Arhiiv ‘Ott Kasuri blogi Reformierakond’ Teemas

» Uuemad postitused »

Türisalu pangast

17. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Ott Kasuri
Türisalu panga turvalisust tuleb parandada.
Türisalu panga piirnevale riigimaanteele on kavas paigaldada piire
 
Valla turismimagnet ja maastikukaitseala on sagedaste õnnetuste tõttu saanud külge kurja kuulsuse. Esmane ja kõige kiiremini teostatav samm Türisalu panga turvalisuse tõstmiseks oleks põrkepiirde paigaldamine vahetult Klooga maantee äärde, arvab vallavanem Ott Kasuri.
 
Türisalu pangalt on alla hüpatud, sõidetud, kukutud. Viimane surmaga lõppenud õnnetus toimus seal jaanuari lõpus, kui 25-aastane noormees pangast alla sõitis. Teisipäeval, 13. veebruaril jõudis Türisalu panga turvalisuse küsimus maavanema saali.
Maavalitsuses toimunud kohtumise eesmärgiks oli leida lahendus Türisalu panga aastaid kestnud turvalisuse probleemile. Lisaks maavanem Värner Lootsmannile osalesid kohtumisel Põhja politseiprefekt Raivo Küüt, Põhja-Eesti Päästekeskuse direktor Raik Saart, Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus, Põhja Regionaalse Maanteeameti direktor Enn Raadik, Harku vallavanem Ott Kasuri ja maaomanike, Harjumaa Keskkonnateenistuse ning Harju Maavalitsuse esindajad.
Eelnevalt arutas küsimust ka Harku vallavalitsus, kelle sekkumisvõimalused on siiski piiratud, kuna Türisalu pank asub kogu ulatuses eraõiguslikul maal. Vallavalitsuse seisukoht oli, et parkla tuleb heakorrastada ja laiendada Keila-Joa suunas, parkla ümber rajada korralik paekivist piire koos istepinkidega ning paigaldada põrkepiire maanteele panga ulatuses. Seni on Harku vald ja Harjumaa keskkonnateenistus korraldanud ala heakorrastamist, ka loodussäästlikemate prügikastide rajamisest oli vallavalitsuses juttu.
Et tegemist on maastikukaitsealaga, kus kohtuvad maaomanike, keskkonnateenistuse jt institutsioonide huvid, on kõiki pooli rahuldavat lahendust raske leida. Ühe võimaliku lahendusvariandina pakuti kohtumisel maaomanike poolt näiteks kohviku rajamist ja sellega pangal aastaringse tegevuse loomist.
Harku vallavanem Ott Kasuri sõnul on ohtlikku olukorda võimalik kõige paremini muuta maastikukaitsealale sobivaid meetmeid rakendades, milleks on põrkepiirde paigaldamine kogu panga ulatuses alates parklast kuni Türisalu ojani. See välistaks ka juhusliku sõidu autoga pangapealsele ning ühtlasi kaitseks ala haruldast taimestikku. Sama meelt olid ka paljud teised kohtumisel osalenud. Piirde ehitamist hakkab korraldama Põhja Regionaalne Maanteeamet riigimaantee plaanitava rekonstrueerimise raames. Hetkel on tegemisel projekt, Klooga maantee rekonstrueerimiseni ja piirde paigaldamiseni jõutakse tõenäoliselt 2008. aastal.
Türisalu pank on Põhja-Eesti paekalda üks mõjusamaid ja paremini vaadeldavaid loodusobjekte. Pank kõrgub läänes 29–31 meetrini, ida pool jääb 4–6 meetri jagu madalamaks. Türisalu maastikukaitseala moodustati 1991. aastal eeskätt selleks, et kaitsta omapäraseid põõsasmarana looalasid seal kasvavate haruldaste taimedega ning Türisalu panka. 1999. aastal muudeti pisut kaitseala piire: liideti Türisalu juga ning mõned vähem olulised alad jäid välja. Kaitseala pindala on 27 ha.
 
HVT
 

Kirjutatud teemas: Ott Kasuri blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Liiklusest ja ühistranspordist valla ja linna vahel.

8. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Ott Kasuri
Klooga mnt tulevik ja ühistransport
Oleme endale Harku valda rajanud kodu erineval ajal ja tingimustes. Osa meist elab suurele linnale lähemal osa kaugemal. Oleme olnud viimased 15 . aasata vabad oma otuseid tehes. Ülatusega või mitte aga täna kogeme, et aeg on läinud üha paremaks, pered on rajanud endale kodud merele ja metsale lähemale, ikka sinna kus tundub turvaline. Meie tee tööle, kooli ja koju on pikenenud. Meid on saanud rohkem ja meile on jäänud teed kitsaks.
Esimese valikuna olema alati soovinud tagada oma õpilastele tasuta kooli ja koju sõit, et vältida teede ülekoormust. Tasuta sõit õpilastele on olnud meie poolne abi ka vedajatele, neil on olnud läbi aegade kindel partner ja kindel sissetulek.
 
Klooga maantee on riigi tee, mida on küll korrastatud jupiti kuid laiemaks pole ta läinud ja selleks, et tagada ühistranpordile oma sõidurada peaks selle töö ka ära tegema. Oleme oma Apametsa detailplaneeringutega näinud ette, et tee laiuseks saab vallas, st pärast Tiskre oja silda 2+2 sõidurada st sõiduvööndid on eraldatud haljasalaga üksteisest. Ühiselt oleme valmis seda ka riigiga valmis ehitama, sest oleme planeerinud selleks piisavat maad ning ringtee , kust autod nn uude Tiskre elurajooni pööravad saab asuma valla maal. Meie läbirääkimised Põhja regionaalse maanteeametiga on lõppenud ja tööprojekt kooskõlastusringil.
Mis toimub teisel pool Tiskre oja silda ja kes ehitab silla laienduse on täna veel ebaselge. Meie kohtumised Tallinna linnapea ja abilinnapea juurers on alanud minoorselt ning lõppenud mazoorselt tõdemusega, et raha napib teedeehituses ka Tallinnas. Kui tõukefondidest raha saame siis teeme – Haabersti ristmiku mitme tasandiliseks. Tee mida mööda meie sõidame tööle sõidab linnlane suvel mereranda ja suvilasse, see on olnud meie ühine koostööhuvi.
 
Kui meie plaanid saavad teoks ja ühistranspordil on oma A – rida, siis jõuavad ka reisijad mugavamalt ja kiiremini linna kohale kui autosõitjad. Alles siis tekib võimalus loobuda (teisest) autost peres ja istuda bussi. Seda viimast juhul, kui Harjumaa Ühistranspordi Keskusel õnnestub riigihanke konkurss ja leitakse vedaja, kes on võimeline pakkuma tihedamat sõidugraafikut, tooma uuemad bussisid jne st pakkuma paremat teenust reisijatele.
Koostöös Tallinna autobussikoondisega pikenevad tänavu liinid nr 27 Harkujärvel ja ja 4 Teelahkmel. Tõsi mitte veel selliselt kuidas meie soovisime, Tabasalus kuni Rannamõisa kirikuni ja Harku- Laagri asulat läbivaks ringliiniks. Algus on tehtud ja Tallinn ei saa teenuse mahtu kiiremini tõsta kui seda võimaldab munitsipaalbussipargi omanik, linnavõim. Ühiselt oleme naabervaldadega ning linnaga leidnud ka sobiva perspektiivse parklakoha Astangu piirkonnas, et arendada teenust “pargi ja sõida” Paldiski mnt suunal. See toetaks ühistranspordi kasutamist linna siseteedel ja vähendaks parkimiskoormust kesklinnale.
 
Meie koostöö on edenenud ka Tallinna Tehnikaülikooliga , kes planeerin uusi ühistranspordi teekujasid ja maad igat võimalkku liiki sh ka rööbastranspordile. Pole vast ootamatu ka see, kui tramm sõidab Haaberstist kaugemele Apametsa- Harkujärve elamurajoonide vahel ning selle vahestus läheduses lookleb jalgrattatee- 2012 Võib see olla raeaalsus . Tänane reaalsus on Tabasalu ümbersõit ehk Juuliku – Tabasalu trassis valik on lõppenud ja uus teelõik määratud kaardil, mis ühendab Sõre tee ristmiku Klooga maanteel ristmikuga Harku- Paldiski maanteel meie vallas ning jätkub sealt juba Laagri aleviku suunas Saue vallas.

Kirjutatud teemas: Ott Kasuri blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Liiklusest ja ühistranspordist valla ja linna vahel.

8. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Ott Kasuri
Klooga mnt tulevik ja ühistransport
Oleme endale Harku valda rajanud kodu erineval ajal ja tingimustes. Osa meist elab suurele linnale lähemal osa kaugemal. Oleme olnud viimased 15 . aasata vabad oma otuseid tehes. Ülatusega või mitte aga täna kogeme, et aeg on läinud üha paremaks, pered on rajanud endale kodud merele ja metsale lähemale, ikka sinna kus tundub turvaline. Meie tee tööle, kooli ja koju on pikenenud. Meid on saanud rohkem ja meile on jäänud teed kitsaks.
Esimese valikuna olema alati soovinud tagada oma õpilastele tasuta kooli ja koju sõit, et vältida teede ülekoormust. Tasuta sõit õpilastele on olnud meie poolne abi ka vedajatele, neil on olnud läbi aegade kindel partner ja kindel sissetulek.
 
Klooga maantee on riigi tee, mida on küll korrastatud jupiti kuid laiemaks pole ta läinud ja selleks, et tagada ühistranpordile oma sõidurada peaks selle töö ka ära tegema. Oleme oma Apametsa detailplaneeringutega näinud ette, et tee laiuseks saab vallas, st pärast Tiskre oja silda 2+2 sõidurada st sõiduvööndid on eraldatud haljasalaga üksteisest. Ühiselt oleme valmis seda ka riigiga valmis ehitama, sest oleme planeerinud selleks piisavat maad ning ringtee , kust autod nn uude Tiskre elurajooni pööravad saab asuma valla maal. Meie läbirääkimised Põhja regionaalse maanteeametiga on lõppenud ja tööprojekt kooskõlastusringil.
Mis toimub teisel pool Tiskre oja silda ja kes ehitab silla laienduse on täna veel ebaselge. Meie kohtumised Tallinna linnapea ja abilinnapea juurers on alanud minoorselt ning lõppenud mazoorselt tõdemusega, et raha napib teedeehituses ka Tallinnas. Kui tõukefondidest raha saame siis teeme – Haabersti ristmiku mitme tasandiliseks. Tee mida mööda meie sõidame tööle sõidab linnlane suvel mereranda ja suvilasse, see on olnud meie ühine koostööhuvi.
 
Kui meie plaanid saavad teoks ja ühistranspordil on oma A – rida, siis jõuavad ka reisijad mugavamalt ja kiiremini linna kohale kui autosõitjad. Alles siis tekib võimalus loobuda (teisest) autost peres ja istuda bussi. Seda viimast juhul, kui Harjumaa Ühistranspordi Keskusel õnnestub riigihanke konkurss ja leitakse vedaja, kes on võimeline pakkuma tihedamat sõidugraafikut, tooma uuemad bussisid jne st pakkuma paremat teenust reisijatele.
Koostöös Tallinna autobussikoondisega pikenevad tänavu liinid nr 27 Harkujärvel ja ja 4 Teelahkmel. Tõsi mitte veel selliselt kuidas meie soovisime, Tabasalus kuni Rannamõisa kirikuni ja Harku- Laagri asulat läbivaks ringliiniks. Algus on tehtud ja Tallinn ei saa teenuse mahtu kiiremini tõsta kui seda võimaldab munitsipaalbussipargi omanik, linnavõim. Ühiselt oleme naabervaldadega ning linnaga leidnud ka sobiva perspektiivse parklakoha Astangu piirkonnas, et arendada teenust “pargi ja sõida” Paldiski mnt suunal. See toetaks ühistranspordi kasutamist linna siseteedel ja vähendaks parkimiskoormust kesklinnale.
 
Meie koostöö on edenenud ka Tallinna Tehnikaülikooliga , kes planeerin uusi ühistranspordi teekujasid ja maad igat võimalkku liiki sh ka rööbastranspordile. Pole vast ootamatu ka see, kui tramm sõidab Haaberstist kaugemele Apametsa- Harkujärve elamurajoonide vahel ning selle vahestus läheduses lookleb jalgrattatee- 2012 Võib see olla raeaalsus . Tänane reaalsus on Tabasalu ümbersõit ehk Juuliku – Tabasalu trassis valik on lõppenud ja uus teelõik määratud kaardil, mis ühendab Sõre tee ristmiku Klooga maanteel ristmikuga Harku- Paldiski maanteel meie vallas ning jätkub sealt juba Laagri aleviku suunas Saue vallas.

Kirjutatud teemas: Ott Kasuri blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Arvamus kõrgharidusest

22. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Ott Kasuri
Haritud inimesed, kellele ja milleks ?
Üld- ja kutse(kõrg)haridusest
 
Samal teemal :hr Aaviksoo artiklit 29. detsembri EPL-ist ja hr Ansipi intervjuud 31. dets EPL-is.)
 
