Arhiiv ‘Jüri Sasi blogi Reformierakond’ Teemas

« Vanemad postitused «

Linn lubab kasvavat lastesõbralikkust

18. detsember 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Jüri Sasi
Kuigi Tartu laste- ja noortesõbraliku linna tiitlit pikendati aastani 2010, leidub noorte hinnangul Tartu paljude sõbralike külgede kõrval ka mõningaid mitte nii sõbralikke.

Neljapäeval peetud konverentsil «Kuidas olla laste- ja noortesõbralik?» teatas UNICEFi esindaja Eestis Toomas Palu, et Tartu laste- ja noortesõbraliku linna tiitlit pikendatakse aastani 2010.

Veel pole hästi

Tartu linnavalitsuse noorsooteenistuse juhataja Raul Oreškini sõnul ei tähenda noortesõbraliku linna tiitel kindlasti seda, et linnas on nüüd selles valdkonnas kõik hästi.

«Pigem tähendab see, et me areneme selles suunas. Samas paneb see tiitel linnale ka kohustusi selle valdkonna arendamiseks,» ütles Oreškin.

Samal konverentsil rääkisid Tartu Noorteühenduste Kogu noored sellest, mis on ja mis ei ole Tartus noortesõbralik.

Noorte hinnangul on positiivne, et Tartus on laialdane WiFi leviala ja palju noortekeskusi, -ühendusi ja -üritusi ning et linn nende tegevust toetab ja tunnustab.

Samas valmistab noortele muret koolivägivald, koolipsühholoogide puudumine, kutsenõustajate ebapopulaarsus ja noorte passiivsus, mis tuleb kaootilisest informatsiooni levikust.

Infopunkt kaubamajja

Ole Sina Ise klubi asutaja Ingi Sutropi hinnangul aitaks paljusid probleeme koolis leevendada tuutorlussüsteem: igal väikesel lapsel oleks koolis vanem sõber, kes väikese koolikaaslase mured ära kuulaks ja aitaks neid lahendada.

Samuti aitaks noori puudutaval infol levida tema sõnul see, kui kaubamajas oleks noortele mõeldud infopunkt.

Priit Kallakas muretses aga selle pärast, et Tartu Noorte Volikogu küll eksisteerib, aga reaalset sõnaõigust sel pole.

Abilinnapea Jüri Sasi sõnul sõltub noorte arvamusega arvestamine sellest, kui sõnakad nad on ja milline on nende sõnum, mida nad öelda tahavad. «Iga asjalik ettepanek on teretulnud,» lisas ta.

Lisaks tunnevad noored puudust väärtfilmide kinost, spordiväljakutest, jalgrattateedest ja -parklatest. Parklate tarvis lubas Sasi järgmise aasta jooksul raha leida.

Noored nentisid ka, et populaarsuselt ei suuda noortekeskused endiselt konkureerida suurte kaubanduskeskustega.

Kas teate?

Lapsesõbralik aasta 2007

• Valgustatud ülekäigurajad kõikide koolide ja lasteaedade juurde

• Sünnitoetus 8000 krooni, kolmanda ja enama lapse puhul 10 000 krooni

• Kesklinna kooli juurdeehitus

• Uuest õppeaastast tasuta töövihikud põhikoolile

• Uuest aastast avatakse Ploomikese lasteaias kaks uut rühma, novembrist neli sõime- ja kaks aiarühma Ida tänava lasteaias

• Septembrist käivitub pere päevahoid ning pered, kes ei kasuta lasteaiakohta ja palkavad lapsele hoidja, saavad alates septembrist linnalt toetust 1000 krooni kuus.

• Remonti lähevad Lille maja ja Veski spordibaas, võimalusel alustatakse Ahhaa keskuse ehitamist

• Toetused huvitegevusele jäävad alles, need kasvavad võrreldes eelmise aastaga 10 protsenti

• Kui sissetulek pereliikme kohta on vähem kui 2000 krooni, on võimalik saada nii koolitoidutoetust kui ka vabastust lasteaia kohamaksust

Allikas: Tartu linnavalitsus

Jaanika Meier, Tartu Postimees

Kirjutatud teemas: Jüri Sasi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Linn lubab kasvavat lastesõbralikkust

18. detsember 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Jüri Sasi
Kuigi Tartu laste- ja noortesõbraliku linna tiitlit pikendati aastani 2010, leidub noorte hinnangul Tartu paljude sõbralike külgede kõrval ka mõningaid mitte nii sõbralikke.

