Isamaa Reeturite Liit www.isamaaliit.com

Mai on teadupärast looduskaitsekuu. Seekordseks teemaks: “Elurikkus on elujõud”. 11. mail andis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Tallinna Loomaaias toimunud looduskaitsekuu avaüritusel üle tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitse preemia, mis läks jagamisele Hans Voldemar Trassi ja Tiit Petersoo vahel. Hans Trass on kauaaegne Tartu Ülikooli õppejõud, professor, emeriitprofessor ja Eesti Teaduste Akadeemia (TA) akadeemik, kes õppejõuna alustas juba 1955. aastast. Ta luges 1993. aastani bioloogiaalaseid kursusi. 1950. aastatel osales Hans Trass TA looduskaitse komisjoni töös, Eesti looduskaitsesüsteemi taastamises ja uute kaitsealade (Matsalu, Viidumäe, Vaika, Nigula) moodustamisel. Tiit Petersoo alustas looduskaitseinspektorina Rapla metsamajandis 1976. aastal ja tema töö erinevate asutuste looduskaitseametnikuna kestis kuni 2003. aastani. Ta on tuntud ka kui loodusobjektide uurija ja tutvustaja, kes on lisaks tegelenud kultuuriloo ja pärandkultuuri objektide kaitsega. Temalt on ilmunud hulgaliselt kirjutisi koduloo, keskkonna, looduskaitse ja looduse teemadel. Maikuus sai 90 aastaseks Eesti riiklik ilmateenistus. Kuigi meedias on tegijateks ilmatüdrukud, või “Ilma Peebu” päevitus, siis EMHI töötajad on ju need kelle tegevuse tulemusena meie ilmaennustused tekivad, mida siis lühemas või pikemas seelikus ette kanda.15. mail avati Kohtla-Järvel uuendatud reoveepuhasti koos juurdekuuluva  torustikuga, mis hakkab teenindama kogu Kohtla-Järve linna ja selle läheduses olevaid asulaid. Avatud Kohtla-Järve reopuhasti ja torustikud on osa Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projektist „Kohtla-Järve reoveesüsteemi renoveerimine”. Täna avatud projekti osa raames uuendati umbes 20 km omavalitsusi ja puhastusseadmeid ühendavaid transiittorustikke, ligi 6 km torustikke ühendamaks Ahtme ja Kukruse linnaosasid tsentraliseeritud piirkondliku reoveekäitlussüsteemiga ning ehitati ja rekonstrueeriti peapumplaid. Kohtla-Järve ÜF projekt sisaldab veel mitme asula (Kohtla-Järve, Püssi, Kiviõli, Jõhvi ja Kohtla-Nõmme) reoveetorustike ehitamist ja rekonstrueerimist ning see lõppeb tervikuna 2010. aastal. Kohtla-Järve reoveesüsteemi renoveerimise projekti kogumaksumusest 85% kaasrahastab ÜF ning toetuse suurus on ligi 625 miljonit krooni, teised projekti kaasrahastajad on OÜ Järve Biopuhastus ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Neljapäeval, 28. mail kinnitas Vabariigi Valitsus põlevkivi kasutamise riikliku arengukava rakendusplaani aastateks 2009-2012, kus on välja toodud arengukava eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja neile kuluvad summad.
Rakendusplaan keskendub eeskätt esimesel neljal aastal (2009-2012) vajalikele tegevustele ja rahalistele vahenditele, kuid prognoosib ka arengukava maksumuse kuni aastani 2015. Tähtsaimad strateegilised eesmärgid, millele rakendusplaan peab kaasa aitama, on tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus, tõsta põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsust ning vähendada selle mõju keskkonnale. Sealjuures ei tohi põlevkivi maksimaalne aastane kaevandamismaht ületada 20 miljonit tonni.
 Põdrad elutoas. Nii hullusti küll pole läinud, samas on kevade tulek ekslevaid põdramullikaid taas linnaruumi toonud. Markantseimaks näiteks on 26. mail Tartu Lõunakeskuse lillepoodi laastanud ja endale surmavalt viga teinud põdramullikas.
 Riigikogu võttis vastu Jahiseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse. Üks osa muudatusi on seotud riigi poolt jahindustegevuse korraldamisse eraõiguslike jahindusorganisatsioonide kaasamisega. Seaduse kohaselt saab edaspidi jahitunnistuste väljastamisega seotud toiminguid teostada näiteks eesti Jahimeeste Selts, kui keskkonnaminister seltsiga vastava halduslepingu sõlmib. Jahipiirkonna kasutusõiguse saamine olukorras kui selline jahimaa on riigi poolt pakkumisel ja samas on huvilisi rohkem kui üks taotleja on seaduses sõnastatud järgmiselt: “Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kelle jahipidamisõigust omavatest füüsilistest isikutest liikmete maaomandi kogupindala taotletavas jahipiirkonnas on suurim ja sealjuures vähemalt 10 protsendi võrra suurem järgmise taotleja liikmete maaomandi kogupindalast samas jahipiirkonnas. Kui kahe pindalaliselt suurima taotleja jahipidamisõigust omavate füüsilisest isikust liikmete maaomandi kogupindalade erinevus taotletavas jahipiirkonnas ei ületa 10 protsenti, siis eelistatakse taotlejat, kes kaasab jahipiirkonna kasutamisele suurema arvu jahipidamisõigust omavaid füüsilisi isikuid, kelle maaomand asub taotletavas jahipiirkonnas.”
Seadusmuudatuse kohaselt võib edaspidi lisaks veelindudele ka koprale ja mingile pidada jahti seisva mootoriga paadist.
Samuti peab jahisaaduse müüjal ja säilitamiseks või töötlemiseks vastuvõtjal olema kirjalik jahisaaduse päritolu tõendav üleandmise-vastuvõtmise akt. Kui jahisaadust müüb isik, kelle nimele on antud jahiluba, võib jahisaaduse päritolu tõendada jahiloa koopiaga.

