Arhiiv ‘Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated’ Teemas

« Vanemad postitused «

Urmas Reinsalu õnnitles Soome presidendivalimiste võitjat Niinistöt

5. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

IRL-i esimees Urmas Reinsalu õnnitles Soome presidendivalimiste võitjat Sauli Niinistöt, märkides, et tegemist on Soome poliitikas ajaloolise hetkega, kus konservatiivse Koonderakonna esindajate kanda on nüüd ühtaegu nii presidendi kui ka peaministri ametikoht.

„Mul on hea meel, et meie sõsarpartei Soomes, kellega oleme olnud heas koostöös 90ndate algusest saati, võitis 56-aastase vaheaja järel Soome presidendivalimised. Kahtlemata on tänane Niinistö võit märgilise tähendusega terves Euroopas," ütles Reinsalu.

Tema hinnangul näitasid presidendivalimised selgelt, et konservatism on muutunud Soomes peavoolu poliitikaks.

Urmas Reinsalu sõnul on IRL-i ja Soome Koonderakonna läbikäimine tihe. „Sissekujunenud tava kohaselt kohtuvad kahe erakonna juhtkonnad ja ministrid regulaarselt, et arutada omavahel nii päeva- kui üldpoliitilistel teemadel," rääkis Reinsalu.

IRL ja Soome Koonderakond kuuluvad mõlemad Euroopa paremerakondade katusorganisatsiooni Euroopa Rahvapartei (ERP) koosseisu. ERP on suurim üle-euroopaline erakond.

 

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

IRL-i Põlvamaa piirkonna esindajad tähistasid Tartu rahu aastapäeva

4. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

Seoses Tartu rahu 92. aastapäevaga asetasid IRL-i Põlvamaa piirkonna juhatuse liikmed Kaido Pütsepp ja Jaanis Võsu pärja Põlva Vabadussõja mälestussambale.

 

Mälestussamba juures süütas Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola pidupäeva puhul küünla ja Põlva Püha Peetri koguduse preester Leevi Lillemäe pidas aastapäevale suunatud avakõne. Avakõne järel said sõna Põlva maavanem Ulla Preeden ning Isamaa ja Res Publica Liidu Põlvamaa piirkonna juhatuse esimees Kaido Pütsepp, kes edastas sõnumi endise maavanema, erakonna peasekretäri ja Riigikogu liikme Priit Sibula poolt. Sõnavõttude järel asetasid pärja mälestussamba jalamile maavanem Ulla Preeden, Kaitseliidu esindaja, Põlva linnapea ning IRL-i Põlvamaa piirkonna juhatuse esimees Kaido Pütsepp.


Priit Sibul vabandas, et ei saanud töökohustuste tõttu isiklikult pärja panekul osaleda ja teatas, et käis austust avaldamas Tallinna Võidusamba juures. Sibula sõnul kirjeldab Tartu rahulepingu sõlmimise päev üsna hästi ja kokkuvõtlikult ka tänapäeva, mis oma argistes toimetustes on täis erinevaid katsumusi ja barjääre. Ta lisas, et hea tahtmisega suudetakse katsumused ja barjäärid seljatada ning saavutada tulemusi, mille üle saab rõõmu tunda. „Me oleme rahvana elanud üle Põhjasõja, võidelnud end iseseisvaks Vabadussõjas, käinud läbi küüditamise raske raja. Aga see kõik ei ole meid murdnud," märkis Sibul ning lisas, et hetkel võib kaaskodanikke kuulates jääda mulje, et just neil päevil elatakse üle kõige keerulisemaid aegu, kuid olukord on tegelikkuses hoopis vastupidine.

 

Priit Sibul lisas selgituseks: „Vaatamata kõigele elame me praegu läbi ajaloo kõige jõukamat perioodi, mil ise oma peremeestena toimetame. Ma loodan, et mõistame seda ja kuna oleme elanud ajaloos läbi väga keerulisi
aegu, siis ei lase end lämmatada ka headel aegadel." Sibul loodab, et Tartu rahulepingu aastapäev annab võimaluse mõelda ja tunda rõõmu oma riigist ja rahvast. Ta tänab kõiki, kes on aidanud kaasa Eesti riigi tekkimisele ja kõigile neile, kes seda igapäevaselt rõõmuga südames edasi kannavad ja paremaks muuta soovivad.


92 aastat tagasi allkirjastasid kaks meest - Jaan Poska ja Adolf Joffe rahulepingu, mida peetakse Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.

