Isamaa Reeturite Liit www.isamaaliit.com

OMAVALITSUSTE SUUREM TULU

 ON TEGELIKULT VÄIKE

Tuleval aastal kasvab kohaliku omavalitsuse tulu 25,9 protsenti ehk 2,8 miljardit krooni. See on seni suurim omavalitsuste eelarve tõus Eestis.  Omavalitsusliitude koostöökogu ja vabariigi valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni juhid on tuleva aasta eelarve suhtes peetavate läbirääkimiste lõpp-protokollile alla kirjutanud. Ometi pole suurele rahanumbrile vaatamata põhjust hõisata, et linnade ja valdade elu oluliselt paraneb. Sest suurenenud tulu kõrval on riik andnud omavalitsustele ka täiendavaid kohustusi. Kallinenud on ehitus ja kütus ning palgatõusu ootavad omavalitsuste eelrvest tasu saavad pedagoogid, lasteaiatöötajad..

Omavalitsuste eelarve moodustub peamiselt üksikisiku tulumaksust (tänavu on see 11,8%) ja tasandusfondist, mida jagatakse vastavalt omavalitsuse jõukusele. Rikkamad omavalitsused,  näiteks Tallinn tasandusfondist toetust ei saa. Lisaks laekub omavalitsustele tulu ka kohalikest maksudest ja sihtotstarbeliste eraldiste kaudu, millest olulisema osa moodustavad  toimetulekutoetused.

Kuigi riik peaks olema tervik, on eelarveläbirääkimiste lähtepunktid erinevad – vabariigi valitsus lähtub eelarve võimalustest,  seadustest ja koalitsioonileppest,  omavalitsused omakorda arvutavad,  kui palju vajatakse raha  valdadele-linnadele pandud ülesannete täitmiseks.

Nii ongi omavalitsused jõudnud tulemini, et eelarvetulust jääb Eestimaa valdades-linnades kokku puudu kolm miljardit krooni.

Eelarve üle peeti läbirääkimisi seitsmes töörühmas, mis hõlmasid  rahandust, haridust, sotsiaalhoolekannet, keskkonnakaitset ja teisi valdkondi.  Valitsus moodustas ministeeriumidevahelise komisjoni, mida juhtis regionaalminister. Üleriigilised omavalitsusliidud – maaomavalitsuste ja linnade liit – koondasid oma esindajad  koostöökokku.

Läbirääkimiste eesmärk oli leppida kokku, kuidas tagada omavalitsustele stabiilne tulubaas, mis kataks seadustega määratud ülesannete täitmiseks vajalikud kulud ja võimaldaks teha kohalikuks arenguks vajalikke investeeringuid.

Et Eesti majanduskasv on olnud hea, soovivad omavalitsused, et see kajastuks ka nende eelarves.

Omavalitsusliidud taotlesid kohalikku eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamist vähemalt 0,3 protsendipunkti võrra ja tasandusfondist eraldatava osa suurendamist 168 miljoni krooni võrra. Haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamiseks taotlesime 376 miljonit krooni. Kohalike teede hoolduseks eraldatava kütuseaktsiiosa suurendamist eeldasime 5% ehk 15% kütuseaktsiisi üldsummast. Tegime ettepaneku töötada välja uus, kulupõhine teehoiuraha jaotussüsteem, mis arvestaks riiklikus teeregistris olevate andmete ja teede kasutamise sagedusega.  Lisaraha taotlesime ka munitsipaalõpetajate palgatõusuks, koolitoiduks, õppevahendite soetamiseks ja koolisõidukulude katteks.

Kui vabariigi valitsus otsustas septembris saata riigieelarve Riigikokku, oli seal arvestatud vaid kaht omavalitsusliitude ettepanekut - teede rahastamist ja tasandusfondi suurendamist. Kahjuks ei suurendanud valitsus omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa, mis oli linnade liidu olulisim eesmärk.