Umbusaldusavaldusi on pärastsõjaaegses Riigikogus menetletud 24 korral.  Seekord oli siis peaminister Ansipi kord.

Umbusaldusavaldusele allakirjutanud leidsid oma avalduses, et peaminister Andrus Ansip on
näidanud end võimetuna riigis valitsevale olukorrale lahenduste leidmiseks. Umbusaldamise põhjused olid järgmised:
1. peaministril puudub Eesti riigi juhtimiseks vajalik usaldusväärsus ning vastutustunne;
2. peaminister on ebapädev valitsuskoalitsiooni töö korraldamisel;
3. peaminister pidurdab Valitsuses ministrite initsiatiivi toimivate majanduslahenduste
rakendamiseks;
4. peaminister on hoolimatu Eesti Vabariigi riigieelarve ning sellest tuleneva kodanike
kindlustunde osas.

Küsimused küsitud ja kõned peetud nenditi, et häältega 35 poolt ja 53 vastu jääb Ansip valitsusjuhiks. Loogiline ka, sest sellel  hetkel valitses Parlamendi saalis just selline häälteseis ja Ansipi valitsus polnud oma tegevust ju  lõpetanud.

Sagadi mõisas peeti samal ajal umbusaldamisega Võsu esimest arengukonverentsi. Minu teate peale keskkonnatöögrupis, et nüüd läheb umbusaldamise menetlemiseks lahti, ei liigutanud keegi kõrvugi. Niikuinii mõttetu ettevõtmine, keskendume pigem oma probleemidele, mille lahendused meie endi kätes.  Täna ligi nädal aega hiljem on pilt riigis oluliselt muutunud. Riigi valitsemise toimuv sunnib oma tööde tegemiste juurest silmi tõstma küll. 

 6. aprillil toimus Kesk- Itaalias L’Aquila linnas tugev maavärin, mis nõudis enam kui 200 inimelu ja jättis tuhanded inimesed koduta. 

 Eestit, Saunja lahte Läänemaal, külastas teadaolevalt seni siiakanti mittesattunud lind, kelleks on lannuvart(Aythya collaris). Lannuvardist saab 373. liik Eesti lindude nimestikus.

