Arhiiv ‘Jaan Kundla valeblogi (kirjutab IRL)’ Teemas

Parteidel on ametlikku raha küll

7. september 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Jaan Kundla blogi
Tänane AK teatas uudise, et parteid teevad seekord odavama kampaania kui eelmine kord, kuna "erakondade rahakott pole enam nii paks kui varem." See on teesklus, mingit maksumaksja raha kokkuhoidu pole olnud.

Parteidel on täpselt sama palju raha kui enne, kuna nende rahastamist riigieelarvest ei ole oluliselt piiratud. Tean, kuna kõiki mu algatusi seda raha kärpida on alati lihtsalt ignoreeritud.

Muidugi on neil tegelikult raha vähem, kuid see on "must kassa" mis on kokku kuivanud. Ettevõtjate varjatud toetused ja trikitamisrahad on kadunud. Aga ametlik mammona voolab endiselt uksest ja aknast.

Parteidel on laenumeetodi ajastu

7. juuli 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Jaan Kundla blogi
Parteidele laenamine ei ole raha laenamine selle tavalises tähenduses, see on vaid seaduseaugu kasutamine parteide rahastamiseks.

Teatavasti on Eestis firmadel parteide toetamine keelatud, seda võivad teha vaid eraisikud ja riik. Riik maksab igal aastal parteidesse veidi alla 100 miljoni krooni maksumaksja raha, mille eest need võivad kontorit ülal pidada, valimiste ajal seinu tapetseerida ning suvepäevi pidada. Ehkki summa tundub esmapilgul suur, ei jätku sellest laialt elamiseks mitte kuidagi, raha on pidevalt juurde vaja.

Alguses kui seadus tuli, siis prooviti sariannetuste meetodit, kus mõni parteisõdur tuli iga päev kontorisse ja annetas kassasse 999 krooni. Tundus hea plaan, aga mitte piisavalt skaleeritav, püüdke niimoodi 10 miljoit nii sisse pumbata, jalad väsivad ära. Meedia sai jälile, asus veel parteisõdureid mõnitama ka. Mitte väheoluline on, et selle meetodi puhul tuleb maksta tulumaksu! Nimelt peab see ettevõte, kes tegelikult toetuse taga on, ju raha kuidagi firmast välja joonistama, tõenäoliselt läbi dividendide. Selline enam kui viiendiku kaotus rahastamisel on lubamatu!

Teine meetod oli veidi kuritegelikum, ehk teeseldud tehingud. Sponsorfirma ostab rekaamifirmast teenuseid kuid ei saa neid tegelikult, teenus osutatakse parteidele. Maksudele taas raha ei lähe, kuna toetaja saab kõik kuludesse kanda. See töötas üllatuslikult päris pikka aega ja lasi mugavalt raha pööritada. Riigi makstava eelarve sai kulutada rohkem palkade peale. Aga ikkagi sai meedia lõpuks asjast aru ja asus norima, nüüd juba enam mitte pisikesi parteisõdureid vaid juba siseringide inimesi.

Tänaseks on leitud kõige kindlam meetod, see on laenamise meetod. Kuna parteidel ei ole omakapitali nõuet, siis sisuliselt võib laenata lõpmatuseni. Sponsorfirma läheb partei juurde ja laenab neile raha, näiteks osutab teenust vms. Kirjutab arve ja partei ei maksa seda, jääb võlgu. Raamatupidamises on võlg üleval, kuid maksmisele ei tule see kunagi. Kui meedia õiendama hakkab, siis ongi rohkem põhjust riigitoetuste suurendamist nõuda. Kui audiitor avaldab oma arvamusi, siis avaldagu, see ei huvita kedagi, pealegi "teised teevad ju ka". Maksurisk puudub taas.

Millal laenumeetodi ajastu lõpeb? Sügisel, ma oletan. Teiste sõnadega, kui lubatakse taas firmade toetused parteidele. Siis vormistatakse ülesjäänud võlad lihtsalt toetuseks ja ongi valmis.

Minu poiss nii ei tee.

Napilt ei jäänud uskuma.

26. mai 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Jaan Kundla blogi
Ma peaaegu uskusin, et mõistavad õigeks. Aga ei mõistnud, kuna pistis on ju Eestis keelatud.

Tasub vaid mõtiskella mida tähendab "lõplikult süüdi", kui annab Euroopa kohtusse edasi kaevata.

Rahvaliitu ei nüpeldata enam, käes on Sotside aeg.

26. mai 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Jaan Kundla blogi
Madin on peetud, rusikad pistetakse tasku ja Rahvaliidul lastakse nüüd areneda. Kõige mõistlikum (Rahvaliidu vaenlastele) on neist lihtsalt enam mitte rääkida. Kohe saab Reiljan oma õigeksmõistva otsuse (vähemalt nii ta siin kekutab) ja siis on niigi kõik kohad teda täis. Pole vaja neid veel täiendavalt pildis hoida. Sotsidega on aga teine lugu.