Üksikisiku tulumaksust laekuv raha on peamine, mille kasutamise üle saab otsustada kohalik volikogu. Suur osa teistest tuludest eeldavad sihtotstarbelisi kulutusi, mis tuleb teha volikogu tahtest sõltumata.  Kahjuks toetab praeguse valitsuse poliitika omavalitsuste abitust, kus omavalitsustel tuleb investeeringuteks raha, käsi pikalt ees,  juurde küsida. Nii tekivadki ”poliitilised” koolimajakatuste rahataotlused, mille vastu valitsus ise aktiivselt võitleb. Kummaline, et ministrid ei mõista mujal Euroopas ammu teada tõde -  omavalitsused peavad ise suutma majandada ja oma arengu üle otsuseid langetada. Omavalitsusliitude pakutud tulubaasi korrastamine loonuks selleks eeldused.

Omavalitsused leiavad, et valitsus pole üritanud lahendada linnade ja valdade probleeme, vaid tegeleb teemadega, mis seostuvad pelgalt koalitsioonileppe täitmisega.

Läbirääkimiste olulisim tulem oli kohalike  teede korrashoiu raha suurenemine. Kui selleks aastaks eraldati omavalitsustele teehoiu vahendite kogusummast 265 miljonit krooni, siis tulevaks aastaks on raha 429 miljonit krooni ehk 15% rohkem.

OMAVALITSUSTE SUUREM TULU

 ON TEGELIKULT VÄIKE

Tuleval aastal kasvab kohaliku omavalitsuse tulu 25,9 protsenti ehk 2,8 miljardit krooni. See on seni suurim omavalitsuste eelarve tõus Eestis.  Omavalitsusliitude koostöökogu ja vabariigi valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni juhid on tuleva aasta eelarve suhtes peetavate läbirääkimiste lõpp-protokollile alla kirjutanud. Ometi pole suurele rahanumbrile vaatamata põhjust hõisata, et linnade ja valdade elu oluliselt paraneb. Sest suurenenud tulu kõrval on riik andnud omavalitsustele ka täiendavaid kohustusi. Kallinenud on ehitus ja kütus ning palgatõusu ootavad omavalitsuste eelrvest tasu saavad pedagoogid, lasteaiatöötajad..

Omavalitsuste eelarve moodustub peamiselt üksikisiku tulumaksust (tänavu on see 11,8%) ja tasandusfondist, mida jagatakse vastavalt omavalitsuse jõukusele. Rikkamad omavalitsused,  näiteks Tallinn tasandusfondist toetust ei saa. Lisaks laekub omavalitsustele tulu ka kohalikest maksudest ja sihtotstarbeliste eraldiste kaudu, millest olulisema osa moodustavad  toimetulekutoetused.

Kuigi riik peaks olema tervik, on eelarveläbirääkimiste lähtepunktid erinevad – vabariigi valitsus lähtub eelarve võimalustest,  seadustest ja koalitsioonileppest,  omavalitsused omakorda arvutavad,  kui palju vajatakse raha  valdadele-linnadele pandud ülesannete täitmiseks.

Nii ongi omavalitsused jõudnud tulemini, et eelarvetulust jääb Eestimaa valdades-linnades kokku puudu kolm miljardit krooni.

Eelarve üle peeti läbirääkimisi seitsmes töörühmas, mis hõlmasid  rahandust, haridust, sotsiaalhoolekannet, keskkonnakaitset ja teisi valdkondi.  Valitsus moodustas ministeeriumidevahelise komisjoni, mida juhtis regionaalminister. Üleriigilised omavalitsusliidud – maaomavalitsuste ja linnade liit – koondasid oma esindajad  koostöökokku.

Läbirääkimiste eesmärk oli leppida kokku, kuidas tagada omavalitsustele stabiilne tulubaas, mis kataks seadustega määratud ülesannete täitmiseks vajalikud kulud ja võimaldaks teha kohalikuks arenguks vajalikke investeeringuid.

Et Eesti majanduskasv on olnud hea, soovivad omavalitsused, et see kajastuks ka nende eelarves.