Neljapäeval peetud konverentsil «Kuidas olla laste- ja noortesõbralik?» teatas UNICEFi esindaja Eestis Toomas Palu, et Tartu laste- ja noortesõbraliku linna tiitlit pikendatakse aastani 2010.

Veel pole hästi

Tartu linnavalitsuse noorsooteenistuse juhataja Raul Oreškini sõnul ei tähenda noortesõbraliku linna tiitel kindlasti seda, et linnas on nüüd selles valdkonnas kõik hästi.

«Pigem tähendab see, et me areneme selles suunas. Samas paneb see tiitel linnale ka kohustusi selle valdkonna arendamiseks,» ütles Oreškin.

Samal konverentsil rääkisid Tartu Noorteühenduste Kogu noored sellest, mis on ja mis ei ole Tartus noortesõbralik.

Noorte hinnangul on positiivne, et Tartus on laialdane WiFi leviala ja palju noortekeskusi, -ühendusi ja -üritusi ning et linn nende tegevust toetab ja tunnustab.

Samas valmistab noortele muret koolivägivald, koolipsühholoogide puudumine, kutsenõustajate ebapopulaarsus ja noorte passiivsus, mis tuleb kaootilisest informatsiooni levikust.

Infopunkt kaubamajja

Ole Sina Ise klubi asutaja Ingi Sutropi hinnangul aitaks paljusid probleeme koolis leevendada tuutorlussüsteem: igal väikesel lapsel oleks koolis vanem sõber, kes väikese koolikaaslase mured ära kuulaks ja aitaks neid lahendada.

Samuti aitaks noori puudutaval infol levida tema sõnul see, kui kaubamajas oleks noortele mõeldud infopunkt.

Priit Kallakas muretses aga selle pärast, et Tartu Noorte Volikogu küll eksisteerib, aga reaalset sõnaõigust sel pole.

Abilinnapea Jüri Sasi sõnul sõltub noorte arvamusega arvestamine sellest, kui sõnakad nad on ja milline on nende sõnum, mida nad öelda tahavad. «Iga asjalik ettepanek on teretulnud,» lisas ta.

Lisaks tunnevad noored puudust väärtfilmide kinost, spordiväljakutest, jalgrattateedest ja -parklatest. Parklate tarvis lubas Sasi järgmise aasta jooksul raha leida.

Noored nentisid ka, et populaarsuselt ei suuda noortekeskused endiselt konkureerida suurte kaubanduskeskustega.

Kas teate?

Lapsesõbralik aasta 2007

• Valgustatud ülekäigurajad kõikide koolide ja lasteaedade juurde

• Sünnitoetus 8000 krooni, kolmanda ja enama lapse puhul 10 000 krooni

• Kesklinna kooli juurdeehitus

• Uuest õppeaastast tasuta töövihikud põhikoolile

• Uuest aastast avatakse Ploomikese lasteaias kaks uut rühma, novembrist neli sõime- ja kaks aiarühma Ida tänava lasteaias

• Septembrist käivitub pere päevahoid ning pered, kes ei kasuta lasteaiakohta ja palkavad lapsele hoidja, saavad alates septembrist linnalt toetust 1000 krooni kuus.

• Remonti lähevad Lille maja ja Veski spordibaas, võimalusel alustatakse Ahhaa keskuse ehitamist

• Toetused huvitegevusele jäävad alles, need kasvavad võrreldes eelmise aastaga 10 protsenti

• Kui sissetulek pereliikme kohta on vähem kui 2000 krooni, on võimalik saada nii koolitoidutoetust kui ka vabastust lasteaia kohamaksust

Allikas: Tartu linnavalitsus

Jaanika Meier, Tartu Postimees

Kirjutatud teemas: Jüri Sasi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Linna kukkur kosub

22. november 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Jüri Sasi
Tartu tuleva aasta eelarve on 2006. aasta omast üheteistkümne protsendi võrra kopsakam, kuid kallinenud on ka näiteks ehitushinnad ja teenused ning rohkem raha tuleb maksta palkadeks ja tegevuskuludeks.

