Isamaa Reeturite Liit www.isamaaliit.com

Reformierakond aitab paremale järjele
23.01.2007

Reformierakond alandab tulumaksu 18 protsendile, panustab teadmistepõhisele majandusele, kahekordistab nelja aastaga keskmist pensionimäära ning tagab elamisväärse elu turvalises keskkonnas.
Reformierakonna eesmärk on viia Eesti Euroopa viie jõukama riigi hulka. Tõsi, see ei juhtu üleöö ja ehk tõesti isegi mitte veel märtsis valitava parlamendikoosseisu volituste perioodi lõpuks. See on visioon järgmiseks 15 aastaks.

Majandus kasvab, maksud langevad
Reformierakond seisab kindlalt jätkuva maksumäärade langetamise ja inimeste sissetulekute suurendamise eest. Tulumaksu tuleb veelgi vähendada – praeguselt 22 protsendilt 18 protsendile. Ehk teisisõnu muudame reeded maksuvabaks. Ühele keskmise palga saajale peaks see tähendama aastas umbes 3800kroonist lisaraha. Pole paha!
Tänu Reformierakonna eestvõttel kehtestatud ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastusele on juba praegu Eestis loodud tuhandeid töökohti, investeeritud sadu miljoneid kroone. See areng peab jätkuma. Säästmise soodustamiseks muudab Reformierakond tulumaksuvabaks eraisikute väärtpaberitelt teenitava tulu, kui see investeeritakse taas väärtpaberitesse 90 päeva jooksul.
Eesti on jõudnud olukorrani, kus meie üks suurimaid probleeme on tööjõuturule sisenevate inimeste arvu pidev langus. Meil ei napi töökäsi mitte üksnes ehitustel ja teeninduses, meditsiinis ja päästeteenistuses, vaid puudu on ka politseinikke ja bussijuhte, õpetajatest rääkimata. Lahendus ei seisne mõne pakutavas massilises odava võõrtööjõu sissetoomises, vaid mõttekrampidest väljatulemises. Senisest enam tuleb hakata rakendama osalise tööajaga töötamist ja kaugtööd, mis laseb kaasata tööjõuturule nii noori kui vanemaealisi, aga ka (ümberõppe läbinud) töötuid.
Tööjõupuudus peab hakkama senisest enam korreleeruma tõsiseltvõetava panustamisega teadmistepõhisesse majandusse. Mitte odav tööjõud, vaid tarkus, uuendusmeelsus ja nutikus peavad olema meie märksõnad. Reformierakond näeb probleemi lahendusena innovatsioonile ja uurimistegevusele tehtavate kulutuste jõudmist kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Saagu meid palju, elagem kaua ning väärtustatult
Kui panustada väärtuste kasvatamisele, siis on ka, mida jagada. Reformierakondliku majanduspoliitika jätkusuutlikkus on parim tagatis pensionide kasvule. Lubame tõsta igal järgneval neljal aastal keskmist pensioni nii palju, et aastaks 2010 oleks see vähemalt kahekordne – 6200 krooni. Aga meie tõeline eesmärk on jõuda pensionimäärani, mis tagaks Eesti pensionäridele samaväärse elu Euroopa jõukamate riikide eakatega.
Lapsed on meie tulevik. Reformierakonna ideena realiseerunud vanemahüvitise maksmise süsteem lisab kindlustunnet, et sündide arv suureneb aasta-aastalt järjekindlalt ja vääramatult. Ja kuigi ka praegu makstav vanemahüvitis on kindlalt üks tegur, miks eelmisel aastal küündis Eestis sündinud laste arv üle pika aja 15 000ni, leiame, et toetuse maksmise perioodi tuleb praeguselt 455 päevalt pikendada 18 kuuni ehk 545 päevani. Lasterikaste perede toetuse maksmist ei tule alustada seitsmendast, vaid viiendast lapsest, vanemahüvitis kolmanda ja neljanda lapse puhul tuleb tõsta vastavalt poolteise ja kahekordseks.
Toetada tuleb erinevaid lastehoiuvõimalusi. Investeerima peab lasteaiakohtade juurdeloomisesse. Aga kui vanematel on laste hoidmiseks teistsuguseid valikuid, peavad võrdset pearaha lasteaias käivate lastega saama ka need, kes lapsehoidja või eralasteaia teenust kasutavad. Lapsed peavad saama hoitud, et vanemad saaksid taas tööle asuda. See on riigi kohus.
Reformierakond tahab toetada viljakusprobleemidega peresid, kehtestades korra, mille järgi kompenseeritakse osaliselt kunstliku viljastamisega seotud kulusid senise 10 miljoni asemel 100 miljoni krooni ulatuses. Samuti nähakse ette tõsta hooldusperedele makstavat toetust seniselt 900 kroonilt 3000 kroonini kuus.
Reformierakond soovib kehtestada igale lapsele 2000kroonise ringiraha. See tähendab, et riik tasub iga kuni 19aastase lapse ühes huviringis käimise kulud 2000 krooni ulatuses aastas.

