Valga ja Euroopa
10. detsember 2004 Artikli originaal asub siin aadressil / Margus LepikVALGA LINN MÕJUTAB EUROPOLIITIKAT
Missuguseks kujuneb Valga linna areng, ei sõltu ainult Raekojas tehtud otsustest. Vaidlen vastu neile valgalastele, kes leiavad, et nüüd, mil Eesti on Euroopa Liidu liige, peame ka kohalike asjade suhtes küsima nõu Brüsselist. Ei pea. Ainult et areng Euroopas ja mujal maailmas mõjutab ka Valgat, olgu see linn maailma mastaabis nii väike kui tahes. Me võime selle arenguga kaasa loksuda ja end selle järgi mugandada. Kuid me võime ka ise püüda seda mõjutada ja arengust võita.
Valga linna juhid on võtnud suuna avatusele ja aktiivsele osalemisele Euroopa omavalitsuspoliitika kujundamisel. Olen mitmel nõupidamisel Brüsselis ja äsjasel Euroopa omavalitsuse foorumil Ateenas näinud, kui palju suudame omavalitsuste koostöö kaudu end tutvustada ja ise kasu saada. Jutt pole ainult rahast, kuigi näiteks Valga veemajandus on pea täielikult renoveeritud Euroopa maksumaksjate abiga. Paljud projektid on kirjutamisel või raha ootel. Et kolm neljandikku Euroopa Liidu õigusaktidest viiakse ellu regionaalsel tasandil, peame jälgima, et otsustajail oleks meie kohta võimalikult rohkem teavet.
Tallinnal on Brüsselis oma esindus. Valga maavalitsuse aktiivseim välissuhtleja Rainer Kuutma pani juba ammu ette, et ka Kagu-Eesti omavalitsused võiks seal luua oma esinduse. Väärt mõte, kuid praegu tundub, et rahapuudusel jääb see idee vähemalt esialgu teostamata.
Seetõttu pean väga vajalikuks välissuhtlust, mis toimub üleriigiliste omavalitsusliitude –Eesti Linnade Liidu ja -maaomavalitsuste liidu kaudu. Meil on siin hea väljund – Euroopa Liidu Regioonide Komitee. Tegu on 1994. aastal Maastrichti lepingu alusel loodud poliitilise koguga, mille volitusi laiendas oluliselt viie aasta eest Amsterdamis sõlmitud lepe. Euroopa Liidu Nõukogu on vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule kohustatud regioonide komiteega konsulteerima valdkondades, mis mõjutavad regionaalseid huvisid, eriti tööhõivet, keskkonda, tervishoidu, haridust, noorsooküsimusi, majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, üle-euroopalisi infrastruktuurivõrgustikke, transporti, kutseõpet, kultuuri, piiriülest koostööd ja sotsiaalfondi. Nii loodetakse tagada, et otsustamine Brüsselis rahvast ei kaugeneks ja kodanikele lähima valitsemistasandi häält oleks Euroopa Liidus kuulda.
Regioonide komiteesse kuulub 317 liiget ja sama palju asendusliikmeid. Eestil on komitees seitse liiget ja ka seitse asendusliiget. Linnade liidul on neli põhi- ja kolm asendusliikme kohta.
Mind on ühe põhiliikmena valitud Eesti delegatsiooni juhiks. Kuulun kahte – säästva arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni. Nii komisjonide kui ka regioonide komitee plenaaristungid toimuvad viis korda aastas. Asendusliikmetega tööplaane sättides oleme suutnud koormust hajutada. Kõik selle tööga seotud kulud, ka sõidupiletid ja lähetusraha tasub Euroopa Liit. Viimasel säästva arengu komisjoni koosolekul Brüsselis väitlesime, kuidas saaks meid ümbritsevat keskkonda inimeste põhjustatud saaste eest rohkem kaitsta. Siin saavad kokku üldine ja üksiktasand. Oleme ju meiegi kuulutanud Pedeli jõe reostusallikate vähendamise, jõe puhastamise ja süvendamise üheks oma peaülesandeks. Loodame, et Euroopa Liit meid toetab.
Regioonide komitee tegevus on pidevam kui mõned kokkusaamised aastas. Teavet vahetame ka poliitiliste rühmade, koordinaatorite ja komitee büroo liikmete vahel. Nii Ateena-foorumil kui ka praegu võrreldakse kõige rohkem eri riikide omavalitsuste tulude kujunemist ja seda, kui palju ja milliseid teenuseid osutavad omavalitsused rahvale.
Lisaks regioonide komiteele on Eesti linnad ja alates käesoleva aasta detsembrist ka vallad, esindatud Euroopa kõige esinduslikuma omavalitsusorganisatsiooni - Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste nõukogu töös. Tegu on ülemaailmse organisatsiooni Euroopa esindusega. Meie linnade liit kuulub nõukokku alates 1995. aastast. Sinnagi on valitud Eesti linnasid esindama Valga linnapea.
Organisatsioone, mille tööst meie omavalitsustel tuleb osa võtta, on palju. Kes, kus ja kui palju osaleb, sõltub omavalitsusjuhi enda aktiivsusest ja tahtest arendada oma linna või valda laiemalt kui kohalik tasand.
Valga puhul on rahvusvaheline suhtlus vältimatu, sest koos Valkaga moodustavad meie kaks linna Euroopas ainulaadse piirkonna, mille arengut mõjutab väliskoostöö väga otseselt. Seni on Valga ja Valka end tutvustanud peamiselt kultuuri ja noortevahetuse kaudu oma sõpruspiirkondades. Algatatud on esimesed majanduskoostöö projektid.
Osalemine Euroopa Liidu Regioonide Komitee töös on meie jaoks avanud välissuhtluse uue ja teisema tasandi.
Madrats, millega kõik magavad aga mida keegi ei armasta.
Valides 105, annad hääle majanduslangusele, 60 000 töötule, kriisi viidud majandusele, 
Loading ...
