Arhiiv ‘Jürgen Ligi blogi Reformierakond’ Teemas
15. november 2009
Artikli originaal
asub siin aadressil /
Jürgen Ligi
Üle-eelmisel nädalal õnnestus kurja teha vist üks (raviraha lugemine), eelmisel kaks (pensioniiga ja eripensionid), sel nädalal ent juba vähemalt kolm.
Värskeim kurjus oli hukkunute vastu – ma olin vaielnud kaitseministri lubadusega maksta langenud sõduri toetus välja ilma tavapäraste reegliteta. Sellest rääkisid eilseks kõik uudised, et sõduri tahe on ülim, et tema üksi peab määrama, kes ta surma eest raha saab – kuidas küll ekskaitseminister saab olla nii hoolimatu?! Too raha on ju moraalne kompensatsioon surma eest!
Minu meelest on raha surma eest just amoraalne kompensatsioon – moraalne oleks hoopis elu, austus ja materiaalsust on siin niipalju kui on seda kaotuses endas. Kinni maksta saab mu meelest vaid materiaalset kaotust, moraalset mitte. Et kompenseerimisel on mu jaoks selline mõte, peaks seadus mu arvates selle saajat ka kuidagi ära kirjeldama. Ja riigi raha puhul on nii ka kombeks.
On neetult silmakirjalik väita, et riiklik toetuspoliitika peaks orienteeruma näiteks freudistlikele tungidele, hetkeemotsioonidele ja juhusuhetele. Noorte meeste tahe ei pruugi isiklikes asjades olla ülimalt vastutustundlik ühti. Ununeda võib pikaajalinse sõltuvus, seos ja vastutus.
Kuidagi tillukene suure mehe jaoks on avaldus, et ta paneb tolle amoraalse kompenseerimise nimel mängu kogu oma autoriteedi. Enne ajakirjanduslikku hasartmängu peaks teemat valitsuses kordki selgitama. Äkki saavad omad ta plaanist valesti aru. Ei ole ju nii, et iga arvamust andes jaksaks iga minister läbi töötada kogu teise ministri haldusala problemaatikat ja argumentatsiooni. Too mängu panek kipub tekitama paralleele ühe piinliku hiigelsambaga, mis suure mehe jaoks sisult taas liigtilluke, ent mängult suur.
Enne veel oli Rõngu raha külmutamine. Kohapeal käib pahameel ministri südametuse pärast taevani ning TV-tibid ja lehepoisid toovad seda kõigisse kodudesse. Lastel pole mu pärast ju nüüd enam kooli!
Nii kalkuleerisid ka vallajuhid - ministril ei saa olla valikut. Ta peab raha lubama. Ja siis armastab kohalik rahvas surmani. Kui too aga enesetapu soovib, on vallajuhile armastus garanteeritud ikka ja meeles ka pärast ta surma. Seepärast jäeti kooli remondiks kasutamata Koit-kava raha ning ka 2008. aasta eelarveülejääk (7 milj), mis paigutati mujale. Kool muudeti remondiga kasutuskõlbmatuks. Riigihanget ei korraldatud, ja, ime-ime, tellimuse sai kohalik valimisliitlane. Koos oldi võimul ja koos tagati nii taas valimisvõit.
Kuri rahandusministeerium sai varakult jaole ja hoiatas, et laenamine oleks seadusevastane, aga mis ta teha saab, usuti – kool ju. Igaks juhuks peideti laenu skeemi taha.
Samal ajal on riik täis võtmata laene, vastutustunnet ja solidaarsust, ent ka remonti ootavaid hooneid. Omavalitsuste defitsiit on kasvav oht jätkusuutlikkusele ja sealhulgas Maastrichtile.
Veel enne oli eluasemelaenude intressi maksuvabastuse kaotamise ettepanek. Kõige pahasemad on RE valijad, sest neil on keskeltläbi rohkem laenu. Partneri peasekretär ei jätnud seda kasutamata, rääkides koduomanikest, kellele toetub riik, mistõttu peab neile jagama tasuta asju, toetusi ja maksusoodustusi. Mida oligi oodata.
(Muuli eksib, soodustuse algataja ei olnud mu parteikaaslane eksrahandusminister, . küllap pidas ta silmis Kranichit. Vastupidi, Kranich kasutas selle vastu toona ainult hävitavaid sõnu. Too vabastus algatati 1995 ja võidu jooksid siis Mart Laar ja Siiri Oviir. Minu patt on selles, et kohendasin aasta hiljem ta sõnastust, jättes mõtte samaks.)
