Arhiiv ‘Margus Tsahkna blogi IRL’ Teemas

Kandideerin IRLi aseesimeheks

13. jaanuar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Margus Tsahkna blogi
kandideerin eelseisval IRLi suurkogul erakonna aseesimeheks ja tahan jagada oma mõtteid enne suurkogu.

IRLi ajalugu on olnud alates ERSP asutamisest 1988. aastal ka Eesti iseseisvuse taastamise ja meie rahvusriigi ülesehitamise ajalugu. IRLi põhimõtetele rajatud programm ja suured reformid on olnud meie rahvusriigi 20 aastase arengu aluseks.

Meie erakonna ajalugu on olnud liitumiste ajalugu ja need liitumised on põhinenud maailmavaatele, mitte isiklikele poliitilistele ambitsioonidele. Meie maailmavaade on rahvuslik-konservatiivne ja meie ülesanne on selle maailmavaate eest seisvad inimesed koondada üheks suureks jõuks, et rahvusriigi idee ka tänases muutuvas maailmas edasi püsiks. Mineviku vigadest õppides peame erakonnana suutma koos edasi minna, see on meie kohustus eesti rahva ees.

Seda kohustust oleme suutelised täitma aga ainult siis, kui me ise sisemiselt terved oleme ja endasse usume. Viimased kuud annavad meile rohkelt mõtteainet, kuidas taastada üksmeel ja viia erinevate organisatsioonikultuuride ühinemine lõpule maailmavaate pinnal. Meediavahendusel omavaheliste suhete lahendamine ei ole see, mida meilt oodatakse. Igas peres on probleeme ja need tuleb ausalt ja keerutamata selgeks rääkida ning lahendused leida. Elamislubade skandaal andis meile ainest sisekaemuseks, mille tulemusel peab sündima uus kvaliteet edasiminekuks. Ma loodan, et pärast erakonna suurkogu suudame täita meile pandud ülesannet välja pakkuda oma tee Eesti riigi edasise arengu kohta.

Me peame tegema enesekriitilisi ja tõsiseid järeldusi, et saaksime selge ja kindla pilguga vaadata silma oma valijatele. Inimesed vaatavad meie poole ja ootavad arveteklaarimise asemel visiooni eesti rahva tulevikule ja lahendusi oma muredele.
Eesti rahval on esimest korda oma ajaloos õnnestunud üles kasvatada terve põlvkond vabas Eestis sündinud noori inimesi ja olla olukorras, kus me saame oma vabaduse teed ja rahvuslikku potentsiaali edasi arendada. Sellist võimalust ei ole meil kunagi varem olnud ja me ei tea, milline on meie tegelik võimekus. Alati on meie püüdlused purustatud.

Me oleme saavutanud oma riigi püsimajäämise jaoks vajalikud eesmärgid - kuulume NATOsse, Euroopa Liitu, eurotsooni ja teistesse demokraatia põhiväärtuste eest seisvatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Kuid selleks, et rahvana areneda ja oma tulevikku kindlustada, peame seadma uued eesmärgid ning olema valmis langetama raskeid otsuseid. Kui me seda ise ei tee, tehakse meie tulevikku kujundavad otsused kellegi teise poolt.

Olen seisukohal, et IRL peab need eesmärgid sõnastama, koondades selleks tähelepanu rahva heaolule ja oma inimvara potentsiaali maksimaalsele avamisele. IRLi rahvusriikliku julgeolekut tagavate poliitikate kõrvale peab tõusma HOOLIVUS, mis on rajatud korras konservatiivsele rahandusele ja aktiivsele majanduspoliitikale.

Meie rahva kõige suurem probleem on piiratud inimressurss, ja see, et me ei ole suutnud selle potentsiaali maksimaalselt välja tuua. Kurvad näited tulevad välja Eesti Inimarengu Aruandest, mille järgi pea 13% meie täisealistest meestest omavad 9-klassilist või madalamat haridust. Pooled meie lapsed elavad üksi last kasvatavate vanemate hoole all, kellest enamus on vaesuspiiril või alla selle. Rahvastiku juurdekasvu jaoks oleks vaja kolme- või enama lapsega peresid, kuid ka nemad elavad täna alla vaesuspiiri ning sellest tulenevalt on kõigi nende laste arenguvõimalused oluliselt piiratumad kui see oleks vajalik meie tuleviku kindlustamiseks.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehena tahan anda oma panuse, et IRL sõnastaks järgmise kahe aasta jooksul rahvuslikele huvidele rajatud hooliva konservatismi programmi, mille keskmeks on meie lapsed, pered ja aktiivsed eakad. Eesmärgiks meie rahva potentsiaali avanemine ning selge tee tulevikku. Tulevikku, mida me ei ole kunagi vaba rahvana saanud tunda.

