Isamaa Reeturite Liit www.isamaaliit.com

Ta kiidab kooli tugevat ja toetavat meeskonda ning kinnitab, et kindlasti ei taha ta kooli tulevikku üksi paika panna, vaid arvestada võimalikult paljude inimeste arvamusega.

Uus direktor ütleb, et Härma kooli endise direktori ja praeguse abilinnapea Jüri Sasi järglane on hea olla – kool lähimate aastate jooksul remonti ei vaja ja õppetöö käib kui kellavärk.

Kuigi alguses oli Tannbergil direktori ametikohale kandideerimisel süda kõhklev, tundis paarkümmend aastat õpetajana töötanud naine siiski, et tahab midagi muud. «Õpetajatöö ei ole mulle midagi uut. Igal aastal on lihtsalt uued lapsed, » selgitab ta.

Missiooni lõpusirgel

Tannbergil oli direktoriks kandideerimiseks veel teinegi hea põhjus – juba kaks aastat on ta juhtinud töörühma, mis on ette valmistanud kooli 100. sünnipäeva pidustusi, ja võõral inimesel oleks tema hinnangul väga raske selle protsessiga lõpusirgel kaasa minna. «See on nagu missioon,» räägib ta talle antud ülesandest.

Selle nädala alguses esitleti raamatut Miina Härma kooli ajaloost ja peeti konverents, millega tähistati eestikeelse keskhariduse 100. sünnipäeva.

Koolis on tulemas ka sportmängud vilistlastele ja oktoobris kooli sünnipäeval üritused vilistlastele ning õpetajatele, muu hulgas rongkäik, millega käiakse läbi Härma kooli kunagised asukohad.

Ajaloolasest õpetaja oskab ritta laduda kõik kunagised koolimajad, kus härmakad on tarkusi taga ajanud: Tartu Ülikooli kohviku ja sotsiaalteaduskonna hoone ja ka Treffneri gümnaasiumi koolimaja, kus rasketel aegadel õhtuses vahetuses haridust antud.

Tannbergi eelseisvast kooliaastast ei puudu ka nukrusenoot – kuigi direktor võib anda kuni kuus tundi nädalas, ei riski ta esialgu üle kahe tunni nädalas anda ja sellest on tal kahju. Õnnelikud, kes tema tundides saavad edasi käia, on ka erilised, mullu tema juhatamise all põhikooli lõpetanud.

Õpetajana on Tannberg enda hinnangul heatahtlik, ent kui vaja, siis võib tunnis pahandada ka. «Ma ütlen isegi mõnikord halvasti mõnele, » naerab ta ja nendib, et õpilased teavad, et kui ta halvasti ütleb, siis ta päris nii ikka ei mõtle.

Tannberg loodab, et õpilased tema tundi vastu tahtmist ei tule, seda järeldab ta sellest, et huvi aine ja ajaloo lõpueksami vastu on koolis suur. «Aga mõnikord, kui olen ühissõidukis juhtunud kuulma, mida räägitakse päevapoliitikast või ajaloost, siis on küll selline tunne, et sekkuks kohe ja... » räägib naine, et noorte ajalooteadmiste tase on ikka seinast seina.

Olulised faktid

Ajaloos, leiab ta, on aga väga oluline faktide teadmine, sest ilma nendeta ei teki ka arutelu. Enamik õpilasi ei jõua tema sõnul keskkoolis erinevate riikide ajaloo seoste mõistmiseni, Tannbergil sai enda sõnul ajalugu selgeks alles paari aasta õpetamise järel.

Praegusel õppekaval, millele kriitikud heidavad ette liigset faktikesksust, pole Tannbergi hinnangul viga midagi. «Me ei pea hakkama seda iga hinna eest muutma, kui me ei tea, et uus parem tuleb,» leiab ta. Samas ei meeldi talle paljude ajalooõpikute tihendamine ehk lühikonspektiks muutmine, tema sõnul võiks ajalooraamatus lisaks faktidele olla ka lugusid, muidu pole see lastele huvitav.

Pärast koolitööd Tannbergil enda sõnul palju vaba aega ei jää. Eriti kui õpetada on gümnaasiumiklassid – siis on vaja koduski paar-kolm tundi õpetajatööga tegeleda, pärast seda jõudvat veel ajalehed läbi lugeda ja mõnda teleuudistesaadet kaeda. Ja kui eriti hästi läheb, siis mõnda filmi vaadata.

