Isamaa Reeturite Liit www.isamaaliit.com

Täna kiitis Riigikogu heaks kõrghariduse ümberkorraldamise. 2013 aastast on sisseastujatel võimalus lõpetada õpingud ülikoolis maksumaksja arvel st tasuta.

Ligipääs kõrgharidusele muutub paremaks.

Sisseastumine toimub uue korra järele lävendipõhiselt. See tähendab, et ülikool kehtestab sisseastumiseks tingimused ning kõik kes tingimustele vastavad ning täitavad õppekava 30 EAP ulatuses, saavad seda teha tasuta. Ei ole enam eraldi kriteeriume neile, et tasuta saab ühtedel alustel ja raha eest teistel alustel õppida.

Kes siis ikkagi saavad tasuta õppida?

Tasuta õppida saavad kõik, kes täidavad õppekava täies mahus. Loomulikult ei ole see tasuta kõigile, kes tahavad ja mahus mida tahavad. Õigused on kooskõlas kohustust ja vastutusega. Maksumaksja kulul saavad õppida võimekad ja õppimisest huvitatud üliõpilased, kes peavad igal semestril koguma vähemalt 30 EAP.

Kas ja mille eest on võimalik ülikoolil tasu küsida?

Ülikoolil tekib õigus, mitte kohustus, küsida üliõpilastelt osalist tasu nn saamata jäänud punktide eest. Kuigi üliõpilased on selles osas valjuhäälset protesti avaldanud on igati loogiline, et tasu saab ikka siis kui töö on tehtud. See on minu meelest kõikide suhtes õiglane.

Ja nendele kes ei saa täisajaga õppimisele pühenduda ja tahavad seda teha töö kõrvalt jääb võimalus õppida eksternina. Nii olen ka mina ise lõpetanud.

See on üle pika aja konkreetne ja oluline samm, kus minnakse sõnadelt tegudele. Kui me tihti vaid pidevalt räägime, et inimene on ainus oluline ressursse Eestis, siis selle eelnõuga me ka toetame inimest ja tema püüdlusi.

Tänane päev oli küllalt vastuoluline ja mõneti arusaamatu. Üle-Eesti, Toompeast Võru ja Kuressaareni avaldasid noored meelt kõrgharidusreformi vastu. Toompeal oli lisaks üliõpilasaktivistidele näha ka opositsioonierakondade noori aktiviste ja nende pahameel selles kontekstis mõistetav.

Segaseks aga jääb see, mille vastu siis tegelikult ollakse ja kas sellest ise ikka täpselt aru ka saadakse. Tänase kõrgharidussüsteemi jätkudes on demograafilist situatsiooni arvestades 4 aasta pärast selles sektoris ca 40 miljonit eurot vähem kui täna. Seda on umbes samapalju kui täna erasektorist kõrgharidusse vahendeid juurde tuleb. Tänase süsteemi kokkukukkumisele on viidanud nii OECD 2007 aasta analüüs kui Riigikontrolli märgukiri, seega on muudatused paratamatud.

Eesti on edukas, sest me oleme teinud julgeid ja keerulisi otsuseid. Tasuta kõrghariduse temaatika on kindlasti üks näide meie julgetest sammudest. Loodan, et õige pea jõuab kooskõlastusringilt Riigikogusse ka vajaduspõhiste toetuste eelnõu ning saame ka selle menetleda ning kiirelt rakendada. Valdavalt liigutakse maailmas vastupidises suunas ehk pigem kasvab eraraha kõrghariduses. Kuivõrd Eesti kõige olulisem ressurss on inimene, siis on ülimalt loogiline ja viimane aeg, et me senisest enam inimesse investeerime. Ainult haritud inimese ja tema panustamise läbi on meil võimalik ühiskondlikku kogurikkust kasvatada.

