Arhiiv ‘Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated’ Teemas

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendi saadikud ootavad Läänemere strateegialt konkreetsust ning tõhusamat poliitilist koostööd

15. mai 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas täna Euroopa Komisjoni 23.märtsi teatist Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (LMS) rakendamise kohta.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam, kes osales parlamendi nimel 23. aprillil Berliinis LMS seisundit hinnanud Euroopa Liidu kõrgemate ametnike nõupidamisel, tõi ühe põhiprobleemina esile tõhusa koordineerimise puudumise strateegia ellurakendamisel. "Läänemere strateegia rakendamise kogemust on meil üle kahe aasta, kuid ikka pärsib arenguid ebapiisav koordinatsioon, " ütles Tunne Kelam.

Tema sõnul pidi strateegia algatajate nägemuse kohaselt tootma esmajoones sünergiat ning lisaväärtust, et hoogustada selle suure potentsiaaliga piirkonna dünaamilist arengut ühiste piirkondlike projektide kaudu. "Täna tundub, et LMS on mugandatud ning surutud Euroopa Liidu olemasolevate standardite ning rahastamisskeemide raamesse.  Ühisprojektide asemel domineerivad liikmesriikide rahvuslike eelisprojektide nimekirjad, mis on sildistatud Läänemere strateegia märgiga," tõdes Kelam.

Saadikuile kaasettekandega esinenud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Michael Smyth  nimetas olulise puudusena Komisjoni teatises puuduliku tähelepanu pööramist erasektorile. Kõneleja sõnul aitaks erasektori pro-aktiivne kaasamine tublisti kaasa Läänemere strateegia edule praktikas.

Lätlasest eurosaadiku Inese Vaidere hindas Komisjoni dokumenti liiga üldsõnaliseks. Uus prioriteet - "piirkonna ühendamine" - tundub tema sõnul sisutühjana  ning ikka jääb lahtiseks küsimus - kes koordineerib?

Soome eurosaadiku Petri Sarvamaa sõnul pole häda prioriteetides, vaid väheses konkreetsuses ning LMS strateegilise tähtsuse hajumises.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb Tunne Kelami sõnul osaleda 18.-19. juunil Kopenhaagenis toimuval LMS suurfoorumil ning esitada omapoolse hinnangu strateegia rakendamise kohta. Tunne Kelam tervitas Euroopa Komisjoni esindaja sõnumit, mille kohaselt Komisjon kavatseb eeloleval suvel oma tegevuskava LMS suhtes uuendada.  Komisjon lubas selle juures arvestada Euroopa Parlamendi liikmete ettepanekuid.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

IRLi fraktsiooni esimeheks valiti Kaia Iva

15. mai 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

IRLi riigikogu fraktsiooni esimeheks valiti senine fraktsiooni aseesimees Kaia Iva, kes edestas valimistel Margus Tsahknat.

Vabanenud fraktsiooni aseesimehe kohale valiti Andres Jalak. Teise aseesimehena jätkab Toomas Tõniste.

Iva sõnul peab ta fraktsiooni esmaseks ülesandeks panustada valijatega sõlmitud lepingu täitmisele ja tegeleda püsivalt erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamisega. „Tasuta kõrghariduse seaduse võtsime vastu eelmisel nädalal. Edasi hakkame riigikogus menetlema vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõud. Et tasuta kõrgharidus oleks kompleksne, peavad õppetoetused jõustuma tasuta kõrgharidusega samaaegselt," ütles Iva.

„Samuti on IRLi eesmärk võtta vastu vanemapensioni eelnõu veel enne suve, et juba suvel saaks hakata tegelema seaduse jõustumiseks vajaliku korraldusliku poolega. Vanemapensioni seadus jõustub 2013. aastal," lisas Iva.

Senine fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu alustas eile tööd kaitseministrina.

 

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

Eestile on oluline Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika jätkusuutlik rahastamine

14. mai 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

Eesti on seisukohal, et arvestades maailma kalavarude olukorda on oluline kalanduse järelevalve ja andmete kogumise ning kalavarude jätkusuutliku taastootmise rahastamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF).

Ühe peamise küsimusena ühise kalanduspoliitika tuleviku osas on tänasel EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutlusel Euroopa ühise kalanduspoliitika rahastamise põhimõtted.

Eesti väljendab nõukogul seisukohta, et fondi raha jaotus ei võta piisavalt arvesse pidevalt suurenevaid nõudeid kalanduse järelevalve ja andmete kogumise osas.

