Arhiiv ‘Noored Konservatiivid IRL blog’ Teemas

« Vanemad postitused «

OECD raporti tuum – maas lamajat ei lööda

22. aprill 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Noorte Konservatiivide Tallinna klubi blogi
Viimastel päevadel on tulnud tihti jutuks, mida OECD siis oma raportiga Eestile üritab öelda?
Küllaltki autoriteetselt põhjendatud argumente on seal päris palju kuid minu meelest on OECD raporti tuumaks soovitus, mitte ajada edasi protsüklilist eelarvepoliitikat. Kuigi püüdlustele euro kätte saada, soovitakse edu. Mõte on selles, et kui kasvuperioodil võimendas Eesti oma majandust üle, avaliku sektori kulutusi mitte kärpides ja buumiga kaasa minnes, mitte säästes, soodustades näiteks tulumaksuvabastusega ka kinnisvaraturugut siis nüüd on oht, et võimendatakse kriisi, üritades eelarveaastat tasakaalus hoida. Piltlikult öeldes, pannakse sellega niigi maas lamajale (kriisis majandusele) veel pomm kaela ja lükatakse trapist alla. OECD soovitus on toimida tulevikku vaatavalt ja teha mõistlikke samme. Näiteks avaliku sektori kulusid küll kärpida kuid hetkel kiisist tuleneva languse pehmendamiseks peab õigetesse kohtadesse ka kulutama (ettevõtluse tugipaketid, KOV-ide krediteerimine, ümberõpe, hädaabi töökohad tööpuuduse leevendamiseks jne) kulutama. Võimalikke muutusi maksupoliitikas tuleks aga valmistada ette, silmas pidades kriisijärgset perioodi, mitte ainult riigikassa täitmist eelarveaastal. Kui võetakse ette maksupoliitika võimalik korrigeerimine siis peab see olema nutikas ja väga täpselt fokusseeritud.

Lugeda saab OECD raportit Eesti kohta veebis aadressil http://puck.sourceoecd.org/vl=2118689/cl=11/nw=1/rpsv/factbook2009/index.htm

Kirjutatud teemas: Noored Konservatiivid IRL blog | Kommentaarid välja lülitatud

Euroopa keskpank peaks euro devalveerima

17. veebruar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Noorte Konservatiivide Tallinna klubi blogi

Peale seda kui USA tegi teatavaks oma majanduse abipaketi on selge, et ameeriklased on otsustanud lihtsalt öeldes dollareid juurde trükkida ja oma võlakirju turule veelgi juurde tuua paisutades oma riigivõlga. Dollari jätkuv odavnemine meelitab muud maailma rohkem kaupu USA dollarites tarbima ning jätkuva finantskriisi valguses on see Euroopale suureks ohuks, sest ka paljud eurotsooni ümbritsevad riigid on usinalt oma valuutasid devalveerinud. Näiteks UK, Poola, Rootsi, Venemaa. Frankfurdis pesitsev Euroopa keskpank peab lähiajal kindlasti midagi euroga ette võtma, selleks et vähegi Euroopa konkurentsivõimet päästa. Juba praegu on enamus tööstusriike languses mille lõppu on raske ette ennustada, kummalisel kombel on kriis erii tugevalt tabanud just eesrindlikke eksportijaid ning suure sisetarbimisega majandused on olnud stabiilsemad. Üks on selge, praegu pole euroala riigid enam maailma turgudel konkurentsivõimelised kuna euro on liiga kallis. Euroopa keskpank peab euro kurssi lähiajal langetama.

Kirjutatud teemas: Noored Konservatiivid IRL blog | Kommentaarid välja lülitatud

Euro pole oluline, töökoht on põhiline

19. detsember 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Noorte Konservatiivide Tallinna klubi blogi


Eesti riigis pööratakse viimasel ajal palju tähelepanu just rahanduspoliitikale. Meedias kõlavad üksteise võidu teemad nagu - raha on vähem, eelarve pole tasakaalus ning euro tuleb kasutusele võtta. Kui aga raha on vähe siis pole tähtis, kas rahakotis on sendid või ühekroonised. Tähtis on seda juurde teenida. Eurost iseenesest pole mingit kasu kui välisriikidel pole Eestist midagi osta, mis neid eurosid meile tooks. Jõukust tuleb meile Eestisse juurde alles siis kui me ise asju ning teenuseid väljapoole müüme, tööjõu eksport on riigi seisukohast siinjuures kõige vähem kasulik lahendus. Parimatest ettevõtetest oleme juba enamuse müünud. Jäänud on veel mõned suuremad riigi käes olevad ettevõtted, nende eest aga ei makstaks hetkel pooltki sellest, mis nad väärt oleksid. Praegusel kujul edasi liikudes on probleem on selles, et selleks ajaks kui meil õnnestub euro kasutusele võtta ja mõistliku intressiga vahendid hakkavad rahaturul jälle liikuma, Eestisse enam lihtsalt ei investeerita ja uusi ettevõtteid (loe töökohti) ei teki, traditsioonilised tööstused tõmbavad aga ennast kokku või hääbuvad.

Eesti eesmärgid on iseenesest õiged kuid väga pikaajaliselt realiseeruvad. On teada, et teadusmahukad ja uutel tehnoloogiatel põhinevad innovatsioonid, mida me soovime arendada, võtavad aega kuni 20 aastat. Niipalju aega meil pole. Juba 2009 saab olema aasta, kus ettevõtjad hakkavad langetama seni edasi lükatud raskeid kuid ellujäämiseks vajalikke otsuseid. Meil on võibolla mõni aasta aega, et lahendada kiirelt majanduslangusega seotud suuremad probleemid.

