Arhiiv ‘Juhan Parts blogi’ Teemas

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

Tõsine hoiatus taanlastelt

27. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

danger-zone.jpgAjal, mil kollane ja roheline keskerakond lubavad peagi kahekordistada pensioni ja hakata kõigile avaliku sektori töötajatele maksma 25000 kroonist palka, ei taha välismaised majandusanalüütikud uskuda, et meie majanduse peamine probleem on selles, kuidas reklaamis nähtud suur rahahoidla tühjaks kühveldada.

Taani suurim finantskorporatsioon Danske Bank avaldas 23.veebruaril analüüsi, kus hinnatakse, kas kümmet Kesk- ja Ida-Euroopa riiki, sh kolme Balti riiki, võib tagada järsk tagasilöök majanduses (hard landing). Analüüsi pealkiri on hoiatav - “New Europe: A warning not to be ignored”.

Soovitan seda lugeda siit. Lühikokkuvõte seisneb selles, et kui Standard & Poor’s alandas äsja Läti pikaajalise krediidireitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks, siis pole Läti ainuke riik, mille majandusedu on üha ilmsema küsimärgi all. Danske Bank annab “selge punase tule” lisaks Lätile ka Eestile ja Rumeeniale, kus 11-st vaadeldud majandusindikaatorist 7 (nt inflatsioon, võlakoormus suhtena SKP-sse, jooksevkonto defitsiit) on murettekitavad.

Danske Bank-i analüüsile maksab tähelepanu pöörata ka seetõttu, et see pank ei ole ka Eesti majanduses kaugeltki tundmatu suurus. Eelmisel aastal teatas Danske, et ostab ära Soome Sampo panga, mis ka Eestis tegutseb, sel aastal jõudis see tehing lõpule.

See, et me käime majanduslikus mõttes noatera peal, on tähtis ka valimisi silmas pidades. Usun, et valimistulemused mõjutavad meie majanduse edasist käekäiku loodetavasti mitte niivõrd läbi riigi rolli majanduses, vaid läbi signaali, mille need tulemused annavad nii kodu- kui välismaistele investoritele ja äriringkondadele. Presidendivalimised andsid hea signaali - Ilvese eelistamine Rüütlile oli märk, et Eesti on saamas lahti nõukogude aja painest. Riigikogu valimised on aga parlamentaarset riigikorda arvestades loomulikult märksa tähtsamad. Peaministrikandidaatide kolmikut - Savisaar, Ansip ja Laar - vaadates on ilmne, et positiivse sõnumi annaks neist vaid Mart Laari edu valimistel. Ta on ainuke, keda neist ka välismaal laiemalt tuntakse ja Eestile keerulistel aegadel edu toonud poliitika tõttu usaldatakse. Ülejäänud kahe puhul tuleb kahjuks pigem loota, et keegi ei usuks, et nad hakkavad valimiste järel tegema seda, mida nad populismituhinas kokku lubanud on.

Kirjutatud teemas: Juhan Parts blogi | Kommentaarid välja lülitatud

Eesti Vabariik 89! Head iseseisvuspäeva kõigile!

24. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull’ truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!

Hümni saab alla laadida siit.

Kirjutatud teemas: Juhan Parts blogi | Kommentaarid välja lülitatud

Võõrtööjõu hanke eelistuskava

22. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

Mitu inimest on mult siin blogis kirjutatuga seoses küsinud, kas ma olen põhimõtteliselt eitaval seisukohal võõrtööjõu kasutamise suhtes. Pareerin selle küsimuse nimetades ühe valdkonna, kuhu välismaalt “tööjõu” sissetoomist pooldan kasvõi otsekohe.

Leian, et Eesti ülikoolidesse ja teadusasutustesse võiks välismaalt õppejõude/teadlasi kutsuda tänasest oluliselt enam. Nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Tehnikaülikoolis võiks olla vähemasti üks õppesuund, kuhu ostetakse sisse väga heal tasemel õppejõude. Sellega kaasneks perspektiivis kindlasti ka välisüliõpilaste suurem huvi siia õppima tulla ja ka see tuleb ainult kasuks.

Kui riik võiks mõnes valdkonnas käituda rahaliselt heldelt, siis see võiks olla asi, mida rahastatakse põhimõttel - kulutage palju tarvis. Naiivne oleks arvata, et üleöö saaks paar ainevaldkonda väikese rahasüstiga tõsta maailmatasemele, ent ilma raha panustamata läbi ei saa. Ainuüksi palgaga ei meelita me siia kardetavasti kuigi palju perspektiivseid teadlasi, vaja on investeerida ka teadustööks vajalikku infrastruktuuri. Jalgpalliga paralleele tõmmates - meil võiks olla koht, kuhu mängima tulemise ettepanekut kannataks teha ka omas valdkonnas Ronaldinho masti meestele.