Niikuinii ei ole kindel, et Rahvaliit künnisest üle saab, ehkki mõni analüütik ei usu seda kohe üldse. Mina pigem usun, et saavad. Savisaare leeri edu võtmeks on eelkõige Sotsid, seda nii nelja kui viie parteiga Riigikogus. Rahvaliidu rahulejätmist oli näha juba eilses Vabariigi Kodanike saates, kus suurepärasele tümitusüritusele tuli kohale vaid Trapido ja sedagi vaid selleks et teha krüptilisi vihjeid mingisuguse otsedemokraatliku alagatuse suunas. Rahvaliit saab nüüd rahu, aga...

...Sotside tümitamisest on universaalne kasu kõigile parempoolsetele parteidele ja isegi Rohelistele:
- Sotsid on ise ennast kaasa peksmas hea meelega. Pihli tembud, Rahvaliidul kosjas käimine, koalitsioon Keskiga jne. Kõik see peletab nende valijat parteist eemale ja mitte just vasakule.
- Sotside valija ei ole tihti olnud mitte ainult vasakpoolne intellektuaal vaid lihtsalt intellektuaal. Täna ei ole Sotsid teinud pööret mitte ainult parem-vasak skaalal vaid ka intellektuaalsuse skaalal. Vanasti olid nad ise samuti parasjagu paremal, kuid enam ei paremal ega intellektuaalsed.
- Savisaare saamine peaministriks sõltub eelkõige Sotside valimisedust. Seda on konkurendid juba näinud, et ükskõik mida Keskist räägid, ükskõik mida Kesk teeb, tema valija ei lahku. Sotsidega on teine lugu, ainuüksi põsemusi ERL-ile viis neid 5% alla viimases küsitluses. Nende käest on võimalik lausa valijaid üle tõmmata, mitte vaid niisama eemale ajada.
- Paljud sotsid tahaks ise ka kuidagi vastu hakata. Nestor ja Rumm lükkaks hea meelega veidi takka, et partei Keskist eemale saada. Seega ei kipu nad kindlasti eesliinile viskuma, kui Juske ja Pihl näiteks TallinnTV politiseerimise eest kõvema rünnaku alla satuvad ühel päeval.

Algavatel valimistel saab Sotsiaaldemokraatide kottimine paremtiiva põhitööks. "Valid Sotsid saad Savisaare", see räägitakse nii selgeks kõigile, et isegi Presidendi lapsi hakatakse lasteaias narrima, et kust nende isa pärit on.

Savisaar teeb omale parteisid juurde.

24. mai 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Jaan Kundla blogi
Eestis ei ole palju poliitikuid, kes on Savisaarega diili teinud ja siis sellest sirge seljaga välja tulnud. Mina olen. Ma tean kuidas ta mõtleb. Kui Edgar ei luba, siis parteid ei liitu.

Kõik see mis praegu vasaktiival toimub on vanameistri kindla juhtimise all. Ta on juba pikki aastaid tahtnud taas peaministriks saada, kuid kellegagi ei ole olnud koalitsiooni teha. Keskerakond on küll võimas, kuid sellest ei piisa, et üksi võim võtta. Keegi teine aga ei ole nõus Savisaare juhtimise alla tulema. Ja need kes tuleksid on poliitiliselt nii võimetud, et hakka või nutma.

Nüüd on härral uus plaan. Kui juba üks partei on valmis, siis miks mitte teha veel paar tükki ja siis iseendaga koalitsiooni minna. Sotside ülevõtmine oli lihtne. Näita suurtele isiksustele kommi ja nad tulevad sinuga ka kõige pimedamasse pargi nurka kaasa. Aga eksivad need, kes arvavad, et Savisaar Sotse halvasti parginurgas ära kasutab. Ei, nende ülesanne on Edgar võimule viia. Ja ise viia, mitte liitudes Rahvaliiduga. Sotse peavad valima IRLi ja Refi sotsiaalsemad valijad ja dresseeritud Pihl peab need hääled uue peaministri taha tooma. Rahvaliitu peavad valima maa-inimesed, kes Sotse võõristavad ja Keskerakonda mingil põhjusel ei taha.

Et miks Rahvaliit eraldi? Selle taga on lihtne matemaatika. Nelja parteiga Riigikogus ei ole koalitsioonil Kesk+Sotsid mingitki võimalust 51% kohtadest saada. Ainus šanss oleks viie parteiga Riigikogus ja selleks on vaja künnist ületavat Rahvaliitu. Künnist ületav Rahvaliit=Arnold Rüütliga eesotsas Rahvaliit. On kaks meest, kes saavad Arnoldi kandideerima ja nendeks on Villu ning Edgar ja mõlemad on täna karmilt asja kallal. Tõsi, vanahärra on ölenud, et ta ei tahaks kandideerida, kuid see ei ole lahendus. Kogu riigi pööre vasakule on täna ühe inimese uhkuse taga, vot see on lubamatu. Viisil või teisel peab Arnold asuma vankri ette ja riigi vasakule vedama.

Kui kõik läheb nii nagu Edgar on planeerinud, siis saab Eestist riik, kus on võimul korraga kolm Saviaare parteid ja minu kui kaalukeele päevad on läbi.