 

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

Pärnu piirkonna esimeheks sai Siim Suursild

3. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

Küünlapäeval kogunenud IRL-i Pärnu piirkonna uus juhatus, kuhu kuuluvad Mari Suurväli, Marvi Volmer, Marika Laidna, Peeter Prisk, Meelis Kukk, Andres Metsoja, Siim Suursild ja Annely Akkermann, valis senise esimehe asemele Siim Suursilla.

„Minu rohkem kui kaheaastane teenistus piirkonna esimehena pakkus väljakutseid ja eduelamusi, rõõmu headest kaaslastest ja koos saavutatud õnnestumistest," kommenteeris Annely Akkermann 14. jaanuaril valitud uue juhatuse otsust erakonnakaaslastele saadetud e-kirjas. Isiklikus plaanis jõudis Annely Akkermann kahe ja poole aastaga Kihnu vallavanema ametikohalt tubli poliitiku karjääri tippu - Riigikogu liikmeks ja IRL eestseisuse liikmeks.

Annely Akkermanni juhtimisel pääses IRL tagasi Pärnu linnavalitsuse koosseisu, saavutati kõigi aegade parim tulemus Riigikogu valimistel. Samas nendib ta organisatoorseid puudusi. Kuna erakonnal on olnud viimastel aastatel suuri rahalisi raskusi, siis puudus Pärnus palgaline töötaja ja kontor.

„Väga oleks tahtnud jätkata, eriti erakonna tugevdamisega valdade tasandil," ütles tarmukas Pärnumaa naine, kelle sõnades peegeldub soov ka edaspidi seista Pärnumaale võimalikult lähedal.

 

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

IRLi Raplamaa piirkonna juhiks valiti Andrus Saare

1. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

IRLi Raplamaa piirkonna juhatus valis oma esimesel koosolekul järgmiseks kaheks aastaks piirkonna esimeheks ühehäälselt riigikogu liikme Andrus Saare.

„Kindlasti annab Raplamaa oma panuse, et erakonnas täituks peagi 10 tuhat liiget, kuid sellest olulisemaks pean olemasolevate liikmete kaasamist ja nende mõtete ning ettepanekutega arvestamist. Erakond algabki maakonna osakondadest ja nende lihtliikmetest. Säärasest arusaamast lähtudes on IRL-l potentsiaalne võimalus tõusta suurimaks parteiks Eestis," rääkis Saare.

Endine Kohila vallavanem Andrus Saare on lõpetanud Tallinna Ülikoolis haldus- ja ärikorralduse bakalaureuseõppe. Ta on riigikogu Rahanduskomisjoni ja Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon liige. Viimastel Riigikogu 2011. aasta valimistel kogus ta Harju- ja Raplamaal 835 häält.
IRL-i Raplamaa piirkonnas on üle 300 liikme ja kohaliku võimu vastutus on võetud viies omavalitsuses.

 

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

IRLi parlamendifraktsioon külastabl Järvamaad

1. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

IRLi riigikogu fraktsioon külastab täna Järvamaad eesmärgiga kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega, et kuulata nendepoolseid mõtteid kohaliku ja üleriigilise poliitika kujundamise osas.

Järvamaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, aseesimees Kaia Iva, riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär Priit Sibul, riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants, keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas, sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Liisa Pakosta, Annely Akkermann, Andrus Saare, Erki Nool, Peeter Laurson, Andres Jalak, Aivar Kokk ja Juku- Kalle Raid.

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud külastavad Järvamaa omavalitsusi, ettevõtteid ja haridusasutusi. Näiteks külastab Liisa Pakosta Koeru Hooldekeskust ja lasteaeda. Aivar Kokk teeb visiidi Eivere mõisa. Tõnis Lukas annab Väätsa Põhikoolis, Erki Nool Järva-Jaani Gümnaasiumis ja Koeru Keskkoolis, Margus Tsahkna Türi Põhikoolis ja Marko Mihkelson Paide Ühisgümnaasiumis koolitunde.

Ene Ergma kohtub Oisus huviseltsiga ja Paides eakatega. Tõnis Lukas, Ene Ergma ja Juku-Kalle Raid teevad koos teiste külastajatega rännaku Ajakeskuses Wittenstein. Marko Pomerants tutvub Valgehobusemäe võimalustega.

Samuti peab Marko Mihkelson avaliku loengu Järvamaa raamatukogus ja Türi Kultuurimajas teemal „Kuuba- sotsialismi tegelik pale". Türil on Annely Akkermann külaliseks ettevõtlike naiste ümarlauas, kus arutletakse, mis takistab ja mis on toeks naiste aktiivsel osalemisel ettevõtluses ja ühiskondlikus elus.

 

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info