Isamaa Reeturite Liit www.isamaaliit.com

Sel kuul, 12 veebruaril oli evolutsiooniteooriarajajal Charles  Darwinil 200. sünnipäev. Kindlasti ei osanud Darwin oma julgemateski mõtetes kujutada, ette inimese muutumist pingviiniks, aga nii see võib juhtuda. nimelt kutsus Riigikogu liige Heimar Lenk 3. veebruari Õhtulehes pingviine(pidades silmas ka ennast) mitte presidendi vastuvõtule minema.

Keskkonnaministeeriumis valmis aruanne Eesti bioloogilise mitmekesisuse kohta, mis  tunnustab riigi tegevust kaitse- ja hoiualadel, kuid osutab kaitsekorralduse nõrkustele väljaspool kaitsealasid ja mittekaitsealuste liikide puhul.

Koostöös teadlastega valminud aruanne keskendub bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni täitmisele Eestis aastatel 2005–2008. Konventsiooni eesmärkideks on kaitsta looduslikku mitmekesisusest, tagada loodusrikkuse säästlik kasutamine ning sellest saadava tulu õiglane jaotamine.

Loodusliku mitmekesisuse kaitsmisel on Eesti olnud edukas. Loodud on hästi toimiv Natura võrgustik. Meil on 395 kaitseala, 343 hoiuala, 5 rahvusparki, 548 parki või puistut ja 3 kohalikku objekti. Kaitsealad hõlmavad 590 333 ha maismaad ja 92 253 ha veeala. Hoiualade territoorium on kokku 113 745 ha maismaad ja 633 905 ha veeala. Püsielupaikadele kuulub 74 707 ha maismaad ja 12 795 ha veeala.

Kaitse- ja hoiualadel loodusrikkused ja bioloogiline mitmekesisus otseselt ohus pole. Oht on aga väljaspoolkaitsealasid, kus arendajate huvid ei pruugi olla kooskõlas looduskaitse vajadustega.

23. veebruarist asus Keskkonnaministeeriumi metsanduse ja looduskaitse valdkonna asekantslerina tööle Andres Talijärv.

 1. jaanuaril  1999 alustas Riigimetsa Majandamise Keskus tegevust keskkonnaministeeriumi valitsemisalas endiste riigimetskondade, puukoolide, koolituskeskuste, jahialade ning Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse õigusjärglasena. Seega täitus Riigimetsa Majandamise Keskusel 10 tööaastat.

20. jaanuaril loodi Riigikogus  Eesti Tuumajaama 21 liikmeline toetusrühm, milles 11 liiget Reformierakonnast ja ettearvatult ei ühtegi Eestimaa Roheliste esindajat.

23. jaanuaril andis Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi loa OÜ-le Tootjavastutusorganisatsioon tegutseda segapakendijäätmete taaskasutusorganisatsioonina.
OÜ Tootjavastutusorganisatsioon on kolmas pakendijäätmete kogumisega tegelev taaskasutusorganisatsioon Eestis. Selliste taaskasutusorganisatsioonidena tegutsevad Eestis ka MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja MTÜ Eesti Pakendiringlus, kellel on tegutsemisõigus alates 2005. aastast.

Riigikogu keskkonnakomsjon korraldas väljasõiduistungi Vihula valda tutvumaks korraldatud jäätmeveo probleemidega. Kokkuvõtteks arutelust konstanteeriti:

1. Igas vallas on vajalik toimiv jäätmevaldajate register, millega oleks seotud kõikides omavalitsustes kõik jäätmetekitajad.

2. Kaaluda tuleb üleriigilise jäätmemaksu kehtestamist, mis laekuks kohalikku omavalitsusse.

3. Tiheasustusala ja hajaasustusala printsiibi kasutamine olmejäätmeveo korraldamisel asendada sobivama ja jäätmevaldajatele paindlikumate lahendustega.

4. Tuleb juurutada kollektiivsete jäätmelepingute praktikat ennetamaks probleeme kinnistutele juurdepääsul  ja tagamaks jäätmemahutite mõistlik kasutamine.

1. veebruarist tööd alustav Keskkonnaamet sai 29. jaanuaril juhi. Peadirektoriks kinnitati ministri poolt Andres Onemar.

Eesti Vabariigi Riigikogus toimus pärastsõjaegne 23. umbusaldushääletus.

Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon algatasid umbusaldusavalduse sotsiaalminister Maret Maripuule. Vilja Savisaar ütles 40 allkirjaga dokumenti üle andes, et aeg umbusalduse avaldamiseks on küps. Viimaste kuude jooksul on sotsiaalvaldkonnas tulnud ilmsiks olulisi puudujääke, mistõttu leidsid umbusalduse algatajad, et sotsiaalminister Maret Maripuu ei sobi oma ametisse. 