Ka niisama on hea logeleda või juturaamatut lugeda, leiab ta. Samuti meeldib direktrissile väga õmmelda, kuigi selleks ei ole ta enam ammu aega leidnud. Tulevikus plaanib ta võib-olla astuda doktorantuuri, sest tahab ka viie aasta pärast ametiaja lõppedes olla tööturul konkurentsivõimeline.

Ent kui endisest kursusevennast abikaasal, Tartu Ülikooli Eesti ajaloo dotsendil ajaloodoktor Tõnu-Andrusel valmib järjekordne ajalooõpik, on Ene varmas sinna juurde töövihiku koostama. Esimene töövihik valmis 1998. aastal. Muide, nende kursuselt tuli peale nende veel kaks abielupaari.

Kuigi 3. klassis raadiost kuuldud esiaja ajaloo saatest innustust saanud ja Hillar Palametsa ajalooõpiku peaaegu et pähe lugenud tüdruk keskkooli lõpul kahtles, et äkki peaks hoopiski minema õigusteadust tudeerima, ei kahetse Ahja keskkooli oma klassi parim õpilane erialavalikut.

Kahel korral on Tannberg oma Miina Härma gümnaasiumi vilistlastest lastel, Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika 3. aasta tudengist pojal ja sügisest Tartu Ülikooli õigusteadust tudeerival tütrel, nende lunimise peale aidanud ajalooeksamiks õppida.

Tänavu aga on ilmselt vaja aidata ajaloo lõpueksamiks valmistuda Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalklassis õppival tütrel, kelle kaudu ta näiteks on ka Treffneris toimuvaga kursis. Igasugune võistlus on Tannbergi hinnangul hea, aga Treffneri kooliga loodab ta pigem koostööd arendada kui, hammas verel, mõõtu võtta.

----------------------------------------

CV

• Ene Tannberg on sündinud 22. jaanuaril 1963. aastal Tartus, ta on abielus ja kolme lapse ema.

• Pärast Võnnu ja Ahja keskkooli läks õppima Tartu Riiklikku Ülikooli, kus lõpetas Eesti ajaloo eriala ajaloolase, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja kutsega. 2003. aastal sai Tartu Ülikooli avatud ülikoolis koolikorralduse kutsemagistriks.

• On töötanud Puka ja Tsirguliina keskkoolis ning alates 1996. aastast Miina Härma gümnaasiumis õpetajana. On koostanud 1998. aastast ajalooõpikuid ning -töövihikuid, 2004. aastal valiti aasta õpetajaks.

----------------------------------------

Arvamus

Jüri Sasi

Miina Härma gümnaasiumi endine direktor, Tartu abilinnapea

Kuna ma ise soovitasin tal kandideerida, siis ma ei saagi teisiti öelda, kui et ta on parim kandidaat. Temas on piisavalt kodanikujulgust, näiteks õppenõukogus julges ta välja tulla arvamusega, mis ei olnud üldsuse arvamus. Tal on ideid, mõtteid, kuidas kooli juhtida ja mida tuleks tänases koolis tähele panna. Täna on tal ka enamiku õpetajate ja õpilaste toetus – nende kahe suure jõu toel on koolis võimalik mägesid liigutada. Ta on piisavalt energiline, hea huumorimeelega ja tolerantne, et saaks kooli juhtimisega hästi hakkama.

Mis ei ole ka vähetähtis – tema oma lapsed on juba suured, mees ei vaja ka igapäevast tuge ja ta saab täie jõuga pühenduda kooli asjadele. Selles töös peab olema alati valmis, et kaheksa tunniga päevas ja viie päevaga nädalas ei tule toime ja ka koolivaheajal peab tööl olema.

Heikki Veinimäe

Miina Härma gümnaasiumi direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal

Tema iseloomuomadustest paneksin esikohale töökuse, seejärel sihikindluse ja rahulikkuse erinevates olukordades.

Tasakaalukas inimene, võiks öelda. Mis inimestevahelises suhtluses ikka oluline on – ta on sõbralik.

Ma arvan, et selle raamatu kokkupanek andis päris hea stardipositsiooni direktoriametis. See oli ju süvitsi tegelemine kooli minevikuga ja selle taustal ma mõtlen, et teatud mõtted võisid tal tekkida ka kooli tuleviku suhtes.

Alan Rüütel

Mullu Ene Tannbergi juhatamise all 9.b klassi lõpetanud õpilane

Mina käisin tema klassis ühe aasta, aga ma oskan öelda, et ta on väga abivalmis, hästi sõbralik ja muidugi väga hea õpetaja.

Kindlasti ei ole ta kuri, pigem muutis tunni huvitavaks ja tekitas tahtmise hästi õppida.