Tartu abilinnapea Karin Jaanson sõnas, et see ei tähenda, et suurema summa eest saab tehtud vaid sama palju asju kui tänavu.

Nii on järgmise aasta suurimad investeeringud Ida tänava lasteaia ja Ahhaa keskuse ehitus ning Liiva tänava hooldekodu ja Kesklinna kooli juurdeehitised.

Viimast ei ole küll veel eelarve ridadesse kirjutatud, kuna abilinnapea Jüri Sasi sõnul otsitakse selleks rahastamisskeeme.

Sasi lubab ometi, et 2007. aasta 10. oktoobriks on Kesklinna kooli juurdeehitis valmis. Ida tänava lasteaia ehitusmaksumus selgub Jaansoni sõnul 30. novembril.

Sotsiaaldemokraadist linnavolinik Tõnu Ints kritiseeris, et ehkki näiteks hariduse valdkonnas investeeringute mahud suurenevad, läheb peamine osa Ida tänava lasteaiale, Kesklinna kooli juurdeehitisele ja Slaavi gümnaasiumile.

«Selle taustal teistes koolides remonte teha ei saagi,» tõdes Ints.

Abilinnapea Karin Jaanson tunnistab, et teistes koolides saab tõesti teha vaid väiksemaid töid.

«Kuna valdkonnad on olnud alainvesteeritud, siis tahetakse, et kõik saaks korraga korda. Aga seda ei jõua puhtfüüsiliselt teha,» sõnas ta. «Püüame ühekaupa kõik objektid ära teha.»

Jaanson rääkis, et pea kümnendik eelarvest läheb teede ja tänavate korrashoiule. Teede ülekateteks ette nähtud summa on tänavuse 3,1 miljoni krooni asemel 16,5 miljonit. Samas tänavate rekonstrueerimiseks kavandatakse tänavuse 38,8 miljoni asemel 30,5 miljonit krooni.

Linnal ei ole tänavu füüsilise isiku tulumaksust linnale laekuva tulu suurendamiseks plaanis korraldada elanike värbamise kampaaniaid, Jaansoni sõnul ei tee seda tema teada ka lähivallad. Füüsilise isiku tulumaksu loodab linn tuleval aastal saada 690 miljonit krooni.

Muu hulgas loodab linn saada ka 60 miljonit krooni Ravila tööstuspargi ning Ujula tänava elamukruntide müügist. Lisaks on Jaansoni sõnul aasta teisel poolel plaanis võtta 100 miljonit krooni laenu.

Tartu linnavalitsus arutas uue aasta eelarvet eile, ent otsustas selles teha veel täpsustusi ning saata eelarve eelnõu volikokku kinnitamiseks sel neljapäeval.

Mari-Liis Hüvato, Tartu Postimees


Kirjutatud teemas: Jüri Sasi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Linna kukkur kosub

22. november 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Jüri Sasi
Tartu tuleva aasta eelarve on 2006. aasta omast üheteistkümne protsendi võrra kopsakam, kuid kallinenud on ka näiteks ehitushinnad ja teenused ning rohkem raha tuleb maksta palkadeks ja tegevuskuludeks.

Tartu abilinnapea Karin Jaanson sõnas, et see ei tähenda, et suurema summa eest saab tehtud vaid sama palju asju kui tänavu.

Nii on järgmise aasta suurimad investeeringud Ida tänava lasteaia ja Ahhaa keskuse ehitus ning Liiva tänava hooldekodu ja Kesklinna kooli juurdeehitised.

Viimast ei ole küll veel eelarve ridadesse kirjutatud, kuna abilinnapea Jüri Sasi sõnul otsitakse selleks rahastamisskeeme.

Sasi lubab ometi, et 2007. aasta 10. oktoobriks on Kesklinna kooli juurdeehitis valmis. Ida tänava lasteaia ehitusmaksumus selgub Jaansoni sõnul 30. novembril.

Sotsiaaldemokraadist linnavolinik Tõnu Ints kritiseeris, et ehkki näiteks hariduse valdkonnas investeeringute mahud suurenevad, läheb peamine osa Ida tänava lasteaiale, Kesklinna kooli juurdeehitisele ja Slaavi gümnaasiumile.