Intressisoodustust võiks olla piinlik kaitsta. Esiteks on kaitsjad ise ta saajad, peasekretär teiste seas.
Teiseks on too soodustus sama suur kui toimetulekutoetus. Saajate sissetulekud erinevad aga kümneid ja sadu kordi. See pole mõistlik ega vajaduspõhine, vaid raiskav – sadu miljoneid ja aina enam aastas. Tuhat krooni kuus ja kaks korda niipalju perele, kes tihti miljonär. RP/RE koalitsioon juba vähendas 2004. soodustuse lage 50000 kroonini (sellest soodustust ennast 21%), kusjuures ministeerium pakkus 30000.
Loomulikult on laenanu õigustatud lootma, et soodustus jätkub. Kas aga 30 aastat? Maksud ei ole õiguspärase ootuse objekt, maksudel on vaid mõistliku etteteatamise aeg. Seda me ei kavatse rikkuda. Ei ole ka plaani kaotada seda olemasolevatele laenudele järsult, et mitte tekitada laenanutele lisaraskusi. Jutt on järk-järgulisest kaotamisest mitme aasta jooksul, mis paljusid laenanuid ei puudutagi.
Maksuvabastuse osa intressikulust on tegelikult vaid viiendik Keegi ent ei saanud õiguspäraselt oodata euribori alanemist üle 5%lt ala 1%. Keegi ei saanud olla kindel selleski, et näiteks hoopis sotside idee tõsta tulumaksu 30%le läbi ei läheks, nagu juba sel suvel üritati. Maksusoodustus on riigile kumuleeruv koorem ja eaõiglane poliitika, mis piirab võimalusi tegelda tõsiste sotsiaalmuredega. Too individuaalselt väike võit on siiski laenusoovi ja hindade emotsionaalne üleskütja, mis laiemalt ei suurenda tegelikult eluasemete kättesaadavust, vaid vähendab. Aga pangad müüvad seda soodustust. Ja mulli puhutakse suuremaks.
Kust ent küll tuleb kõik see valitseja kurjus, miks küll vihkab ja kiusab ta maksumaksjaid, koduomanikke, patsiente, noori ja vanu, lapsi ja lasevanemad, naisi ja mehi? Eks selle pärast, et ühtki neist ei saa me eelistada teistele, oleme otse ja kaude ise neid kõiki. Riigivaltsemise kunst ei ole eelistada ühiskonna kopsu maksale, neeru ajule või pankreast südamele Kunst seisneb organismi toimimises tervikiuna, nõrkusi järele aidates ja ressursside piire tunnistades.
Kirjutatud teemas: Jürgen Ligi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud
29. oktoober 2009
Artikli originaal
asub siin aadressil /
Jürgen Ligi
Surnukirst on rusuv, et mitte öelda masendav.
Surnukirst keset tänavat saab olla vaid masendav eksitus.
Kirst kesk tänavat ja vilistavat rahvamassi on masendav eksimus.
Surma pühaduse riivamist võiks vabandada vaid väga eluterve huumor.
Kui sel riivamisel on aga tõsi taga, ja kui selle eksimuse motiiv on rahaline privileeg, on see eksimus eemaletõukav.
Vereloigud, maas aelejad ja meditsiinilised näomaskid lisasid sinna täna vaid farssi, ei enam.
Meedikute murele seejuures saab vaid kaasa tunda. Ei kahtle, et avalik arvamuski on tuliselt isegi meediku kostüümis protestijate poolel. Meditsiinis endas on nii palju pühalikkust ja õilsust. Skandaalitsemistel, arvan alati, teevad patsiendid arstidele ja õdedele liiga. Mõõtmatult sagedamini on ravimatuses süüdi patsient ise või saatus. Meditsiin ei ole matemaatika, kus vastus välja arvutatav on, tahe aidata on aga kindel.
Aga matemaatika ütleb, et rahanõudmised meditsiinis ei oleks praegu õiglased isegi väärikate meetodite korral. Majandus on langenud 2005 või 2006 aasta mastaapi – sõltuvalt näitajast. Riigi tegevuskulud on aastas 2006. Meditsiini eelarve jääb 2010. aastal 2008. aasta tasemele.
Meditsiini suhe SKPsse on kasvanud. Arstide palgad kasvasid veel 2008. pea 30%, kuigi majandus juba langes, ja aasta varem umbes sama palju. Vahest kinnisvaramulli serv oli veel järsem, aga see sai hoopis varem otsa. Tööpuudust see ala ei tunne ja maailmgi on lahti.