Ta kiidab kooli tugevat ja toetavat meeskonda ning kinnitab, et kindlasti ei taha ta kooli tulevikku üksi paika panna, vaid arvestada võimalikult paljude inimeste arvamusega.

Uus direktor ütleb, et Härma kooli endise direktori ja praeguse abilinnapea Jüri Sasi järglane on hea olla – kool lähimate aastate jooksul remonti ei vaja ja õppetöö käib kui kellavärk.

Kuigi alguses oli Tannbergil direktori ametikohale kandideerimisel süda kõhklev, tundis paarkümmend aastat õpetajana töötanud naine siiski, et tahab midagi muud. «Õpetajatöö ei ole mulle midagi uut. Igal aastal on lihtsalt uued lapsed, » selgitab ta.

Missiooni lõpusirgel

Tannbergil oli direktoriks kandideerimiseks veel teinegi hea põhjus – juba kaks aastat on ta juhtinud töörühma, mis on ette valmistanud kooli 100. sünnipäeva pidustusi, ja võõral inimesel oleks tema hinnangul väga raske selle protsessiga lõpusirgel kaasa minna. «See on nagu missioon,» räägib ta talle antud ülesandest.

Selle nädala alguses esitleti raamatut Miina Härma kooli ajaloost ja peeti konverents, millega tähistati eestikeelse keskhariduse 100. sünnipäeva.

Koolis on tulemas ka sportmängud vilistlastele ja oktoobris kooli sünnipäeval üritused vilistlastele ning õpetajatele, muu hulgas rongkäik, millega käiakse läbi Härma kooli kunagised asukohad.

Ajaloolasest õpetaja oskab ritta laduda kõik kunagised koolimajad, kus härmakad on tarkusi taga ajanud: Tartu Ülikooli kohviku ja sotsiaalteaduskonna hoone ja ka Treffneri gümnaasiumi koolimaja, kus rasketel aegadel õhtuses vahetuses haridust antud.

Tannbergi eelseisvast kooliaastast ei puudu ka nukrusenoot – kuigi direktor võib anda kuni kuus tundi nädalas, ei riski ta esialgu üle kahe tunni nädalas anda ja sellest on tal kahju. Õnnelikud, kes tema tundides saavad edasi käia, on ka erilised, mullu tema juhatamise all põhikooli lõpetanud.

Õpetajana on Tannberg enda hinnangul heatahtlik, ent kui vaja, siis võib tunnis pahandada ka. «Ma ütlen isegi mõnikord halvasti mõnele, » naerab ta ja nendib, et õpilased teavad, et kui ta halvasti ütleb, siis ta päris nii ikka ei mõtle.

Tannberg loodab, et õpilased tema tundi vastu tahtmist ei tule, seda järeldab ta sellest, et huvi aine ja ajaloo lõpueksami vastu on koolis suur. «Aga mõnikord, kui olen ühissõidukis juhtunud kuulma, mida räägitakse päevapoliitikast või ajaloost, siis on küll selline tunne, et sekkuks kohe ja... » räägib naine, et noorte ajalooteadmiste tase on ikka seinast seina.

Olulised faktid

Ajaloos, leiab ta, on aga väga oluline faktide teadmine, sest ilma nendeta ei teki ka arutelu. Enamik õpilasi ei jõua tema sõnul keskkoolis erinevate riikide ajaloo seoste mõistmiseni, Tannbergil sai enda sõnul ajalugu selgeks alles paari aasta õpetamise järel.

Praegusel õppekaval, millele kriitikud heidavad ette liigset faktikesksust, pole Tannbergi hinnangul viga midagi. «Me ei pea hakkama seda iga hinna eest muutma, kui me ei tea, et uus parem tuleb,» leiab ta. Samas ei meeldi talle paljude ajalooõpikute tihendamine ehk lühikonspektiks muutmine, tema sõnul võiks ajalooraamatus lisaks faktidele olla ka lugusid, muidu pole see lastele huvitav.

Pärast koolitööd Tannbergil enda sõnul palju vaba aega ei jää. Eriti kui õpetada on gümnaasiumiklassid – siis on vaja koduski paar-kolm tundi õpetajatööga tegeleda, pärast seda jõudvat veel ajalehed läbi lugeda ja mõnda teleuudistesaadet kaeda. Ja kui eriti hästi läheb, siis mõnda filmi vaadata.