Omavalitsusliidud taotlesid kohalikku eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamist vähemalt 0,3 protsendipunkti võrra ja tasandusfondist eraldatava osa suurendamist 168 miljoni krooni võrra. Haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamiseks taotlesime 376 miljonit krooni. Kohalike teede hoolduseks eraldatava kütuseaktsiiosa suurendamist eeldasime 5% ehk 15% kütuseaktsiisi üldsummast. Tegime ettepaneku töötada välja uus, kulupõhine teehoiuraha jaotussüsteem, mis arvestaks riiklikus teeregistris olevate andmete ja teede kasutamise sagedusega.  Lisaraha taotlesime ka munitsipaalõpetajate palgatõusuks, koolitoiduks, õppevahendite soetamiseks ja koolisõidukulude katteks.

Kui vabariigi valitsus otsustas septembris saata riigieelarve Riigikokku, oli seal arvestatud vaid kaht omavalitsusliitude ettepanekut - teede rahastamist ja tasandusfondi suurendamist. Kahjuks ei suurendanud valitsus omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa, mis oli linnade liidu olulisim eesmärk.

Üksikisiku tulumaksust laekuv raha on peamine, mille kasutamise üle saab otsustada kohalik volikogu. Suur osa teistest tuludest eeldavad sihtotstarbelisi kulutusi, mis tuleb teha volikogu tahtest sõltumata.  Kahjuks toetab praeguse valitsuse poliitika omavalitsuste abitust, kus omavalitsustel tuleb investeeringuteks raha, käsi pikalt ees,  juurde küsida. Nii tekivadki ”poliitilised” koolimajakatuste rahataotlused, mille vastu valitsus ise aktiivselt võitleb. Kummaline, et ministrid ei mõista mujal Euroopas ammu teada tõde -  omavalitsused peavad ise suutma majandada ja oma arengu üle otsuseid langetada. Omavalitsusliitude pakutud tulubaasi korrastamine loonuks selleks eeldused.

Omavalitsused leiavad, et valitsus pole üritanud lahendada linnade ja valdade probleeme, vaid tegeleb teemadega, mis seostuvad pelgalt koalitsioonileppe täitmisega.

Läbirääkimiste olulisim tulem oli kohalike  teede korrashoiu raha suurenemine. Kui selleks aastaks eraldati omavalitsustele teehoiu vahendite kogusummast 265 miljonit krooni, siis tulevaks aastaks on raha 429 miljonit krooni ehk 15% rohkem.

INFRASTRUKTUUR MÕJUTAB ELUKESKKONDA

Kaua Valga kesklinnas kaevatakse, küsib pahane linnakodanik. Teine tunneb rõõmu, et tema majas on nüüd puhas joogivesi ja võimalus kasutada kanalisatsiooni. Paraku on tõesti nii, et infrastruktuuri uuendamine ja loomine põhjustavad ajutisi ebamugavusi. Olgu tegu ehitamise või kaevetöödega. Kuid tulemust - paremat elukeskkonda - vajame ju kõik.

Infrastruktuuri loomist oleme linna juhtides pidanud üheks olulisemaks ülesandeks. Vaid nii suudame luua eeldused, et noored tahaks jääda Valka elama, kutsuda piirkonda turiste ja investoreid. Põlise valgalasena võin kinnitada, et mitte kunagi varem pole olnud linnas teoksil nii palju suurprojekte kui praegu. Oleme suutnud veenvalt põhjendada Euroopa Liidult toetuste saamise vajadust ja õigeis valdkondades kasutada linnaeelarve raha.

Enne eelmisi valimisi lubasime, et süvendame ja laiendame Pedeli jõge Ernst Enno tänavast allavoolu. Praeguseks oleme saanud raha ka Euroopa Liidult ja nii valmib kogu Pedeli renoveerimise projekt juba tuleval aastal. Siis läbib linna üks suur paisjärv. Puhkevõimalused on Pedeli ääres head juba praegu. Rajatud on linnaelustiku õpperajad. Valga linna metsnik Atso Adsoni eestvõttel on jõe äärde paigaldatud omapärased, mahalangenud puudest valmistatud pingid.

