Arhiiv ‘Jaak Aaviksoo blogi IRL’ Teemas

Erakondade rahastamisest

31. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Jaak Aaviksoo

Paari päeva eest sain oma valimisüsteemijutule Indrek ‘BC’ kommentaari erakondade rahastamist puudutavalt. Kokkuvõtvalt - riigieelarve eraldis + liikmemaksud ja kõik muu kriminaalkorras karistatavaks. Iseenesest sümpaatne idee ja ka TOM-portaalis toetajaid hulgim. Lähemal vaatlemisel läheb aga asi segaseks ja lõpuks polegi selge, kas niisugune lihtne lahendus midagi ka tegelikkuses paremaks teeb.

Selgus erakondade rahastamises on  oluline kahel peamisel põhjusel - tagamaks (suuremat?) õiglust erinevate erakondade (loe: nende hääleõiguslikest kodanikest toetajate) vahel ja teiseks vältimaks poliitilist korruptsiooni. Vähetähtis pole ka raha raiskamise piiramine mõttetutes kampaaniates. Seadusega tulu-piirangute kehtestamine vaevalt aitab kaasa õigluse suurendamisele, pigem oleme näinud seadusandja kiusatust kaitsta olemasolevaid erakondi uustulnukate vastu ja ka toodud ettepanek on selles suunas. Kulutuste piiramiseks on kulutuste lae piiramine ilmselt lihtsam ja mõistlikum kui tulude allikate range piiritlemine.

Seega jääb rahastamisallikate range piiritlemine teenima eelkõige võimaliku korruptsiooni vältimise eesmärki. Kahjuks sunnib meie õiguskultuuri tegelikkuse tundmine mind olema väga skeptiline selle piirangu tulemuslikkuse suhtes. Milline ammendamatu areen igasugu JOKK’ideks avaneb, on lihtne ette kujutada. Poliitilised sihtasutused, mittetulundusühingud ja tantsuklubid, kavalad kohukesed jms on meile nii tuttavad, et avalik arvamus ei arvagi enam suurt midagi kõigist sellistest kuritarvitustest. Või õigemini, ollakse veendunud, et kogu meie poliitiline eliit (või ladvik?) ongi üdini korrumpeerunud ja samasse punti kuuluvad õigusametnikud ei suuda-soovi-saa midagi ära teha.

Meie tegelikuks probleemiks on poliitilise ja õiguskultuuri haprus ja formalismist-positivismist läbiimbumine, mida kahjuks (või ka õnneks!?) ei saa parandada mitte seaduste karmistamise, vaid (üld)kultuurilise tegevuse ja avaliku debatiga. Mis on õige ja mis on vale? Mida tohib ja mida mitte? Jne jne. Selleks aga vajame eelkõige informatsiooni ja avalikkustamist ning järjekindlat tahet probleemiga tegeleda. Olen täiesti nõus eurovolinik Kallasega, et parim rohi korruptsiooni vastu on avalikustamine. Seega pean esmaoluliseks erakondade rahaasjade võimalikult avatud käsitlemist ja selleks, et see võimalik oleks, peaks seadus sellist avalikustamist ka enam kui seni nõudma. Ja meie kohtusüsteem peaks näitama suutlikkust igasorti ilmseid lollitamisi (a la töötu Juhan annetas miljoni või austet poliitik tõi iga päev 999 krooni sularaha erakonna kontorisse) käsitleda sellisena nagu see tegelikult on - ilmselt ebaõigete andmete esitamisena koos kõige sellest tuleneva, sealhulgas kriminaalkorras karistamisega.

Kõige olulisem sellise arengu kindlustaja on meie kõigi ühine ja nõudlik usk sellesse, et see on võimalik. Minul on usk säilinud.

Kirjutatud teemas: Jaak Aaviksoo blogi IRL | Kommentaarid välja lülitatud

Ikkagi — valimisseadused lihtsamaks!

31. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Jaak Aaviksoo

Alustuseks tahaks tänada emeriitprofessor Rein Taagepera tema tänase analüüsi eest Päevalehes - saime kõik targemaks. Eks minu poolt õhku visatud lihtsad intrigeerivad variandid olidki mõeldud rohkem provokatsioonina - kui parim variant oleks nii lihtsalt saavutatav, siis oleks see ju ammu kasutusel. Samas oleme ühte meelt peamises - meie valimissüsteem on liiga keeruline ja enamiku inimeste jaoks pole selge, mis tema häälest saab. See ei ole aga kindlasti hea, ei valijale ega meie demokraatiale. Mõtleme siis veel Taagepera poolt pakutud variantidele: a) üksik ülekantav hääl, kus valija järjestab oma lemmikud ja b) praeguse süsteemi lihtsustus, kaotades üleriigilised kompensatsioonimandaadid ja lävendid.

Üks tundub küll selge olevat - erakondade suva (kasvõi üleriigiliste nimekirjade koostamise kaudu) ei soovi keegi suurendada ja usk tundub olevat suurem üksikute inimeste kui erakondade poolt pakutud eelistuste suhtes. Kuidas enamus meist aga valimistel tegelikult käitub, ei pruugi selle seisukohaga küll kooskõlas olla - tundub, et tasapisi hakkavad Eesti valijate enamuse erakondlikud eelistused paika loksuma ja väljaspoolt oma lemmikerakonda hääletatakse siis, kui omade hulgas  sobivat (tuttavat?) isikut ei leita. Nii et kirume me neid erakondi palju me kirume, midagi paremat pole ka välja pakkuda ja eks demokraatiagi ole ju halvimatest parim valik.