Kõik peavad aitama majandusel ja rahandusel kohaneda. Ametühingujuht, kes kiidab, et pole oma palka kärpinud, töötab taastumisele vastu.
Meditsiinis on kärpimist leevendamas reservid. Muu eelarve kahjuks toodab see miinust, mida tuleb mujalt, sealhulgas palkadest, kärpimisega tasakaalustada. Võigas, aga ikkagi peab kuulma juttu euro tulekust surma arvel.
Reserve lubame Haigekassas kasutada isegi rohkem kui seaduses lubatud. Sotsiaalmaksu laekumine aga aina langeb ning ettevaatlikkuse vajadus kasvab.
Miks laekumine langeb ja miks ka meditsiinis kärpima peab, tuleneb ikka ja ainult sellest, et teistel on palku kärbitud veel rohkem ning kümneil tuhandeil sootuks nullini. Pole sissetulekuid, millelt meditsiin oma tulud saab, pole õieti kedagi, kellelt ära võtta. Kätte maksavad ka varasemad ametiühinguaktsioonid, millele järele on antud.
Arstidel jätkus väärikust täna tänavale mitte tulla. Ma loodan, et ka tulnute seas oli palju elukutselisi käijaid ja vähe pärismeedikuid. Kui nad arvasid, et võitsid nüüd raha üle otsustajate südamed, siis eksisid väga. Noist südameist ei sõltugi praegu tulemus. Kui aga reservide põhjani söömise nõuetele järgi antaks, poleks neid kunagi ei tekkinud ega olemas. Sest neid nõudeid on olnud alati, ka kõige priskematel kogumise aastatel.
Kirjutatud teemas: Jürgen Ligi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud
29. oktoober 2009
Artikli originaal
asub siin aadressil /
Jürgen Ligi
Surnukirst on rusuv, et mitte öelda masendav.
Surnukirst keset tänavat saab olla vaid masendav eksitus.
Kirst kesk tänavat ja vilistavat rahvamassi on masendav eksimus.
Surma pühaduse riivamist võiks vabandada vaid väga eluterve huumor.
Kui sel riivamisel on aga tõsi taga, ja kui selle eksimuse motiiv on rahaline privileeg, on see eksimus eemaletõukav.
Vereloigud, maas aelejad ja meditsiinilised näomaskid lisasid sinna täna vaid farssi, ei enam.
Meedikute murele seejuures saab vaid kaasa tunda. Ei kahtle, et avalik arvamuski on tuliselt isegi meediku kostüümis protestijate poolel. Meditsiinis endas on nii palju pühalikkust ja õilsust. Skandaalitsemistel, arvan alati, teevad patsiendid arstidele ja õdedele liiga. Mõõtmatult sagedamini on ravimatuses süüdi patsient ise või saatus. Meditsiin ei ole matemaatika, kus vastus välja arvutatav on, tahe aidata on aga kindel.
Aga matemaatika ütleb, et rahanõudmised meditsiinis ei oleks praegu õiglased isegi väärikate meetodite korral. Majandus on langenud 2005 või 2006 aasta mastaapi – sõltuvalt näitajast. Riigi tegevuskulud on aastas 2006. Meditsiini eelarve jääb 2010. aastal 2008. aasta tasemele.
Meditsiini suhe SKPsse on kasvanud. Arstide palgad kasvasid veel 2008. pea 30%, kuigi majandus juba langes, ja aasta varem umbes sama palju. Vahest kinnisvaramulli serv oli veel järsem, aga see sai hoopis varem otsa. Tööpuudust see ala ei tunne ja maailmgi on lahti.
Kõik peavad aitama majandusel ja rahandusel kohaneda. Ametühingujuht, kes kiidab, et pole oma palka kärpinud, töötab taastumisele vastu.
Meditsiinis on kärpimist leevendamas reservid. Muu eelarve kahjuks toodab see miinust, mida tuleb mujalt, sealhulgas palkadest, kärpimisega tasakaalustada. Võigas, aga ikkagi peab kuulma juttu euro tulekust surma arvel.
Reserve lubame Haigekassas kasutada isegi rohkem kui seaduses lubatud. Sotsiaalmaksu laekumine aga aina langeb ning ettevaatlikkuse vajadus kasvab.
Miks laekumine langeb ja miks ka meditsiinis kärpima peab, tuleneb ikka ja ainult sellest, et teistel on palku kärbitud veel rohkem ning kümneil tuhandeil sootuks nullini. Pole sissetulekuid, millelt meditsiin oma tulud saab, pole õieti kedagi, kellelt ära võtta. Kätte maksavad ka varasemad ametiühinguaktsioonid, millele järele on antud.
