Arhiiv ‘Ken Koort blogi Reformierakond’ Teemas

» Uuemad postitused »

Laev, mis viib Ida-Virumaa tulevikku

14. juuni 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Ken Koort
Kui Ida-Virumaad võis nõukogude ajal kutsuda pigem suletud maakonnaks, siis praegu liigume selle poole, et olla üks avatumaid maakondi. See on Eesti valitsuse ja Ida-Viru maavalitsuse üks arenguprioriteete.

Kui Ida-Virumaad võis nõukogude ajal kutsuda pigem suletud maakonnaks, siis praegu liigume selle poole, et olla üks avatumaid maakondi. See on Eesti valitsuse ja Ida-Viru maavalitsuse üks arenguprioriteete.

Järgmisel aastal plaanitakse teha algust regulaarse liiniga Sillamäe ja Kotka vahel, mis oleks kindlasti nii Sillamäele kui kogu Virumaale tervikuna suur samm edasi avatuse suunas.

Uued võimalused

Sillamäe sadama valmimine avab täiesti uued võimalused ja arenguperspektiivid nii Ida-Virumaa kui kogu Eesti majandusele. Praegu võime neid võimalusi vaid ennustada ja ette aimata, tegelik mõju suurus saab selgeks ehk alles paarikümne aasta pärast. Selles, et see mõju saab olema suur, kahtlust ei ole.

Nädalavahetusel toimunud 150 reisijaga parvlaeva reis Sillamäe ja Kotka vahel oligi esimene pääsuke sellel arenguteel.

9. juuni keskpäeval ankru hiivanud Saaremaa laevakompanii alus St. Ola jõudis ligi 6 tunni pikkuse laevareisiga Soome, pardal rohkem kui 150 inimest. Soe vastuvõtt meie hõimurahva maal Virumaa päevadel Kouvolas veenab, et koostöö meie põhjanaabriga peab jätkuma kasvavas tempos.

Ning me peame juba praegu olema valmis selleks, et regulaarne laevaliiklus avatakse aasta pärast mais.

Kas rõõm või õudus?

Olulise muutuse toob see kohe kaasa eeskätt turismisektoris. Siis tuleks Sillamäe sadamas iga päev laevalt maha kuni 500 turisti. Kõik nad on vaja majutada, neil kõhud täis sööta ja nende vaba aeg sisustada. Ja nii kogu suve jooksul.

See on info, mis võib tekitada mõnes õudust, teises jälle rõõmu. Aga selge on see, et restoranid ja hotellid peavad olema turistide vastuvõtmiseks valmis.

Sillamäe sadam on Euroopa Liidu üks idapoolsemaid sadamaid, juba see fakt iseenesest koos Venemaa lähedusega on turistidele põhjuseks Ida-Virumaad külastada. Sillamäelt on vaid kiviviske kaugusel Narva kindlus ja Narva-Jõesuu liivased rannad.

Teisest küljest tulevad koos laevaliikluse käivitamisega maakonda ka ettevõtjad, kes otsivad võimalusi investeeringuteks ja allhangete tegemiseks. Kas meie tööstuspargid ja ettevõtlusinkubaatorid on selleks valmis? Juba praegu tuleb Virumaale nii Soome, Rootsi, Inglise, Ameerika kui ka Vene kapital. Kas meie kutsekoolide ja ülikoolide lõpetajad oskavad suhelda korraga kolmes-neljas – eesti, soome, inglise ja vene keeles?

Realistlik arengutee

Sadama valmimine ja regulaarse laevaliikluse käivitumine muudab maakonna transiidikoridoriks, mida mööda hakkavad liikuma naftasaadused, puiste- ja konteinerkaubad, autotransport, reisijad. Kui Narva oli kunagi aken Euroopasse, siis Sillamäed võiks nimetada teeks või koridoriks, kaubakoridoriks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Sillamäe sadama sügavus on 16,5 meetrit. See on see õige sügavus, sest kõik laevad, mis tulevad läbi Taani väinade, saavad külastada ka Sillamäe sadamat. Iga päev sõidab Soome lahel ligi 60 alust, millest osa peatub tulevikus kindlasti meie maakonna uues sadamas.

Laevade, turistide ja kauba vastuvõtuks aga on vaja inimesi. Sillamäe sadama arendajate sõnul tekib tänu sadamale maakonnas 2000-3000 uut töökohta.

Need faktid on tõestuseks, et Ida-Viru maavanem Ago Silde on valinud realistliku tee maakonna viimiseks Eesti arengumootorite esiritta. Praegu on rahvuslik rikkus kogunenud Tallinna ümber, samas pole Virumaa eeldused kiireks arenguks kaugeltki veel ära kasutatud. Kogu Eestile on äärmiselt tähtis, et majandusareng siin strateegiliselt tähtsas piirkonnas kiireneks.

Kolmapäev, 15.06.2005

Kirjutatud teemas: Ken Koort blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

MIKS nii palju Eesti lapsi elab vaesuses?

