Arhiiv ‘Laine Jänes blogi Reformileht’ Teemas

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

Sotsiaalfond toetab Tartumaa töötuid noori

27. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Laine Jänes
Lõppenud Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor tõi Tartumaale noorte töötute harimiseks ligi neli miljonit krooni toetust. Meetmest «Võrdsed võimalused tööturul» sai toetust kolm Tartumaa projekti.
SA Tartu Ärinõuandla ligi kaks miljonit krooni maksvat projekti «Tartumaa noored töötud ettevõtjaks» toetas Euroopa Sotsiaalfond veidi rohkem kui pooleteise miljoni krooniga.


Ettevõtluskodu

«Plaanis on korraldada ettevõtlusalane koolitus 16–24-aastastele noortele,» rääkis SA Tartu Ärinõuandla juhataja Piret Arusaar. Kõige edukamate ja põnevamate äriplaanide omanikud saavad taotleda oma tegemiste alustamiseks kuni 30 000 krooni ulatuses toetust.

Noortele on suunatud ka Tartu Ülikooli kavandatav «Noorte ettevõtluse projekt». «Meilgi toimub ettevõtlusalane koolitus – jagame teadmisi nii organisatsiooni juhtimisega seonduvast kui äriplaani kirjutamisest,» rääkis projekti kontaktisik Tiia Lillemaa.

1,2 miljonit krooni maksva projekti raames luuakse Tartusse noorte ettevõtluskodu. Seal toimuksid loengud, kuid ruume saaks kasutada ka avatud kontoripinnana.

Lektoritena on plaanis rakendada Tartu ettevõtlikke inimesi. «Ehk suudavad nad oma kogemustega tasakaalustada nooruslikku uljust ja aidata vältida just tormakuse tõttu ette tulla võivaid karisid,» rääkis Lillemaa.


Toetatud töö keskus

SA Eesti Agrenska Fondi projekt «Harjutamine teeb meistriks» koolitab aga fondi juhatuse liikme Meelis Joosti sõnul nii terveid kui ka puudega noori valdkondades, milles valitseb tööjõupuudus. «Panustame ehitus- ja haljastustöödele, sest selle valdkonna inimestele saame pakkuda tegevust ka oma Tammistusse rajatava keskuse juures,» märkis ta.

1,73 miljoni krooni eurotoetuse najal on plaanis luua ka toetatud töötamise keskus, sest Eestis on selle teenuse järele suur vajadus.


Toetused Tartumaale

• SA Tartu Ärinõuandla projekt «Tartumaa noored töötud ettevõtjaks» – 1 534 643 krooni

• SA Eesti Agrenska Fondi projekt «Harjutamine teeb meistriks» – 1 732 640 krooni

• Tartu Ülikooli «Noorte ettevõtluse projekt» – 1 000 000 krooni


Allikas: Tartu Postimees

Kirjutatud teemas: Laine Jänes blogi Reformileht | Kommentaarid välja lülitatud

Maailmafilm erutab terve nädala kinosõprade meeli

27. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Laine Jänes
Täna saab Eesti Rahva Muuseumis hoo sisse juba neljandat aastat filmisõprade meeli erutav visuaalse kultuuri festival Maailmafilm, kus nädala lõpuni saab näha pooltsadat dokumentaalfilmi.

Põhiprogrammis joonduvad filmid ühtse pealkirja alla «Juured ja rajad kultuuris».

Samu filme saab üheaegselt vaadata kolmes ruumis. Kõige enam traditsioonilise kinosaaliga sarnanevas ruumis on pärast filme ka arutelud, sest kohale on oodata suurt osa filmitegijaist. Nii saab vahetult emotsioone jagada ja esitada küsimusi neile, kes on filmis nähtuga kõige lähemalt seotud.

Veidi vabamalt saab end tunda lösukinos, kus põhukottidel lesides kinolinale vaadata. Ülevaate festivalist saab ka kohviku suurest telekast.

Maailmafilmi programmi koordinaatori Liivo Niglase sõnul on vaatamine sellepärast nii korraldatud, et inimesed saaksid vabalt ringi liikuda ega tüdineks ühe koha peal istumisest. Koht on ka neile, kes mõnele seansile ei jõua – neil on võimalus vaadata filme väiksematest kõrvaklappidega varustatud teleritest.

Filmitegijaid on muuseumi seinte vahel liikumas palju, neilegi on püütud festivalil luua õhkkond, kus nad omavahel vabalt suhelda saavad. «Ka külastaja saab elamuse filmikogukonnast,» kinnitas Maailmafilmi peakorraldaja Pille Runnel. «Filmitegijate kohalolu loob teatud õhkkonna.»

Runneli sõnul saavad festivalilt kindlasti suure elamuse inimesed, kes sooviksid minna rändama ja maailma tundma õppida, sest ise igale poole paratamatult ei jõua.

Neljanda Maailmafilmi viiskümmend linateost annavad võimaluse toolilt tõusmata näha kaugeid maailmanurki ja erinevaid kultuure.

Sahara rändrahvas tuareegid, Tšiili vangid, India joogid, Euraasia mustlaskogukondades muusikalist inspiratsiooni otsiv punkar – need on vaid mõned tegelased, kelle ellu saab ekraani vahendusel kiigata.

Allikas: Tartu Postimees

Kirjutatud teemas: Laine Jänes blogi Reformileht | Kommentaarid välja lülitatud

Maailmafilm erutab terve nädala kinosõprade meeli

27. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Laine Jänes
Täna saab Eesti Rahva Muuseumis hoo sisse juba neljandat aastat filmisõprade meeli erutav visuaalse kultuuri festival Maailmafilm, kus nädala lõpuni saab näha pooltsadat dokumentaalfilmi.