Savisaare ideoloogiline pankrott

8. juuni 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Margus Tsahkna blogi
Savisaare tänane otsus kaotada Tallinnas kodualune maamaks näitab, et IRLi poolt algatatud ja riigikogus menetluses olev kodualuse maamaksu kaotamise seadus surus ta vastu seina. Savisaar tunnistas täna ise, et tema enda poolt kehtestatud ebainimlikult kõrge kodude maamaks tõstab inimeste kodukulusid ja ta peab selle kaotama. Alles mõni päev tagasi olid keskerakondlased hoopis teist meelt, kinnitades, et kodualune maamaks on vajalik ja hea. Seepärast võib öelda, et Savisaar tunnistas ka oma ideoloogilist pankrotti, mis on hea, eriti koduomanikele.

Meie aga võtame kodualuse maamaksu vabastamise seaduse riigikogus vastu, kuna ka väljaspool Tallinnat elavad koduomanikud loodavad sellele. Ja meil ei ole mingit garantiid, et kui seda seadust vastu ei võeta, kehtestab Savisaar kodude maksustamise uuesti.

Korras rahandus tagab heaolu

3. mai 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Margus Tsahkna blogi
Kõne riigile oluliselt tähtsa küsimuse arutlelult Riigikogus.

Eesti rahvas on viimase kahekümne aasta jooksul teinud tõsiseid pingutusi oma rahvusriigi ülesehitamise nimel. Nii, nagu president Ilves on öelnud, oleme me täna üks kõige integreeritum riik põhjamaades, kuuludes NATO-sse, Euroopa Liitu, eurotsooni ja teistesse
lääne demokraatia põhimõtteid järgivatesse organisatsioonidesse. Selle eesmärgiks on olnud tagada oma riigi olemasolu ja julgeolek, milles täna enam keegi enam ei kahtle.
Järgmise nelja aasta jooksul on meie eesmärgiks muuta riik hoolivamaks oma inimeste suhtes.

Majanduskasv tuleb rakendada just meie enda inimeste toimetuleku, parema hariduse ning seeläbi suurema konkurentsivõime saavutamiseks. Majanduskasvule rajatud pensionitõus, Emapension ja tasuta kõrgharidus on vaid mõned näited nendest sammudes, mis kannavad endas hoolivuse sõnumit.

Korras riigi rahandus ja jõudsalt kosuv majandus on aluseks, mille peale saame ehitada oma inimestest hooliva riigi. Järgmise nelja aasta valitsemiskava aluseks on just need põhimõtted, millele tuginedes on võimalik majanduskriisist väljuvale riigile anda uus hingamine.

Korras rahandus- ja eelarvepoliitika sihtmärgiks on eelarve ülejäägi saavutamine aastaks 2014.

Ettevõtluse edendamiseks peame vähendama eelkõige tööjõukuludega seotud maksukoormust, langetades töötukindlustusmakset ning üksikisiku tulumaksu ja seades kõrgepalgalistele töökohtadele sotsiaalmaksu lae.

Hinnatõusu surve vähendamiseks peredele kaotame kodualuse maamaksu kogu Eestis.

Head kolleegid.

Meie ülesanne ei ole elada vaid neli aastat korraga valimistest valimisteni vaid meie kohustuseks on vaadata kaugemale tulevikku.

Ajal, mil Euroopa riigid vaevlevad võlalõksus, peame meie tegema otsuseid tulevikuks.

Seepärast on tasakaalus eelarve poliitika põhimõte vaja sätestada riigieelarve baasseaduses, et ka tulevaste võimalike raskuste ja kriiside jaoks valmistuda.

Riik peab headele aegadel koguma piisavalt reserve, et majandustsükli kehvemad aastad laenu võtmata üle elada. See on tavaline talupojatarkus.

Riigieelarve baasseaduse muutmise eesmärk on kehtestada reegel, et riik ei tohi kulutada rohkem kui ta teenib tulusid. See tähendab, et riigi tulud ja kulud peavad igal tavapärasel aastal, kui majandus kasvab, olema vähemalt tasakaalus ilma laenudeta.

Majanduslanguse aegadel võib riik kulutada enam kui ta teenib tulusid, kuid seda vaid kogutud reservide arvel. Eelarvepuudujäägi ülempiiriks on sel juhul Maastrichti kriteeriumites sätestatud kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist. Sellisel juhul tuleb eelarvedefitsiidi
finantseerimiseks kulutatud reservid järgneva kuue aasta jooksul taastada.

Uueks ideeks on anda Riigikogule lisaks iga-aastase eelarve kinnitamisele ka roll riigi keskpika eelarvepoliitika kujundamisel, sätestades valitsuse kuludele ülempiirid järgmiseks neljaks eelarveaastaks lähtudes majanduse olukorrast. See tähendab, et Riigieelarve kulud määratakse ette neljaks aastaks vastavalt riigieelarve tsükliliselt tasandatud tulude ja kulude prognoosile.

Antud ülempiiride kinnitamisel oleks Riigikogu oma otsustes vaba, kuid on soovitav ja mõistlik, et Riigikogu tugineks oma otsuse tegemisel valitsusest sõltumatute ekspertide hinnangutele majanduskasvule ning eelarve tulude ja kulude prognoosidele.

Oleme seisukohal, et jooksvateks kuludeks laenu ei võeta.

