Vastus kõrgharidusreformi teemalisele küsimusele
2. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Liisa Pakosta ajaveeb
Õhtuleht küsis kommentaari Rein Raua murekirjale, siin vastus täies mahus.
Õhtuleht palus kommentaari järgmisele väljavõttele EPL's ilmunud Rein Raua mureloost:
Õhtuleht palus kommentaari järgmisele väljavõttele EPL's ilmunud Rein Raua mureloost:
.../Nüüdseks on selge, etilmselt on algusest peale tegemist olnudki jultunud valega. vastuvõetaval kujuleu tähenda kõrgharideusreform mitte tasuta eestikeelset kõrgharidust, vaidtasuta eestikeelset kõrgharidust eelkõige eliitkoolide lõpetajatele nn prioriteetsetelaladel, nominaalaja vältel ja ilma võimaluseta endale elatist teenida.
Teisisõnu, reformi tagajärjel hakkab Eestis saama tasuta eetikeelsetkõrgharidust väiksem hulk üliõpilasi kui seni./...
Ja siin mu vastus:
Teisisõnu, reformi tagajärjel hakkab Eestis saama tasuta eetikeelsetkõrgharidust väiksem hulk üliõpilasi kui seni./...
Ja siin mu vastus:
Selles väites on kaks poolt, alustame viimasest – kuna õpilaste arv kukubkümnetes tuhandetes, siis isegi koos välisriikidest Eestisse õppima meelitatudtudengitega on üliõpilaste arvu vähenemine tõenäoline, ja see toimuks ilmaigasuguse reformita või mistahes reformivariandi korral. Sellele ei saa kuidagivastu vaielda. Aga väikesele rahvale on ülikooliharidusega noored inimesedtohutu väärtus, ja juba täna näeme, et alla 35-aastaste hulgas jäämekõrghariduse omandanute osakaalu poolest alla nii Eesti enda kui ka Euroopaeesmärkidele. Töökohtade vaimset nõudlikkust silmas pidades on meie vajaduskõrgharitute järgi vähemalt 40% peal kõikidest noortest, selle taseme onsaavutanud vanemad põlvkonnad, kes õppisid täisajaga ja seda pole saavutanudnooremad põlvkonnad, kelle hulgas on väga suur osaajaga õppijate ja katkestajateosakaal.
Samuti näitavad uuringud, et tänase süsteemi juures, kus pooledtudengitest õpivad täies ulatuses oma raha eest ja pooled riigieelarvelistelkohtadel, et see viimane pool ehk tasuta õppekohad pole kättesaadavad vaesemateperede lastele. Üsna tüüpiline on nüüd ja täna see olukord, mida professor Raudkirjeldab tulevikus: statistilise keskmise järgi tuleb vähestest tugevamatestgümnaasiumitest enamus tasuta kohtadel õppijaid, kellel on ühtlasi olemas kapere majanduslik toetus ja kes selle tõttu saavad õppida täiskoormusega ninghästi, saades lisaks veel õppetoetust – ent vajades täiendavat raha võrreldesvaesemate perede lastega vähem. Vaesemate perede lapsed jällegi on sunnitudenamasti pärast kooli lõpetamist kohe tööle minema, et tasulise õppe jaoks rahakoguda, ning neile on täna kättesaadavad enamasti just tasulised kohad, kusõpitakse väga sageli osakoormusega, tehes kõrvalt osakoormusega võitäiskoormusega tööd. Seega on hariduses juba toimunud üsna teravpolariseerumine. Ja selle polariseerumise vastu ongi reform tema lõplikul jamuudetud kujul kavandatud: koos vajaduspõhiste õppetoetustega ning tasutaõppekohtade arvu tõusuga tekitatakse õiglasem ligipääs kõrgharidusele kavaesemate perede lastele, kes on täna selgelt alaesindatud nii ülikooliõppestervikuna, aga eriti tasuta õppekohtadel õppijate hulgas. Kõik õppekohadmuutuvad tasuta õppekohtadeks, kuhu sissesaamine on lävendipõhine (väljaarvatud väga selgelt põhjendatud erandid, näiteks kui arstitudengeidlahkamislaua taha mahub ikka piiratud hulk, siis peab vastuvõtule mingi piiriette panema).
Nüüd mis puudutab ülejäänud aspekte, mida professor Raud teiepoolt tsiteeritud lõigus välja toob, siis siin on ilmselt tegemist eelnõu algsetekstiga – Riigikogus tõsteti kõrgharidusreformi sotsiaalse turvalisuse pooltoluliselt, pakkudes erilist sotsiaalset kaitset seda vajavateleühiskonnarühmadele ning seades ka õppetasu nõudeõiguse (õiguse!, mittekohustuse) ülikooli poolt seosesse võlgnevuste mahuga. Mis puudutab väidet, etedaspidi justkui kaoks võimalus tudengitel endale ise elatist teenida, siis seeei vasta tõele – eelnõu ei piira kuidagi (erinevalt nii mõnestki teisest ELliikmesriigist, kus vastavad piirangud kehtivad) tudengi töötamisvõimalusi.Eurostudent IV värske uuring toob ka välja, et Eestis kulutab see tudeng, kesosaajaga töötab ja õpib, oma ööpäevadest rohkem aega õpingutele kui see tudeng,kes üldse ei tööta – seega mõjub töötamine õpingutele pühendatud tunde silmaspidades igati positiivselt, tegelikkuses on ilmselt tegemist paremaajakasutusoskusega laiemalt. Erialade prioriteetsuse määrab edaspidi suurestiülikool ise, riik sekkub praegusega võrreldes kordades vähem.
Kokkuvõttes pakub kõrgharidusreform noorele inimesele sarnast lahendustgümnaasiumiga – kui gümnaasiumis tuleb samuti õppida täiskoormusega, siisoluliste võlgnevuste tekkimisel visatakse õpilane gümnaasiumist lihtsalt välja.Kõrghariduses eeldame, et olulised võlgnevused tulenevad tudengi täiskoormusegatöötamisest, mis puhul oleks otstarbekam kaaludagi osakoormusega õpet töötamisekõrvalt.

Madrats, millega kõik magavad aga mida keegi ei armasta.
Valides 105, annad hääle majanduslangusele, 60 000 töötule, kriisi viidud majandusele,