Maripuu ütles selgituseks oma sõnavõtus: „Mitte keegi pole vähimalgi määral vaidlustanud minu juhitud ministeeriumi teostatava poliitika sisulisi eesmärke, milleks on esiteks, soov ja vajadus kasutada otstarbekalt ja maksimaalse efektiivsusega maksumaksja raha riigi sotsiaalsete tagatiste toimimisel. Teiseks, sellest tulenev pakiline vajadus muuta Eesti sotsiaalkaitsesüsteem vastavaks tänasele vajadusele ja korraldada see e-riigi võimaluste abil ümber nii, et iga inimene saaks abi ja toetust lähtuvalt tema konkreetsetest vajadustest.“ Maripuu vabandas veel kord kõikide eestimaalaste ees, kes ministeeriumi vähese tehnilise suutlikkuse tõttu on pidanud pikisilmi oma toetust ootama ja on seeläbi pidanud kannatama. „Olen kindel, et Riigikogu kaalub ausalt nii minu juhitud sotsiaalministeeriumi poliitika sisulisi eesmärke kui ka nende poole pürgimisel tehtud tehnilisi möödalaskmisi ning langetab täna otsuse vastavalt sellele,“ ütles Maripuu.  

Hääletustulemus: 35 poolt, 51 vastu. Umbusaldusavaldus ei leidnud toetust. 

Kuigi Maret Maripuu umbusaldamise jaoks olid ootused palju kõrgemad, kui Jaanus Tamkivi umbusaldamise puhul ja küsimusi oli õhus ka koalitsiooni poolel, siis selgus see, mis on juhtunud 21 korda. Vaatamata probleemidele on koalitsiooni tervis hea ja valmisolek vastu minna keerukate eesseisvate ülesannete lahendamisele. Seni on umbusaldusavaldused lõppenud, vaid kahel korral umbusaldamisega ja põhjuseks selle koalitsiooni sisuline lõpp.

Situatsioon ei olnud, mitte küps vaid üleküpsenud. Maret Maripuu teatas hääletusjärgses sõnavõtus oma tagasiastumisest 23. veebruaril pärast üleskerkinud probleemide lahendamist. 

Homsetes lehtedes on vaid võimalik rääkida tänasest. Maret Maripuu jaoks on emotsionaalselt raske aeg läbi, edasi on juba liikumine järgmise etapi juurde, pingiridadesse oma umbusaldajate kõrvale. Eesti Vabariiki on lisandunud üks inimene, kes tegelikult ka teab, mida see amet tähendab.

Kaamerate surin Maripuu ümber raugeb, objektiivid suunatakse peaminister Ansipi suunas - Kes võiks olla see empaatia võimega, hooliv ministrikandidaat? Empaatiavõimega ministrikandidaadi võib leida, aga see, mis tal ees seisab ei pruugi vastata enamuse abivajajate kõrgendatud ootusele muutuste osas. Aeg  lihtsalt ei soosi.

Eestimaal on levinud arusaam, et head uut aastat võib soovida kuuenda jaanuarini. Peale seda tulevat hea uue aasta soovi eest pudel välja käia. Nii juhtubki, et seitsmendal jaanuaril kedagi sel aastal esmakordselt kohates ja head uut aastat soovides , saad vastuseks head seda aastat või jääb lause kuidagi poolikuks.  Vahel öeldakse kenasti vastu: Head uut aastat!”.

Sellest tuleneb neli järeldust:

1. Eestlane soovib hea aasta soovide eest tasu. Võid mulle head soovida küll, aga maksa! See  on iseenesest naljakas.

2. Eestlane ongi ikka viinarahvas ja siin on üks võimalus oma 13 liitrit absoluutalkoholi aastas täis saada.

3. Eestlane on ihne. Head seda aastat soovides, kindlustab ta, et ei küsita pudelit.

4. On siiski palju inimesi, kelle kohta see ei kehti.

Ma olen nõus, et lihavõtete ajal pole mõtet enam head uut aastat soovida, pigem lihtsalt: “Häid pühi!” . Jaanuari keskpaigani ei tohiks ikka probleemi olla. Head uut aastat!

