Arhiiv ‘IRL kloon Koduomanikud’ Teemas

« Vanemad postitused «

NB! enne kolimist

13. jaanuar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Koduomanikud

21 põhilist soovitust, mida võiksite enne kolimist teada.

1. NIMEKIRI. Koostage nimekiri, mida tuleb teha enne ja pärast kolimist.

2. JÄTKE MAHA. Vältige kolimast kõike, mida te tegelikult ei vaja. Kallis, aeganõudev ja füüsiliselt tarbetu tegevus on liigutada asju, mida te ei vaja.

3. VABANEGE SEGADUSEST. Enne, kui hakkate kolima visake ära esemed, mida teil kindlasti ei ole enam vaja.

4. ÄRGE HOIDKE KOKKU KOLIMISFIRMA PEALT. Valige kogenud kolimisfirma, kellel on hea maine ja teenindus ning, mis kõige tähtsam – on usaldusväärne.

5. LEIDKE ABILISI. Nii jõuate palju rohkem ära teha. Näiteks võivad pereliikmed ja sõbrad aidata teil pakkida. Kui teie lapsed on piisavalt vanad, saavad ka nemad pakkimisel abiks olla.

6. KOLIMISKASTID. Hankige piisavalt suured ja tugevad kastid. Kindlasti peaksid need olema puhtad, heas seisukorrad ja sellised, et neid saaks sulgeda kleeplindiga. Kui teil on vähe asju, siis võite tühje kaste hankida kohalikust poest. Alkoholi kastid on näiteks tugevad ja vaheseintega ning sobivad hästi klaaside, pokaalide, vaaside jms. pakkimiseks, kuid veenduge, et neil on kaaned. Spetsiaalseid kolimiskaste saab aga osta/rentida kolimisfirmalt.

7. KASTIDE LAHTI PAKKIMINE A-B-C SÜSTEEMIGA. Kõik kastid, mille peate lahti pakkima juba esimesel päeval oma uues kodus märkige kirjaga PRIORITEET A. Kui sisu on oluline aga mitte otsustava tähtsusega, märkige PRIORITEET B. Kui kast sisaldab väljaspool hooaega esemeid, puhkuse esemeid ja muid asju, mida ei pea kohe lahtipakkima märkige kirjaga PRIORITEET C. Uues kodus hakake lahti pakkima A, B, C järjekorras.

8. PAKKEMATERJAL. Te vajate palju pakkepaberit ja tugevat teipi. Kui kasutate pakkepaberi asemel vanu ajalehti on tõenäoliselt hiljem midagi tindiga määrdunud ja vajab pärast lahtipakkimist puhastamist. Kolimisfirma kasutab spetsiaalset pakkepaberit. Ostke õige pakkematerjal oma kolimisfirmast asjadele, mida eelistate terve ja puhtana hoida. Jõupaber, pehme paber, löögikindel lainepaber, pakkepaber, mullikile, pakkekile jne. on suurepärased pakkematerjalid ja neid kõiki on võimalik osta kolimisfirmalt.

9. MARKEERIMINE. Veekindlad markerid sobivad ideaalselt märkimaks kastidele, näiteks selle sisu, sihtkoha ruumi (köök, väiketuba, koridor jne.), “ettevaatust, õrn!” või “see pool üles”

10. KASTIDE KAAL. Kaste on võimalik kolida lihtsamini ja kiiremini, kui nad ei ületa 20-25 kilo. Pidage seda pakkimisel meeles ja eriti siis, kui pakite raamatuid või ajakirju.

11. RUUMIST RUUMI. Pakkige iga toa esemed eraldi kastidesse. Sellega kaob segadus ja säästate aega, kui alustate lahtipakkimist.

12. PAKKIGE VARAKULT. Isegi, kui te pakite ainult 2 kasti päevas, siis kolmekümne päeva jooksul on teil pakitud kuuskümmend kasti. Alustage kohtadest, kus asjad ei ole sagedases kasutuses nagu kelder, pööning, garaaž jne.