Eesti Euroopa viie turvalisema riigi hulka!
Reformierakonnas ollakse kindlalt seda meelt, et oluliselt tuleb suurendada sisejulgeoleku valdkonna riigipoolset rahastamist. Samal ajal teame kõik, et turvalist riiki saab kujundada vaid kogu ühiskonna ühiste jõupingutustega. Ainult üheskoos suudame kujundada Eestis elukeskkonna, kus igaüks loob ja väärtustab ohutust ja turvalisust, mis aitab vähendada kuritegude ja õnnetuste ning nendes hukkunute ja vigastatute arvu.
Kuid ka läbinisti kodanikuühiskond ei saa hakkama professionaalideta, kelle nõu ja jõuta on kaos ja anarhia varmad sündima. Seetõttu tuleb kasutusele võtta konkreetsed meetmed väärtustamaks töötamist sisejulgeolekut tagavates ametkondades, mis tähendab nimetatud ametkondade palga- ja pensionisüsteemi arendamist tervikuna, samuti nendes ametkondades töötavate madalama astme ametnike palkade tõstmist vähemalt Eesti keskmisele tasemele.
Oleme veendunud, et Eesti inimeste turvalisust peavad tagama väga hea hariduse saanud ametnikud.
Olen kindel, et ainult turumajanduslikult edukas, tootlik ja seetõttu jõukas Eesti riik suudab teoks teha talle oma kodanike poolt pandud lootused ja unistused hoida eesti keelt ja kultuuri, maksta Eesti inimestele väärilist palka ja pensioni, kaitsta meid ähvardavate ohtude eest. Reformierakond seisab selle eest.
Mina isiklikult luban Pärnumaa valijatele, et minu kogemustepagas, mille olen saanud maailma kriisikolletest, on alati teie teenistuses. Isegi siis, kui te millegipärast eelistate 4. märtsil riigikogu valimistel valida kedagi teist.

Pärnumaa, üheskoos jõuame paremale järjele!
Meie valimisplatvormist põhjalikumalt www.reform.ee/?q=/valimised/platvorm< /A>.
Mati Raidma, Reformierakonna esinumber Pärnumaa valimisringkonnas

Reformierakond aitab paremale järjele
23.01.2007

Reformierakond alandab tulumaksu 18 protsendile, panustab teadmistepõhisele majandusele, kahekordistab nelja aastaga keskmist pensionimäära ning tagab elamisväärse elu turvalises keskkonnas.
Reformierakonna eesmärk on viia Eesti Euroopa viie jõukama riigi hulka. Tõsi, see ei juhtu üleöö ja ehk tõesti isegi mitte veel märtsis valitava parlamendikoosseisu volituste perioodi lõpuks. See on visioon järgmiseks 15 aastaks.

