Arhiiv ‘Juhan Parts blogi’ Teemas

« Vanemad postitused «

EPL online-intervjuu

23. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

Tänast online intervjuud saab lugeda siit.

Kirjutatud teemas: Juhan Parts blogi | Kommentaarid välja lülitatud

Devalveerimishirmud hajutaks eurole üleminek

13. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

Valuuta devalveerimise küsimus on viimasel poolaastal ajalehtedes sisse võtnud kindla koha. Diskussioon on aga mõnevõrra karikatuurne. Osa arvamusi - nagu näiteks see - üritavad jätta muljet nagu poleks Eesti kroon vaat et üldse majanduslikele seaduspärasustele alluv valuuta, vaid mingi majanduslik-juriidiline imejalgratas, mille omapäraks on devalveerimise võimatus või vähemasti äärmine keerukus.


Teist äärmust esindab näiteks Janek Mäggi tänane kirjutis sellest, et kroon devalveerub niikuinii. Probleemi olemust kõige rahulikumalt ja arusaadavamalt kokkuvõtva käsitluse on aga minu meelest avaldanud Hardo Pajula septembris, soovitan seda kindlasti lugeda.

Ma ei pea Eesti inimeste ootusi majanduse edasise arengu suhtes otsesõnu eufooriliseks. Pigem on tegu kindluse kasvuga, mis osaliselt ei ole põhjendatud. Usutakse, et saavutatud tase on välja teenitud ja ei saa oluliselt halveneda. Me ei ole majanduses siiski leiutanud igiliikurit, vaid pigem alles liikuma hakanud. Eesti majanduskasv on olnud üldjoontes mõistliku poliitika, aga vähemalt samavõrd ka soodsate asjaolude kokkusattumise tulemus.

Meie põhjanaabrite kogemus näitab, et tee jõukaks riigiks ei lähe alati otse. Soome oli sunnitud aastatel 1957 kuni 1992 koguni kuuel korral oma rahvusvaluuta devalveerima. Hoopis rohkem on aga maailmas neid riike, millest ei ole „Soomet” kunagi saanud, sõltumata sellest, kuidas nad oma raharinglust on korraldanud. Devalveerimine ei ole seega üks ja ainus edu või ebaedu küsimus. Eesti eeliseks on vähemasti täna see, et oleme keskkonnas, milles meil on võimalus areneda ning ei õnnestumine ega läbikukkumine ei tundu paratamatusena. Pajula kirjeldatud ääremaade pärispatust pääsemise tee on meile hästi teada ja loodetavasti ka kättesaadav - see on eurole üleminek.

Kirjutatud teemas: Juhan Parts blogi | Kommentaarid välja lülitatud

IRL ON KINDEL VALIK!

3. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

Valimispäeva eel plaanisin kirjutada sellest, miks tuleks neil valimistel eelistada IRL-i integreerunud Kesk- ja Reformierakonnale. Lugedes aga eilset Äripäeva juhtkirja, tuleb tõdeda, et Äripäev on nende põhjuste nimetamisel tabanud 9-sse, et mitte öelda kümnesse:

Äripäev soovitab: valige Mart Laar

Arvame, et Isamaa ja Res Publica Liidus on kõige ausamad poliitikud, kellel on Eesti riigist selge tulevikuvisioon. Erinevalt teiste erakondade populistlikust žongleerimisest palga- ja pensioninumbritega, ei taanda IRL Eesti elu edenemist ainult rahale.

On sümpaatne, et IRL näeb Eesti edu jätkumist inimeste hariduses ja harituses. IRLis ei ole nii palju seda argipoliitilist pragmatismi, mida näeb praeguses võimuliidus.

Isamaa ja Res Publica Liidul on ka kõige tugevam peaministrikandidaat - Mart Laar. Ta on maailmas kahtlemata tuntuim ja tunnustatuim Eesti poliitik, väikeriigi liider, kellega teised riigijuhid meelsasti kohtuvad. Mart Laari tuleb õigusega pidada Eesti majandusele vundamendi ladujaks.

Tema algatatud reformid, mis olid omal ajal ebapopulaarsed, lükkasid majanduse arenema õiges suunas. Tema isikus on karismat.

Ent ka pärast Mart Laari ei tule tühi pink: Jaak Aaviksoo, Ene Ergma, Tõnis Lukas, Juhan Parts, Taavi Veskimägi ja teised tuntud poliitikud kindlustavad ministrikohtade täitmise uues valitsuses.

IRL on suurtest erakondadest tõenäoliselt ainus, kes ei lähe koalitsiooni Keskerakonnaga - poliitiline pragmatism ei sõida üle maailmavaatest. See on väärtus omaette. Sest hääletades näiteks Reformierakonna poolt, võib saada tasuta kaasaandena Keskerakonna, nagu lähiajalugu on veenvalt näidanud.