13. LAS KEEGI VAATAB LAPSI. Kui teil on lapsed, eriti väikelapsed, siis võib olla hea mõte, et keegi teine vaatab neid ajal, kui te teete midagi, mis nõuab teilt liikumist, nagu pakkimine, lahtipakkimine, jne. Tegeledes ühe kindla tööga suudate rohkem saavutada,

14. KASUTAGE ÜHE TOA REEGLIT. Rajage oma uus kodu ühte ruumi nii kiiresti, kui võimalik. Teie perel on siis koht, kuhu minna, kui on vaja puhata lahtipakkimisest.

15. KODULOOMAD. Kui teil on lemmikloomi, siis kindlasti mõelge välja, kuhu nad panna ajaks, mil saabub kolimisfirma. Koerad tuleks kindlasti hoida eemal kolijatest, sest koer ei pruugi saada aru, et kolija ei ole paha ega taha teile halba. Samuti mõelge, mida saate teha, et teie lemmikloomad tunneksid ennast uues kodus mugavalt. Andke oma lemmikule tema mänguasjad, pöörake neile tähelepanu ja ärge jätke neid üksi pikaks ajaks esimestel päevadel.

16. TÖÖTAGE VÄLJA KAVA. Enne lahtipakkimise alustamist, istuge natukene koos perega. Arutlege koos, kus asjad lähevad, kes vastutab selle eest, mida jne. See aitab asju kergemini ja sujuvamalt lahti pakkida.

17. PÕHILISED TÖÖRIISTAD. Üks tähtsamaid asju on tööriistad, kui sätite asju oma uues kodus. Põhilised töövahendid on: Näpitsad, kruvikeerajad, naelad, kruvid, nuga jne.

18. TÄHTSUSE JÄRJEKORD. Kõige targem on uues kodus esimesena korraldada mööbel ja seejärel alles lahtipakkida tarvikud ja isiklikud esemed.

19. VALMISTUGE ÖÖKS. Niipea, kui magamistoa mööbel on tarnitud, seadke see üles ja pange linad voodisse. Te olete hiljem endale tänulik, et kõik on valmis magama minekuks, kui õhtul kolimisest väsinuna magamistuppa jõuate.

20. TEAVITAGE. Teavitage kõigile, et olete kolinud. Tehke seda lihtsa telefonikõne, e-posti, või hoopis huvitavate postkaartide näol.

21. TUTVU. Kui olete kolinud oma uude koju, tehke ajakava nt. mõned vabad päevad kalendris. See on suurepärane aeg, et aru saada, kus asub lähim pood, pank, postkontor jne. ja annab teile võimaluse tutvuda oma uue kodukohaga.

Kuna iga kolimine vajab individuaalset lähenemist, eeltööd ning teadmisi, siis soovitame juba varakult enne kolimist ühendust võtta meie spetsialistidega.


Meeldivaid kolimisi soovides
Kristo Niinlaup
Uus Maa Kolimisjuht

Kirjutatud teemas: IRL kloon Koduomanikud | Kommentaarid välja lülitatud

ERAMUTE ELEKTRIPAIGALDISTE NÕUETEKOHASTAMINE

3. november 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Koduomanikud


Ehitamise lõpetamisel on hoone omaniku kohustuseks hoonele kasutusloa taotlemine.
Üsna levinud on arvamus, et kasutusloa hankimata jätmine mingeid negatiivseid tagajärgi kaasa ei too. Tegelikult on aga hoone kasutamine kasutusloata seadusega keelatud ning kohalikul omavalitsusel on õigus vastava kohustuse täitmata jätnud ehitise omanikku trahvida. Probleemid võivad tekkida ka kindlustusjuhtumi korral - enamik kindlustusandjaid välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele.

Iga hoone tehnosüsteemide üheks oluliseks osaks on elektripaigaldis.
Paljudel inimestel on arvamus, et suurema osa elektripaigaldises tehtavatest elektritöödest võib ise ära teha, kuid nii see asi pole.
Elektriohutusseadus (EOS) määratleb lihtsa elektritöö mõiste, mida võib teha iga isik (EOS-i järgi tavaisik).
Lihtsate elektritööde alla kuuluvad:
--lampide asendamine valgustites,
--kilbis asuvate lülitite sisse- ja väljalülitamine,
--sulavkaitsmete vahetamine samaväärsetega,
--pinge kontrollimine indikaatoriga,
--kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine,
--kaitsejuhita kohtkindla valgusti (laelambi) ühendamine valgustiklemmidega,
--pistikupesade ja lülitite kaante eemaldamine tapeetimise või värvimise ajaks.

