Arhiiv ‘IRL kloon Koduomanikud’ Teemas

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

PRÜGIMAJANDUS

8. september 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Koduomanikud



Mis teenuseid ja kuidas pakutakse?

Prügivedu on juba aastaid maja- ja suvilaomanikele nagu ristsõnamõistatus ja karistusregister ühes väljaandes.
Küll ei sobi prügikasti mõõdud. Konteiner pole olnud piisavalt kättesaadav. Auto käib "poolsalaja" ära ja pärast saate tühisõiduarve. Ja isegi siis, kui oled võlglane, tehakse see "tühisõit" ikka ja võlg aina kasvab.
Ühegi teise teenuse pakkumisel ei ole võimalust üles näidata sellist ülbust ja tegutseda stiilis "siin teen seadusi mina".

Omanike Keskliit on otsustanud esmalt asja põhjalikumalt uurida ja selgitada, kas on tõesti tõsi see, mida koduomanikud meile meilitsi ja telefoni teel kurdavad.

Linke vaata meie kodulehelt:

Kirjutatud teemas: IRL kloon Koduomanikud | Kommentaarid välja lülitatud

Soovitada ikka võib …

6. september 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Koduomanikud

Suvi ongi läbi saanud ja õnnelikud on need, kes suvilast ja puhkuselt naastes leidsid oma kodu puutumatuna. Igaühel pole nii vedanud. Kuid mõnel siiski on niigi palju, et keegi on katsetanud lukkude ja akende vastupidavust.
Mis siis peab kinni tavalist korterivarast?

Olen kokku korjanud info, mille sain netiotsingust ja kirjutanud juurde oma kommentaari.

Vargad eelistavad väärtuslikke ning kergesti äraviidavaid ja müüdavaid esemeid nagu televiisor, videomakk, arvuti, fotoaparaat, antiikesemed ning kuld- ja hõbeehted. Märgi sellistele esemetele oma postiindeks ja maja- või korterinumber.

Seda on hea soovitada, kuid kuskil pole infot, kas sellest ka kasu on. On keegi oma asju tagasi saanud? Varas viib minu televiisori koos sinna peale kraabitud aadressi ja kõikvõimaliku muu infoga, kuid ta ju müüb selle eriti soodsalt. Ja see, kes ostab eriti soodsalt, ei lähe ju politseisse, et – oi, ostsin teleka, aga millegipärast on peale kraabitud kellegi nimi ja aadress. On tõesti mingi lootus saada telekas tagasi, kui keegi nn kokkuostja kinni nabitakse ja kõik tema “laoseis” läheb “väljajagamisele”. Aga kas mina seda telekat enam tahan, mis jumal teab kust urkast on leitud?

Kui sa ei taha esemeid märgistada, tee fotod, millel on näha märgistus või muud tunnusmärgid. Kui ese varastatakse, on politseil palju kergem omanikku leida.

Hea mõte! Iseasi, kas politsei kunagi midagi leiab, aga mul on vähemalt pilt mälestuseks…

Sissemurdmine toimub enamasti siis, kui pererahvast kodus ei
ole. Seepärast ei tasu oma tööloleku aega ja puhkusesõite kõikidele avaldada.

No kellele ma siis ikka avaldan? Mul pole tuttavaid korterivargaid ega ka nendega seotud isikuid. Tavaliselt ikka lihtsalt jälgitakse naabrite poolt või lihtsalt antakse keset ööd uksekella. Aga mine tea, sotsiaalmeedias võib ju kuulutada, et sõidan 2 kuuks ära ja kahjuks arvutit ei saa kasutada, sest olen seal, kus internetti pole. Selline tekst panna “out of office” on ju vägagi informatiivne...

Kasuta aegrežiimil töötavaid lüliteid, mis panevad Sinu ära olles kodus tööle
valgustid, raadio, televiisori ja muud seadmed. See jätab mulje, et pererahvas
on kodus.
No kuulge, meie suvi! Täis äikest ja tormi. Ma peaks ikka kodu peale vihane olema, kui sellise süsteemi tööle panen. Telekas ja muud seadmed võivad teatavasti ise süttida, kui ilm äikeseline. Ja põlev valgusti hirmutab arvatavasti ainult juhuvargaid, kes nö möödaminnes otsustavad sinu rõdult või hoovist läbi käia.

