Arhiiv ‘Ott Lumi blogi’ Teemas

Hea valik

4. juuni 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / ottlumi.ee

On iseasi küsimus, kui palju viimasel ajal Eestis häid otsuseid tehtud on, aga Pomerantsi nimetamine siseministriks oli kindlasti väga mõistlik valik. Miks?

Kahel olulisel põhjusel

Esiteks on Marko näidanud, et suudab raskete ministeeriumitega suurepäraselt toime tulla, omamata eelnevalt konkreetse valdkonna kogemust. Meenutame seda, et kui Marko läks sotsiaalministriks, oli kahtlejaid palju, aga tulemus oli suurepärane. Selles mõttes on tegemist professionaalministriga.

Teiseks sobib Pomerants oma muheda olekuga kemplustest räsitud valitsusse nagu rusikas silmaauku. Mõeldes, millised erakordselt rasked otsused valitsusel ees seisavad, mõjub Marko rahulik ratsionaalsus sellele valitsusele kindlasti väga hästi.

Mõneti on tegu ka ajaloolise sündmusega. Mulle ei meenu, et ükski pehme valdkonna minister oleks katnud jõuministeeriumi või vastupidi. Jõudu Markole!




Ei ole hea mõte, ausalt!

31. märts 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / ottlumi.ee

Ma ei räägi mitte millestki muust, kui peaministri poolt väljapakutud ideest peatada nii riigi kui üksikisiku maksed teise pensionisambasse. Seejuures tuleb arussaada kahest tõsiasjast.

Esiteks, kogumispensionisüsteemi ellurakendamine nii nagu seda 10.aastat tagasi toonane Laari valitsus tegi, on senini viimane edukas struktuurne reform, mida  Eesti riik tervikuna teinud on.
Enne kui sellele labidaga pähe virutada, peaks mitu korda sisse ja välja hingama.

Teiseks, peab arusaama, et kogumispensionisüsteem on olnud ka märgiline samm, millega Eesti on rahvusvahelises plaanis näidanud oma riigivalitsemise kvaliteeti. Sarnast süsteemi pole suutnud rakendada väga paljud lääne- Euroopa riigid, kus pensionisüsteemi jätkusuutlikkus rahvastiku vananemise juures on suure küsimärgi all. Ühesõanaga, ei ole mõtet tappa neid lehmi, mis piima annavad.

Peaks siiski nüüd laiemalt arutama, mis on alternatiivid. Peaminister viitab antud juhul teadlastele, aga neid on siiski ka rohkem kui üks. Äärmisel juhul võib ju arutada selle üle, et vähendada nii riigi kui inimene makseid, aga täielik peatamine näib toore mõttevälgatusena.



Ausa ülestunnistuse tunnustuseks

26. märts 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / ottlumi.ee

Peaminister Ansip võttis täna julguse kokku ja ütles siis lõpuks välja selle, mida kõik elementaarset matermaatikat valdavad poliitikud juba ammu teavad, aga pole peale IRL-i esindajate seni julgenud kõva häälega väljaöelda. Nimelt- töölepinguseaduse ulmehüvitiste pakett töölt lahkumise korral on arvestades Töötukassa rahalist seisu irreaalsus kuubis.

Kindlasti tuleks aga nüüd tagantjärele naelutada see protsess, kuidas sellise paketini jõuti, näidisena tulevastele põlvedele seinale. Näitena selle kohta, kuidas ilusaid samme planeerides, tuleb poliitikas alati kalkulaator tasku ligi hoida. Soovides saada uue TLS-i vastuvõtmises osas iga hinna eest ja kibekiirelt risti seinale, andsid riigipoolsed läbirääkijad eelmisel aastal eelnõud tehes ülejõu käivaid lubadusi. Mäletan hästi, kuidas hüvitiste paketi apologeedid käisid ringi arvutustega, kus viidati Töötukassa prognoosidele, kuid mis olid arvestades majanduse kujunevat konjunktruuri, absoluutselt ebareaalsed. Nüüd on tulemus käes. Keset kasvavat tööpuudust on õu paksu pahandust täis. Nüüd sõltub  kogu edasine Eesti areng, arvestades küsimuse strateegilisust, poliitikute ja ka ka sotsiaalpartnerite suutlikkusest säilitada kainet meelt. "Damage is done", aga alati võib asju veel hullemaks keerata.

Tõtt öelda tunnen kaasa uuele ministrile, kes peab nüüd seda kokkukeeratud jama lahendama asuma samal ajal, kui tal selle kokkukeeramisega personaalset pistmist ei ole. 