31. mai 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Ken Koort
MIKS nii palju Eesti lapsi elab vaesuses?
Statistika kohaselt elas möödunud aastal viiendik lastest peredes, kus sissetulek ühe pereliikme kohta jäi alla 1936 krooni, mis on ametlikult kehtestatud vaesusriski piir.

Rahvastikuministri nõunik ja esindaja Ida-Virumaal KEN KOORT:

Ega vastu vaielda saa, et probleem on olemas, ja võib oletada, et Ida-Virumaal on see arv veelgi suurem. Aga muidugi, vaesus on selline suhteline mõiste. Kas näiteks lastekodus, riigi ülalpidamisel elavad lapsed ei ole vaesed, kuigi nende sissetulek ületab kindlasti vaesuspiiri? Arvan, et nad on vaesemad kui need lapsed, kelle vanematel ei ole võimalik osta nii palju uusi riideid ja asju kui tahaks, kuid neil on pered siiski olemas. Ja peredes elavad lapsed on kindlasti rikkamad, sest mitte miski ei asenda kodusoojust ja armastust.

Olen ise kõik Ida-Virumaa lastekodud läbi käinud ja ega seal midagi rõõmustavat ole. Aga ka lastekodulaste probleemi lahendamisel toimuvad minu meelest positiivsed nihked ja sellega püütakse kogu aeg tegeleda. Hooldusperede süsteem on läinud ülesmäge ning kuigi numbriliselt on hooldusperede arvus viimase aasta jooksul toimunud tagasiminek, on siin kindlasti oma osa ka sellel, et väga paljud hoolduspered on lapsendanud.

Kolmapäev, 1.06.2005

Kirjutatud teemas: Ken Koort blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

MIKS nii palju Eesti lapsi elab vaesuses?

31. mai 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Ken Koort
MIKS nii palju Eesti lapsi elab vaesuses?
Statistika kohaselt elas möödunud aastal viiendik lastest peredes, kus sissetulek ühe pereliikme kohta jäi alla 1936 krooni, mis on ametlikult kehtestatud vaesusriski piir.

Rahvastikuministri nõunik ja esindaja Ida-Virumaal KEN KOORT:

Ega vastu vaielda saa, et probleem on olemas, ja võib oletada, et Ida-Virumaal on see arv veelgi suurem. Aga muidugi, vaesus on selline suhteline mõiste. Kas näiteks lastekodus, riigi ülalpidamisel elavad lapsed ei ole vaesed, kuigi nende sissetulek ületab kindlasti vaesuspiiri? Arvan, et nad on vaesemad kui need lapsed, kelle vanematel ei ole võimalik osta nii palju uusi riideid ja asju kui tahaks, kuid neil on pered siiski olemas. Ja peredes elavad lapsed on kindlasti rikkamad, sest mitte miski ei asenda kodusoojust ja armastust.

Olen ise kõik Ida-Virumaa lastekodud läbi käinud ja ega seal midagi rõõmustavat ole. Aga ka lastekodulaste probleemi lahendamisel toimuvad minu meelest positiivsed nihked ja sellega püütakse kogu aeg tegeleda. Hooldusperede süsteem on läinud ülesmäge ning kuigi numbriliselt on hooldusperede arvus viimase aasta jooksul toimunud tagasiminek, on siin kindlasti oma osa ka sellel, et väga paljud hoolduspered on lapsendanud.

Kolmapäev, 1.06.2005

Kirjutatud teemas: Ken Koort blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Ida-Virumaa elanike arv kahaneb

2. veebruar 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Ken Koort

Ida-Virumaa elanike arv kahaneb

Viimase kahe aasta jooksul on maakonna elanikkond kahanenud rohkem kui viie tuhande inimese võrra.

Rahvastikuregistri andmetel elas tänavu jaanuari alguses Ida-Virumaal 178 311 elanikku, kellest 87,1 protsendi elupaigaks olid linnad. Suurimas neist – Narvas oli elanikke 69 407.

Linnadest on kõige järsemalt elanikke vähemaks jäänud Kohtla-Järvel. Kui kaks aastat tagasi elas seal 47 500 elanikku, siis nüüd ligemale kolme tuhande võrra vähem. Narvas on elanike arv vähenenud ligikaudu 1500 ja Sillamäel 300 inimese võrra.

Maakonnakeskuses Jõhvis, mis on elanike arvult Ida-Virumaal alles neljas linn, püsib elanike hulk seevastu viimastel aastatel stabiilsel tasemel – veidi üle 12 000.

Ka enamikus valdades ei ole kahe viimase aasta jooksul elanike arvus suuri muutusi toimunud. Vaivara vald on saanud juurde 74 ja Kohtla vald 60 elanikku.

Ida-Virumaa on ainus maakond Eestis, kus riigi kodanikud moodustavad alla poole elanikest – 48,4 protsenti. Sillamäe elanikest on Eesti kodakondsus vaid neljandikul. Sillamäe on ka ainus linn riigis, kus elab Venemaa kodanikke rohkem kui Eesti kodanikke.