Majandus kasvab, maksud langevad
Reformierakond seisab kindlalt jätkuva maksumäärade langetamise ja inimeste sissetulekute suurendamise eest. Tulumaksu tuleb veelgi vähendada – praeguselt 22 protsendilt 18 protsendile. Ehk teisisõnu muudame reeded maksuvabaks. Ühele keskmise palga saajale peaks see tähendama aastas umbes 3800kroonist lisaraha. Pole paha!
Tänu Reformierakonna eestvõttel kehtestatud ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastusele on juba praegu Eestis loodud tuhandeid töökohti, investeeritud sadu miljoneid kroone. See areng peab jätkuma. Säästmise soodustamiseks muudab Reformierakond tulumaksuvabaks eraisikute väärtpaberitelt teenitava tulu, kui see investeeritakse taas väärtpaberitesse 90 päeva jooksul.
Eesti on jõudnud olukorrani, kus meie üks suurimaid probleeme on tööjõuturule sisenevate inimeste arvu pidev langus. Meil ei napi töökäsi mitte üksnes ehitustel ja teeninduses, meditsiinis ja päästeteenistuses, vaid puudu on ka politseinikke ja bussijuhte, õpetajatest rääkimata. Lahendus ei seisne mõne pakutavas massilises odava võõrtööjõu sissetoomises, vaid mõttekrampidest väljatulemises. Senisest enam tuleb hakata rakendama osalise tööajaga töötamist ja kaugtööd, mis laseb kaasata tööjõuturule nii noori kui vanemaealisi, aga ka (ümberõppe läbinud) töötuid.
Tööjõupuudus peab hakkama senisest enam korreleeruma tõsiseltvõetava panustamisega teadmistepõhisesse majandusse. Mitte odav tööjõud, vaid tarkus, uuendusmeelsus ja nutikus peavad olema meie märksõnad. Reformierakond näeb probleemi lahendusena innovatsioonile ja uurimistegevusele tehtavate kulutuste jõudmist kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Saagu meid palju, elagem kaua ning väärtustatult
Kui panustada väärtuste kasvatamisele, siis on ka, mida jagada. Reformierakondliku majanduspoliitika jätkusuutlikkus on parim tagatis pensionide kasvule. Lubame tõsta igal järgneval neljal aastal keskmist pensioni nii palju, et aastaks 2010 oleks see vähemalt kahekordne – 6200 krooni. Aga meie tõeline eesmärk on jõuda pensionimäärani, mis tagaks Eesti pensionäridele samaväärse elu Euroopa jõukamate riikide eakatega.
Lapsed on meie tulevik. Reformierakonna ideena realiseerunud vanemahüvitise maksmise süsteem lisab kindlustunnet, et sündide arv suureneb aasta-aastalt järjekindlalt ja vääramatult. Ja kuigi ka praegu makstav vanemahüvitis on kindlalt üks tegur, miks eelmisel aastal küündis Eestis sündinud laste arv üle pika aja 15 000ni, leiame, et toetuse maksmise perioodi tuleb praeguselt 455 päevalt pikendada 18 kuuni ehk 545 päevani. Lasterikaste perede toetuse maksmist ei tule alustada seitsmendast, vaid viiendast lapsest, vanemahüvitis kolmanda ja neljanda lapse puhul tuleb tõsta vastavalt poolteise ja kahekordseks.
Toetada tuleb erinevaid lastehoiuvõimalusi. Investeerima peab lasteaiakohtade juurdeloomisesse. Aga kui vanematel on laste hoidmiseks teistsuguseid valikuid, peavad võrdset pearaha lasteaias käivate lastega saama ka need, kes lapsehoidja või eralasteaia teenust kasutavad. Lapsed peavad saama hoitud, et vanemad saaksid taas tööle asuda. See on riigi kohus.
Reformierakond tahab toetada viljakusprobleemidega peresid, kehtestades korra, mille järgi kompenseeritakse osaliselt kunstliku viljastamisega seotud kulusid senise 10 miljoni asemel 100 miljoni krooni ulatuses. Samuti nähakse ette tõsta hooldusperedele makstavat toetust seniselt 900 kroonilt 3000 kroonini kuus.
Reformierakond soovib kehtestada igale lapsele 2000kroonise ringiraha. See tähendab, et riik tasub iga kuni 19aastase lapse ühes huviringis käimise kulud 2000 krooni ulatuses aastas.

Eesti Euroopa viie turvalisema riigi hulka!
Reformierakonnas ollakse kindlalt seda meelt, et oluliselt tuleb suurendada sisejulgeoleku valdkonna riigipoolset rahastamist. Samal ajal teame kõik, et turvalist riiki saab kujundada vaid kogu ühiskonna ühiste jõupingutustega. Ainult üheskoos suudame kujundada Eestis elukeskkonna, kus igaüks loob ja väärtustab ohutust ja turvalisust, mis aitab vähendada kuritegude ja õnnetuste ning nendes hukkunute ja vigastatute arvu.
Kuid ka läbinisti kodanikuühiskond ei saa hakkama professionaalideta, kelle nõu ja jõuta on kaos ja anarhia varmad sündima. Seetõttu tuleb kasutusele võtta konkreetsed meetmed väärtustamaks töötamist sisejulgeolekut tagavates ametkondades, mis tähendab nimetatud ametkondade palga- ja pensionisüsteemi arendamist tervikuna, samuti nendes ametkondades töötavate madalama astme ametnike palkade tõstmist vähemalt Eesti keskmisele tasemele.
Oleme veendunud, et Eesti inimeste turvalisust peavad tagama väga hea hariduse saanud ametnikud.
Olen kindel, et ainult turumajanduslikult edukas, tootlik ja seetõttu jõukas Eesti riik suudab teoks teha talle oma kodanike poolt pandud lootused ja unistused hoida eesti keelt ja kultuuri, maksta Eesti inimestele väärilist palka ja pensioni, kaitsta meid ähvardavate ohtude eest. Reformierakond seisab selle eest.
Mina isiklikult luban Pärnumaa valijatele, et minu kogemustepagas, mille olen saanud maailma kriisikolletest, on alati teie teenistuses. Isegi siis, kui te millegipärast eelistate 4. märtsil riigikogu valimistel valida kedagi teist.