Enne puhkusele sõitmist lepi sõbra või naabriga kokku, et ta tühjendaks sinu
postkasti, kohendaks kardinaid, koristaks aias lehti ja niidaks muru. Nii jääb
mulje, et elu kulgeb oma tavapärast rada.

Nojah, tore kui kellelgi on sõbrad, kes suvel tegelevad sõprade kodu valvamisega. See on teema sellest valdkonnast, et kui tahad sõbrast lahti saada, siis laena raha. Raske on ju pärast vältida mõtteid teemal “äkki ta ikka ei käinud piisavalt veenvalt seda muru niitmas”. Mina endale küll sellist vastutust ei võtaks.

Nõuandeid on erinevaid ja ma ei kommenteeriks seda, millised lukud, aknad ja uksed on kõige turvalisemad.
Kuid kuskil pole juttu sellest, mida tunneb koduomanik, kui avastab, et keegi võõras on viibinud tema kodus. Või polegi sisse saanud, kuid kangijälgi on kõik kohad täis. Kuidas saada lahti sellest vastikustundest ja põhjendatud hirmust? Millal saan jälle oma voodis rahulikult magada? Kas mul tänavalgi turvaline käia on? Sest koduvõtmed on ju igaühel kaasas.
Sest räägitakse ju, et kurjategijad tulevad “objektile” tagasi… Midagi võis kiiruga maha jääda ja nüüd kripeldab …

Kirjutatud teemas: IRL kloon Koduomanikud | Kommentaarid välja lülitatud

Kas sundüürnike probleem hakkab lahenema?

11. juuni 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Koduomanikud
Juunis täitus jälle aasta omandireformi aluste seaduse (ORAS) vastuvõtmisest 1991 tollase ülemnõukogu poolt. Seadusega pandi vara erastamise ja tagastamise korraldamine omavalitsustele.
Tiit Ulas, Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige, pakub nüüd reformide lõpptähtajaks 1. juulit 2011 - siis mööduks 20 aastat nende alustamisest. (ÄP, 16.06) Tegelikult kestab meil omandireform juba üle 20 aasta ja selle “Eestimaa mürgiseima orase” lõppu on kaua oodatud.

Tallinna volikogu 17. oktoobri 2002 määruse nr 56 lisa 3 "Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestamise pidamise kord“ (p 3.2.1 ja 3.2.2) alusel on arvele võetud omandireformi käigus tagastatud eluruumi erastamise võimalusest ilma jäänud isikud, nn sundüürnikud, kes on esitanud avalduse eluruumi, so munitsipaal- või sotsiaalpinna üürimiseks enne 1. märtsi 2003.
Elamuehitusprogrammi „5000 eluaset Tallinnasse“ raames suudab linn juba sel aastal nende isikute eluruumi vajadused rahuldada ja seega sundüürnikud, kes esitasid avalduse korteri saamiseks kuni 28. veebruarini 2003, saavad oma korteritaotluse probleemile lahenduse.

Linlased, kes on esitanud avalduse eluruumi üürimiseks alates 1. märtsist 2003 ja kes on samuti omandireformi käigus tagastatud eluruumi erastamise võimalusest ilma jäänud isikud, on nüüd eluruumi taotlejana arvele võetud ülaltoodud määruse punkt 3.3.4 alusel kui “teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel”. Selliseid inimesi on arvukalt, nagu ka neid, kes alles täna „avastavad“, et 13 aastat (3+5+5) eluruumi tagastamisest on just möödunud või kohe möödumas

Vastavalt võlaõigusseadusele tekib siis omanikul õigus nõuda oma eluruumi üürilepingu lõpetamist. Nende kodanike staatus on tekkinud täpselt samadel alustel, sest on ju nemadki omandireformi käigus tagastatud eluruumi erastamise võimalusest ilma jäänud, ja neil kodanikel on samuti õigus loota võrdsele kohtlemisele teiste sundüürnikega ning taotleda eelisjärjekorras oma korteriprobleemile kiiret lahendust.