Tööpuudus- kas ka Tallinna mure?

12. märts 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / ottlumi.ee

Tänane päev kulges suuresti tööpoliitika arutelu tähe all. Isamaa ja Res Publica Liit ei ajanud udud, vaid esitas oma 10 konkreetset ettepanekut tööpuuduse leevendamiseks. http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/1072/ . Tegelesime ettepanekute formuleerimisega juba mõnda aega ja käisime need täna erakonna esimehe suu läbi välja.

Kuulates opositsiooni esindajate raevukaid, aga sisutühje ettekandeid nii Riigikogu saalis kui meedias, tekib minul näiteks küsimus, kas näiteks Keskerakonna poolt juhitud Tallinn ka mingitki arvestatavat plaani tööpuudusega võitlemiseks evib või vähemasti on teel selle väljatöötamsie poole? Savisaar kirjutab, et majanduskriis hakkab ülekasvama sotsiaalseks kriisiks. "Heureka!". aga ma küsin, mida ta ise Tallinna linnapeana selle vältimiseks või leevendamiseks on ette võtnud?

Kui me räägime tegelemisest tagajärgedega ehk sotsiaalhoolekandest, töötute kaasamisest hädaabitöödele jne, siis on Tallinnal kui Eesti suuromavalitsusel siin võtmeroll mängida.

Või siis, Tallinna tööturupoliitika võiks vähemalt keskenduda tööturu riskirühmade abistamisele. Räägin ennekõike noortest peredest, sest tööpuudus tabab seekordse kriisi ajal just kõige valusamalt seda segmenti. Laenud kaelas ja kõrgepalgaline töökoht kadunud- neid noori peresid tekib praegu nagu seeni pärast vihma ning eriti just Tallinnas.

Kui Savisaarel ideid ei ole, siis ütlen kohe kolm asja, mida Tallinn noorte perede töökaotuse leevendamiseks teha saaks:

a) vabastada vähemalt ühe registreeritud töötuga leibkond lasteaia kohamaksust 

b) vabastada noored pered viivitamatult maamaksust

c) tagada töökoha kaotanud lapsevanemate lastele hõivesse naasmiseni tasuta ringides-trennides osalemise võimalus

Segane intervjuu

8. märts 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / ottlumi.ee

Algav nädalal on parlamendis peateema tööturupoliitika, mida arutame riiklikult tähtsa küsimusena. Vaatasin saadet Aeg Luubis, kus minu ametikaaslane ja Sotsiaalkomisjoni esimees proua Pikhof ütles "jah" vastuseks saatejuhi küsimusele, kas Eesti tööturupoliitika on ajast ja arust. Vastus kriipis väheke kõrva küll. Esiteks seetõttu, et kui täna ametis olev valitsuskoalitsioon on sotsiaalvaldkonnas midagi konkreetset teinud, siis on see just uus Töölepinguseadus, mis loob tööturupoliitika teostamisele olulise raamistiku. Pealegi on sotsid ise pidevalt tööturupoliitika katla juures olnud- Heljo ise tänase sotskomisjoni esimehena, Eiki Nestor pikaaegse ministrina, sotside ridadesse kuuluv Töötukassa juht Meelis Paavel, sotsidega liidus olevad ametiühingud jne.  Aga vaevalt tahtis Heljo ennast ja oma sõpru solvata. Loodame, et see oli nii-öelda näpukas.

Nii nagu iga poliitikavaldkond, nii omab aga ka tööturupoliitika vägagi palju neid momente, mis nõuaks parandamist. Tõsi on see, et me pole väga suutelised aktiivse tööturupoliitika elluviimisel. Tõsi on ühest küljest  ka see, et me pole sinna piisavalt palju vahendeid panustanud. Teisalt on see tõde vaid statistiline, sest lähemal viiel aastal on meil euroraha aktiivseks tööpoliitikaks kamaluga. Küsimus on, kas on ideid? See peab selguma tuleval neljapäeval, kui Riigikogu päevakorras on Tööturupoliitika riiklikult tähtsa küsimusena. 

Esimese sammuna võiks aga tõepoolest likvideerida uue Töölepinguseadusega kaasa tulnud idee, mille kohaselt saab 1.juulist töötuskindlustushüvitist ka end vabatahtlikult töötuna arvele võttev isik. Ajal, kui töö on ülim väärtus ei tohi töötust väärtustada. Selles osas olen täiesti nõus Tööandjatega. Raskesse kriisiperioodi sisenedes peab väärtused paika panema ja meele kaine hoidma.