Seega, peame endale seadma reaalmajandust sisuliselt mõjutavad lühiajalised eesmärgid, samal ajal kui liigume edasi oma pikaajaliste eesmärkide saavutamise poole. Kui me seda et tee siis ei tule meile enam nii kergesti uusi teadmisemahukaid töökohti, samal ajal kui vanad töötleva tööstuse töökohad hääbuvad.

Muidugi, uusi ja globaalselt elujõulisi ettevõtteid tekkib maailmas iga päev. Millepärast ei võiks need töökohad tekkida Eestisse? Tegijate põhilised küsimused Eestile on aga enamasti - millepärast me peaksime oma ettevõtte Eestisse rajama? Mis teil seal nii väärtuslikku on? Mida te oskate ning suudate, mida teistel pole? Need uued ettevõtted nõuavad väga oskuslikke ja spetsiifiliste teadmistega inimesi.
Me peame looma kõik tingimused selleks, et välisturgudel tegutsevad või seal tegutseda soovivad ettevõtted (eesti- ja välismaised) oleksid huvitatud Eestis selliste töökohtade loomisest. See tähendab, et neid tuleb varustada targa ning oskusliku tööjõuga. Näiteks praegu on Euroopas palju hiljuti koondatud võimekaid ja tipposkustega täies jõus endisi finantssektori töötajaid. Me peaksime kasutama võimalust ja pingutama, et nad Eesti ettevõte heaks tööle värvata. Samuti võiks kaaluda võimalust näiteks riigi võlakirjad turule tuua ning saadud raha Eesti ettevõtjatele investeeringuteks välja laenata. Muidugi tuleb pikas perspektiivis välja arendada moodne infrastruktuur, soodne maksupoliitikaga ning hoida turvalist ja stabiilset ettevõtlus- ning elukeskkonda. Kuid kui me soo­vi­me lan­gu­sest väl­ju­da, peab meil olema ka lühiajaline eesmärk - kiired muutused reaalmajanduses. Rahandus­po­lii­ti­ka on vaid üks abivahend, et neid muu­tusi luua.

Kirjutatud teemas: Noored Konservatiivid IRL blog | Kommentaarid välja lülitatud

15 aastaga teedeta riigiks?

9. oktoober 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Noorte Konservatiivide Tallinna klubi blogi

Esmaspäeval teavitas riigikogulane Jürgen Ligi Eesti rahvast "Aktuaalses kaameras" järgnevast: "See, et kütuseaktsiis läheb otse asfaldi alla, ei ole raskel aastal enam mõistlik."

Eesti aastane teede ehitusvajadus on suurem kui tegelikkus ja nii on see olnud viimased 15 aastat. Kui seda nüüd veel vähendada, siis ilmselt saame üsna kiiresti endale teed nagu Albaania rannikul, või Pihkva oblastis! Veel mõned aastad tagasi lubasid reformikad teha euroopalikud teed ja investeerid juurde, neid lubadusi saad vaadata näiteks siit ja siit!.

Tänan, kuid mina ja enamus eestlasi eelistan euroopalike teid Albaania omadele. Oman kogemusi seal teosammul läbi aukude ronimisest, mis ei ole meeldiv.

Kirjutatud teemas: Noored Konservatiivid IRL blog | Kommentaarid välja lülitatud

Kelle valel on lühemad jalad?

3. oktoober 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Noorte Konservatiivide Tallinna klubi blogi
Lähiajaloost meenub mulle üks tubli telereklaam, mida saab näha siit!

Tänasest Postimehe online väljaandest leidsin järgmise sissekande ...

"Eksperdid hindasid majanduse seisundit 15 aasta kehvimak"

03.10.2008 13:49

Marina Lohk, Tarbija24 vanemtoimetaja

Eesti Konjunktuuriinstituudi eksperdid hindasid septembris Eesti majanduse üldseisundit 2,8 punktiga, mis on juunikuu hinnangust 1 punkti võrra madalam ning ühtlasi nõrgim hinne alates 1993. aastast.

63 protsenti ekspertidest nimetas olukorda seejuures halvaks, 31 protsenti rahuldavaks ja vaid 6 protsenti heaks. Võrdluseks arvas tervelt 60 protsenti ekpertidest juunikuus, et olukord on rahuldav ning vaid 35 protsenti, et olukord on halb.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum märkis majanduse olukorrast rääkides, et langust oodati küll palju väiksemal määral, kuid midagi hullu Eesti majanduses juhtunud ei ole.

Ta rõhutas ka kõrget võrdlusbaasi - et näitajaid võrreldakse paratamatult eelmise aastaga ja 2007. aasta oli majanduses väga soodne, on ka kukkumine suur. «Buumi lõpp langes nii halvasti kokku hinnatõusuga,» märkis ta ning lisas lohutuseks, et enamikul riikidest on olnud buumijärgsel jahtumisel raskusi.

Kuum rääkis, et oleme endiselt majandustsükli langusfaasis ning suure tõenäosusega kujuneb III kvartali majanduskasv negatiivseks, kuid positiivse poole pealt tõi ta välja, et kuna majanduse kokkutõmbumise kiirus on kvartalist kvartalisse oluliselt aeglustunud, lubab see loota, et alampöördepunkt ei ole enam kaugel.

«Kui majanduslangus, siis majanduslangus, see on ka huvitav,» ütles konjunktuuriinstituudi pressikonverentsil majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, tuues paralleeli inimese haigestumisega, mis on loomulik. Partsi sõnul tuleb nüüd keskenduda leidlikule tööle, et ehitada üles järgmist kasvu.

Kirjutatud teemas: Noored Konservatiivid IRL blog | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info