Põhiprogrammis joonduvad filmid ühtse pealkirja alla «Juured ja rajad kultuuris».

Samu filme saab üheaegselt vaadata kolmes ruumis. Kõige enam traditsioonilise kinosaaliga sarnanevas ruumis on pärast filme ka arutelud, sest kohale on oodata suurt osa filmitegijaist. Nii saab vahetult emotsioone jagada ja esitada küsimusi neile, kes on filmis nähtuga kõige lähemalt seotud.

Veidi vabamalt saab end tunda lösukinos, kus põhukottidel lesides kinolinale vaadata. Ülevaate festivalist saab ka kohviku suurest telekast.

Maailmafilmi programmi koordinaatori Liivo Niglase sõnul on vaatamine sellepärast nii korraldatud, et inimesed saaksid vabalt ringi liikuda ega tüdineks ühe koha peal istumisest. Koht on ka neile, kes mõnele seansile ei jõua – neil on võimalus vaadata filme väiksematest kõrvaklappidega varustatud teleritest.

Filmitegijaid on muuseumi seinte vahel liikumas palju, neilegi on püütud festivalil luua õhkkond, kus nad omavahel vabalt suhelda saavad. «Ka külastaja saab elamuse filmikogukonnast,» kinnitas Maailmafilmi peakorraldaja Pille Runnel. «Filmitegijate kohalolu loob teatud õhkkonna.»

Runneli sõnul saavad festivalilt kindlasti suure elamuse inimesed, kes sooviksid minna rändama ja maailma tundma õppida, sest ise igale poole paratamatult ei jõua.

Neljanda Maailmafilmi viiskümmend linateost annavad võimaluse toolilt tõusmata näha kaugeid maailmanurki ja erinevaid kultuure.

Sahara rändrahvas tuareegid, Tšiili vangid, India joogid, Euraasia mustlaskogukondades muusikalist inspiratsiooni otsiv punkar – need on vaid mõned tegelased, kelle ellu saab ekraani vahendusel kiigata.

Allikas: Tartu Postimees

Kirjutatud teemas: Laine Jänes blogi Reformileht | Kommentaarid välja lülitatud

Sisekontroll: Planeeringudokumente parandati enne volikogu kinnitust

27. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Laine Jänes
Tartu Linnavalitsuse sisekontrolliteenistus jõudis Soola 2 detailplaneeringu arhiividokumente kontrollides järeldusele, et detailplaneeringu kehtestamisel volikogus olid muudatused dokumentides juba sisse viidud.

Kontrolli käigus tutvuti planeeringuga seotud materjalidega ja kuulati sellega seotud inimeste selgitusi. Uurimise kokkuvõttest selgub, et kui Riia, Aleksandri, Soola ja Kalevi tänavaga piirneva ala detailplaneering Tartu Linnavolikogus 3. oktoobril 2002 kehtestati, olid parandused planeeringu kaustades tehtud ja otsustamise hetkel kehtis Soola 2 hoonele kuue korruse nõue.

“Volikogule esitatud õigusakti eelnõule lisatud õiendi kohaselt on Soola 2 rajatav hoone Kalevi tänava ääres kuni nelja- ja Soola tänava poolt kuni 6-korruseline. Sama kajastub ka volikogu stenogrammist, kui see teema arutluse all oli,” kinnitas sisekontrolliteenistuse juhataja Raivo Bachmann. Parandused on tõenäoliselt tehtud enne arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja kooskõlastust 2002 aasta septembris.

Eelmisel aastal kehtestatud linna uue ehitusmäärusega peaks risk analoogsete situatsioonide kordumiseks olema välistatud.

Allikas: Tartu Linnavalitsuse pressiteade

Kirjutatud teemas: Laine Jänes blogi Reformileht | Kommentaarid välja lülitatud

Sisekontroll: Planeeringudokumente parandati enne volikogu kinnitust

27. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Laine Jänes
Tartu Linnavalitsuse sisekontrolliteenistus jõudis Soola 2 detailplaneeringu arhiividokumente kontrollides järeldusele, et detailplaneeringu kehtestamisel volikogus olid muudatused dokumentides juba sisse viidud.

Kontrolli käigus tutvuti planeeringuga seotud materjalidega ja kuulati sellega seotud inimeste selgitusi. Uurimise kokkuvõttest selgub, et kui Riia, Aleksandri, Soola ja Kalevi tänavaga piirneva ala detailplaneering Tartu Linnavolikogus 3. oktoobril 2002 kehtestati, olid parandused planeeringu kaustades tehtud ja otsustamise hetkel kehtis Soola 2 hoonele kuue korruse nõue.

“Volikogule esitatud õigusakti eelnõule lisatud õiendi kohaselt on Soola 2 rajatav hoone Kalevi tänava ääres kuni nelja- ja Soola tänava poolt kuni 6-korruseline. Sama kajastub ka volikogu stenogrammist, kui see teema arutluse all oli,” kinnitas sisekontrolliteenistuse juhataja Raivo Bachmann. Parandused on tõenäoliselt tehtud enne arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja kooskõlastust 2002 aasta septembris.

Eelmisel aastal kehtestatud linna uue ehitusmäärusega peaks risk analoogsete situatsioonide kordumiseks olema välistatud.

Allikas: Tartu Linnavalitsuse pressiteade

Kirjutatud teemas: Laine Jänes blogi Reformileht | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info