Arhiiv ‘Ott Lumi blogi’ Teemas

Bulgaarias paremjõudusid liitmas

26. veebruar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / ottlumi.ee
Peab tunnistama, et saatuse tahtel olen sattunud sel nädalal välissündmuste keerisesse. Viibin nimelt täna Bulgaarias ja kohtun intensiivse päevakava raames 3e Bulgaaria paremjõu liidriga, et anda neile oma nõuandeid erakondade liitmiseks või siis vähemasti ühise valimisnimekirja moodustamiseks. Sellist nõu vajati ja mõtlesin, et miks mitte sellises põnevas protsessis oma kogemuste ja teadmistega osaleda.

See pole tegelikult esimene kord, kui avaneb võimalus nõustada erakondade liitumisprotsessi.Eelmisel aastal osalesin nõuga Leedu konservatiivse ja kristlik-demokraatliku erakonna liitumiskõneluste juures, mis olid ka edukad, sest teatavasti on just konservatiiv Kubilius Leedu täna peaminister.

Bulgaaria olukord on muidugi spetsiifiline. Siin on kolm paremjõudu, kellelt oodatakse suviste valimiste järel pikka aega võimutsenud vasakpoolsete võimult tõrjumist. Ja see on kahtlemata püha missioon, arvestades millisesse maffialikku ja korruptiivsesse võrgustikku ekskommunistid Bulgaaria on viimaste aastatega pununud. Kolm paremjõudu, millest räägin, on Sofia linnapea poolt juhitud GERB, mis omab 20 %-list toetust hetkel. Ning siis kaks väiksema toetusega erakonda. Ühte juhib noor ja särav Martin Dimitrov(UDF), kellega viibisin eemine aasta koos kuu aega USA-s. Tegu on kindlasti Bulgaaria poliitika tuleva tähega. Teist ekspeaminister Ivan Kostov. Suhted on muidugi parasjagu keerulised, sest Kostov ise lõi 2004.aastal pärast riigis võimu kaotamist UDF-ist lahku. Nii, et siin on olukord spetsiifiliselt delikaatne.

On loogiline, et Sofia linnapea läheb valimistele siiski oma nimekirjaga, kuid olen siin selleks, et aidata veenda Dimitrovit ja Kostovit moodustamaks ühisnimekirja, mida Bulgaaria valimisseadused lubavad teha. Sellest sõltub tegelikult suurel määral, kas Bulgaarias tekib suvest parem-tsentristlik valitsus või ei. Sellele ollakse tegelikult väga lähedal. Kohtun täna kõikide parteiliidrite ja erakondade tuumikutega nii, et saab olema huvitav.

Päris ootamatu uudis saabus aga Lätist. Minu hea tuttav Valdis Dombrovskis sai ettepaneku moodustada Läti valitsus. Sõidangi siit homme edasi Riiga, kus Valdis korraldab juba kuu aega tagasi väljakuulutatud töökohtumist ettevalmistamaks mais toimuvat Euroopa Noorte parlamendiliikmete kohtumist Angela Merkeliga(kohtumist ettevalmistades polnud tal PMiks saamisest muidugi aimugi).Laupäeval toimub ka erakond Uus Aeg kongress, kus samuti Valdise kutsel osalen.

Erakondade raha

17. veebruar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / ottlumi.ee

Koalitsioonierakonnad arutlevad erakondade rahastamise üle. Sotsid arvavad, et peaks kärpima kulutusi erakondadele, teised on vähemasti Rummi sõnade kohaselt öelnud, et ei taha.

Minu meelest võiks riigi toetuse vähendamise üle arutleda küll. Aga seda mitte ennekõike otsese kokkuhoiu mõttes, sest see rahaline sääst ei ole mastaapne. Kuigi, mööngem et erakonnad võiksid solidaarselt kärpes osaleda küll.

Tegelik küsimus on minu meelest hoopis mujal. Kas koos erakondade riigipoolse toetuse vähendamisega poleks mitte mõtet kaaluda äriühingute annetuste taaslubamisest. Võib öelda, et praegu pole äriühingutel raha, et erakondi toetada, aga so what? Mõneti ongi erakondadel see oht, et muututakse täissöönud ministeeriumiteks. Majanduse langussituatsioonis ei ole üldse halb, kui motiveerida erakondi arvestama senisest enam tööandjate sisendiga poliitikakujundamisse.

Julgen öelda, et eesmärgid, miks me omal ajal erakondade rahastamise äriühingute poolt keelasime, ei ole enam aktuaalsed. Prokuratuur on näidanud, et suudab poliitilisele korruptsioonile suutlikult reageerida. Erakondade rahastamise järelvalve süsteem on küll endiselt lahenduseta, aga see on juba eraldi küsimus.

Tööturust

16. veebruar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / ottlumi.ee

Anvar Samost arvas raadiosaates, et tööpuudus tõuseb aasta lõpuks 10 %ni. Minu eesmärk ei ole olla apokalüptiline, aga 10 % prognoos on siiski tõenäoliselt üsna optimistlik. Majandusteadlased on valdavalt ennustanud ligi 15 %list tööpuudust ja erapangad prognoosivad vahemikku 15-20 %.

 

Mida tuleb tegelikult teadvustada, on see, et praegune tööpuuduse kasv, ei ole toimunud hõive languse läbi. Jaanuaris arvele võetud ca 8000 töötust olid 80 % need, kes polnud varem hõives. See tähendab, et tööpuuduse reaalkasv hõive languse tulemusena on alles ees ja algab tõenäoliselt varakevadel.