KAPO värskest aastaraamatust leiab peatüki Venemaa mõjudest Eestimaa majandusjulgeolekule.  Äramärkimist leiab nii Nord Streami gaasitoru projekt, kui Greta Energy Inc., kel huvi tuuleparkide rajamise vastu Eestimaal.

15. aprillil Jõgevamaal, Jõgeva vallas paikneva kotkakaamera kaudu kuuldud saehääl andis märku, et väike-konnakotka pesapuu läheduses võib toimuda ebaseaduslik tegevus. Sündmuskohale sõitnud keskkonnakaitseinspektorid tabasid püsielupaiga läheduses kaks mootorsaega meest.
Sagadi looduskool sai 10. aastaseks, seda tähistati sisuka loodushariduskonverentsiga 21. ja 22. aprillil  Sagadis. RMK Sagadi looduskool alustas tegevust 1999. aasta kevadel. Esimesena omataoliste seas pakuti õppekavakohaseid loodusharidusprogramme üldhariduskoolidele. Tänaseks on looduskoolist saanud keskkonnahariduskeskus, kus õpilaste kõrval leiavad sobivat keskkonnakoolitust õpetajad, loodusgiidid ja teised huvilised. 2008. aastal viidi läbi 211 loodusharidusprogrammi, milles osales 4165 õpilast. Toimus 58 koolitust 2090 osalejaga.
24. aprillil peeti Tartus Eesti Metsaseltsi egiidi all metsanduse visioonikonverentsi “Pöörame languse tõusuks!”, mille üks põhisõnum oli: “Unustage paberipuu!”. Tulevik on saematerjali ja puidu kui energitoorme päralt.

Võiks eeldada, et maaga seonduvad kevadveed ja rändlinnud ning linnaeluga lühemad seelikud, aga võta näpust. Mööda Eestimaad ringi sõites paistab hoopis silma, et maainimene valmistub talveks. Põllu peale veel minna ei kannata, seega on paras aeg talveks valmistuda. Milles see avaldub? Pea iga majapidamise juures on suur hunnik küttepuid, kas veel saagimise ootel või on mõnes paigas jõutud äragi lõhkuda. Talveks ehk aastaaja taasvahetumiseks valmistutakse igatahes täiega ja heaperemehelikult ettevaatavalt.

Linnapildis hakkab ka silma üks vahetuse plaan, aga ebaselgeks jääb, kes keda tahab välja vahetada või otsitakse hoopis endale vahetust. Raskel ajal tulebki omavahel asju vahetada, näiteks suhkrut suitsude vastu või koostööd teha. Prügikastidel olevate plakatite peal ütleb Keskerakond, et Reformierakonna mõtete koht on prügikastis. Reformikad peaks selle peale tõsiselt mõtlema. Alati säästlik Jürgen Ligi ongi säästukoha ära tabanud arvates, et peakski Keskerakonna soovituse  kohaselt oma valimislubadustele prügikastist vihmavarju otsima. Selline ühine kampaania värk. nii, et ärge kustutamata konisid prügikasti visake, rikute teiste valimismaterjalid ära.

 Lõppenud harivesiliku kaitse projekti käigus on Kagu-Eestis taastatud üle 240 väikeveekogu, mis parandas oluliselt ohustatud harivesiliku, mudakonna ning ka kõikide teiste piirkonnas esinevate kahepaiksete elutingimusi.
Harivesilik on paljudes Läänemere-äärsetes riikides haruldane ja ohustatud kahepaikne. Selle liigi kaitseks käivitasid Eesti, Soome ja Taani kahepaiksete uurijad LIFE-Nature projekti „Harivesiliku kaitse korraldamine Läänemere-äärsetes riikides“. Nelja aastase projekti eesmärk oli tagada harivesilikule soodne seisund ehk luua tingimused liigi säilimiseks elujõuliste populatsioonidena kõigis kolmes projektis osalenud riigis. Lisaks harivesilikule parandati ka teise haruldase kahepaikseliigi, mudakonna elupaikade tingimusi.