Kui Eesti pool hakkavad Pedeli ümbruse tööd lõppema, siis lätlased said valmis alles esimese paisjärve. Et Pedeli projekt on nüüdseks muutunud rahvusvaheliseks, hõlmates kaht riiki, on suuri investeeringuid tulemas ka Läti poole. Eesmärk on rajada Valka Veskijärvest kuni Valga Pika tänavani ulatuv puhkeala ja avada Schengeni lepinguga liitumise järel kahe linna vaheline paadiliiklus.

Teine olulisem infrastrktuuri-investeering on veetrasside paigaldamine ja teekatte uuendamine. ISPA programmist saadud üle saja miljoni krooni suurune investeering võimaldab vee- ja kanalisatsioonitorustiku kas renoveerida või välja ehitada Viljandi, Tartu ja Võru tänava piirkonnas ning kesklinnas. Peagi lõpeb turu juures asuva ringristmiku ümberehitus, uue katte saavad Vabaduse ja Pikk tänav, osaliselt ka Jaama tänav, samuti mitmed kõnniteed. Mustkate pannakse Sulevi, Kuuse ja Hiie tänavale.

Huviringide õppemaksu pole linnavalitsus tõstnud, noortekeskuse kaks korrust on renoveeritud. Sügisel valmib spordihall. Praegu otsime hallile peasponsorit. Tulekul on palju põnevaid rahvusvahelisi võistlusi, eelkõige aga paranevad valgalaste endi sportimisvõimalused. Linnas on nüüd võimalus harrastada ekstreemsporti, rajatud on mitu uut spordiväljakut.

Linna elukeskkonna konkurentsivõime määrab ka haridusasutuste tase. Oleme koostanud hariduse arengukava ja väidelnud selle üle koolides, kuid peaküsimuses - kas rajada Valka klassikaline gümnaasium või mitte - pole veel kokku leppinud. Enne koolide heakskiitu haridusreformi ei alustata. Ilmselt jääb see arutelu teemaks pärast valimisi.

Kuid üldisema eesmärgi - iga gümnaasiumilõpetaja olgu võimeline konkureerima kõrgkooli - poole on koolid püüelnud edukalt. Samas näitavad tööjõuturu uuringud, et enim vajatakse mitte pintsaklipslasi, vaid oskustöölisi. Linna juhid on püüdnud kaasa aidata kutsehariduse koondumisele Valka, et maakonnas areneks tugev kutseõppekeskus. Paraku pole haridusministeerium  võimuvahetuse järel otsustavalt tegutsenud.

Linn on suurendanud koolihooneisse tehtavaid investeeringuid. 2003 renoveeriti õppemaju 2,9 miljoni krooni eest. Mullu eraldati gümnaasiumi remondiks 3,3, põhikooli investeeringuteks 1,5 ja vene gümnaasiumile 400 000 krooni. Nüüd vastavad kõik linna koolid tuleohutuse nõuetele.

Valgas makstakse sünnitoetust 1000 krooni lapse kohta ja 500 krooni esimesse klassi astujale. Eraldi toetus on paljulapselistele peredele.

Kõigile valgamaalastele oluline haigla jätkab vaatamata erinevaile reformikavadele tööd, samas majas on avatud 60 inimese tarvis hooldekodu.

Oleme püüdnud stimuleerida majaomanikke oma kodu ümbrust korrastama ja fassaade uuendama. Tänavu eraldasime selleks 350 000 krooni. Kui eelarve võimaldab, plaanime seda summat suurendada.

Millega mõõta infrastruktuuri parandamise tulemusi? Töökohtade arv tervikuna pole vähenenud - leivatehas koondas, kuid Sangari õmblusvabrik on rahvast juurde võtnud. Iga suvega kasvab turistide arv. Nüüd, mil Valga saab oma hotelli, saame liituda turismimarsruutidega. Euroopa Liidu Phare projekti toel rajame Laatsi tööstusküla.