Arstidel jätkus väärikust täna tänavale mitte tulla. Ma loodan, et ka tulnute seas oli palju elukutselisi käijaid ja vähe pärismeedikuid. Kui nad arvasid, et võitsid nüüd raha üle otsustajate südamed, siis eksisid väga. Noist südameist ei sõltugi praegu tulemus. Kui aga reservide põhjani söömise nõuetele järgi antaks, poleks neid kunagi ei tekkinud ega olemas. Sest neid nõudeid on olnud alati, ka kõige priskematel kogumise aastatel.
Kirjutatud teemas: Jürgen Ligi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud
22. oktoober 2009
Artikli originaal
asub siin aadressil /
Jürgen Ligi
Reegel ütleb, et valimiskampaania on sisutu, loosunglik ja räpane. Pada sõimab sääl katelt ja kõik loobivad pori. Reegel on selleks, et täitja saaks meeldida. Poliitikat on ülendav ja ühendav kottida. Keegi ei saa pahaks panna , et Ma armastan Tallinna või Kodulinn puhtaks kah poriloopimise alla käib. Reegel on kõigile ja kirjamees ei või olla kallutatud või nõrkust näidata.
Reegel ütleb nii sedagi, et korruptsioon, laim ja vaenu õhutamine on õiged. Keskerakonnalt ei küsita muud kui võimalust viia isakese suhtes läbi usurituaal. Küsitakse teistelt, kelle pihta visatakse. Kaunimal juhul öeldakse, et riik ja pealinn on vastasseisus, kui tos seisus on üksinda linn.
Tallinn aitab, aga abi suurust tahaks mõõta. Lehest seda ei loe. Kui suur on abi kordi suurema reklaami kõrval. Kui suur on mainehind, kui puuriit ja supiköök keskväljakul loob blokaadi ja näljahäda pildi maailma?
Puuriit on suur, aga abi võiks olla suurem veel. Antavat kaks ruumi. Ma vist ei eksi, et ruum on mõnisada krooni. Transpordita vist. Kui ilma saab, mahub linnakorterisse küll, maha müüa vaid odav ja tülikas. Pole ammu olnud, et puunott või kartul vaesele eestlasele suurem puudus on kui raha. Hädaga või maalt on neid saadud ikka.
Valitsemisest on saanud agitprop. Kuni võlgu lastakse elada ja press takka kiidab, et hea ja leidlik. Seni reegel Maksimaalne tulemus ressursside piiratuse tingimustes ei kehti.
Tallinn on minimalistlik. 92 trammisõitja töötajaks nimetamine, 600 000 krooni eest puuhalge ja kartulit, neist ja Ansipi sõimamisest koosneski paljumiljoniline hea. Ka Priimägi ei suutnud teist teleris teisiti kokku võtta.
60 miljonit agiteelarvet, 35 miljonit Tallinna TVd lisaks, partei oma raha säästetud. Ja lepepakkumine parteidele, et maksumaksja raha ei kulutata propagandaks. Ka nii hea kampaania.
Tehku riik oma eelarve samuti kui Tallinn, siis saab temagi hakkama, ütleb Savisaar ja saab selle kaamerasse. Aga proovime. Kui riik maksumaksja raha varastaks, kui palju peaks ta seda kulutama, et sotsiaalkrooni kohta tuleks sama proportsioon propagandakulu? Pevkuri 40 korrutada millegagi = ca SKP. Pluss liikumisest eralduv soojus.
Vahest rahandusminister avalikustaks Tallinna finantsseisu ja võrdleks seda Eesti riigi omaga? Paralleelmaailmu omavahel, nende võlgu ja likviidusust. Riike võrdles äsja Euroopa Komisjon ja paigutas Eesti parimate sekka.
Tallinn aitab; Ansip alandab pensione; Vali, muidu valitakse Sinu vastu. Teie või nemad. Hallid ja Vene passid, mitte Eesti omad.
Tehke järgi! Õppige Savisaarelt! – see on juhtkirjadest.
Järgi või õppige mida? Kas saaks kriisi ajal saada hiilgavamalt hääli? Korrumpeeruge! Valetage! Varastage! – See ei köida, kallikesed!
Et eile oli aastakümnete vahest tähtsaima ja mõneti raskeima riigieelarve lugemine, sellest rääkis vaid üks online-leht (PM) ning null telekanalit. Kes ütles mida sotside avalduse peale Keski kommentaarist Rahvaliidule tehtud ettepaneku kohta, see võttis eetri ja neti ära ja paberlehed pealegi. Kahtlane, kas tuleb veel aeg, kus valitsemises nähakse ka tööd.