Praeguseks ongi ilmnenud, et mõned sundüürnikud ei soovi üürida neile pakutavat munitsipaalkorterit. Tallinna linna eluasemekomisjon tegi linnaosade eluasemekomisjonidele ettepaneku eluruumide, mida tagastatud eluruumide üürnikud, kes on arvele võetud määruse punktide 3.2.1 ja 3.2.2 alusel üürile saada ei soovinud, üürile andmiseks tagastatud eluruumide üürnikele, kes on arvele võetud määruse punkti 3.3.4 alusel kui “teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel” seetõttu, et nad esitasid avalduse eluruumi üürimiseks pärast 1. märtsi 2003.

Sundüürnike korteriprobleemi lahendus munitsipaalpinna abil tänu Tallinna linnavalitsuse otsustavale tegutsemisele, on paljudele sundüürnikele väga tähtis. Kuid omandireformi eesmärgiline säte § 2 lg 2: “Omandireformi käigus vara tagastamine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut,” annab alust näha omandireformis vastuolu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja ORAS-e enda sätetega, mistõttu varade nn tagastamine on sageli algusest peale õigusvastane.

Sellise tavatu omandireformi teostamine Euroopa õigusruumis oli võimalik ainult peatades Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokollide asjakohaste sätete kehtivuse, mida Riigikogu tegi vastava reservatsiooniga 13. märtsil 1996.a, välistades sellega rahvusvahelise sekkumise ja muutes meie omandireformi repressiivseks. Toetame jätkuvalt seisukohta, et Eesti inimesed vajavad kaitset riigivõimu justiitsvägivalla eest ja süütult kannatanute probleemidest tuleb avalikult rääkida, sealhulgas ka rahvusvahelisel tasandil, et lõpuks anda toimunule adekvaatne hinnang.

Heastamaks omandireformiga kõigile sundüürnikele põhjustatud ülekohut pean vajalikuks, et Eesti vabariik kompenseeriks kodanikele, kes jäid ilma oma eluruumi üldistel võrdsetel alustel EVPdega erastamise võimalusest, tekitatud materiaalse kahju lähtudes nende kasutuses olnud eluruumi turuhinnast ja hüvitaks neile tekitatud moraalse kahju.

Varem või hiljem saab Eestist õigusriik, kus poliitiliselt kallutatud justiitsvägivallas osalemine muutub ametnikele karistatavaks.

Kirjutatud teemas: IRL kloon Koduomanikud | Kommentaarid välja lülitatud

Korteriomaniku ülevaade ühistu tegevusest – reaalsus või utoopia

31. mai 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Koduomanikud


Kortermaja korteriomanikud on samal ajal nii korteri kui ka maja omanikud. Seega on neil ka õigustatud ootused omada ülevaadet oma maja toimimise kohta. Tavapäraselt antakse omanikele ülevaade kord aastas üldkoosolekul. Sageli on aga erinevas elurütmis toimetavatel inimestel raske ühel ajal ja ühes kohas kokku saada. Sellisel puhul on lahenduseks info jagamine interneti vahendusel.

Väga paljud Eesti inimesed juba kasutavad internetti. Paberkirjade asemel saadetakse elektroonilisi kirju. Arveid makstakse internetipangas või otsekorraldusega. Tuludeklaratsioonid esitatakse elektrooniliselt. Koolides on kasutusel e-Kool. Teenusepakkujate arved tellitakse e-mailile mitte postkasti. Tihti on just korteriühistu arve viimane, mida pole võimalik e-arveks muuta. Tänaseks on interneti ja uute tehnoloogiliste võimaluste laiem kasutuselevõtt jõudnud ka e-ühistuni.

Üheks lahenduseks, mis annab korteriomanikele võimaluse kasutada e-teeninduse mugavusi korteriühistu asjaajamisel, on kortermajadele mõeldud veebitarkvara korteriyhistu.net. Kuna korteriomanikel tekib ligipääs oma maja andmetele, siis muutub korteriühistu tegevus läbipaistavamaks. Tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste kasutamine võimaldab muuta info liikumise efektiivsemaks ja säästa kulusid.

