Arhiiv ‘Kalle Palling blogi Reformierakond’ Teemas

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

Riigikogus asutati "Eesti Tuumajaama toetusrühm"

21. jaanuar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalle Palling
Reformierakonna energiapoliitika töögrupi juhi Kalle Pallingu eestvedamisel loodi eile Riigikogus "Eesti Tuumajaama toetusrühm"

Kalle Pallingu sõnul on heameel tõdeda, et nii olulist küsimust nagu seda on meie oma Tuumajaama rajamine, soovivad arutada pea kõik Riigikogus esindatud fraktsioonid. ’’Eestimaa rohelised tänaseks veel toetusrühmaga liitunud ei ole, kuid ma loodan, et ka nemad otsustavad meie toetusrühma aruteludes osaleda,’’ ütles Palling.

Kohtumised Eesti Energia, MTÜ Eesti Tuumajaam ja mitmete energiaettevõtete esindajatega annavad kindlust Reformierakonna seisukohale, et piisava varustuskindluse ja tarbijale taskukohase hinnaga elektri suudab pakkuda vaid Eesti oma tuumajaam. Millised lahendused, asukoht ja tehnoloogia on parim, soovib Palling arutada just loodud toetusrühmas.

Vastloodud toetusrühma esimene kokkusaamine leiab aset juba nädala pärast ning koheselt asutakse koos valdkonna spetsialistidega arutlema võimalike stsenaariumite üle rajamaks Eestisse oma tuumajaama.

Eelmise aasta novembris Reformierakonna poolt välja käidud programmi 7 sammu majanduskasvuni üheks tähtsaks osaks on energiajulgeoleku tagamine, mille olulise sammuna näeb Reformierakond oma tuumajaama rajamist Eestisse, millega suudame tagada tarbijatele taskukohase energia ning konkurentsivõime 2013. aastal avaneval Põhjala energiaturul.


Lisainfo:

Kalle Palling
Riigikogu liige
56 639 005

Teate koostas ja edastas:
Toomas Viks
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus
55 456 79

Kirjutatud teemas: Kalle Palling blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Reformierakond: Riigikogus asutatakse Eesti Tuumajaama toetusrühm

13. jaanuar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalle Palling
Järgmisel nädalal asutatakse Riigikogus Eesti Tuumajaama toetusrühm, mille eestvedajaks on Reformierakonna energiapoliitika töörühma juht Kalle Palling.

Eelmise aasta novembris Reformierakonna poolt välja käidud programmi 7 sammu majanduskasvuni üheks tähtsaks osaks on energiajulgeoleku tagamine, mille olulise sammuna näeb Reformierakond oma tuumajaama rajamist Eestisse.

Kalle Pallingu sõnul on Eesti tänaseks ühinenud mitme tuumateemat puudutava rahvusvahelise konventsiooniga. ’’Tänane seadusandlik baas vajab küll olulist täiendamist, kuid pea pool seadusandlust põhimõtteliste otsuste tegemiseks on meil olemas, et saaksime alustada tuumajaama rajamist,’’ ütles Palling.

Loodava toetusrühma eesmärk ongi vastava seadusloome ettevalmistamine ning parlamentaarne arutelu.

Kohtumised Eesti Energia ja MTÜ Eesti Tuumajaam esindajatega annavad kindlust Reformierakonna seisukohale, et piisava varustuskindluse ja tarbijale taskukohase hinnaga elektri suudab pakkuda vaid Eesti oma tuumajaam.

Kalle Pallingu arvates pole tegelikkuses tähtis, kuidas toodetakse elektrit, vaid millise hinnaga seda on võimalik tarbijal osta. ’’Meie ülesandeks seadusandjatena on tagada võrdsed võimalused ja seadusandlus madalaima hinnaga ja keskkonnasäästliku energia tootmiseks,’’ lisas Palling.

Toomas Viks
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus



Kalle Palling
Riigikogu liige
56 639 005

Kirjutatud teemas: Kalle Palling blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Head uut Tuumajaama!

6. jaanuar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalle Palling
Kuna enamustes peredes on täna see päev kui viiakse välja jõulukuusk, siis võib viimaste aastate kauneimad jõulupõhad lõppenuks lugeda. Ees ootab huvitav ja olulisi otsuseid täis aasta mille hulgas ka Eesti oma tuumajaama puudutavad otsused!
uba pikemat aega on meedias ja ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis arutletud meie energiamajanduse tuleviku üle. Kas tuumajaam või mitte?Pikad arutelud on viinud suures koguses populismi vohamiseni erinevate poliitiliste erakondade poolt. Ühed ütlevad JAH ning teised kindlalt EI jättes sealjuures paljuski oma otsused põhjendusteta. Kes peaks andma vastused ja otsima selged põhjendused? Eelmise aasta lõpuks pidi Riigikokku arutamiseks saabuma Elektri- ja energiamajanduse arengukavad.