«Selle taustal teistes koolides remonte teha ei saagi,» tõdes Ints.

Abilinnapea Karin Jaanson tunnistab, et teistes koolides saab tõesti teha vaid väiksemaid töid.

«Kuna valdkonnad on olnud alainvesteeritud, siis tahetakse, et kõik saaks korraga korda. Aga seda ei jõua puhtfüüsiliselt teha,» sõnas ta. «Püüame ühekaupa kõik objektid ära teha.»

Jaanson rääkis, et pea kümnendik eelarvest läheb teede ja tänavate korrashoiule. Teede ülekateteks ette nähtud summa on tänavuse 3,1 miljoni krooni asemel 16,5 miljonit. Samas tänavate rekonstrueerimiseks kavandatakse tänavuse 38,8 miljoni asemel 30,5 miljonit krooni.

Linnal ei ole tänavu füüsilise isiku tulumaksust linnale laekuva tulu suurendamiseks plaanis korraldada elanike värbamise kampaaniaid, Jaansoni sõnul ei tee seda tema teada ka lähivallad. Füüsilise isiku tulumaksu loodab linn tuleval aastal saada 690 miljonit krooni.

Muu hulgas loodab linn saada ka 60 miljonit krooni Ravila tööstuspargi ning Ujula tänava elamukruntide müügist. Lisaks on Jaansoni sõnul aasta teisel poolel plaanis võtta 100 miljonit krooni laenu.

Tartu linnavalitsus arutas uue aasta eelarvet eile, ent otsustas selles teha veel täpsustusi ning saata eelarve eelnõu volikokku kinnitamiseks sel neljapäeval.

Mari-Liis Hüvato, Tartu Postimees


Kirjutatud teemas: Jüri Sasi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Tartu haridusasutusi remonditakse tänavu veel kümne miljoni eest

3. oktoober 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Jüri Sasi
Tartu linnavalitsus tunnistas tänasel istungil edukaks riigihanked üheksas koolis ja lasteaias akende vahetamiseks ning kuues haridusasutuses muude pakiliste remonditööde tegemiseks.

Sealhulgas remonditakse ruumid kahe uue sõimerühma avamiseks.

Ühtekokku kulutab Tartu linn täiendavalt tänavu koolide ja lasteaedade remondiks üle 10 miljoni krooni.

«Septembri lõpul vastu võetud lisaeelarve võimaldab meil lisaks kavandatule ära teha hulga pakilisi töid,» ütles abilinnapea Jüri Sasi. «Kuna vanad aknad, mis sooja ei pea, on probleemiks paljudes haridusasutustes, siis võtsimegi selle töö tänavu sügisel suuremalt ette.»

Uued aknad saavad enne talve ette Kroonuaia  ja Veeriku kool, Raatuse ja Kunstigümnaasium ning Tartu Descartes`i Lütseum, lasteaiad Pääsupesa, Krõll, Tähtvere ja Piilupesa.

Ühtekokku kulub üheksas haridusasutuses akende vahetuseks ligi kuus ja pool miljonit krooni.

Riigihangetel tunnistati edukaiks AS Glaskek Tartu ja AS Plasmeti pakkumised.

Peale akendevahetuse tehakse koolides ja lasteaedades täiendavalt muid remonditöid enam kui nelja miljoni krooni eest.

Neist suuremad: Raatuse gümnaasiumi raamatukogu ja garderoobi remont, mille hanke võitis AS Tevo, Mart Reiniku Gümnaasiumi õppehoone ventilatsioonisüsteemi uuendamine, hanke

võitja li OÜ ROKK & MP, ning Forseliuse gümnaasiumi auditooriumi ja arstikabineti remont, hanke võitja OÜ Onnike.

Lasteaia Ploomike kahe uue rühmaruumi remondihanke võitis OÜ TMV Grupp.

Tartu Waldorfgümnaasium vabastas kaks klassiruumi, kus pärast remonti avab samas majas tegutsev lasteaed Ploomike kaks uut sõimerühma.

«Rühmad avatakse järgmise aasta jaanuaris ja on mõeldud 1-2-aastastele, keda on lasteaiakoha ootel Tartus kõige rohkem,» selgitas Sasi.

Martin Šmutov, Postimees Online


Kirjutatud teemas: Jüri Sasi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info