Esmaspäeval, 1. detsembril anti Estonia Teatri talveaias üle preemiad „Keskkonnateo” konkursi võitjatele. Seda juba viiendat korda. Hindamiskomisjon selgitas võitjad kolmes kategoorias: “Aasta keskkonnategu”, kus kandideerisid avalikkuse keskkonnateadlikkust suurendanud teod; “Aasta keskkonnateoke”, kus võistlesid laste- ja noorte keskkonnaharidusega seotud projektid ning “Aasta keskkonnategija”, kus konkureerisid keskkonnasõbralikkusega silma paistvad ettevõtted. Keskkonnateo ja -teokese kategooriates võistlevate projektide vahel jagatakse 80 000 krooni suurune auhinnaraha. Kuna sel aastal konkureeris aasta keskkonnateo ja aasta keskkonnateokese auhinnale mitu tugevat projekti, siis otsustas hindamiskomisjon anda kummaski kategoorias välja kaks peapreemiat ehk jagada auhinnafond võrdselt nelja parema kandidaadi vahel.„Aasta keskkonnategu 2008” peapreemia ja 20 000 krooni said:
- MTÜ Fenolo www.looduskalender.ee veebikaamerate (Kurekaamera, Kotkakaamera, Sea TV) projekti idee ja teostamise eest;
- Rainer Nõlvak ja tema meeskond “Teeme ära!” prügikoristuskampaania korraldamise eest.„Aasta keskkonnateoke 2008” peapreemia ja 20 000 krooni said:
- Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi maakonna õpilastele 1.-6. klassini keskkonnahariduse programmi koostamise eest, mis ühtlustaks maakonna koolide loodus- ja keskkonnahariduse taset;
- Pühajärve Põhikool õpilasprojekti “Pühajärve Põhikool keskkonnateadlikumaks” eest, mille käigus toimusid tunnid väljaspool kooli ning pesakasti paigutati veebikaamera, mille abil elati kaasa Tihase Tiina ja Metstiku Märdi tegemistele.Aasta keskkonnategija 2008” laureaadi tiitli ja keskkonnamärgise kasutamise õiguse said:
- AS Ecoprint tervikliku keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamise ja keskkonnasõbraliku trükiteenuse Roheline Trükis eest;
- OÜ Silbeti Plokk poorbetoonist seinaplokkide tootmise eest, mille tehnoloogia vähendab loodusliku savi ja lubjakivi kasutamist, sest taaskasutatakse elektritootmisest ülejäänud põlevkivituhka.Teisipäeval, 2. detsembril sai taas keema hakanud Tuhala nõiakaev Postimehe esikülje vääriliseks.Kolmapäeval, 3. detsembril kiitis Riigikogu heaks veeseaduse muudatused, mis täpsustavad nõudeid vee kaitseks reostuse eest ja muudavad veekogude paisutamise tingimusi.Veeseaduse täiendused reguleerivad laevadelt saasteainete merre heitmist, selle asjaolusid, erandeid ning kahjude määratlemist. Veel täienes seadus paragrahviga, mille eesmärk on määratleda laevadelt saasteainete merreheitmisega veele, looma- ja taimeliikidele tekitatud keskkonnakahju. See täiendus annab suunised kahju ja selle ulatuse tuvastamiseks.Veeseaduse muudatuste kohaselt hakkavad reovee puhastusnõuded sõltuma reoveekogumisalast, mille moodustamise üheks põhikriteeriumiks on tiheasustus. Ühiskanalisatsiooni rajamise nõue kehtib seal, kus see on otstarbekas ehk kui tegu on piisavalt kontsentreeritud alaga. Näiteks reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi peab omavalitsus põhjavee kaitseks tagama ühiskanalisatsiooni.Reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi võib kasutada ka sobivaid lokaalseid lahendusi. Neis piirkondades, kuhu ühiskanalisatsiooni pole rajatud, peab reovee tekitaja kasutama oma puhastit või koguma reovee lekkekindlasse mahutisse ja korraldama selle veo purgimissõlme.Veeseaduse üks muutmisi käsitleb veekogu paisutamist, veetaseme alandamist ja veekogu tõkestamist. Paisuomanikud, kes seni pole taotlenud vee erikasutusluba, peavad selle omandama 2012. aasta 1. jaanuariks. Paisutajad, kes tegutsevad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks kinnitatud veekogul või selle lõigul, peavad vee erikasutusloa omandama 2010. aasta 1. jaanuariks. Kaladele läbipääs tuleb neil tagada 2013. aasta 1. jaanuariks. Teistel vooluveekogudel tuleb kalade läbipääs tagada 2015. aasta 1. jaanuariks.Neljapäeval, 11. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Läänemere tegevuskava rakendusplaani eesmärgiga täita rahvusvaheliselt võetud kohustusi Läänemere kaitsmiseks.Möödunud aasta novembris kiitsid Läänemere kaitse komisjoni (HELCOM) kuuluvate riikide esindajad heaks Läänemere tegevuskava, mis näeb ette kõigi suuremate merekeskkonna probleemide lahendamise aastaks 2021. Tegevuskava eesmärk on saavutada Läänemere hea seisund aastaks 2021. Selleks nähakse ette abinõud merekeskkonna eutrofeerumise takistamiseks, mis tähendab inimtegevusest põhjustatud lisamõjude piiramist ja vältimist. Samuti tuleb säilitada Läänemere bioloogiline mitmekesisus, piirata võõrliikide sissetungi ning vältida ohtlike ainete merre sattumist.Selleks, et Läänemere tegevuskavas seatud eesmärke täita, on Eestis moodustatud merekomisjon, mille juhtimisel valmiski Läänemere tegevuskava rakendusplaan aastateks 2008–2011.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks on mereline tegevus, ohtlikud ained ja eutrofeerumine (meresõiduohutus, laevadelt pärinev reostus). Siseministeerium tegeleb merereostuse avastamise ja likvideerimisega. Sotsiaalministeeriumi valdkonnad on suplusvee kvaliteet, ohtlikud ained. Põllumajandusministeerium – eutrofeerumine (põllumajandusest lähtuv reostus), ohtlikud ained (biotsiidid) ning looduse kaitse ja bioloogiline mitmekesisus (kalaressursside kasutamine). Keskkonnaministeerium – eutrofeerumine, looduse kaitse, bioloogiline mitmekesisus, mereline tegevus ja rakendusplaani üldjuhtimine. Komisjoni töösse on kaasatud ka Rahandusministeerium.Plaani rakendamiseks vajalikud tööd tuleb ministeeriumidel kavandada oma arengukavades ja tööplaanides, kaasates valitsemisala asutusi, ettevõtjaid ning kutseliitusid. 12. detsembril  Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid ja riigipead kiitsid  Brüsselis lõppenud tippkohtumisel heaks Euroopa majanduskasvu elavdamise kava ning saavutasid kokkuleppe energia- ja kliimamuutuste paketi osas.
Kokkuleppe tekst vastab  Eesti huvidele ning selles on arvestatud nende riikide muredega, kellel on ebapiisav ühendus ülejäänud Euroopa energiavõrkudega.
Energiajulgeoleku seisukohalt on väga oluline Läänemere ühenduste kava, mille Euroopa Komisjoni president on välja pakkunud. Plaan näeb ette Euroopa Liidu poolse osalise rahastamise energiaühenduste rajamiseks. Eesti loodab selle plaani kiiret elluviimist.
Energia- ja kliimapakett näeb ette, et teatud liikmesriikide elektritootjad, kelle hulka kuulub ka Eesti, võivad saada piiratud mahus tasuta heitmegaaside kvoote kuni 2020. aastani. Tasuta kvoot on üks võimalus siseriiklike elektritootjate toetamiseks.Samuti võidab Eesti nn. solidaarsusklauslist kliimapaketis. Solidaarsusklausli alusel jagatakse kümme protsenti emissioonikvoodist ümber keskmiselt vaesematele liikmesriikidele, sh Eestile. Lisaks jagatakse täiendav kaks protsenti kvoodikogusest nendele riikidele, kes on oma heitmeid aastatel 1990-2005 oluliselt vähendanud. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti.
Veel on hea saavutus kliimapaketis emissioonide baasaasta arvestamispõhimõtte muudatus, mis teeb võimalikuks võtta selleks kolme aasta (2005-2007) keskmine.Sõltuvalt süsiniku hinnast võidab Eesti varase vähendamise arvessevõtmisest ja baasaasta muutmisest suurusjärgus 5 miljardit krooni.Neljapäeval, 18. detsembril kiitis Riigikogu heaks Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) ja Kiirguskeskuse ühendamise Keskkonnaametiks ning sellest tuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muudatusettepanekud. Keskkonnaamet hakkab tegelema nii rohelise kui ka pruuni poolega keskkonnakaitses ehk korraga saab lahendada küsimusi, mis seni jagunesid Riikliku Looduskaitsekeskuse ja keskkonnateenistuste vahel.Kiirguskeskuse ühendamine uue ameti koosseisu muudab selgemaks ka kiirgusküsimuste lahendamise.
Keskkonnaameti tegevuse alguseks on kavandatud 1. veebruar 2009.  

Riigimetsa Majandamise Keskus kutsus inimesi ühistele jõulukuuse otsimise retkedele. Kuna pakutav võimalus osutus väga populaarseks ja ületas RMK võimalused inimesi vastu võtta, lubati inimesi ka iseseisvale kuuseotsingule, seda peale vastava tasu maksmist ja kviitungi kuuseotsingule kaasa võtmist. Maksekorralduste statistika alusel kasutas sellist kuusehankimismoodust üle 3000 perekonna.

Kuni ühemeetrise kuusepuu hinnaks oli 29.50 krooni, kuni kahemeetrise hind 118 krooni ja kolme meetrise hind 236 krooni.