Aasta 2008 sai küll tänu valitsevale majandusolukorrale tagasihoidlike aupaukude saatel ära saadetud kuid vaatamata sellele ei jõudnud need arengukavad aasta viimaseks istungiks Riigikogusse kohe mitte.Mis siis saab? Kas mõne aasta pärast oleme ikka samas seisus kuna täna veel MKM-s arutluse all olevad arengukavad ju samuti pakuvad 4 erinevat alternatiivi mis üksteisest suurel määral erinevad. Siin protsessis veel täna selget otsust ei paista.

Eks ka Vabariigi President on maininud, et halval ajal ja eriti valimiste aastal vohab populism ning otsuseid langetada ei taheta!Kogu selles tuumajaama ümber toimuvas virrvarris on muuhulgas aktiviseerunud mitmed teadlased ja ettevõtjad, kes on loonud MTÜ Eesti tuumajaama ja seda just selleks, et välja selgitada millised tehnoloogiad ja millised lahendused sobiksid meile kõige paremini. Huvitav ning äärmiselt tervitatav nähtus! Kahju muidugi, et sellist tööd tehakse eenekõike kodanikualgatusena ja mitte Majandusministeeriumis kes sellistes küsimustes koostöös teadlastega peaksid energiaettevõtetele selged suunised ja inimestele energiahinna kujunemises kindluse andma.Mina leian, et täna ei ole enam see hetk kus meil oleks võimalik otsustada 4 erineva versiooni vahel mis puudutavad energeetikasektori tulevikku. Ka mina sooviks teada milliseks kujuneb elektri 15 aasta perspektiivis ja kui palju selle elektri tootmisel kaasneb keskkonnakahjusid? Olen ka varem öelnud, et elekter on täpselt samasugune kaup nagu iga teinegi mida tuleb toota võimalikult soodsalt ning minimaalselt keskkonda mõjutades. Usun, et täna parim lahendus on oma Tuumaelektrijaam.

Alanud 2009 aasta on lisaks topeltvalimiste aastale ka Tuumajaama aasta. Loodan, et ei Euroopa Parlamendi valimised ega ka KOV valimised ei jäta vajalike tuumaseaduste loomist tahaplaanile ja 2020 aasta 1 võtame vastu juba suuremate aupaukude saatel ning tuumaelektrijaama käivitades!


Kalle Palling
Riigikogu liige
Reformierakonna Noortekogu esimees
+372 56 639 005
kalle.palling@riigikogu.ee
www.kallepalling.ee
www.reforminoored.ee

Kirjutatud teemas: Kalle Palling blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Kallid Sõbrad!

11. detsember 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalle Palling
Kallid Sõbrad!

Meid ja uut aastanumbrit lahutab vähem kui kuu aega. Aga aastanumber on mõneti vaid number ja aeg on siiski ainult aeg! Meie elu kui tervik ei koosne aastatest ja kuudest ja tundidest, vaid voolavast ja üksteisele katkematult järgnevatest hetkedest, mida tihtilugu ei tunneta.
Kas sa mäletad hetke kui sa viimati poriloiku astusid või kui sa viimati oma sõbrale ilusa lipsu kohta komplimendi tegid või kasvõi mis tunne oli sul viimane kord sooja teed külmast pakku tulles juua. Me tihti ei tunneta ja ei anna hetkedele, mis meid õnnelikuks teevad erilist väärtust. See on lihtsalt elu! See on lihtsalt minu elu! Aga mis saab meie jaoks veel olulisem olla kui meie endi elu?
Kõik algab meist endist - see kuidas meie alustame oma päevi, see kuidas me endaga läbi saame, see kui palju me laseme endas pesitsevat õnne ja rahulolu oma argipäeva tunnetemaailma. Kui tahta olla õnnelik, endaga rahul, siis ei ole meil ruumi negatiivsetele tunnetele ja meeleheitele. Me saame teha valikuid- kuidas oma elu elada. Kuidas täita oma maailma. See millise suhtumisega olen mina oma elu ja maailma suhtes mõjutab mind ümbritsevat. Minu enda negatiivsed tunded ja käitumine võib lõhkuda teiste inimeste positiivsust. Hoolides endast, hoolid enda ümber olevatest inimestest. Siit tekib kusjuures isemoodi vastupidine toitumisahel. Minu positiivsus toidab teist inimest tema omakorda järgmist jne. Kas me tahame teiste maailmasid lõhkuda või tahame olla toiteallikaks teiste õnnele? See on meie kõigi valik. Mina valin õnne! Alati!