Loetletud töid tohib sooritada loomulikult pingevabas olukorras. Igasuguste keerukamate tööde, näiteks ka täiendavate pistikupesade paigaldamiseks, tuleks pöörduda asjatundjate poole. Elektripaigaldises tehtud täiendused ja muudatused tuleb kindlasti kajastada paigaldise teostusjoonistes või projektis.

Kehtiva Elektriohutusseaduse järgi tohib elektripaigaldist ehitada ainult Majandustegevuse Registris (MTR) registreeritud elektritööde ettevõtja. Elektritööde alustamiseks peaks olema elektriprojekt, mille alusel tööd läbi viiakse. Elektritöö lõpetamisel tuleb vormistada teostusjoonised ja ehitaja deklaratsioon, tellida elektrilised kontrollmõõtmised akrediteeritud mõõtelaborilt ja saada nõuetekohasuse tunnistus akrediteeritud inspekteerimisasutuselt. Kõikide nende protseduuride täitmine on hädavajalikuks eelduseks hoone kasutusloa saamisel.

Üsna tihti esineb olukordi, kus kasutusloa saamist pole taotletud, kuigi ehitis on enam-vähem korralik või on vaja teha mingeid pisiparandusi ja vormistada dokumente. Samuti on ka hoone elektripaigaldisega, mille nõuetekohasuse vormistamine on jäänud mingil põhjusel tegemata. Et asi korda teha, tuleks tellida pädevalt elektriala isikult objekti ülevaatus, kes siis juhendab hoone omanikku, mida oleks vaja hoonele elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse väljastamiseks teha.

Toomas Väljaots
Browik Eesti OÜ
www.browik.ee

Kirjutatud teemas: IRL kloon Koduomanikud | Kommentaarid välja lülitatud

JURIST VASTAB: KELLELE KUULUB VÕÕRAL MAATÜKIL ASUV KAEV?

2. november 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Koduomanikud
Maal tekib sageli olukordi, kus reformide käigus on tervikvarade koosseisus müüdud puurkaev, mida on aastaid kasutatud elamute veevarustuseks või on selline puurkaev jäänud maa erastamise käigus naabermaatükile. Sellised nõukogude ajal rajatud puurkaevud on sageli ehitisregistrisse kandmata. Tekib küsimus, kellele selline võõral maal asuv puurkaev kuulub, kes seda töös hoidma ja remontima peab, kes võib kaevu kasutamise eest tasu nõuda jne.

Sellisele keerukale küsimusele vastates tuleb asuda tõlgendama erinevaid seadusnorme ja kokkuvõttes saaks lõpliku tõlgenduse anda kohus. Üldreeglina kehtib põhimõte, et kõik maatükil asuvad hooned ja rajatised kuuluvad maaomanikule. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus keelas teisele isikule kuuluva hoone või rajatise aluse maa erastamist. Maareformiseadus teeb siiski erandi ja ütleb, et kui see ei takista maatüki kasutamist, siis võib eraomandisse mineva maatüki peale jääda teisele isikule kuuluv tehnorajatis. Kui selline tehnorajatis on rajatud enne maatüki kinnistusraamatusse kandmist, siis tuleb seda rajatist lugeda vallasasjaks, mis ei kuulu maaomanikule ja mida tuleb taluda. Vesi kui avalik ressurss ei kuulu iseenesest kellegile, kuid kui selline veevõtmine kujutab veeseaduse tähenduses vee-erikasutust, siis on puurkaevu omanikul selleks vaja keskkonnateenituse luba ja tasuda vastavad lõivud.

