühelegi põhiseaduslikule institutsioonile.

Samas peab Reformierakond eelnõu ennast õiguslikult vigaseks ning avaldab skepsist, kas see Riigikohtus täismahus jõusse jääks. "Selle eelnõu saatus ei pruugi olla parem kui mõnel varasemal algatusel, mis olid samuti kantud emotsioonist ja õilsatest kaalutlustest, kuid on hiljem Reformierakonnale ootuspäraselt põhiseaduse vastaseks osutunud. Õigusriigis käib õiglus emotsioonist üle ja seetõttu ei pürgi me ei eelnõu autorite ega kirglike fännide hulka," sõnas Rosimannus.

Rosimannuse sõnul on rea asjatundjate kinnitusel põhiseaduse § 75 mõte muuhulgas see, et välistada parlamendi tegelemine riigi juhtimise asemel iseenese palkadega. „Antud eelnõu menetlemisele asumisega Riigikogu seda keeldu nüüd esimest korda rikuks,“ osutas Rosimannus võimalikule põhiseaduse riivele.

Rosimannuse sõnul ootab Reformierakond, et töökorralduse komisjon tõstaks tempot hoopis olulisema eelnõu väljatöötamisega, mis kehtestaks kõigile kõrgematele riigiametnikele aastast 2011 põhimõtteliselt uue palgasüsteemi, mis ei ole enam seotud keskmise palga muutustega.


Karin Kalda
Refomierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus

Kirjutatud teemas: Rain Rosimannus blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info