Projekti maksumuseks kujunes 11,5 miljonit Eesti krooni. Poole summast rahastas Euroopa Liidu Life fond, teine pool oli osalejate omapanus. Osaliselt toetas projekti ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Valminud on Vene-Saksa gaasitrassi Nord Stream keskkonnamõju hindamise aruanded, millega Keskkonnaministeerium kutsub asutusi ja avalikkust tutvuma ning ettepanekuid esitama.
Keskkonnaministeerium on saanud Nord Streami gaasitrassi piiriülese KMH aruande ning Soome riikliku KMH aruande, mis on kõigile tutvumiseks ministeeriumi koduleheküljel. Seisukoha Nord Streami projekti KMH aruannete kohta paneb Eesti riik kokku 8. juuniks. Kuna tegemist on mahuka ja erialateadmisi vajava tööga on vajalik asjatundjate koordineeritud tegevust.
Mobiiliga harrastuspüügi eest maksmise teenus kogub populaarsust – juba esimesel nädalal 2008. aasta juulis, mil sellest teavitati vaid Keskkonnaministeeriumi kodulehe kaudu, kogunes 110 maksjat. Suve jooksul ei olnud ühtki null-päeva. Rekordpäevadel oli 40–50 püügiõiguse ostjat, kõige rohkem oli 51 maksjat päevas.

Kui vaadata perioode, mille eest maksti, siis 41% maksjaist tasus nädalase püügiõiguse eest, sellele järgnevad ühepäevase makse tegijad (24,6%), seejärel aastase püügiõiguse kasutajad (22%). Kuuekuise püügiõiguse lunastajaid on kõige vähem (11%). Nädalapäevadest domineerivad reede ja laupäev. Võib eeldada, et 2009. aastal on maksjaid oluliselt rohkem, sest ainuüksi jaanuaris-veebruaris tehti juba keskmiselt 14 mobiilimakset päevas.

Pühapäeval, 22. märtsil tähistati ÜRO eestvõttel iga-aastast ülemaailmset veepäeva, mille tänavune põhiteema on piiriveekogud ja nende kasutamine.

Maailmas on 263 sellist järve või jõge koos oma valgalaga, mis paiknevad mitme riigi territooriumil. Kokku leidub piiriveekogusid 145 riigis, mis omakorda võtavad enda alla peaaegu poole maismaa pindalast.

Eesti suurim piiriveekogu on Euroopa suuruselt viies järv Peipsi koos Pihkva, Lämmijärve ja Narva jõega. Veealaseid koostööleppeid on Eesti sõlminud lisaks Venemaale veel Lätiga Koiva jõe Eestis paikneva osa kaitse korraldamiseks ja Soomega Soome lahe kaitse tõhustamiseks.

24. märtsil asutati Tallinnas kodanikualgatuse korras seitsme maavarade heaperemeheliku kasutamise eest seisva mittetulundusühingu poolt üle-eestiline katusorganisatsioon  MTÜ Eesti Maavarade Ühing.

Ühingu peamisteks eesmärkideks on Eesti maavarade säästliku kasutamise eest hea seismine ning maavarade kasutamise poliitika kujundamises osalemine.

Üle-eestilise katusorganisatsiooni loomise ajendiks oli ettevõtjate ja Keskkonnaministeeriumi ühine surve uute kaevanduste avamiseks vaatamata asjaolule, et ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru jätkub Eestis vähemalt 40 aastaks, aktiivset turba tarbevaru jätkub 240 aastaks.

Ühing asub korraldama üle-eestilist infovahetust seoses olemasolevate ja plaanitavate maavara kaevandamisaladega ning ootab liituma inimesi või organisatsioone, kes on huvitatud heaperemeheliku maavarakasutuse teemal kaasa rääkima. Samuti asub loodud ühing esindama kohaliku tasandi küsimustes riigi tasandil ja Euroopa Liidus.

MTÜ Eesti Maavarade Ühing asutajaliikmed: Lüganuse Küla Selts, Keskkonnakaitse Ühing, Pikavere Küla Selts, Seltsing Roheline Urvaste, Audevälja Arenduskeskus,  Väikesaarte Selts Vesiru, Nabala Keskkonnakaitse Ühing.