Arhiiv ‘Juhan Parts blogi’ Teemas

Tõsine hoiatus taanlastelt

27. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

danger-zone.jpgAjal, mil kollane ja roheline keskerakond lubavad peagi kahekordistada pensioni ja hakata kõigile avaliku sektori töötajatele maksma 25000 kroonist palka, ei taha välismaised majandusanalüütikud uskuda, et meie majanduse peamine probleem on selles, kuidas reklaamis nähtud suur rahahoidla tühjaks kühveldada.

Taani suurim finantskorporatsioon Danske Bank avaldas 23.veebruaril analüüsi, kus hinnatakse, kas kümmet Kesk- ja Ida-Euroopa riiki, sh kolme Balti riiki, võib tagada järsk tagasilöök majanduses (hard landing). Analüüsi pealkiri on hoiatav - “New Europe: A warning not to be ignored”.

Soovitan seda lugeda siit. Lühikokkuvõte seisneb selles, et kui Standard & Poor’s alandas äsja Läti pikaajalise krediidireitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks, siis pole Läti ainuke riik, mille majandusedu on üha ilmsema küsimärgi all. Danske Bank annab “selge punase tule” lisaks Lätile ka Eestile ja Rumeeniale, kus 11-st vaadeldud majandusindikaatorist 7 (nt inflatsioon, võlakoormus suhtena SKP-sse, jooksevkonto defitsiit) on murettekitavad.

Danske Bank-i analüüsile maksab tähelepanu pöörata ka seetõttu, et see pank ei ole ka Eesti majanduses kaugeltki tundmatu suurus. Eelmisel aastal teatas Danske, et ostab ära Soome Sampo panga, mis ka Eestis tegutseb, sel aastal jõudis see tehing lõpule.

See, et me käime majanduslikus mõttes noatera peal, on tähtis ka valimisi silmas pidades. Usun, et valimistulemused mõjutavad meie majanduse edasist käekäiku loodetavasti mitte niivõrd läbi riigi rolli majanduses, vaid läbi signaali, mille need tulemused annavad nii kodu- kui välismaistele investoritele ja äriringkondadele. Presidendivalimised andsid hea signaali - Ilvese eelistamine Rüütlile oli märk, et Eesti on saamas lahti nõukogude aja painest. Riigikogu valimised on aga parlamentaarset riigikorda arvestades loomulikult märksa tähtsamad. Peaministrikandidaatide kolmikut - Savisaar, Ansip ja Laar - vaadates on ilmne, et positiivse sõnumi annaks neist vaid Mart Laari edu valimistel. Ta on ainuke, keda neist ka välismaal laiemalt tuntakse ja Eestile keerulistel aegadel edu toonud poliitika tõttu usaldatakse. Ülejäänud kahe puhul tuleb kahjuks pigem loota, et keegi ei usuks, et nad hakkavad valimiste järel tegema seda, mida nad populismituhinas kokku lubanud on.

Eesti Vabariik 89! Head iseseisvuspäeva kõigile!

24. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull’ truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!

Hümni saab alla laadida siit.

Võõrtööjõu hanke eelistuskava

22. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

Mitu inimest on mult siin blogis kirjutatuga seoses küsinud, kas ma olen põhimõtteliselt eitaval seisukohal võõrtööjõu kasutamise suhtes. Pareerin selle küsimuse nimetades ühe valdkonna, kuhu välismaalt “tööjõu” sissetoomist pooldan kasvõi otsekohe.

Leian, et Eesti ülikoolidesse ja teadusasutustesse võiks välismaalt õppejõude/teadlasi kutsuda tänasest oluliselt enam. Nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Tehnikaülikoolis võiks olla vähemasti üks õppesuund, kuhu ostetakse sisse väga heal tasemel õppejõude. Sellega kaasneks perspektiivis kindlasti ka välisüliõpilaste suurem huvi siia õppima tulla ja ka see tuleb ainult kasuks.

Kui riik võiks mõnes valdkonnas käituda rahaliselt heldelt, siis see võiks olla asi, mida rahastatakse põhimõttel - kulutage palju tarvis. Naiivne oleks arvata, et üleöö saaks paar ainevaldkonda väikese rahasüstiga tõsta maailmatasemele, ent ilma raha panustamata läbi ei saa. Ainuüksi palgaga ei meelita me siia kardetavasti kuigi palju perspektiivseid teadlasi, vaja on investeerida ka teadustööks vajalikku infrastruktuuri. Jalgpalliga paralleele tõmmates - meil võiks olla koht, kuhu mängima tulemise ettepanekut kannataks teha ka omas valdkonnas Ronaldinho masti meestele.