Korteriyhistu.net on korteriühistu infosüsteem, kus korteriomanikule näidatakse maja kulude jaotamise reegleid ja kulude jaotust nii korterite kui kuude lõikes. Raamatupidamise poolelt saab tutvuda bilansi ja kulude-tulude aruandega. Dokumentidest on ligipääs põhikirjale, protokollidele ja teistele ühistu sisestatud dokumentidele.

Lisaks traditsioonilisele revisjonikomisjoni järelevalvele toimib korteriomanike pideva järelevalve võimalus ennetava meetmena võimalike kuritarvituste ärahoidmisel. Korteriühistu juhtkond peab arvestama, et nende tegevus on avatud ja kõigile näha. Läbipaistev valitsemine välistab vandenõuteooriate tekkimise, sest võimaldab soovijatel rahuldada oma uudishimu. Teiselt poolt võimaldab avatus aga tutvustada korteriomanikele korteriühistu juhtimisega seonduvat.

Veebitarkvara kasutades saab korteriomanik loobuda paberarvest ja muuta arve e-maili aadressi. Samuti saab korteriomanik anda kellelegi teisele nt üürnikule omalt poolt ligipääsu mõõtjate näitude sisestamiseks. Korteriomanik sisestab näidud otse andmebaasi, mille alusel toimub hiljem automaatne kulude jaotamine. See muudab ühelt poolt mugavamaks korteriomaniku, kuid teiselt poolt ka ühistu tegevuse, sest paberil näidukaardi täitmise ja selle postkasti toimetamise kõrval jääb ära ka info hilisem digitaliseerimine ning paberlipikute säilitamine. Loomulikult jääb soovijatele alles ka paberarvele lisatav näidukaart, mis võimaldab näitu ka harjumuspärasel viisil esitada.

Kuigi korteriomanik saab igakuise arve enda e-maili aadressile tellida, säilitatakse arved ka veebikeskkonnas, mis meenutab sideteenuste pakkujate e-teenindusi. Lisaks arvetele tekib ka ülevaade laekumistest ja saldodest. Juhul kui maksmisega on viivitatud, siis on näha ka viiviste arvutuskäik ja tekkinud saldo.

Kokkuvõttes võimaldab korteriyhistu.net korteriomanikel aktiivsemalt nii enda korteri kui ka kogu ühistu kuludel silma peal hoida ja omada ülevaadet majas toimuvast. Küsimuse tekkimisel ei pea kohe telefoni haarama ja ühistu juhile või raamatupidajale helistama. Selle asemel saab oma küsimusele enamikel juhtudel vastuse korteriyhistu.net keskkonnast.

Vasta ka Omanike Keskliidu kodulehel olevale küsitlusele

Kirjutatud teemas: IRL kloon Koduomanikud | Kommentaarid välja lülitatud

OMA TUBA, OMA LUBA.

27. mai 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Koduomanikud
Sõna omand tuleb ju meie keelde sõnast oma. See on asi, mis kuulub mulle ja ma võin sellega teha, mida tahan. Selline omandikäsitlus jääb siiski minevikku, kus maa ja selle osaks olevad sunnismaised talupojad olid valitseja võimu all ning oma valdusi võis jõuga kaitsta. Omand on ka täna Asjaõigusseaduse kohaselt isiku täielik õiguslik võim asja üle, st õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning tõrjuda teiste isikute mõjuavaldusi. Ka põhiseaduse §33 kohaselt on omand puutumatu. See tähendab eelkõige kaitset riigivõimu omavoli eest ja välistab maaomandi tasuta sundvõõrandamise täitevvõimu poolt nagu juhtus 70 aastat tagasi. Omand on ühiskonna alustala, sidusmaterjal ja keskklassi olemuslik tunnus.
Kuid juba sama põhiseaduse §33 sätestab, et omandit võib seadusega kitsendada. Omandikitsendused on tänase omandidefinitsiooni lahutamatu osa. Demokraatlikus riigis saab selliseid piiranguid kehtestada vaid parlament ja mitte vabariigi valitsus või kohaliku omavalitsuse organid. Seetõttu tuleb just kohaliku omavalitsuse kehtestatud igasuguseid kordasid hinnata selle pilguga, kas igasugused piirangud ja koormised, mis omandit puudutavad, ikka piisava seadusliku alusega oleks kaetud. Vajadusel saab lasta omandikitsenduste õiguslikku alust ja nende piirangute proportsionaalsust (kohasust ja mõõdukust) lasta hinnata õiguskantsleril ja kohtul.

