Isamaa Reeturite Liit www.isamaaliit.com

Head Pühajärve kooli toetajad,

Ma peaksin olema täna koos teiega, aga kahjuks töökohustused ei võimalda. Paljudega kohtusime möödunud neljapäeval ja sealt sain ma taas suure hulga kindlust, et oleme üheskoos ajanud vajalikku ja õiget asja. Ei ole liiga palju asju, mis meid seovad ja pidevalt suhtlema panevad. Meie lapsed ja nende tulevik läbi Pühajärve Põhikooli on meid pannud seda tegema. Meie lastest on saanud meie ühendaja ja seeläbi kooli toetaja. Just nõnda olen mina meid alati käsitlenud. Meie ei ole valla (valitsuse/volikogu) ja tema tegevuse vastu vaid Pühajärve Põhikooli poolt.

Ma mõistan ka valda, kes püüab oma koolivõrku korrastada. IRL poliitikuna on mul hea meel, et tegeletakse tuleviku planeerimisega. Aga kui ka teha kõige õigemat asja, aga teha seda valesti, siis ei ole sellest asjast enam asja. Ja Pühajärve Põhikooli saaga on minu meelest just selline. Mäletatavasti algas see vallavanema ja abivallavanema ringsõiduga 1 klassi astuvate vanemate juurde, kes teatasid, et I klassi ei avata, siis direktori alusetu vallandamine ja ennistamine, siis taaskord I klassi mitte avamine. Vahepeal telliti valla hariduse arengukava, kus aktiivselt osalesime, aga meie ettepanekuid ei planeeritudki arvestada. Kas on võimalik kooli elu veel kuidagi ebastabiilsemaks muuta. Mul on keeruline seda kujutleda. Meie oleme teinud kõik, et oma lastele parimaid võimalusi saada ja peame selleks õppimisvõimaluseks Pühajärve Põhikooli. Me oleme esitanud oma nägemusi ja ettepanekuid. Aga meile ei ole suudetud selgelt esitleda mida on võimalik meil muudatustest võita, kuigi usun, et seegi on kindlalt olemas. Täna teame vaid, et riigi rahastamine on selline, et vald loobub enam kui 60 000 eurost aastas. Aga mida plaanitakse teha koolihoone ja muuga ei ole meile teada. Räägitakse kokkuhoiust, aga konkreetseid numbreid ei näita keegi. Me toetame tegevusi, mis arvestavad valla inimesi ning muudavad meie elu paremaks nii täna kui tulevikus. Me oleme valmis toetama asju, mida mõistame ja mille taga on arvutused.

Ma olen meie koosviibimistel osalenud mitte poliitiku vaid ennekõike lapsevanemana. Pühajärve kool on hetkel minu kodule kõige lähemal ja olen lähtunud, et see on minu laste kool tulevikus. Ma olen väikeste koolide toetaja. Aga väikesed koolid ei saa asuda suurtes ja kulukates hoonetes. Omavalitsus peab tegema kõik, et kulusid kokku hoida. Oleme selleks varasemalt pakkunud välja lasteaia ja raamatukogu kolimise koolihoonesse ning vajadus on kooli küttesüsteem kaasajastada. Selleks aga pole omavalitsus midagi teinud. Me peame jääma oma ettepanekute juurde. Me peame hoidma kokku. Vaid koos suudame oma laste tuleviku eest kõige parimini seista.

Täna mõtetes aga õige pea juba ühes teiega

Priit Sibul Risttee külast

Mäletan kui prof Taagepera omal ajal rääkis heast näitest USA-s, kus kodanikud koondusid, et seista oma ühiste huvide eest. See oli teema, mis seostus uue kiirtee ehitusega ja oleks olulisel määral mõjutanud kohalike elu. Kogukond istus, kooskõlastas oma seisukoht ja lepiti avaliku võimuga kokku.

Just samasugust inimeste koondumist oma huvide eest seismisel on saatnud Pühajärve Põhikooli saaga. Minu jaoks on see ülimalt eeskujulik näide, kus inimesed soovivad kaasa rääkida oma elukorralduses. Inimesi seovad nende laste õppimisvõimalused Pühajärve Põhikoolis. Kahjuks aga ei ole meie avalikkus sellisele aktiivsusele valmis veel vastama, vähemalt mitte tänased Otepää võimumehed. Vald on püüdnud korduvalt ja ebaõnnestunult oma koolivõrku ümber korraldada. Tegelikkuses siis Pühajärve Põhikooli sulgeda, aga kahjuks ei ole osatud kogukonda õigel ajal ja õigesti kaasata. Samuti ei suuda vald tegelikult küsimustele vastuseid anda. Olen ka ise mitmetel koosolekutel osalenud ja võin seda kinnitada. Tänase üldhariduse rahastamismudeliga jääb vallal Pühajärve Põhikooli sulgemisel  vallal riigilt saamata rohkem kui 60 000 eurot. See ei ole muidugi ka ideaali lähedane rahastamise süsteem.  Seda milline plaan on vallal koolihoonega ja kui palju suudetakse vahendeid kokku hoida ei ole esitatud.

Minule tundub, et asjad on ammu nõnda kaugele jõudnud, et ühe omavalitsuse sees ei õnnestugi enam normaalselt koolivõrku korrastada. Vähemalt seni on tulemused näidanud, et hulk lapsi viiakse teistesse koolidesse. Keegi teeb seda trotsist, kellelegi on mõni teine kool lähemal, mõni teine sümpaatsem kui oma omavalitsuse teine kool. Minu arvates tuleks koordineeritumalt seda koolivõrgu korrastamist korraldada. Seetõttu tunduvad mulle minister Aaviksoo käigud loogilised. Halduskorraldust ja haridusvõrku ei ole vaja mitte ainult ümber korraldada, vaid seda on tarvis teha ka õigesti. Ja Otepää ei ole kindlasti koht, millest saaks eeskuju võtta.