Järjest enam püüame arendada naaberlinnade Valga ja Valka elukeskkonda kui tervikut. Palju kultuuriüritusi toimub kahes keeles ja mõlemal pool piiri, õmblusvabrikusse ja haiglasse käiakse tööle naaberriigist. Kahe linna ühine tunnuslause 1 LINN, 2 RIIKI saab järjest enam tegelikkuseks. Sügisel püüame taastada Valga ja Valka vahelise bussiliikluse.

INFRASTRUKTUUR MÕJUTAB ELUKESKKONDA

Kaua Valga kesklinnas kaevatakse, küsib pahane linnakodanik. Teine tunneb rõõmu, et tema majas on nüüd puhas joogivesi ja võimalus kasutada kanalisatsiooni. Paraku on tõesti nii, et infrastruktuuri uuendamine ja loomine põhjustavad ajutisi ebamugavusi. Olgu tegu ehitamise või kaevetöödega. Kuid tulemust - paremat elukeskkonda - vajame ju kõik.

Infrastruktuuri loomist oleme linna juhtides pidanud üheks olulisemaks ülesandeks. Vaid nii suudame luua eeldused, et noored tahaks jääda Valka elama, kutsuda piirkonda turiste ja investoreid. Põlise valgalasena võin kinnitada, et mitte kunagi varem pole olnud linnas teoksil nii palju suurprojekte kui praegu. Oleme suutnud veenvalt põhjendada Euroopa Liidult toetuste saamise vajadust ja õigeis valdkondades kasutada linnaeelarve raha.

Enne eelmisi valimisi lubasime, et süvendame ja laiendame Pedeli jõge Ernst Enno tänavast allavoolu. Praeguseks oleme saanud raha ka Euroopa Liidult ja nii valmib kogu Pedeli renoveerimise projekt juba tuleval aastal. Siis läbib linna üks suur paisjärv. Puhkevõimalused on Pedeli ääres head juba praegu. Rajatud on linnaelustiku õpperajad. Valga linna metsnik Atso Adsoni eestvõttel on jõe äärde paigaldatud omapärased, mahalangenud puudest valmistatud pingid.

Kui Eesti pool hakkavad Pedeli ümbruse tööd lõppema, siis lätlased said valmis alles esimese paisjärve. Et Pedeli projekt on nüüdseks muutunud rahvusvaheliseks, hõlmates kaht riiki, on suuri investeeringuid tulemas ka Läti poole. Eesmärk on rajada Valka Veskijärvest kuni Valga Pika tänavani ulatuv puhkeala ja avada Schengeni lepinguga liitumise järel kahe linna vaheline paadiliiklus.

Teine olulisem infrastrktuuri-investeering on veetrasside paigaldamine ja teekatte uuendamine. ISPA programmist saadud üle saja miljoni krooni suurune investeering võimaldab vee- ja kanalisatsioonitorustiku kas renoveerida või välja ehitada Viljandi, Tartu ja Võru tänava piirkonnas ning kesklinnas. Peagi lõpeb turu juures asuva ringristmiku ümberehitus, uue katte saavad Vabaduse ja Pikk tänav, osaliselt ka Jaama tänav, samuti mitmed kõnniteed. Mustkate pannakse Sulevi, Kuuse ja Hiie tänavale.

Huviringide õppemaksu pole linnavalitsus tõstnud, noortekeskuse kaks korrust on renoveeritud. Sügisel valmib spordihall. Praegu otsime hallile peasponsorit. Tulekul on palju põnevaid rahvusvahelisi võistlusi, eelkõige aga paranevad valgalaste endi sportimisvõimalused. Linnas on nüüd võimalus harrastada ekstreemsporti, rajatud on mitu uut spordiväljakut.

Linna elukeskkonna konkurentsivõime määrab ka haridusasutuste tase. Oleme koostanud hariduse arengukava ja väidelnud selle üle koolides, kuid peaküsimuses - kas rajada Valka klassikaline gümnaasium või mitte - pole veel kokku leppinud. Enne koolide heakskiitu haridusreformi ei alustata. Ilmselt jääb see arutelu teemaks pärast valimisi.