Seega elame tegelikult piiratud omandiga õigusruumis. Ja kui seadused tunduvad esmapilgul vastuolulised – ehk üks seadus nagu ülistab omandi vägevust ja teised kehtestavad selle suhtes piirangud, siis tegelikult see nii ei ole. Omandi ulatust tasakaalustatakse avalikes ehk ühiskonna huvides. Omandikitsendused kehtivad omaniku endi suhtes või on need siis teatud õigused, mis seadus annab teistele isikutele sinu omandi suhtes. Omanik on kitsendatud näiteks ehitustegevuses, metsa raiumisel, veekogude kasutamisel, prügi kogumisel jne või on siis pandud omanikule lausa avalik-õiguslikke koormisi nagu lume rookimine kinnistu piires, maamaks jne. Omanik võib olla piiratud ka teiste eraisikute kasuks, olgu selleks naaber või marjule tõttav linnakodanik. Nii peab maaomanik lubama päevaajal oma kinnistul teistel isikutel liikumist ja metsasaaduste korjamist, kui ta ei ole seda selgelt välistanud, taluma naabri juurdepääsu avalikule teele üle oma kinnistu või lubama matkajatel liikumist talle kuuluva veekogu kallasrajal. Sellistest kitsendustest kinnipidamise järgimine on avaliku võimu ülesanne või siis lahendab eraisikute vahelised vaidlused kohus. Ja kohut pole mõtet karta. Sageli küsitakse minult, et miks ei võiks olla ühte ametnikku, kes otsustaks, kuidas ajad on õiged. Mina vastan, et selliseks ametnikuks ongi õigusriigiks kohtunik. Kui neid kõrgeid riigilõive vaid poleks. Seega võib küsimuse püstitada, kas õigusriik on tegelik või näilik, kui kohtule juurdepääs on tegelikult raskendatud.

Kui omandi kasutamiseks puudub piisav õiguslik alus, siis lubab ka tänane Asjaõigusseadus kaitsta oma valdust sissetungija vastu jõuga ületamata seejuures hädakaitse piire. Keskaegne rusikaõigus elab seega modifitseeritud kujul edasi. Omandi ulatus on paika pandud piiridega, kuid vähesed teavad, et omand ulatub ka teatud kõrguse või sügavuseni. Nimelt ulatub omand sambana ülespoole ja allapoole maapinda sellise kõrguseni, kuhu ulatub omaniku huvi oma omandit teostada ja teiste mõjuavaldusi tõrjuda. Omand ulatub ka kinnistul olevatele veekogudele, taimestikule ja teedele. Maavaradele ulatub omaniku omandiõigus vaid osaliselt, kuna riik on suurema osa maavaradest enda omaks tunnistanud ja mis kummaline, sealhulgas ka paekivi! Maaomaniku omad ei ole ka kinnistul asuvad tehnovõrgud ja rajatised ning neid peab ta tasu eest taluma, kui need on seaduslikult rajatud.