 

Aga prognoosid prognoosideks. Oluline on analüüsida, mida me tervikuna teha saame. Välja on käidud juba erinevaid ideid. Tuulelohe konverentsil tegi Raivo Vare üleskutse alustada massiivset tümberõpet. Õnneks on meil perioodil 2007-2013 Euroopa finantsmeete arvelt võimalik täiend-ja ümberõppesse suunata ligi miljard krooni. On kindlasti strateegiline mõttekoht, mida selle rahaga teha. Paradoks on samal ajal selles, et keegi ei oska hetkel täpselt prognoosida, mida ja keda täpselt koolitada.

 

Muidugi, tuleb ka aru anda, et kõiksugu aktiivsed tööturumeetmed kipuvad olema siiski nagu aspiriin raskete haiguste puhul. Soomes tõusis nn lama ajal tööpuudus 3 %lt 20nele hoolimata sellest, et tööturumeetmetesse panustati kosmilisi summasid. Loomulikult tuleb pingutada ja pakkuda välja erinevaid meetmeid, et hõivet säilitada, aga tuleb jääda ka realistiks.

 

Igatahes on tööturu olukord ja võimalikud lahendused selle poliitikasaasta keskne küsimus. Riigikogu arutab tööturupoliitikat riiklikult tähtsa küsimusena 12.märtsil.



Kärbe

5. veebruar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / ottlumi.ee

Kui vaadata kokkulepitud kärpepaketti, siis on pehmelt öeldes, mille üle juurelda.


Kahe asja eest pean kiitma. Esiteks, et kokkulepe kui selline, mida üleüldse arutada, on täna laual. Teiseks, et palgakärbe avalikus sektoris on üleüldine ja eranditena. Muul moel poleks sellise kärpe tegemine mõeldav.


Tervikuna aga ei saa kuidagi nõustuda Vilja Savisaare hinnanguga, et see kärpepakett riivab kõige nõrgemaid. Nagu näeme, siis pensionid tõusevad edasi ja vanemahüvitist ei puuduta kärbe üldse. Seega ei vastanud minu ootus tõele, et erakonnad loobuvad tänasel hetkel oma kitsaste huvide pealesurumisest.


Kärbe kärbib kõige enam hoopis arenguvaldkondi.

Esimesena hakkab silma "intellektuaalselt huvitav mõte" kaotada Arengufond ja "tähistada" niiviisi väärikalt innovatsiooniaastat. Arengu kärpimise ritta võib lisada ka teedeinvesteeringute mahtude vähendamise. Jne. Kuidas see oligi...Õigus, viie rikkama hulka!:)


Neli hetke veebruaris

1. veebruar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / ottlumi.ee
Poliitikaaasta hakkas närviliselt. Oli ka arvata. Kahed valimised selle sajandi tõenäoliselt kõige karmimal finantskriisi aastal pole Eestile just suurim õnnistus. Kas poliitikutel jätkub külma närvi ja kainet meelt sellistes tingimustes adekvaatseid otsuseid teha? Elame, näeme.

Majanduskriisidega käib alati kaasas tõsiasi, et poliitika ja avaliku sektori tähtsus tervikuna, kasvab ülejäänud ühiskonna jaoks hüppeliselt.Iga üksikotsuse kvaliteedist riigijuhtimise juures võib näiteks sõltuda otseselt sadade töökohtade saatus ettevõtlussfääris. Veebruar on teadupärast päevade arvult lühike kuu, kuid mina näen nelja küsimust, mille lahendused peavad saabuma veebruaris ning mis meie käekäigus vägagi määravad on.

Esiteks, kas sotsiaalvaldkonna kärped suudetakse ära teha? Nii palju kui mina infot oman, ei ole suudetud veel kõige valusamates punktides konsensusele jõuda. Kas vajalik riigimehelikkuse ja terve mõistuse reserv on olemas, selgub tegelikult juba lähipäevadel.

Teiseks, kas koalitsioonierakonnad peavad "vastu" ahvatlusele teha kärpeprotsessis parteipoliitikat? Ärme unusta, et pärast läbirääkijate kokkulepet hakkab antud paketti menetlema ka Riigikogu. Kas kellelgi Toompea müüride vahel läheb turbulentsetest parteireitingutest pilk uduseks või säilib selge silmavaade?

Kolmandaks, kuidas käitub opositsioon kärbete menetlemisel? Kas opositsioon käitub skandinaavia või Läti opositsioonina? Kas tuuakse välja oma maailmavaatelised erimeelsused ja esitatakse alternatiivne kärbete plaan? Kui jah, siis on see osa loomulikust parlamentarismist. Kui süüdistatakse niisama valitsust ja külvatakse vaenu, siis on selge, et opositsioon on juba kogu täiega valimiskampaaniat alustanud.

Ja neljandaks, kellest saab uus sotsiaalminister? Mina pole kunagi isikute rolli ajaloos ülemäära tähtsustanud, kuid selle rolli adekvaatne täitmine lähemate kuude jooksul on valitsuse sirge kursi säilitamiseks krutsiaalne. On päris selge, et veebruari kärped ei jäe tõenäoliselt viimasteks ja see, kes on eelarvet lugenud, teab kus tekivad Eesti riigile suurimad kulud.