Pärnumaa, üheskoos jõuame paremale järjele!
Meie valimisplatvormist põhjalikumalt www.reform.ee/?q=/valimised/platvorm< /A>.
Mati Raidma, Reformierakonna esinumber Pärnumaa valimisringkonnas

Kahe aasta taguste päevade meenutuseks
09.01.2007 


Vabariigi valitsuse kriisikomisjoni järjekordne istung. Lähtuvalt Lääne-Euroopas toimuvatest üleujutustest on palutud keskkonnaministeeriumi arvamust raskete tagajärgedega üleujutuse riskist Eestis.

Tõenäosus nullilähedane, populistlik teemapüstitus ja pigem põhjendamatu paanikatekitamine. Slaidil kaart, mis seda teaduslikult illustreerib. Gudruni külastuseni on veel natuke aega.
Õnnetuseks (või õnneks) ei leia ma enam neid aastatetaguseid materjale.

Looduse õppetund
Loodus andis oma õppetunni meile kõigile. Inimese ja loodusjõudude vahekord on endiselt inimese kahjuks.
Laastava tormi ja üleujutuste järel tehti organisatsioonides ning ministeeriumides kokkuvõtteid, analüüse ja sellest tulenevaid ettepanekuid tõhustada valmidust reageerida sellistele õnnetustele. Oli palju meediakajastustki.
Lühikokkuvõttena negatiivse külje pealt: taas alahinnati riski ehk sellise loodusõnnetuse tekkimise tõenäosust ja ülehinnati oma valmisolekut ning infrastruktuuride “ilmastikukindlust”.
Positiivselt poolelt on tõdeda, et tänu hädaolukorraks valmisoleku seadusele, mis nägi ilmavalgust 2000. aastal ja omas paljude arvates nõukogude tsiviilkaitse “lõhna”, oli maa- ja linnavalitsusel oma tegevusele tugi ja raamistik, mis ohjas peataolekut ja aitas olukorra üle kontrolli saavutada.
Olles tollel kahe aasta tagusel nädalal oma põhiameti kõrval riigi vastutav korrapidaja päästealal, sain anda oma panuse, olles karmile ööle järgneval päeval koordineerimas Pärnu kriisireguleerimismeeskonna tegemisi, andes puhkust öö läbi töötanud maavanemale ja päästeteenistuse juhile.
Meenutades kahe aasta taguseid sündmusi, sooviksin jagada oma mõtteid hoopis kõigis ametlikes analüüsides vähem käsitletud ja seega paraku kiiremini ununenud probleemi kohta.

Probleem, mis ununes
Kriisireguleerimise “eluring” koosneb neljast faasist: ennetamine, valmistumine, reageerimine ja taastamine.
Esimest korda minu Eesti suurõnnetuste ja loodusõnnetuste praktikas oli nii teravalt välja joonistunud taastamise faas ehk tööd ja tegevused selle nimel, et elukeskkond viia õnnetuse eelsele tasemele ning olla järgnevateks kordadeks paremini valmistunud.
Küll olen sellega palju kokku puutunud rahvusvahelistel operatsioonidel, kus suurem osa tegevustest ja abirahast on suunatud just sellesse ajaperioodi.
Lugedes Eesti seadusesõna, on raskusi leida mingitki regulatsiooni ja vastutuste kirjeldamist. Hädaolukordadeks valmisoleku seadus (räägib valmisolekust) ja teisedki seadused (räägivad reageerimisest) elukeskkonna taastamist reguleerima ei kipu.
Paljuski tänu sellele kogesime situatsiooni, mis tekitas vaat et rohkemgi pingeid ja kibestumisi, möödarääkimisi ja nördimusi kui üleujutusaegne pääste- ja evakueerimisfaas.
Spontaanne protsess riigi, omavalitsuste, vabatahtlike ja kindlustusfirmade osalusel jättis tulevikuks pehmelt väljendudes suurt arenguruumi. Samal ajal sügav lugupidamine neile, kes vabast tahtest ja soovist aidata oma abikäe ulatasid.
Õppida on igast kogemusest, olgu see hea või halb. Paraku on inimene (ja riik) loodud selliselt, et kiiresti liikuvas elus unustab kogemusest õppust võtta ja mõne asja ümber korraldada, ning astub aja möödudes uuesti samale rehale.