Kuid üldisema eesmärgi - iga gümnaasiumilõpetaja olgu võimeline konkureerima kõrgkooli - poole on koolid püüelnud edukalt. Samas näitavad tööjõuturu uuringud, et enim vajatakse mitte pintsaklipslasi, vaid oskustöölisi. Linna juhid on püüdnud kaasa aidata kutsehariduse koondumisele Valka, et maakonnas areneks tugev kutseõppekeskus. Paraku pole haridusministeerium  võimuvahetuse järel otsustavalt tegutsenud.

Linn on suurendanud koolihooneisse tehtavaid investeeringuid. 2003 renoveeriti õppemaju 2,9 miljoni krooni eest. Mullu eraldati gümnaasiumi remondiks 3,3, põhikooli investeeringuteks 1,5 ja vene gümnaasiumile 400 000 krooni. Nüüd vastavad kõik linna koolid tuleohutuse nõuetele.

Valgas makstakse sünnitoetust 1000 krooni lapse kohta ja 500 krooni esimesse klassi astujale. Eraldi toetus on paljulapselistele peredele.

Kõigile valgamaalastele oluline haigla jätkab vaatamata erinevaile reformikavadele tööd, samas majas on avatud 60 inimese tarvis hooldekodu.

Oleme püüdnud stimuleerida majaomanikke oma kodu ümbrust korrastama ja fassaade uuendama. Tänavu eraldasime selleks 350 000 krooni. Kui eelarve võimaldab, plaanime seda summat suurendada.

Millega mõõta infrastruktuuri parandamise tulemusi? Töökohtade arv tervikuna pole vähenenud - leivatehas koondas, kuid Sangari õmblusvabrik on rahvast juurde võtnud. Iga suvega kasvab turistide arv. Nüüd, mil Valga saab oma hotelli, saame liituda turismimarsruutidega. Euroopa Liidu Phare projekti toel rajame Laatsi tööstusküla.

Järjest enam püüame arendada naaberlinnade Valga ja Valka elukeskkonda kui tervikut. Palju kultuuriüritusi toimub kahes keeles ja mõlemal pool piiri, õmblusvabrikusse ja haiglasse käiakse tööle naaberriigist. Kahe linna ühine tunnuslause 1 LINN, 2 RIIKI saab järjest enam tegelikkuseks. Sügisel püüame taastada Valga ja Valka vahelise bussiliikluse.

VALGA LINN MÕJUTAB EUROPOLIITIKAT

Missuguseks kujuneb Valga linna areng, ei sõltu ainult Raekojas tehtud otsustest. Vaidlen vastu neile valgalastele, kes leiavad, et nüüd, mil Eesti on Euroopa Liidu liige, peame ka kohalike asjade suhtes küsima nõu Brüsselist. Ei pea. Ainult et areng Euroopas ja mujal maailmas mõjutab ka Valgat, olgu see linn maailma mastaabis nii väike kui tahes. Me võime selle arenguga kaasa loksuda ja end selle järgi mugandada. Kuid me võime ka ise püüda seda mõjutada ja arengust võita.

Valga linna juhid on võtnud suuna avatusele ja aktiivsele osalemisele Euroopa omavalitsuspoliitika kujundamisel. Olen mitmel nõupidamisel Brüsselis ja äsjasel Euroopa omavalitsuse foorumil Ateenas näinud, kui palju suudame omavalitsuste koostöö kaudu end tutvustada ja ise kasu saada. Jutt pole ainult rahast, kuigi näiteks Valga veemajandus on pea täielikult renoveeritud Euroopa maksumaksjate abiga. Paljud projektid on kirjutamisel või raha ootel. Et kolm neljandikku Euroopa Liidu õigusaktidest viiakse ellu regionaalsel tasandil, peame jälgima, et otsustajail oleks meie kohta võimalikult rohkem teavet.

Tallinnal on Brüsselis oma esindus. Valga maavalitsuse aktiivseim välissuhtleja Rainer Kuutma pani juba ammu ette, et ka Kagu-Eesti omavalitsused võiks seal luua oma esinduse. Väärt mõte, kuid praegu tundub, et rahapuudusel jääb see idee vähemalt esialgu teostamata.