Kirjutatud teemas: Juhan Parts blogi | Kommentaarid välja lülitatud

Läti latt huviorbiidis

20. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

Tutvusin eelmisel nädalal Rahvusvahelise Valuutafondi ekspertide Faisal Ahmedi ja Bas B. Bakkeri põhjaliku presentatsiooniga, milles võrreldi Balti riikide majandusarengut Iirimaa ja Portugaliga. Loe sellest “Eesti Ekspressist“. Selles järeldati, et Balti riikide areng sarnaneb pigem Portugali, mitte edukama Iirimaa omale. Iseäranis Läti paistis mitmete näitajate osas (nt tööstustoodangu osatähtuse langus SKP-s) silma küllalt murettekitavalt. Presentatsiooni viimasel slaidil oli kokkuvõttev järeldus: “External vulnerability indicators start to look truly worrisome - especially in Latvia“.
Eile jõudsid ka Eesti meediasse uudised valuutavahetuspaanikast Lätis. Neist oli küll raske välja lugeda mingit mastaapi ja pilt on endiselt segane. Pilk tänasele LVL/EEK vahetuskursile ja Läti pankadevahelistele laenuintressidele näitab siiski, et olukorda maksab edasi jälgida.

Kirjutatud teemas: Juhan Parts blogi | Kommentaarid välja lülitatud

Käib vaenlase kuju püstitamine

15. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

On ette teada, kuidas kajastavad Vene telekanalid tänast Riigikogu otsust. Sellel, miks vene meedia kajastab provokatsiooniobjektiks kujundatud mälestusmärki oma kodanikele just nii nagu kajastab, on kindlad põhjused. Nende mõistmiseks ja Venemaa näilise pahameele tõsiseltvõetavuse hindamiseks peame küsima, kas ja miks vajab Venemaa läänt? Lilia Ševtsova Carnegie Moskva keskusest on siin need hästi kokku võtnud.
Venemaal kui riigil on suhteid läänega vaja nagu õhku kolmel põhjusel:

  1. Võib lõputult arutleda Venemaa Euroopasse või Aasiasse mittekuulumise ja täiesti eraldi nähtusena eksisteerimise üle, kuid pole midagi teha - ikkagi vajab Venemaa eeskujusid, kuidas oma riigi ja rahva elu tegelikult korraldada. Neid eeskujusid saab ta läänest.
  2. Teiseks on läänt vaja sellepärast, et saada kasutamiskõlbulikku tehnoloogiat - Venemaa panus maailma tehnoloogilisse progressi on kahanenud tema suurusele ammugi mittevastavaks (Ševtsova väitel on Venemaa osakaal maailma innovatsioonis 0,3%). Ilma tehnoloogiata ei saa aga tänapäeva maailmas edukas olla.
  3. Venemaa vajab jätkuvalt lääne investeeringuid ja ka turgu oma naftale, gaasile ja muudele toorainetele. Vene enda oligarhide ja ka väiksemat mõõtu ärimeeste raha rändab aga pidevalt välja.

Sellest saab teha vaid ühe järelduse - Venemaa vajab läänt tegelikult nagu imik emapiima. Ka vene eliidile meeldib tegelikult lääs - sinna viiakse oma raha, rikaste lapsed kooli, seal ostetakse suvilaid ja sinna põgenetakse, kui vaja. Põhjused, miks Venemaal võimu usurpeerinud kagebiitidest, oligarhidest ja sõjaväelastest koosnev võimurite seltskond meedia kaudu läänele vastandub ja Eestit ründab, on teist laadi:

  • Rahva vaoshoidmiseks vajatakse vaenlasekuju läänest. Selle olemasolu õigustab suuri kulutusi julgeolekustruktuuridele ja sõjaväele, neid pole aga tarvis mitte niivõrd Venemaa kaitsmiseks, vaid võimu usurpeerinud “eliidi” võimulhoidmiseks.
  • Vastandumist (olgugi, et pigem näilist) on vaja seepärast, et inimesed ei küsiks, miks meie ei ela nii nagu läänes ehk siis paremini. Väidetava vaenlase puhul tundub see küsimus kohatu.

Venemaa loomulikest huvidest on seega juba ammu eraldunud venemaal võimu usurpeerinud seltskonna huvid ning rünnakud läänemaailma piiriposti - Eesti vastu on selle seltskonna kaval plaan. Jäägu mõne järgmise blogi sissekande teemaks, miks Ansip selle plaaniga kokku mängis, andes pronkssõduri teemale aasta aega hagu alla, proovimata seda küsimust tegelikult lahendada.

Kirjutatud teemas: Juhan Parts blogi | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info