Mati Raidma, peaministri nõunik (Reformierakond)
Mati Raidma oli 2005. aasta jaanuaritormi ajal Eesti päästeameti peadirektor.

Kahe aasta taguste päevade meenutuseks
09.01.2007 


Vabariigi valitsuse kriisikomisjoni järjekordne istung. Lähtuvalt Lääne-Euroopas toimuvatest üleujutustest on palutud keskkonnaministeeriumi arvamust raskete tagajärgedega üleujutuse riskist Eestis.

Tõenäosus nullilähedane, populistlik teemapüstitus ja pigem põhjendamatu paanikatekitamine. Slaidil kaart, mis seda teaduslikult illustreerib. Gudruni külastuseni on veel natuke aega.
Õnnetuseks (või õnneks) ei leia ma enam neid aastatetaguseid materjale.

Looduse õppetund
Loodus andis oma õppetunni meile kõigile. Inimese ja loodusjõudude vahekord on endiselt inimese kahjuks.
Laastava tormi ja üleujutuste järel tehti organisatsioonides ning ministeeriumides kokkuvõtteid, analüüse ja sellest tulenevaid ettepanekuid tõhustada valmidust reageerida sellistele õnnetustele. Oli palju meediakajastustki.
Lühikokkuvõttena negatiivse külje pealt: taas alahinnati riski ehk sellise loodusõnnetuse tekkimise tõenäosust ja ülehinnati oma valmisolekut ning infrastruktuuride “ilmastikukindlust”.
Positiivselt poolelt on tõdeda, et tänu hädaolukorraks valmisoleku seadusele, mis nägi ilmavalgust 2000. aastal ja omas paljude arvates nõukogude tsiviilkaitse “lõhna”, oli maa- ja linnavalitsusel oma tegevusele tugi ja raamistik, mis ohjas peataolekut ja aitas olukorra üle kontrolli saavutada.
Olles tollel kahe aasta tagusel nädalal oma põhiameti kõrval riigi vastutav korrapidaja päästealal, sain anda oma panuse, olles karmile ööle järgneval päeval koordineerimas Pärnu kriisireguleerimismeeskonna tegemisi, andes puhkust öö läbi töötanud maavanemale ja päästeteenistuse juhile.
Meenutades kahe aasta taguseid sündmusi, sooviksin jagada oma mõtteid hoopis kõigis ametlikes analüüsides vähem käsitletud ja seega paraku kiiremini ununenud probleemi kohta.

Probleem, mis ununes
Kriisireguleerimise “eluring” koosneb neljast faasist: ennetamine, valmistumine, reageerimine ja taastamine.
Esimest korda minu Eesti suurõnnetuste ja loodusõnnetuste praktikas oli nii teravalt välja joonistunud taastamise faas ehk tööd ja tegevused selle nimel, et elukeskkond viia õnnetuse eelsele tasemele ning olla järgnevateks kordadeks paremini valmistunud.
Küll olen sellega palju kokku puutunud rahvusvahelistel operatsioonidel, kus suurem osa tegevustest ja abirahast on suunatud just sellesse ajaperioodi.
Lugedes Eesti seadusesõna, on raskusi leida mingitki regulatsiooni ja vastutuste kirjeldamist. Hädaolukordadeks valmisoleku seadus (räägib valmisolekust) ja teisedki seadused (räägivad reageerimisest) elukeskkonna taastamist reguleerima ei kipu.
Paljuski tänu sellele kogesime situatsiooni, mis tekitas vaat et rohkemgi pingeid ja kibestumisi, möödarääkimisi ja nördimusi kui üleujutusaegne pääste- ja evakueerimisfaas.
Spontaanne protsess riigi, omavalitsuste, vabatahtlike ja kindlustusfirmade osalusel jättis tulevikuks pehmelt väljendudes suurt arenguruumi. Samal ajal sügav lugupidamine neile, kes vabast tahtest ja soovist aidata oma abikäe ulatasid.
Õppida on igast kogemusest, olgu see hea või halb. Paraku on inimene (ja riik) loodud selliselt, et kiiresti liikuvas elus unustab kogemusest õppust võtta ja mõne asja ümber korraldada, ning astub aja möödudes uuesti samale rehale.

Mati Raidma, peaministri nõunik (Reformierakond)
Mati Raidma oli 2005. aasta jaanuaritormi ajal Eesti päästeameti peadirektor.