Rahvusliku haridusstrateegia valik on määrav rahvusliku vaimse kapitali akumuleerimise ja investeerimise ning rahvusliku konkurentsivõime suurendamise seisukohalt.
Haridusprotsesside juhtimisega riigi ja omavalitsuse tasandil saame kujundada keskkonda individuaalsete haridusvalikute realiseerimiseks. Olulist rolli õpilase haridustee ning sellest sõltuvalt ka elukäigu kujunemises mängib õppeasutuste ja üldsuse vaheline koostöö ja usaldus.
 
Tööjõudlus, kvaliteet, tootmise efektiivsus, tarbimise struktuur iseloomustab indiviidi, kes peab toime tulema Euroopa Liidu tööjõuturul. Eesti riik aga olema usaldusväärne partner liikmesriikide hulgas oma kaitsevõime ning kaitsevalmidus poolest..
Seetõttu on igati mõistetav peaministerAndrus Ansipi mõte, kes ei pea ma õigeks administratiivsete reeglitega inimeste lahterdamist. Noortele tuleb jätta võimalus saada hästi hea haridus. Mida rohkem inimesed neile antud võimalusi kasutavad, seda parem on see ühiskonnale.

Tänapäeval on lihtsam hakkama saada sellel, kes on paindlikum. Mida haritum inimene on, seda enam on ta suuteline kohanema kiirete muudatustega majanduselus.
 
Kutset andavaks hariduseks on kogu õpe kutsekoolist doktorantuurini.
Maailmapilt ja maailmavaade peavad välja kujunema kõigil õppijatel meie rahvuslikest huvidest lähtuvalt, olenemata õppeasutuse tüübist.
Eesti ei ole liigselt kaldumas kőrghariduse poole ja ei peaks rohkem tegelema kutseharidusega, sest kõrghariduse mõiste ja sisu ei ole täna see, mis ta oli möödunud sajandil.
 
Ott Kasuri    
Harku vallavanem
 
 

Kirjutatud teemas: Ott Kasuri blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Arvamus kõrgharidusest

22. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Ott Kasuri
Haritud inimesed, kellele ja milleks ?
Üld- ja kutse(kõrg)haridusest
 
Samal teemal :hr Aaviksoo artiklit 29. detsembri EPL-ist ja hr Ansipi intervjuud 31. dets EPL-is.)
 
Rahvusliku haridusstrateegia valik on määrav rahvusliku vaimse kapitali akumuleerimise ja investeerimise ning rahvusliku konkurentsivõime suurendamise seisukohalt.
Haridusprotsesside juhtimisega riigi ja omavalitsuse tasandil saame kujundada keskkonda individuaalsete haridusvalikute realiseerimiseks. Olulist rolli õpilase haridustee ning sellest sõltuvalt ka elukäigu kujunemises mängib õppeasutuste ja üldsuse vaheline koostöö ja usaldus.
 
Tööjõudlus, kvaliteet, tootmise efektiivsus, tarbimise struktuur iseloomustab indiviidi, kes peab toime tulema Euroopa Liidu tööjõuturul. Eesti riik aga olema usaldusväärne partner liikmesriikide hulgas oma kaitsevõime ning kaitsevalmidus poolest..
Seetõttu on igati mõistetav peaministerAndrus Ansipi mõte, kes ei pea ma õigeks administratiivsete reeglitega inimeste lahterdamist. Noortele tuleb jätta võimalus saada hästi hea haridus. Mida rohkem inimesed neile antud võimalusi kasutavad, seda parem on see ühiskonnale.

Tänapäeval on lihtsam hakkama saada sellel, kes on paindlikum. Mida haritum inimene on, seda enam on ta suuteline kohanema kiirete muudatustega majanduselus.
 
Kutset andavaks hariduseks on kogu õpe kutsekoolist doktorantuurini.
Maailmapilt ja maailmavaade peavad välja kujunema kõigil õppijatel meie rahvuslikest huvidest lähtuvalt, olenemata õppeasutuse tüübist.
Eesti ei ole liigselt kaldumas kőrghariduse poole ja ei peaks rohkem tegelema kutseharidusega, sest kõrghariduse mõiste ja sisu ei ole täna see, mis ta oli möödunud sajandil.
 
Ott Kasuri    
Harku vallavanem
 
 

Kirjutatud teemas: Ott Kasuri blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

» Uuemad postitused »

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info