Narvalastest on Eesti kodakondsus 41 ja kohtlajärvelastest 45 protsendil. Ligikaudu kolmandikul Kohtla-Järve elanikest pole ühegi riigi kodakondsust, Narvas on see arv mõnevõrra väiksem, seevastu on seal Venemaa kodanikke kolm korda rohkem kui Kohtla-Järvel.

Rahvastikuministri esindaja Ida-Virumaal Ken Koort ütles, et viimaste aastate selge suundumus on Eesti kodanike arvu suurenemine Ida-Virumaal. "Olen täiesti kindel, et juba selle aasta lõpuks on rohkem kui pooled Ida-Virumaa elanikest Eesti kodanikud," ütles Koort.

Koorti väitel on Eesti ühinemine Euroopa Liiduga kasvatanud huvi naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamise vastu ja seda eriti noorte hulgas. Positiivselt on mõjunud ka võimalus teha kodakondsuse saamiseks vajalikud eksamid koos kooli lõpueksamitega. "Kuigi ilus oleks mõelda, et see huvi tuleneb patriotismi kasvust Eesti riigi suhtes, kaldun siiski arvama, et peamised põhjused on pragmaatilised. Eesti passiga on paremad võimalused maailmas ringiliikumiseks ning töötamiseks ja õppimiseks Euroopa Liidu riikides," ütles Koort.

Ida-Viru maavanem Ago Silde on nimetanud üheks oma põhiülesandeks tegutseda selle nimel, et peatada Ida-Virumaa elanike arvu vähenemist.

ERIK GAMZEJEV

Kirjutatud teemas: Ken Koort blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Ida-Virumaa elanike arv kahaneb

2. veebruar 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Ken Koort

Ida-Virumaa elanike arv kahaneb

Viimase kahe aasta jooksul on maakonna elanikkond kahanenud rohkem kui viie tuhande inimese võrra.

Rahvastikuregistri andmetel elas tänavu jaanuari alguses Ida-Virumaal 178 311 elanikku, kellest 87,1 protsendi elupaigaks olid linnad. Suurimas neist – Narvas oli elanikke 69 407.

Linnadest on kõige järsemalt elanikke vähemaks jäänud Kohtla-Järvel. Kui kaks aastat tagasi elas seal 47 500 elanikku, siis nüüd ligemale kolme tuhande võrra vähem. Narvas on elanike arv vähenenud ligikaudu 1500 ja Sillamäel 300 inimese võrra.

Maakonnakeskuses Jõhvis, mis on elanike arvult Ida-Virumaal alles neljas linn, püsib elanike hulk seevastu viimastel aastatel stabiilsel tasemel – veidi üle 12 000.

Ka enamikus valdades ei ole kahe viimase aasta jooksul elanike arvus suuri muutusi toimunud. Vaivara vald on saanud juurde 74 ja Kohtla vald 60 elanikku.

Ida-Virumaa on ainus maakond Eestis, kus riigi kodanikud moodustavad alla poole elanikest – 48,4 protsenti. Sillamäe elanikest on Eesti kodakondsus vaid neljandikul. Sillamäe on ka ainus linn riigis, kus elab Venemaa kodanikke rohkem kui Eesti kodanikke.

Narvalastest on Eesti kodakondsus 41 ja kohtlajärvelastest 45 protsendil. Ligikaudu kolmandikul Kohtla-Järve elanikest pole ühegi riigi kodakondsust, Narvas on see arv mõnevõrra väiksem, seevastu on seal Venemaa kodanikke kolm korda rohkem kui Kohtla-Järvel.

Rahvastikuministri esindaja Ida-Virumaal Ken Koort ütles, et viimaste aastate selge suundumus on Eesti kodanike arvu suurenemine Ida-Virumaal. "Olen täiesti kindel, et juba selle aasta lõpuks on rohkem kui pooled Ida-Virumaa elanikest Eesti kodanikud," ütles Koort.

Koorti väitel on Eesti ühinemine Euroopa Liiduga kasvatanud huvi naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamise vastu ja seda eriti noorte hulgas. Positiivselt on mõjunud ka võimalus teha kodakondsuse saamiseks vajalikud eksamid koos kooli lõpueksamitega. "Kuigi ilus oleks mõelda, et see huvi tuleneb patriotismi kasvust Eesti riigi suhtes, kaldun siiski arvama, et peamised põhjused on pragmaatilised. Eesti passiga on paremad võimalused maailmas ringiliikumiseks ning töötamiseks ja õppimiseks Euroopa Liidu riikides," ütles Koort.

Ida-Viru maavanem Ago Silde on nimetanud üheks oma põhiülesandeks tegutseda selle nimel, et peatada Ida-Virumaa elanike arvu vähenemist.

ERIK GAMZEJEV

Kirjutatud teemas: Ken Koort blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

» Uuemad postitused »

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info