Minu arvates on tulevane süsteem võrreldes tänasega õiglasem. Täna pääsevad noored kõrgkooli, kas läbi eksamisõela riikliku koolitustellimuse kohtadele või oluliselt madalama lävendiga end ülikooli sisse ostes. Tasulistel kohtadel olevad üliõpilased peavad maksma kogu ülikooli vältel, praktiliselt sõltumata oma õpingutulemustest. Täna on ülikooli saada raske, kuid välja kukkuda on sealt veelgi raskem. Raha on määravam kui inimese akadeemilised võimed, mistõttu nii mõnigi andekas noor võib jääda seetõttu ülikoolist üldse välja. Loomulikult on tarvis tulevikus pingutada, et oma 30 EAP kätte saada. Aga ka tulevikus ei maksta kusagil vaid tööl käimise eest.

Mõneti üllatab mind meie tulevaste ja tänaste üliõpilaste suhtumine, sest just nende jaoks muutub olukord paremaks. Reformi läbiviimine võimaldab järgnevatel aastatel ühe üliõpilase tarbeks kasutatava raha kahekordistada.

Nii Tartu kui Tallinna Tehnikaülikool kuuluvad maailma parimate kõrgkoolide hulka ning need, kes tahavad pühenduda õppimisele saavad seda pärast eelnõu rakendumist teha tasuta. Ehk Eestist saab tulevikus maailmatasemel kõrghariduse tasuta.

Head Pühajärve kooli toetajad,

Ma peaksin olema täna koos teiega, aga kahjuks töökohustused ei võimalda. Paljudega kohtusime möödunud neljapäeval ja sealt sain ma taas suure hulga kindlust, et oleme üheskoos ajanud vajalikku ja õiget asja. Ei ole liiga palju asju, mis meid seovad ja pidevalt suhtlema panevad. Meie lapsed ja nende tulevik läbi Pühajärve Põhikooli on meid pannud seda tegema. Meie lastest on saanud meie ühendaja ja seeläbi kooli toetaja. Just nõnda olen mina meid alati käsitlenud. Meie ei ole valla (valitsuse/volikogu) ja tema tegevuse vastu vaid Pühajärve Põhikooli poolt.

Ma mõistan ka valda, kes püüab oma koolivõrku korrastada. IRL poliitikuna on mul hea meel, et tegeletakse tuleviku planeerimisega. Aga kui ka teha kõige õigemat asja, aga teha seda valesti, siis ei ole sellest asjast enam asja. Ja Pühajärve Põhikooli saaga on minu meelest just selline. Mäletatavasti algas see vallavanema ja abivallavanema ringsõiduga 1 klassi astuvate vanemate juurde, kes teatasid, et I klassi ei avata, siis direktori alusetu vallandamine ja ennistamine, siis taaskord I klassi mitte avamine. Vahepeal telliti valla hariduse arengukava, kus aktiivselt osalesime, aga meie ettepanekuid ei planeeritudki arvestada. Kas on võimalik kooli elu veel kuidagi ebastabiilsemaks muuta. Mul on keeruline seda kujutleda. Meie oleme teinud kõik, et oma lastele parimaid võimalusi saada ja peame selleks õppimisvõimaluseks Pühajärve Põhikooli. Me oleme esitanud oma nägemusi ja ettepanekuid. Aga meile ei ole suudetud selgelt esitleda mida on võimalik meil muudatustest võita, kuigi usun, et seegi on kindlalt olemas. Täna teame vaid, et riigi rahastamine on selline, et vald loobub enam kui 60 000 eurost aastas. Aga mida plaanitakse teha koolihoone ja muuga ei ole meile teada. Räägitakse kokkuhoiust, aga konkreetseid numbreid ei näita keegi. Me toetame tegevusi, mis arvestavad valla inimesi ning muudavad meie elu paremaks nii täna kui tulevikus. Me oleme valmis toetama asju, mida mõistame ja mille taga on arvutused.

Ma olen meie koosviibimistel osalenud mitte poliitiku vaid ennekõike lapsevanemana. Pühajärve kool on hetkel minu kodule kõige lähemal ja olen lähtunud, et see on minu laste kool tulevikus. Ma olen väikeste koolide toetaja. Aga väikesed koolid ei saa asuda suurtes ja kulukates hoonetes. Omavalitsus peab tegema kõik, et kulusid kokku hoida. Oleme selleks varasemalt pakkunud välja lasteaia ja raamatukogu kolimise koolihoonesse ning vajadus on kooli küttesüsteem kaasajastada. Selleks aga pole omavalitsus midagi teinud. Me peame jääma oma ettepanekute juurde. Me peame hoidma kokku. Vaid koos suudame oma laste tuleviku eest kõige parimini seista.