Omand ümbritseb meid erineval kujul. Liikuv vara vallasomandina ja liikumatu vara kinnisomandina. Majad ei ole iseseisvad kinnisasjad, vaid maatüki olulised osad ja liiguvad käibes ainult koos maatükkidega. Kui asjal on mitu omanikku, siis ei saa taas omanik oma õigusi täiesti vabalt, teiste huve arvestamata teostada. Selline ühine omand eksisteerib eelkõige kaasomandina, kus pärimise või vara ühise soetamise korral (näiteks vabaabielulised inimesed) määratakse osad omandis sootuks mõtteliste osadena. See kes sellist protsenti kinnistust ja seal olevast eluruumist omab, ei ole tegelikult kunagi tema kasutuses oleva ruumi ainuomanik – tal on kokkuleppeliselt üksnes selle ainukasutusõigus. Kui vara kuulub omanikele mõttelisi osi määratlemata, siis on tegu erilise ühisomandiga. Selline omand eksisteerib reeglina abikaasade vahelistes suhetes. Kohtupraktika on lugenud ka vabaabielulisi suhteid seltsinguks ja seltsingulaste soetatud vara nende ühisvaraks hoolimata asjaolust, et see vara kinnistusraamatus on ühe nn. abikaasa nimel. Abikaasade varasuhted on aktuaalsed, kuna 1.07 jõustub uus perekonnaseadus.

Osa abikaasade varast on nende ühine vara (ühisvara) ja osa varast on igaühe enda oma (lahusvara). Kuna vara kuulub abikaasadele abielu ajal ühiselt, siis ei saa kumbki neist ka oma osa sellest varast üksi müüa, pantida, vahetada jne. Vallasasjade käsutamisel kehtib siiski eeldus, et teine abikaasa on tehingu tegemisega nõus ja seda käibes eraldi ei kontrollita. Samas igasugust vara võib soetada iga abikaasa ka üksinda – ühisomand tekib teisel seaduse alusel automaatselt. Iga abikaasa enda lahusvaraks loetakse seda vara, mis talle kuulus enne abiellumist, mille ta omandas abielu ajal kinkena või pärandina. Lahusvaraks on ka isiklikud tarbeesemed, omandireformi käigus tagastatud vara ja kohustusliku kogumispensioni osakud. Võetud kohustustest (laenudest) on abikaasa enda kohutused need, mis ei ole võetud perekonna huvides. Mõni vara võib olla muutunud abielu käigus ühest varaliigust teiseks. Näiteks juhul, kui abikaasa sai maja kingitusena või pärandina või kuulus see talle juba enne abiellumist, siis juhul, kui maa erastati abielu ajal, muutub kogu kinnisvara ühisvaraks kuna maa on tähtsam.

Jõustuv uus perekonnaseadus toob muudatusi ka lahus- ja ühisvarasuhetesse. Muutub see, et juba abielludes saavad abikaasad valida, millist varareziimi nad enda abielule tahavad kohaldada. Kui nad valikut ei tee, kehtib nende vahel ülalkirjeldatud seadusjärgne ühis- ja lahusvarareziim. Valikusse lisandub lisaks ühis- ja lahusvarareziimile täielikule varalahususele ülemineku võimalus või täiesti uudse varavahekorrana nn tasa-arvestamise süsteem. Viimane tähendab seda, et abikaasade poolt soetatud vara jääb nende lahuvaraks, kuid abielu lõppemisel lahutuse või ka abikaasa surma korral, on teisel abikaasal või tema pärijatel õigus nõuda varade tasaarveldamist ja kompensatsiooni maksmist abikaasa poolt, kelle vara väärtus oli abielu kestel rohkem kasvanud, kui näiteks sellel abikaasal, kes oli lastega kodus. Siiski on vaja ka selle varavahekorra puhul teise abikaasa nõusolekut, kui teine pool võõrandab nende ühist eluaset. Selline varavahekord on väga levinud Mandri-Euroopas, aga ka näiteks Soomes. Valiku erinevate varareziimide vahel saab ka pärast abiellumist teha abieluvaralepingut sõlmides. Sellise lepingu võib (aga ei pea) registreerida ka abieluvararegistris - sel juhul on sellel tähendus ka kolmandate isikute suhtes, kelle on õigus ka registriga tutvuda. Juba sõlmitud abielude puhul varavahekord ei muutu uue seaduse jõustumisega.

Kasuta siis oma omandit mõistusega. Ühe omaniku vabadus lõpeb seal, kus algab teise omaniku õigus oma omandit teostada.

Priidu Pärna
Notar, EOKL juhatuse liige

Kirjutatud teemas: IRL kloon Koduomanikud | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info