Seetõttu pean väga vajalikuks välissuhtlust, mis toimub üleriigiliste omavalitsusliitude –Eesti Linnade Liidu ja -maaomavalitsuste liidu kaudu. Meil on siin hea väljund – Euroopa Liidu Regioonide Komitee. Tegu on 1994. aastal Maastrichti lepingu alusel loodud poliitilise koguga,  mille volitusi laiendas oluliselt viie aasta eest Amsterdamis sõlmitud lepe. Euroopa Liidu Nõukogu on vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule kohustatud regioonide komiteega konsulteerima valdkondades, mis mõjutavad regionaalseid huvisid, eriti tööhõivet, keskkonda, tervishoidu, haridust, noorsooküsimusi, majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, üle-euroopalisi infrastruktuurivõrgustikke, transporti, kutseõpet, kultuuri, piiriülest koostööd ja sotsiaalfondi. Nii loodetakse tagada, et otsustamine Brüsselis rahvast ei kaugeneks ja kodanikele lähima valitsemistasandi häält oleks Euroopa Liidus kuulda.

Regioonide komiteesse kuulub 317 liiget ja sama palju asendusliikmeid. Eestil on komitees seitse liiget ja ka seitse asendusliiget. Linnade liidul on neli põhi- ja kolm asendusliikme kohta.

Mind on ühe põhiliikmena valitud Eesti delegatsiooni juhiks. Kuulun kahte – säästva arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni. Nii komisjonide kui ka regioonide komitee plenaaristungid toimuvad viis korda aastas. Asendusliikmetega tööplaane sättides oleme suutnud koormust hajutada. Kõik selle tööga seotud kulud, ka sõidupiletid ja lähetusraha tasub Euroopa Liit. Viimasel säästva arengu komisjoni koosolekul Brüsselis väitlesime, kuidas saaks meid ümbritsevat keskkonda inimeste põhjustatud saaste eest rohkem kaitsta. Siin saavad kokku üldine ja üksiktasand. Oleme ju meiegi kuulutanud Pedeli jõe reostusallikate vähendamise, jõe puhastamise ja süvendamise üheks oma peaülesandeks. Loodame, et Euroopa Liit meid toetab.

Regioonide komitee tegevus on pidevam kui mõned kokkusaamised aastas. Teavet vahetame ka poliitiliste rühmade, koordinaatorite ja komitee büroo liikmete vahel. Nii Ateena-foorumil kui ka praegu võrreldakse kõige rohkem eri riikide omavalitsuste tulude kujunemist ja seda, kui palju ja milliseid teenuseid osutavad omavalitsused rahvale.

Lisaks regioonide komiteele  on Eesti linnad ja alates käesoleva aasta detsembrist ka vallad, esindatud Euroopa kõige esinduslikuma omavalitsusorganisatsiooni - Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste nõukogu töös. Tegu on ülemaailmse organisatsiooni Euroopa esindusega.  Meie linnade liit kuulub nõukokku alates 1995. aastast. Sinnagi on valitud Eesti linnasid esindama Valga linnapea.

Organisatsioone, mille tööst meie omavalitsustel tuleb osa võtta, on palju. Kes, kus ja kui palju osaleb, sõltub omavalitsusjuhi enda aktiivsusest ja  tahtest arendada oma linna või valda laiemalt kui kohalik tasand.

Valga puhul on rahvusvaheline suhtlus vältimatu, sest koos Valkaga moodustavad meie kaks linna Euroopas ainulaadse piirkonna, mille arengut mõjutab väliskoostöö väga otseselt. Seni on Valga ja Valka end tutvustanud peamiselt kultuuri ja noortevahetuse kaudu oma sõpruspiirkondades. Algatatud on esimesed majanduskoostöö projektid.

Osalemine Euroopa Liidu Regioonide Komitee töös on meie jaoks avanud välissuhtluse uue ja teisema tasandi.