Täna mõtetes aga õige pea juba ühes teiega

Priit Sibul Risttee külast

Mäletan kui prof Taagepera omal ajal rääkis heast näitest USA-s, kus kodanikud koondusid, et seista oma ühiste huvide eest. See oli teema, mis seostus uue kiirtee ehitusega ja oleks olulisel määral mõjutanud kohalike elu. Kogukond istus, kooskõlastas oma seisukoht ja lepiti avaliku võimuga kokku.

Just samasugust inimeste koondumist oma huvide eest seismisel on saatnud Pühajärve Põhikooli saaga. Minu jaoks on see ülimalt eeskujulik näide, kus inimesed soovivad kaasa rääkida oma elukorralduses. Inimesi seovad nende laste õppimisvõimalused Pühajärve Põhikoolis. Kahjuks aga ei ole meie avalikkus sellisele aktiivsusele valmis veel vastama, vähemalt mitte tänased Otepää võimumehed. Vald on püüdnud korduvalt ja ebaõnnestunult oma koolivõrku ümber korraldada. Tegelikkuses siis Pühajärve Põhikooli sulgeda, aga kahjuks ei ole osatud kogukonda õigel ajal ja õigesti kaasata. Samuti ei suuda vald tegelikult küsimustele vastuseid anda. Olen ka ise mitmetel koosolekutel osalenud ja võin seda kinnitada. Tänase üldhariduse rahastamismudeliga jääb vallal Pühajärve Põhikooli sulgemisel  vallal riigilt saamata rohkem kui 60 000 eurot. See ei ole muidugi ka ideaali lähedane rahastamise süsteem.  Seda milline plaan on vallal koolihoonega ja kui palju suudetakse vahendeid kokku hoida ei ole esitatud.

Minule tundub, et asjad on ammu nõnda kaugele jõudnud, et ühe omavalitsuse sees ei õnnestugi enam normaalselt koolivõrku korrastada. Vähemalt seni on tulemused näidanud, et hulk lapsi viiakse teistesse koolidesse. Keegi teeb seda trotsist, kellelegi on mõni teine kool lähemal, mõni teine sümpaatsem kui oma omavalitsuse teine kool. Minu arvates tuleks koordineeritumalt seda koolivõrgu korrastamist korraldada. Seetõttu tunduvad mulle minister Aaviksoo käigud loogilised. Halduskorraldust ja haridusvõrku ei ole vaja mitte ainult ümber korraldada, vaid seda on tarvis teha ka õigesti. Ja Otepää ei ole kindlasti koht, millest saaks eeskuju võtta.

Ajaleht kirjutas, et: “IRL teatas küll läinud nädalal, et kehtivas korras ei ole tarvis muudatusi teha, kuid see otsus lõi hiljem kõikuma. IRL istub selles küsimuses aruteluks veel kord maha ja kui teema on lahti harutatud, lastakse uue seaduse riigikokku jõudmisel hääletamine tõenäoliselt vabaks ehk saadikud saavad tegutseda oma südametunnistuse järgi.”

See on huvitav, sest minule teadaolevalt arutasime seda küsimust eestseisuses. Eestseisuse otsus oli konkreetne ja lühike:  seisukoha kujundamiseks mitteabielulise kooselu õigusliku regulatsiooni küsimuses toetab Erakond Isamaa ja Res Publica Liit senist olukorra säilitamist.

Ehk eestseisus üksmeelse otsuse kohaselt ei näe me mingit vajadust seadusandlikeks muudatusteks. Ja minu otsus on endiselt sama konkreetne ning ei ole kõikuma löönud.

Minu jaoks on asjad pigem vastupidi. Peame riigina aitama perekonda (mis koosneb vähemalt mehest ja naisest) kui institutsiooni tugevdada. Mõned mõtted mul on, aga kui kellelgi on häid ettepanekuid, siis ootan neid meeleldi.

Reedel 07. oktoobril koguneb Põlvamaa vaimulik mõttekoda, kus osaleb külalisena semiootik Mihhail Lotman ning teemaks on perekond ja armastus.