IRLi nõrkuseks võib endiselt pidada rivaalitsevate Isamaa ja Res Publica tiiva olemasolu ühenderakonnas. Ent IRLi hea valimistulemus tõenäoliselt võtab sedasorti pinged erakonnas maha.

Isamaa ja Res Publica kohta on öeldud sedagi, et võimule pääsenuna ei oska nad võimul olla - Mart Laar ja Juhan Parts on peaministri ametist tagasi astunud. On öeldud, et nad ei pruugi olla taktikaliselt kõige tugevamad. Ent see näitab teist positiivset omadust, et võimul ei püüta olla iga hinna eest, ennast kümne küünega võimust kinni hoides.

Just praegune võimukoalitsioon Reformi- ja Keskerakonnast ning Rahvaliidust näib toimivat nii, et üksteise konnasilmadele ei astuta, valitsetakse oma aastad täis ja uutele valimistele minnakse vastu sooviga täpselt samamoodi jätkata.

Tõsi, Eesti hea majanduskasv teeb riigivalitsemise praegu lihtsaks, eelarvesalv jookseb ju iseenesest vilja täis, jätkub poliitilisteks lubadusteks ja jääb veel ülegi.

Aga visiooni jääb väheks, sest selleks ei saa ju olla mingi fikseeritud palk või pension.

Kui head ajad ei ole enam nii head, võib vaja minna ausaid missiooni ja visiooniga riigimehi, keda kõige rohkem leiab Isamaa ja Res Publica Liidust.

Kirjutatud teemas: Juhan Parts blogi | Kommentaarid välja lülitatud

Online-intervjuu: poliitika ei saa koosneda vaid ilukõnedest

1. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

Siit saate lugeda Postimehe online-intervjuud minuga. Tänan veelkord kõiki küsijaid ja lugejaid!

Siin on mu teleklipp. See foto on tehtud selle klipi salvestamisel - nagu näha, saab kampaania tegemisel ka nalja.


Kirjutatud teemas: Juhan Parts blogi | Kommentaarid välja lülitatud

Parts: Laaril pole Jõgevamaal mingeid šansse

28. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Juhan Parts

Kihlveokontorid pakuvad võimalust sõlmida valimistulemustega seotud kihlvedusid. Kui olete näiteks kindel, et 2008. aasta valimised USA-s võidavad vabariiklased, saate oma panuse 2,3 kordselt tagasi. Tõenäolisemaks peetava demokraatide võidu koefitsient on 1,55.

Tuleme nüüd Eesti Riigikogu valimiste juurde. Ka nende peale saab kihla vedada ning esmapilgul ei ole asi ju keeruline - võtate eilsest Postimehest või Eesti Päevalehest erakondade reitingud ja muud valimistulemuste ennustused, siit vaatate koefitsiente ja teenite kenakese summa. Siiski tuleb öelda stopp! Ma ei soovita kellelgi oma raha eilsetes ajalehtedes ilmunud reitingute peale välja käia, sest sellest võib kergesti ilma jääda. Mõelda ja ennustada tasub oma peaga.

Lehtedes suurelt avaldatavad reitingud, rääkimata nende alusel ette ära jaotatud Riigikogu kohtadest, on piisavalt ebausaldusväärsed, et nende alusel oma raha turule viies võite kergesti püksata jääda. Sellel on mitmeid põhjuseid, aga probleemist aimu saamiseks soovitan võrrelda eile Postimehes avaldatud Kesk- ja Reformierakonnale ennustatud suurt kohtade arvu kasvõi sealsamas Triobeti-s pakutud kihlvedudega. Millegipärast arvavad need, kes peavad oma ennustusega seoses raha välja käima, asjadest hoopis teisiti. Rääkimata sellest, et ka reitingud ise erinevad nagu siga ja kägu.

Iseenesest on see vana lugu, mistõttu mõnes riigis on valimiste eel sedalaadi reitingute meedias avaldamine keelatud, sest neid saab kasutada ja kasutataksegi valimistulemustega manipuleerimiseks. Kui kellelegi jäi eilset “Postimeest” vaadates silma, et Mart Laar konkureerib Villu Reiljaniga Tartu- ja Jõgevamaal esikoha pärast, siis arvestage, et Laar ei võida valimisi Jõgevamaal peamiselt seetõttu, et ta kandideerib hoopis valimisringkonnas nr 2 (Tallinna kesklinn, Lasnamäe, Pirita).

Kirjutatud teemas: Juhan Parts blogi | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info