Ka niisama on hea logeleda või juturaamatut lugeda, leiab ta. Samuti meeldib direktrissile väga õmmelda, kuigi selleks ei ole ta enam ammu aega leidnud. Tulevikus plaanib ta võib-olla astuda doktorantuuri, sest tahab ka viie aasta pärast ametiaja lõppedes olla tööturul konkurentsivõimeline.

Ent kui endisest kursusevennast abikaasal, Tartu Ülikooli Eesti ajaloo dotsendil ajaloodoktor Tõnu-Andrusel valmib järjekordne ajalooõpik, on Ene varmas sinna juurde töövihiku koostama. Esimene töövihik valmis 1998. aastal. Muide, nende kursuselt tuli peale nende veel kaks abielupaari.

Kuigi 3. klassis raadiost kuuldud esiaja ajaloo saatest innustust saanud ja Hillar Palametsa ajalooõpiku peaaegu et pähe lugenud tüdruk keskkooli lõpul kahtles, et äkki peaks hoopiski minema õigusteadust tudeerima, ei kahetse Ahja keskkooli oma klassi parim õpilane erialavalikut.

Kahel korral on Tannberg oma Miina Härma gümnaasiumi vilistlastest lastel, Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika 3. aasta tudengist pojal ja sügisest Tartu Ülikooli õigusteadust tudeerival tütrel, nende lunimise peale aidanud ajalooeksamiks õppida.

Tänavu aga on ilmselt vaja aidata ajaloo lõpueksamiks valmistuda Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalklassis õppival tütrel, kelle kaudu ta näiteks on ka Treffneris toimuvaga kursis. Igasugune võistlus on Tannbergi hinnangul hea, aga Treffneri kooliga loodab ta pigem koostööd arendada kui, hammas verel, mõõtu võtta.

----------------------------------------

CV

• Ene Tannberg on sündinud 22. jaanuaril 1963. aastal Tartus, ta on abielus ja kolme lapse ema.

• Pärast Võnnu ja Ahja keskkooli läks õppima Tartu Riiklikku Ülikooli, kus lõpetas Eesti ajaloo eriala ajaloolase, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja kutsega. 2003. aastal sai Tartu Ülikooli avatud ülikoolis koolikorralduse kutsemagistriks.

• On töötanud Puka ja Tsirguliina keskkoolis ning alates 1996. aastast Miina Härma gümnaasiumis õpetajana. On koostanud 1998. aastast ajalooõpikuid ning -töövihikuid, 2004. aastal valiti aasta õpetajaks.

----------------------------------------

Arvamus

Jüri Sasi

Miina Härma gümnaasiumi endine direktor, Tartu abilinnapea

Kuna ma ise soovitasin tal kandideerida, siis ma ei saagi teisiti öelda, kui et ta on parim kandidaat. Temas on piisavalt kodanikujulgust, näiteks õppenõukogus julges ta välja tulla arvamusega, mis ei olnud üldsuse arvamus. Tal on ideid, mõtteid, kuidas kooli juhtida ja mida tuleks tänases koolis tähele panna. Täna on tal ka enamiku õpetajate ja õpilaste toetus – nende kahe suure jõu toel on koolis võimalik mägesid liigutada. Ta on piisavalt energiline, hea huumorimeelega ja tolerantne, et saaks kooli juhtimisega hästi hakkama.

Mis ei ole ka vähetähtis – tema oma lapsed on juba suured, mees ei vaja ka igapäevast tuge ja ta saab täie jõuga pühenduda kooli asjadele. Selles töös peab olema alati valmis, et kaheksa tunniga päevas ja viie päevaga nädalas ei tule toime ja ka koolivaheajal peab tööl olema.

Heikki Veinimäe

Miina Härma gümnaasiumi direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal

Tema iseloomuomadustest paneksin esikohale töökuse, seejärel sihikindluse ja rahulikkuse erinevates olukordades.

Tasakaalukas inimene, võiks öelda. Mis inimestevahelises suhtluses ikka oluline on – ta on sõbralik.

Ma arvan, et selle raamatu kokkupanek andis päris hea stardipositsiooni direktoriametis. See oli ju süvitsi tegelemine kooli minevikuga ja selle taustal ma mõtlen, et teatud mõtted võisid tal tekkida ka kooli tuleviku suhtes.

Alan Rüütel

Mullu Ene Tannbergi juhatamise all 9.b klassi lõpetanud õpilane

Mina käisin tema klassis ühe aasta, aga ma oskan öelda, et ta on väga abivalmis, hästi sõbralik ja muidugi väga hea õpetaja.

Kindlasti ei ole ta kuri, pigem muutis tunni huvitavaks ja tekitas tahtmise hästi õppida.