Kirjutatud teemas: Jürgen Ligi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud
22. oktoober 2009
Artikli originaal
asub siin aadressil /
Jürgen Ligi
Reegel ütleb, et valimiskampaania on sisutu, loosunglik ja räpane. Pada sõimab sääl katelt ja kõik loobivad pori. Reegel on selleks, et täitja saaks meeldida. Poliitikat on ülendav ja ühendav kottida. Keegi ei saa pahaks panna , et Ma armastan Tallinna või Kodulinn puhtaks kah poriloopimise alla käib. Reegel on kõigile ja kirjamees ei või olla kallutatud või nõrkust näidata.
Reegel ütleb nii sedagi, et korruptsioon, laim ja vaenu õhutamine on õiged. Keskerakonnalt ei küsita muud kui võimalust viia isakese suhtes läbi usurituaal. Küsitakse teistelt, kelle pihta visatakse. Kaunimal juhul öeldakse, et riik ja pealinn on vastasseisus, kui tos seisus on üksinda linn.
Tallinn aitab, aga abi suurust tahaks mõõta. Lehest seda ei loe. Kui suur on abi kordi suurema reklaami kõrval. Kui suur on mainehind, kui puuriit ja supiköök keskväljakul loob blokaadi ja näljahäda pildi maailma?
Puuriit on suur, aga abi võiks olla suurem veel. Antavat kaks ruumi. Ma vist ei eksi, et ruum on mõnisada krooni. Transpordita vist. Kui ilma saab, mahub linnakorterisse küll, maha müüa vaid odav ja tülikas. Pole ammu olnud, et puunott või kartul vaesele eestlasele suurem puudus on kui raha. Hädaga või maalt on neid saadud ikka.
Valitsemisest on saanud agitprop. Kuni võlgu lastakse elada ja press takka kiidab, et hea ja leidlik. Seni reegel Maksimaalne tulemus ressursside piiratuse tingimustes ei kehti.
Tallinn on minimalistlik. 92 trammisõitja töötajaks nimetamine, 600 000 krooni eest puuhalge ja kartulit, neist ja Ansipi sõimamisest koosneski paljumiljoniline hea. Ka Priimägi ei suutnud teist teleris teisiti kokku võtta.
60 miljonit agiteelarvet, 35 miljonit Tallinna TVd lisaks, partei oma raha säästetud. Ja lepepakkumine parteidele, et maksumaksja raha ei kulutata propagandaks. Ka nii hea kampaania.
Tehku riik oma eelarve samuti kui Tallinn, siis saab temagi hakkama, ütleb Savisaar ja saab selle kaamerasse. Aga proovime. Kui riik maksumaksja raha varastaks, kui palju peaks ta seda kulutama, et sotsiaalkrooni kohta tuleks sama proportsioon propagandakulu? Pevkuri 40 korrutada millegagi = ca SKP. Pluss liikumisest eralduv soojus.
Vahest rahandusminister avalikustaks Tallinna finantsseisu ja võrdleks seda Eesti riigi omaga? Paralleelmaailmu omavahel, nende võlgu ja likviidusust. Riike võrdles äsja Euroopa Komisjon ja paigutas Eesti parimate sekka.
Tallinn aitab; Ansip alandab pensione; Vali, muidu valitakse Sinu vastu. Teie või nemad. Hallid ja Vene passid, mitte Eesti omad.
Tehke järgi! Õppige Savisaarelt! – see on juhtkirjadest.
Järgi või õppige mida? Kas saaks kriisi ajal saada hiilgavamalt hääli? Korrumpeeruge! Valetage! Varastage! – See ei köida, kallikesed!
Et eile oli aastakümnete vahest tähtsaima ja mõneti raskeima riigieelarve lugemine, sellest rääkis vaid üks online-leht (PM) ning null telekanalit. Kes ütles mida sotside avalduse peale Keski kommentaarist Rahvaliidule tehtud ettepaneku kohta, see võttis eetri ja neti ära ja paberlehed pealegi. Kahtlane, kas tuleb veel aeg, kus valitsemises nähakse ka tööd.
Kirjutatud teemas: Jürgen Ligi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud
Madrats, millega kõik magavad aga mida keegi ei armasta.
Valides 105, annad hääle majanduslangusele, 60 000 töötule, kriisi viidud majandusele, 
Loading ...