Eesti hinnangul tuleks nende tegevuste eelarvet pigem suurendada, samuti soovime rõhutada, et kontrollimeetmete raames peaksid jooksevkulud kindlasti olema abikõlblikud, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Samuti peab Eesti oluliseks, et EMKF vahendite jaotamisel oleks arvestatud lähenemispiirkonna printsiipi, mis võtab arvesse liikmesriikide erinevat võimekust omavahenditest kalanduspoliitika teostamiseks.

Selgust on vaja ka riikidevahelise vahendite jaotuse kriteeriumite sisu osas. Näiteks ei ole selge, kas kalandussektori tööhõive kriteerium hõlmab ka töökohti sisevete kalanduses ja kas kalandustoodangu all mõistetakse ka sisevete kalandustoodangut. Teatavasti on Eesti üks EL liikmesriike, kus sisevetekalandusel on oluline osakaal kogu kalandussektoris. Need asjaolud on rahajagamise tingimustena Eesti jaoks väga olulised ning peaksid kindlasti olema raha jaotuskriteeriumina arvesse võetud, rääkis Kevvai.

Üldjoontes piisab Eesti hinnangul EMKFi vahenditest ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks EL tasandil.

Allikas: Põllumajandusministeerium

 

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

IRLi volikogu kinnitas ministrikandidaadiks Reinsalu

11. mai 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu kinnitas täna kaitseministri kandidaadiks erakonna esimehe ja Riigikogu IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu.

Urmas Reinsalu ametissenimetamist pooldas erakonna volikogu ühehäälselt.

Reinsalu avaldas volikogu ees tänu eelmistele kaisteministritele Mart Laarile ja Jaak Aaviksoole nende tehtud töö eest ja kinnitas, et peab kaitseministrina esmatähtsaks jätkata tööd, millele Mart Laar ja Jaak Aaviksoo on aluse pannud.

„See aasta saab olema kaalukate valikute tegemise aeg. Riigikogu menetleb kaitseväeteenistuse seadust ja kaitseliidu seadust, käib tõsine töö riigikaitse arengukavaga järgmiseks kümneks aastaks. Keskne küsimus on inimvara väärtustamine kaitseväes. See puudutab kaitseväe palgapoliitikat, ajateenijate elamistingimusi, samuti on vajalik integreeritud veteranidepoliitika loomine," rääkis Reinsalu.

Uues kaitseminister annab ametivande järgmisel esmaspäeval toimuval Riigikogu istungil, millega saab Reinsalust ametlikult minister. IRLi parlamendifraktsioon valib uue esimehe teisipäeva hommikul toimuval koosolekul.

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

Põllumajandusministeerium kolib MESi Viljandisse

11. mai 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi tänasel Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu koosolekul ettepaneku kolida sihtasutuse Tallinna kontor Viljandisse.

„On loogiline, et maaelu edendamisega tegelev sihtasutus asub väljaspool pealinna ja viimane aeg on seda ka teha," märkis Seeder. MESi nõukogu kiitis üksmeelselt heaks MES üleviimise Viljandisse 2013. aasta jooksul. Võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmise ning maaelu maine kujundamisega tegelevas MESi töötab 16 inimest, neist 6 töötavad Tartu kontoris. Ümberkolimine puudutab ainult Tallinna peakontoris töötavaid inimesi. MESi töö ümberkorraldamine jääb juulikuus ametisse astuva MESi uue juhatuse ülesandeks.

„Põllumajandusministrina lähtun oma haldusala korraldamisel lisaks põllumajanduspoliitikale ka regionaalpoliitikast," rääkis Seeder. „Viies töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks."

Seeder kutsus üles ka teisi ministeeriume ning ametiasutusi koondama oma allasutusi mitte ainult suurtesse tõmbekeskustesse, vaid säilitama ja viima töökohti ning elu ka väiksematesse maakonnakeskustesse.

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala peakontoritest asub lisaks ministeeriumile Tallinnas vaid Veterinaar- ja Toiduamet. Ülejäänud olulisematest ametiasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seederi sõnul on 30-40 lisatöökohta Tallinnas tühised, aga maakonnakeskuses väga tähtsad. Ühtlasi võib arvestada, et spetsialistidega tulevad kaasa perekonnad ning tekkiv lumepalliefekt toidab kohalikku eraettevõtlust ning aitab lasteaedadel ja koolidel elujõulisena püsida.
„Mida kauem me viivitame, seda nõrgemaks maakonnakeskused jäävad," ütles Seeder. „Riigi asi on anda signaal, et kõik piirkonnad on olulised ning neid pole unustatud ja maha jäetud."

Allikas: Põllumajandusministeerium 

 

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info