Edu siis valimistel senise seaduse alusel! Eks valimistulemused anna võimaluse analüüsida, mis ühe või teise variandi puhul oleks paremini/halvemini läinud ja siis võiks 2011 aasta peale mõeldes mõne lihtsustusotsuse ikkagi ära teha.

Kirjutatud teemas: Jaak Aaviksoo blogi IRL | Kommentaarid välja lülitatud

Poliitikud tänavale

29. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Jaak Aaviksoo

Mind ajendab täna kirjutama üks üleskutse, mille esitasid enda arvates küll rahvuslikud, kuid sisult ilmsel äraandlikud tegelased. Selle sisuks oli soovitus kõigile mitte minna valima, suisa allkirjade kogumise kampaania seostati sellega.

Üheltpoolt on seda teemat lahates oht olla ise marginaalide hääletoru, sest eks võimalikult suur vastukaja on see, mida nad ootavadki. Teisalt ei saa eitada, et osaliselt on probleem, et paljud inimesed ei soovigi valima minna tõepoolest olemas. Eestis on üleriigiliste valmiste osalus olnud viimastel kordadel ühtlaselt 58%. Aga tuletan meelde, et Euroopa Parlamendi valimistel käisid valmiskastide juures vaid veerandi jagu hääleõiguslikke inimesi. Ei ole just palju rahva jaoks, kes oli veel 15 aastat tagasi pea täielikult kantud poliitika huvist ja soovist kaasa rääkida.

Ehk milles on probleem? Miks ei lähe küsimus sellest, kes Eesti riiki juhivad inimestele korda? Arvan, et see on erinevate protsesside koosmõju, kuid peamine probleem on tunne, et “minust ei sõltu midagi!” Ja see tunne on selline, mida ei murra ka valimisdebattide lõpus alati kohustuslikult kõlav üleskutse: “tulge kindlasti valima!” Aga ikkagi, miks on meil selline tunne nii sügaval?

Mulle tundub, et suur osa selles probleemis on eestlastele omane individuaalsus ja persoonidele orienteeritus. Eestlased ei ole kunagi kogunenud tuhandete kaupa kokku, et lasta end hullutada ilukõnelejate poolt. Me ei usu, et organisatsioon nagu partei on midagi väärt persoonideta, kes teda esindavad. Ja siit tulebki minu jaoks üks lahendus selle kaugenemise lahendamiseks – peame oluliselt vähem mõtlema sellele, kuidas turundada oma parteide kuvandit, kuidas võõbata bussid roheliseks, sest see on ühe partei tunnusvärv, või panna oma märk igale jopele.

Iga parlamenti pürgija peab leidma hoopis endas energiat ja valmisolekut minna oma piirkonda ja leida kontakt seal elavate inimestega. Peab suhtlema, andma poliitikale mitte klantsitud plakatinäo, vaid oma, olgu vaolise või punnidega palistatud näo. Mis arvate teie, kas nö tuttav poliitik teie tänaval inimestega suhtlemas oleks lahendus ignoreerijate partei liikmete vähendamiseks?

Kirjutatud teemas: Jaak Aaviksoo blogi IRL | Kommentaarid välja lülitatud

Valimisseadusest

23. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Jaak Aaviksoo

Kas sina tead, keda ja kuidas sa valid Riigikokku? Mis saab sinu häälest siis, kui sinu eelistus valituks ei osutu?

Kinnitan, et enamus valijaid ei tea ja see ei ole hea. Miks ei võiks olla nii, et valituks osutuks need ja ainult need, kes saavad kõige rohkem hääli? Üks idee tuli just hiljuti Inglismaa eeskuju järgides Martin Helmelt, kes pani ette jaotada Eesti 101 valimispiirkonnaks, igaühes umbes 1/100 elanikkonnast, kust igaühest saaks edasi vaid kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Mõelda võiks ka teisele variandile – kogu Eesti on vaid üks valimispiirkond ja valituks osutuvad 101 enim hääli saanud kandidaati. Poliitikateadlastel on oma nägemus ja meie valimissüsteemide asjatundja professor Rein Taagepera loodetavasti kommenteerib neid ideid omalt poolt. Mida arvavad aga valijad ise? Mina ei ole veendunud, et oleme leidnud parima valimissüsteemi.

Kirjutatud teemas: Jaak Aaviksoo blogi IRL | Kommentaarid välja lülitatud

Hea lugeja

22. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Jaak Aaviksoo

Astun tänase mõttekirjaga nende üle 53 miljoni inimese seltsi üle kogu ilma, kes end ja omi(?) mõtteid ajaveebi ehk blogi kaudu avalikult eksponeerivad. Miks ma seda teen? Ju on seejuures oma annus edevust ja moeasja, ent kindlasti mitte ainult. Tavameedia staazhika kirjutajana arvan, et mul on ka virtuaalses keskkonnas midagi öelda ja mis veelgi olulisem, saada öeldule reaalajas tagasisidet. Loodan, et suudan leida aega ka sisulise dialoogi pidamiseks nendega, kellega koos võiksid sündida uued ideed ja üllatavad vaatenurgad. Võib-olla kasvab mõnestki ühisest mõttest ka ühine tegu Eesti hüvanguks.

Tähtsusetu pole ka erakondlike mõttekaaslaste otsus ühiselt ja valimiste kontekstis selle suhtlusvormiga alustada. Olen meie ühise tööjaotuse kohaselt võtnud peateemaks kodanikuühiskonna edendamise, mis peaks seisma vastu klikivõimu ja korporatiivse ühiskonna kujunemise ohtudele. Sellele lisandub muidugi teadmisteühiskond ja kindlasti kõik ajakajaline. Elame-näeme.

Kirjutatud teemas: Jaak Aaviksoo blogi IRL | Kommentaarid välja lülitatud

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info