Ehitusseaduse kohaselt on rajatis inimtegevuse tulemusena loodud ehitis, mis ei ole hoone (millisel puuduvad siseruum, välispiirded ja katus). Kuigi puurkaevu ei ole seadusega defineeritud kui tehnorajatist, siis seadusi ja kohtupraktikat tõlgendades tuleks inimtegevuse tulemusena loodud kaevu koos selle koostisosadega lugeda siiski tehnorajatiseks ning võrdsustada õiguslikus mõttes elektriliinide ja veetrassidega. Puurkaev on sageli ju veevõtusüsteemi (võrgu) osa. Kas puurkaev on kantud ehitisregistrisse või mitte, ei pruugi mõjutada kaevu omandit, sest ehitisregistri kannetel ei ole õiguslikku tähendust. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus näeb ette, et kui selline rajatis anti üle põllumajandusreformi käigus, siis ei olnud ka notariaalne vorm tehingu puhul nõutav ja sellisele rajatisele saaks täna kohalik omavalitsus välja anda kasutusloa.

Selline puurkaev asub siiski võõral maal ja maaomanikul on õigus nõuda kaevu omanikult tasu maakasutuse eest. Otstarbekas oleks maaomaniku ja kaevuomaniku suhted kirja panna notari koostatud veevõtuservituudis ja lasta see kanda maatüki kohta avatud kinnistusraamatusse. Sellise servituudi seadmine ei ole siiski kohustuslik. Kaevu omanik saaks puurkaevu kui rajatise notariaalses vormis võõrandada vallale või huvitatud isikutele, kui ta seda sooviks.

Eraldi küsimus on puurkaevus oleva pumba kuuluvus - sõltuvalt pumba paigaldamise iseloomust ja konstruktsioonist ning selle soetanud isikute tollasest tahtest-käitumisest võib pump olla päraldisena kaevu osa või käsitletav iseseisva vallasasjana. Kui pump on lihtsalt kaevu paigaldatav ja teisaldatav, siis tekkis uue pumba soetamisega tõenäoliselt raha andnute isikute kaasomand pumbale. Kaasomanike osade suuruse määramisel võiks aluseks võtta igaühe poolt investeeritud rahaosa suurus tervikusse. Asjaõigusseaduse kohaselt määravad kaasomandis oleva asja kasutamise, valdamise ja kulude kandmise korra kaasomanikud kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsusega. Kokkuvõttes tuleb möönda, et vastastikused nõudeõigused on nii kaevu omanikul, maatüki omanikul kui ka pumba kaasomanikel ning kõige parem on selline olukord lahendada üksteise huve rahuldava kompromissiga.

Priidu Pärna,
Tallinna notar,
EOKL juhatuse liige

Kirjutatud teemas: IRL kloon Koduomanikud | Kommentaarid välja lülitatud

Korraldatud jäätmeveost vabastamine

22. oktoober 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Koduomanikud
Jäätmeseaduse kohaselt peab peaaegu iga majapidamine olema liitunud korraldatud
jäätmeveoga, mis tähendab koduomanikule ka kohustust jäätmeveo eest tasuda. Ometi alati praktikas prügi ei teki ja teenust ei tarbita. Kas ja kuidas on võimalik koduomanikul ennast korraldatud jäätmevest vabastada? Milliste probleemidega seejuures koduomanikud kokku võivad puutuda.
Kuidas neid lahendada?

Korraldatud jäätmeveost vabastamine.

Tulenevalt jäätmeseadusest võib kohaliku omavalitsuse üksus, kui ta on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest konkreetseks tähtajaks vabastada. Selleks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja poolt esitatud vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
Kui jäätmevaldaja on juba eelnevalt olnud vabastatud, on tal kohutus esitada järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes tähtajaks kinnitust ei esita, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
Täpsemad vabastamise alused on toodud iga kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas.
Tallinna linnas kehtiva regulatsiooni kohaselt loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui esinevad mõjuvad põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist ning jäätmevaldaja korraldab ise keskkonnaohutu jäätmekäitluse.
Linnavalitsusel või tema volitatud isikul on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks.
Seejuures mõjuvad põhjused, mis võivad õigustada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist, on Tallinnas kehtiva regulatsiooni kohaselt eelkõige järgmised:

jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks jäätmemahuteid, mis on vähelevinud, mille hind on vähemalt 50 000 krooni ning mida piirkonnas ainuõiguse võitnud vedaja ei ole suuteline teenindama;

jäätmevaldaja kinnisasjal või krundil tekib olmejäätmeid suurtes kogustes massiürituste korraldamise ajal, muul ajal olmejäätmeid ei teki;

jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid või muud põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist selliselt, et on tagatud jäätmete keskkonnaohutu käitlemine.
Eeltoodud regulatsiooni juures on kiidetav muidugi see, et loetelu on lahtine ning seega on igale konkreetsele olukorrale võimalik läheneda individuaalselt. Samas on selles ka üksjagu absurdsust.
Näiteks millest lähtuvalt on määratud üheks vabastuse aluseks olev jäätmemahuti hinnapiir minimaalselt 50 000 krooni? Sellele peaks andma vastuse Tallinna jäätmehoolduseeskirja seletuskiri, kuid kahjuks seda vastust sealt ei leia. Sellise hinnapiiri kehtestamine toob kaasa veidra olukorra, kus juhul kui jäätmevaldaja ostab jäätmemahuti, mille tavahind on üle 50 000 krooni, allahindlusega 49 999 krooni, siis teda korraldatud jäätmeveoga liitumisest ei vabastata.
Samuti väärib jäätmemahuti hinnapiiri puhul märkimist asjaolu, et Tallinna jäätmehoolduseeskiri annab vaid võimaluse jäätmeveost vabastamiseks, kuid ei kohusta linna seda tegema. Seega pole välistatud ka olukord, kus suur ja kallis mahuti ostetakse selge eesmärgiga mitte korraldatud veos osaleda, ent pärast ostu selgub, et Tallinn siiski vabastust ei annagi.
Eeltoodu valguses võiks Tallinna linn kaaluda, kas ehk ei oleks mõistlikum jätta minimaalne hind alusest välja ning lähtuda vabastamise otsustamisel konkreetsest jäätmemahutist?

Probleemid vabastuse saamisega.

Eesti Omanike Keskliidu poole on pöördutud mitmete vabastuse saamisega seonduvate
probleemidega. Näiteks ühe juhtumi asjaolude kohaselt tegi jäätmevaldaja taotluse lugeda ta jäätmeveoga mitteliitunuks 1. oktoobrist kuni 1 juulini ning sarnaselt ka järgnevatel aastatel, tulenevalt sellest, et elab suvilas kolm kuud aastas (1. juulist kuni 1. oktoobrini). KOV linnaosavalitsus tegi korralduse, millega loeti jäätmevaldaja mitteliitunuks 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Seega võttis KOV sisuliselt omaalgatuslikult vastu otsuse, et jäätmevaldaja elab suvilas kolme kuu asemel hoopis neli kuud.
Eeltoodud KOV otsusest tõusetub põhimõtteline küsimus - kas KOV-l on kaalutlusruum otsustada jäätmevaldaja vabastamine teistsuguseks perioodiks, kui jäätmevaldaja on taotlenud?
Ehkki praktikas on KOV-d püüdnud seda teha, siis jäätmeseaduses seda autori hinnangul teha ei luba. Kui jäätmevaldaja esitab taotluse ja seal on toodud tähtajad, kuid need tähtajad KOV arvates pole põhjendatud, siis peaks KOV avalduse rahuldamisest keelduma, mitte väljuma avalduses toodud piiridest ning omaalgatuslikult vabastuse perioodi muutma. Vastupidise käsitluse korral kaoks ära mõte taotluses tähtaega märkida, kuna KOV otsustab tähtaja niikuinii enda suva järgi. See läheks aga vastuollu seaduses tooduga ning tekiks absurdne olukord, kus ei arvestataks iga jäätmevaldaja personaalseid vajadusi, vaid üritatakse minna lihtsamat teed „lüües kõigile ühe vitsaga“. Eriti koormav oleks selline käsitlus ka seetõttu, et kohustatud pooleks teenuse tasumise eest on jäätmevaldaja, mitte KOV. Lõppkokkuvõttes tekiks olukord, kus jäätmevaldaja on KOV otsusest tulenevalt kohustatud tasuma tühisõidu eest, ilma tegelikku teenust vajamata ja saamata.
Samuti on praktikas mitmeid probleeme olnud seoses sellega, et inimene suudab ise jäätmeid käidelda ja seega jäätmevedu ei vaja, kuid KOV jäätmehoolduseeskirjas pole seda jäätmeveost vabastamise alusena ette nähtud. Näiteks puudub selline vabastamise alus Türi valla jäätmehoolduseeskirjas. Varem oli selline vabastamise alus olemas jäätmeseaduses endas, kuid kehtivas seaduses seda pole.