Mind ja Sind võivad ühendada erinevad suhted, erinevad inimesed, kusjuures öeldakse, et kahe inimese vahele jääb maksimum kaks teist inimest. Ehk siis me oleme kõik omavahel tihedalt seotud. Nüüd, jõuluajal, mil tundub justkui rahu ja armastus oleks meid tihtilugu taas leidnud võiksime me mõelda neile ilusatele hetkedele, mida me oleme selle ilusa aasta jooksul kogenud, nendele headele inimestele, kes on meie maailma oma positiivsusega toitnud ja ka neile inimestele, kes elavad meie ümber ja kelleni me ei jõua. Jõuluaegse ostlemismaratoni asemel võiksime võtta ette külaskäigu näiteks vana klassivenna juurde, kelle kolmandat last me pole näinud, rääkimata esimesest kahest, minna vanaema või vanemate juurde ja lihtsalt nendega olla. Lihtsalt olla inimestega koos!
Meeletu ostuhulluse asemel mõista, et tegelikult vajatakse meid, mitte asju! Miks ennast ja enda tähtsust alahinnata - me oleme ka ise inimestele olulised! Olulisemad kui ükskõik mis asjad!



Kalle Palling

Riigikogu liige
Reformierakonna Noortekogu esimees

Kirjutatud teemas: Kalle Palling blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Kallid Sõbrad!

11. detsember 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalle Palling
Kallid Sõbrad!

Meid ja uut aastanumbrit lahutab vähem kui kuu aega. Aga aastanumber on mõneti vaid number ja aeg on siiski ainult aeg! Meie elu kui tervik ei koosne aastatest ja kuudest ja tundidest, vaid voolavast ja üksteisele katkematult järgnevatest hetkedest, mida tihtilugu ei tunneta.
Kas sa mäletad hetke kui sa viimati poriloiku astusid või kui sa viimati oma sõbrale ilusa lipsu kohta komplimendi tegid või kasvõi mis tunne oli sul viimane kord sooja teed külmast pakku tulles juua. Me tihti ei tunneta ja ei anna hetkedele, mis meid õnnelikuks teevad erilist väärtust. See on lihtsalt elu! See on lihtsalt minu elu! Aga mis saab meie jaoks veel olulisem olla kui meie endi elu?
Kõik algab meist endist - see kuidas meie alustame oma päevi, see kuidas me endaga läbi saame, see kui palju me laseme endas pesitsevat õnne ja rahulolu oma argipäeva tunnetemaailma. Kui tahta olla õnnelik, endaga rahul, siis ei ole meil ruumi negatiivsetele tunnetele ja meeleheitele. Me saame teha valikuid- kuidas oma elu elada. Kuidas täita oma maailma. See millise suhtumisega olen mina oma elu ja maailma suhtes mõjutab mind ümbritsevat. Minu enda negatiivsed tunded ja käitumine võib lõhkuda teiste inimeste positiivsust. Hoolides endast, hoolid enda ümber olevatest inimestest. Siit tekib kusjuures isemoodi vastupidine toitumisahel. Minu positiivsus toidab teist inimest tema omakorda järgmist jne. Kas me tahame teiste maailmasid lõhkuda või tahame olla toiteallikaks teiste õnnele? See on meie kõigi valik. Mina valin õnne! Alati!

Mind ja Sind võivad ühendada erinevad suhted, erinevad inimesed, kusjuures öeldakse, et kahe inimese vahele jääb maksimum kaks teist inimest. Ehk siis me oleme kõik omavahel tihedalt seotud. Nüüd, jõuluajal, mil tundub justkui rahu ja armastus oleks meid tihtilugu taas leidnud võiksime me mõelda neile ilusatele hetkedele, mida me oleme selle ilusa aasta jooksul kogenud, nendele headele inimestele, kes on meie maailma oma positiivsusega toitnud ja ka neile inimestele, kes elavad meie ümber ja kelleni me ei jõua. Jõuluaegse ostlemismaratoni asemel võiksime võtta ette külaskäigu näiteks vana klassivenna juurde, kelle kolmandat last me pole näinud, rääkimata esimesest kahest, minna vanaema või vanemate juurde ja lihtsalt nendega olla. Lihtsalt olla inimestega koos!
Meeletu ostuhulluse asemel mõista, et tegelikult vajatakse meid, mitte asju! Miks ennast ja enda tähtsust alahinnata - me oleme ka ise inimestele olulised! Olulisemad kui ükskõik mis asjad!



Kalle Palling

Riigikogu liige
Reformierakonna Noortekogu esimees

Kirjutatud teemas: Kalle Palling blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info