Läti latt huviorbiidis

20. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

Tutvusin eelmisel nädalal Rahvusvahelise Valuutafondi ekspertide Faisal Ahmedi ja Bas B. Bakkeri põhjaliku presentatsiooniga, milles võrreldi Balti riikide majandusarengut Iirimaa ja Portugaliga. Loe sellest “Eesti Ekspressist“. Selles järeldati, et Balti riikide areng sarnaneb pigem Portugali, mitte edukama Iirimaa omale. Iseäranis Läti paistis mitmete näitajate osas (nt tööstustoodangu osatähtuse langus SKP-s) silma küllalt murettekitavalt. Presentatsiooni viimasel slaidil oli kokkuvõttev järeldus: “External vulnerability indicators start to look truly worrisome - especially in Latvia“.
Eile jõudsid ka Eesti meediasse uudised valuutavahetuspaanikast Lätis. Neist oli küll raske välja lugeda mingit mastaapi ja pilt on endiselt segane. Pilk tänasele LVL/EEK vahetuskursile ja Läti pankadevahelistele laenuintressidele näitab siiski, et olukorda maksab edasi jälgida.

Käib vaenlase kuju püstitamine

15. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

On ette teada, kuidas kajastavad Vene telekanalid tänast Riigikogu otsust. Sellel, miks vene meedia kajastab provokatsiooniobjektiks kujundatud mälestusmärki oma kodanikele just nii nagu kajastab, on kindlad põhjused. Nende mõistmiseks ja Venemaa näilise pahameele tõsiseltvõetavuse hindamiseks peame küsima, kas ja miks vajab Venemaa läänt? Lilia Ševtsova Carnegie Moskva keskusest on siin need hästi kokku võtnud.
Venemaal kui riigil on suhteid läänega vaja nagu õhku kolmel põhjusel:

  1. Võib lõputult arutleda Venemaa Euroopasse või Aasiasse mittekuulumise ja täiesti eraldi nähtusena eksisteerimise üle, kuid pole midagi teha - ikkagi vajab Venemaa eeskujusid, kuidas oma riigi ja rahva elu tegelikult korraldada. Neid eeskujusid saab ta läänest.
  2. Teiseks on läänt vaja sellepärast, et saada kasutamiskõlbulikku tehnoloogiat - Venemaa panus maailma tehnoloogilisse progressi on kahanenud tema suurusele ammugi mittevastavaks (Ševtsova väitel on Venemaa osakaal maailma innovatsioonis 0,3%). Ilma tehnoloogiata ei saa aga tänapäeva maailmas edukas olla.
  3. Venemaa vajab jätkuvalt lääne investeeringuid ja ka turgu oma naftale, gaasile ja muudele toorainetele. Vene enda oligarhide ja ka väiksemat mõõtu ärimeeste raha rändab aga pidevalt välja.

Sellest saab teha vaid ühe järelduse - Venemaa vajab läänt tegelikult nagu imik emapiima. Ka vene eliidile meeldib tegelikult lääs - sinna viiakse oma raha, rikaste lapsed kooli, seal ostetakse suvilaid ja sinna põgenetakse, kui vaja. Põhjused, miks Venemaal võimu usurpeerinud kagebiitidest, oligarhidest ja sõjaväelastest koosnev võimurite seltskond meedia kaudu läänele vastandub ja Eestit ründab, on teist laadi:

  • Rahva vaoshoidmiseks vajatakse vaenlasekuju läänest. Selle olemasolu õigustab suuri kulutusi julgeolekustruktuuridele ja sõjaväele, neid pole aga tarvis mitte niivõrd Venemaa kaitsmiseks, vaid võimu usurpeerinud “eliidi” võimulhoidmiseks.
  • Vastandumist (olgugi, et pigem näilist) on vaja seepärast, et inimesed ei küsiks, miks meie ei ela nii nagu läänes ehk siis paremini. Väidetava vaenlase puhul tundub see küsimus kohatu.

Venemaa loomulikest huvidest on seega juba ammu eraldunud venemaal võimu usurpeerinud seltskonna huvid ning rünnakud läänemaailma piiriposti - Eesti vastu on selle seltskonna kaval plaan. Jäägu mõne järgmise blogi sissekande teemaks, miks Ansip selle plaaniga kokku mängis, andes pronkssõduri teemale aasta aega hagu alla, proovimata seda küsimust tegelikult lahendada.