Valitsuse aktiivse laenamise toetamiseks on väidetud, et valitsuse tulusid ületavad ja laenude arvelt tehtavad täiendavad kulutused, kui need on tehtud targalt, toovad riigile pikemas vaates tagasi piisavalt maksutulu, et maksta võlad tagasi. Praktika on siiski näidanud, et
erinevate argumentide toel kogutud võlakoorem ei ole oluliselt vähenenud üheski riigis. Sisuliselt on tegemist olnud maksukoormuse tõusu edasilükkamisega tulevastele põlvedele.

Samuti tähendab suure võlakoorma teenindamine ja tagasimaksmine riigile ja riigieelarvele olulisi kulusid. Näiteks Maastrichti kriteeriumitega sätestatud maksimaalne võlakoormus 60% SKT-st tähendab olukorras, kus riigi kulutused on 40% SKT-st seda, et ainuüksi
intressimaksed moodustavad sama suuri kulutusi, kui lähevad täna kõigiks õpetajate palkadeks või kaitseväele.

Need numbrid on piisavad, et mõista, miks riigid oma laenukoormust enamasti vähendada ei suuda ja miks laenukoormust ei ole lõputult võimalik suurendada – riigil lihtsalt võivad ühel
hetkel puududa võimalused laenu teenindamiseks rääkimata tagasimaksmisest. Halvim on olukord, kus ka intressimaksete tasumiseks tuleb võtta laenu.

Kõigele eelnevale tuginedes soovime eelarve tasakaalu põhimõtte sätestada riigieelarve baasseaduses ka tulevaste valitsuste jaoks.

Lugupeetud riigikogu.

Tasakaalus riigieelarve, madal laenukoormus ja konservatiivne rahanduspoliitika ei ole eesmärgiks omaette. Eesmärgiks on neid vahendeid kasutades pöörata Eesti riigi majandus jõudsale kasvule ja see rakendada läbi hooliva ja tulevikku suunatud poliitika oma inimeste heaolu saavutamiseks.

Rahu, ainult rahu, Refromierakond!

4. märts 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Margus Tsahkna blogi
Koostöö valitsuses Reformiga on olnud hea ja valimiskampaanias oleme kaitsnud ühiselt valitsuses langetatud raskeid otsuseid.

Üllatav oli lugeda tänases Postimehes Mikk Salu artiklis järgnevat tsitaati:
„Viimased kaks nädalat on Reformierakonnale suurimat peavalu põhjustanud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kiire tõus populaarsustabelites.
Veebruari lõpus kahanes kahe valitsuspartei toetusreitingute vahe kõigest paariprotsendiliseks, mispeale Ansipi partei suurendas järsult meediakampaania mahtu ja on üritanud suruda ajakirjandusse IRLi halvustavaid sõnavõtte.“ tsitaadi lõpp.

Selle peale ütleks headele sõpradele reformierakonnast: rahu , ainult rahu! Olen jätkuvalt veendunud, et kõige parem poliitika nendel valimistel on oma seisukohtade selgitamine.

President toetab haldusreformi

16. veebruar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Margus Tsahkna blogi
President Ilvese sõnul on tal kahju, et haldusreformi vajalikkus pole leidnud väärilist kohta valimisteks valmistuvate erakondade platvormides ja nii pole sellest teemast peaaegu üldse kuulda ka käimasolevas valimiskampaanias.

Olen presidendiga nõus, kuna haldusreform on tugevalt välja toodud vaid IRLi programmis. Tuletan meelde, et me oleme erakond, mis proovis haldusreformi ellu viia ka selle valitsuse ajal, kuid partnerid leidsid selle liiga ebapopulaarse olevat. IRLi teeb murelikuks, et KOVide tulubaas on nõrk ning inimesed, kes igapäevaselt enamuse oma tulumaksust koduvalda maksavad, ei saa üle Eesti tegelikult ühtlast teenust.

"Selle teemaga sisuline tegelemine ja tõele näkku vaatamine valimispäeval hääli juurde ei too. Pigem võtab vähemaks," rääkis riigipea. "Mulle tundub, et halduskorralduse kohendamisest ei taheta rääkida põhjusel, et see jutt on olemuslikult negatiivse tooniga. Sellest on harjutud rääkima loobumiste ja kaotuste võtmes. Et rahvas jääks ilma oma vallast, oma linnast, tükikesest oma identiteedist. Me pole osanud haldusreformist rääkida võitude keeles. Ja siin on süüd kõigil, kellele rahvas on usaldanud elu edendamise Eestis. Väikese valla volikogu liikmega alustades ja presidendiga lõpetades."

Loodan, et uus valitsuskoalitsioon omab julgust IRLi haldusreformi kava ellu viia. Haldusreform ei ole uute piiride tõmbamine ja valdade jagamine vaid sisuline, inimeste elukvaliteeti parandav suur reform. Ja see kava ei kaota inimeste kohalikku identiteeti ega omapära vaid annab neile kvaliteetse teenuse vaatamata elukoha kaugusest peallinnast.