Ajaleht kirjutas, et: “IRL teatas küll läinud nädalal, et kehtivas korras ei ole tarvis muudatusi teha, kuid see otsus lõi hiljem kõikuma. IRL istub selles küsimuses aruteluks veel kord maha ja kui teema on lahti harutatud, lastakse uue seaduse riigikokku jõudmisel hääletamine tõenäoliselt vabaks ehk saadikud saavad tegutseda oma südametunnistuse järgi.”

See on huvitav, sest minule teadaolevalt arutasime seda küsimust eestseisuses. Eestseisuse otsus oli konkreetne ja lühike:  seisukoha kujundamiseks mitteabielulise kooselu õigusliku regulatsiooni küsimuses toetab Erakond Isamaa ja Res Publica Liit senist olukorra säilitamist.

Ehk eestseisus üksmeelse otsuse kohaselt ei näe me mingit vajadust seadusandlikeks muudatusteks. Ja minu otsus on endiselt sama konkreetne ning ei ole kõikuma löönud.

Minu jaoks on asjad pigem vastupidi. Peame riigina aitama perekonda (mis koosneb vähemalt mehest ja naisest) kui institutsiooni tugevdada. Mõned mõtted mul on, aga kui kellelgi on häid ettepanekuid, siis ootan neid meeleldi.

Reedel 07. oktoobril koguneb Põlvamaa vaimulik mõttekoda, kus osaleb külalisena semiootik Mihhail Lotman ning teemaks on perekond ja armastus.

Muutused, globaliseerumine, kiirus on kaasaega hästi kirjeldavad sõnad. Kui palju mõtleme sellele, mida tegelikkuses tahame ning mida hoidma peame. Liiga tihti jookseme kaasa peavooluga mõistmata, kuhu me tegelikult välja jõuame ja kas seda siis ka tahame.

Me peaksime palju rohkem mõtlema sellele kuidas toetada traditsioonilist, naise ja mehe vahelist, peremudelit. Suures vabaduse tuhinas oleme unustanud vabadusega kaasneva vastutuse. Ühel hetkel saab sellest tava ja me kardamegi vastutust igas asjas. Kaasa arvatud perekonnas.

Peaks olema igaühele iseenesest mõistetav, et kui tahame Eesti riigi ja rahvana elama jääda, siis on oluline anda kindlust ja toetada perekonda. Perekonda, kus on mees ja naine. Mul on ülimalt hea tunne, et ka tänane erakonna eestseisus toetas seadusandlikul tasandil selles küsimuses olemasoleva olukorra säilimist.

Mulle tundub, et muudatuste tahtjaid ei tea pahatihti kuhu tahavad välja jõuda. On muidugi ka võimalik, et avalikkuse eksitamiseks tegeletakse lihtsalt jama ajamisega. KAS IKKA TEGELIKULT KA UUDSUSE JA AVATUSE SUUNAS? Kartsin ja rääkisin juba mõnda aega oma lähedastele tuttavatele, et on vaid aja küsimus millal saabuvad ka meile “targad”, kes räägivad vajadusest põhjalike muudatuste järele kirikus. Nii nagu mõne aja eest toimusid tõsised arutelud Soomes. Üleeile jõudis kõigi meieni “humanistliku kristluse manifest”.  Küllaltki kummalise taotlusega dokument, mis erineb ametlikust liinist olulisel määral.

Võibolla on seda diskussiooni vaja. Loodan, et see aitab kaasa ka nende inimeste koondumisele, kes seni kehtinud arusaamu ja tõekspidamisi toetavad.

Mina ei koosta manifesti. Kutsun üles säilitame külma närvi ja jahedat pead. Hoiame traditsioonilist peremudelit ja mõtleme, kuidas seda tugevamaks muuta.

Täna kogunes Riigikogu Setomaa toetusrühm esimesele sisulisele koosviibimisele. Kohal olid ka külalised Setomaalt – ülemsootska Ahto Raudoja, Setomaa Kongressi peavanem Vello Lõvi ning sootska Õie Sarv, Setomaa Valdade Liidust esimees Margus Timmo ja kultuuripealik Aare Hõrn ning Setomaa Käsritöökogo esindas Maarika Ahven.

Toetusrühma liikmed said ülevaate hetkel Setomaa ees seisvatest ülesannetest, probleemidest ja lahendustest. Olulise küsimusena tõusis viisadega seonduv. Hetkel on tegevus päris peatunud. On oluline, et viisade kompenseerimisega seotud segadused võimalikult kiiresti laheneksid ning tegevus lähiajal jätkuks. Pikemas perspektiivis on oluline saavutada kodanike võrdne kohtlemine mõlemal pool piiri. Ehk me peame liikuma kohalikele inimestele, kellel on tarvis üle piiri käia, pikaajaliste viisade andmise suunas.

Teiste oluliste küsimustena, mis täna kerkisid ning millega toetusrühm täiendavalt tulevikus peab tegelema on: Petseri II keskkooli ja hoone tuleviku ja staatuse küsimus; Setomaa arenguprogrammi tulevik; Unesco tegevuskavast tulenevad tegevused.

Isiklikult pean oluliseks, et järgmise perioodi tegevusi jälgiksime tugevas seoses Unesco tegevuskavast tulenevate ülesannetega. See ühelt poolt garanteerib riigi poolt võetud kohustused nii Unesco kui teisalt tagab ka kohaliku kogukonna elujõulisuse.

Lepiti kokku, et järgmine kohtumine toimub suveperioodil Setomaal.