Kuidas lahendada?

Ülalmainitud probleemide vältimiseks peaks autori arvates jäätmeseaduses olema ühtne raamistik jäätmeveost vabastamise otsuse tegemiseks. Näiteks peaks seadus sätestama vähemalt need juhud, mida saab lugeda objektiivselt põhjendatud vabastamise alusteks:
näiteks hoone mittekasutamine või perioodiline kasutamine (nt suvila või pikemaajaline lahkumine elukohast),
jäätmete käitlemine jäätmevaldaja enda poolt või jäätmeveoki liikumistakistused. Samal ajal võiks muidugi säilida kohaliku omavalitsuse kaalutlusruum ülejäänud erandlike üksikjuhtumite üle otsustamiseks.

Käesolev artikkel on koostatud Alvin, Rödl & Partner
Advokaadibüroo juristi Jako Laanemägi poolt koostöös Eesti Omanike
Keskliiduga.

Kirjutatud teemas: IRL kloon Koduomanikud | Kommentaarid välja lülitatud

Tule küsi Nordeast oma kodulaenule parim pakkumine

8. oktoober 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Koduomanikud

Igaüks võib avastada Nordeas enda jaoks parima kodupanga, tehes oma esimest või järjekordset suurt finantsotsust. Suured otsused mõjutavad Sinu ja Su lähedaste igapäevast elu. Meie missioon on olla nende juures kõige personaalsem ja usaldusväärsem finantspartner Sinule.
Tule, küsi oma kodulaenule parimaid tingimusi! Kui saadad kampaaniaperioodil käesoleva veebivormi kaudu meile oma kontaktid ja käid kontoris laenunõustamisel, osaled automaatselt loosimisel. Auhinnaks on 15 000 kroonine kinkekaart Kaleva Travelilt, Fotoluksilt või sisustussalongilt Muster – vastavalt Sinu eelistusele! Pakkumine kehtib 14. novembrini, vaata lähemalt SIIT
Oma kodu ostmine - see ei ole lihtsalt ost, vaid igaühe isiklik, suur ja sümboolne samm. Kui oled otsustanud teha elu ühe suurima otsuse ja finantseerida oma kodu läbi meie panga, saab Sinust ja Sinu perest osake Nordea panga kuldkliendi maailmast. Nordea kuldkliendimaailmas on elu soodsam. Mitte ainult Sinule, vaid kogu perele.
Näiteks kehtib Sulle 50% allahindlus kõigilt igapäevastelt pangateenustelt. Poole rahast saate säästa ka eluasemelaenu või autoliisingu lepingutasudelt.
Parima finantsnõu pakkumiseks oleme võtnud kasutusele Nordea Grupi ühtsed kliendinõustamise lahendused (360 ja 720 kraadi), et vähemalt kord aastas läbi vaadata koos Sinuga kogu Su pere rahaasjade korralduse. Meie pakutud teenus on isiklik ja nõustav. See tähendab, et saad vahetut kasu Põhjamaade suurimatest teadmistest, et jõuda oma elus seatud sihtideni.
Oleme üheskoos uue alguse lävel, just praegu on hea aeg tulevikku suunatud otsuste tegemiseks. Kasvule pöördunud majandus ja eurole ülemineku ootus on lisanud nii eraisikutele kui ka ettevõtetele kindlust. See loob eeldused ja soodsa pinnase ka Sinu tulevikku suunatud plaanideks!

Kirjutatud teemas: IRL kloon Koduomanikud | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info