Arhiiv ‘Igor Gräzin blogi Reformierakond’ Teemas
5. veebruar 2009
Artikli originaal
asub siin aadressil /
Hüüdja hääl kõrbes
Meedia kallutatuse teemadel võiks Keskerakonna nooruke peasekretär Toobal olla hästi vait ja hästi kaua. Jumal tänantud - Toobal ei võta kedagi ametisse ega vaheta välja. Ja tegelikult Keskerakonna poliitikud on sellele teemal üsna kuss.
ERR on juhatus, kuhu kuulub ka Maarika Tuus, kes on (nagu meie kõik) kohvilauas avaldanud muret ühe või teise vestlussaate võimaliku kallutatuse pärast, aga seda jaburust, mida ajab välja ühiskonnas vabalt ringi liikuda lastav Toobal, pole kuuldud ka opositsioonist. Antud juhul pole jutt arvamusest, vaid liba-uudisest, mille - teksti järgi otsustades - ongi väike Toobal välja mõtelnud ja mida oleks naljakas edastada.
Toobal teadku. Allikmaa kunagine kuulumine Reformierakonda viitab sellele, et paljudel RHN tuleb lahkuda eesotsas minuga, kui endise NLKP ja USA Vabariikliku Partei liikmena. (Viimane on olulisemgi, sest ta on otseselt Keskerakonna ja kommunistliku ideoloogia vsatu.)
Aga lahkumiseks pole põhjust! ERR juhatus valitakse nõukogu poolt, kus Keskerakonnal on sama hääl mis kõigil teistel erakondadel kokku. Isegi opositsiooni ja koalitsiooni vahekorrad on samad.
Toobal on noor inimene ja ei tea seda, kuidas kontoreid juhitakse. "Aktuaalset kaamerat" teeb isesesisev toimetus ja RHN saadete sisu oma koosolekutel ei vae. Nagu öeldud - mõnikord mantlitega seljas küpsiseid kõrbistades. Ja siis, kui ühe või teise saate pärast tuleb kiri, millele me asutusena peame vastama. RHN ja Allikmaa juhivad Rahvusringhäälingut, aga ei tee savisaarlikku propagandat, veel vähem on vastuvõetamatu mistahes valeinfo ja laimu edastamine, mida keskerakonna poolt ikka liigub.
Kirjutatud teemas: Igor Gräzin blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud
14. oktoober 2008
Artikli originaal
asub siin aadressil /
Hüüdja hääl kõrbes
On asju, mida ei tehta. Kui Keskerakonnaga seoses tekkis omaaaegne "lindiskandaal" (mis tagantjärele võttes võis muuta Eesti poliitilisi tulevikke üsnagi oluliselt), siis ei tulnud sellel erakonnal mitte kellelegi pähe hakata seadust oma erakonna pärast ja nimel ümber tegema. Ausus ja au-tunne ei lubanud.
Nüüd aga ilmub välja Rahvaliidu prints-regent sisult ja vormilt mõttetu seaduse ideega, mille taga üks mõte võis siiski olla: käimsaolevas kohtuprotsessis vaidlustada tõendid, mis süüdistuse meelest on olulised (ühe süüdistatava telefonikõnede paar salvestust).
Mis aga piirneb lausa hullumeelsusega on see, et siit kumab läbi Rahvaliidu printsi usk sellesse, et tema endine sheff on tegelikult süüdi ja muud võimalust tema päästmiseks (või uputamiseks? aga sellest hiljem) ei ole, kui seaduse enese muutmine.
Muide, ma tõesti arvan, et Reiljani vastu esitatud tõendid on tühised - mitte vormilt vaid sisult ja ka seda, et just ametit alustanud õiguskantsler nende esitamisel nendele eriti ei mõelnud. Aga see pole ju see!
Kohus otsustab ja Riigikogul pole mitte vähimatki õigust isegi Rüütli enda kõrges isikus kohtule kaela istuda ja sundida hindama tõendit nii, nagu ta ise arvab heaks olevat.
Ühesõnaga: ma usun, et õigus on õigus. Villu on tark ja mõistlik mees. Tal on head ja tublid advokaadid. Meie kohus on enamasti teinud õigust õigesti. Ja pole midagi paremat, kui soovitada: Rüütli sugustest "sõpradest" on parem eemale hoida. Kahjuks on elus ka näilikke sõpru, kelle sõprus on hullem avalikust vaenust.
MUIDE. Kui Rüütlil oleks nende neetud logifailide vastu tõsine huvi, siis leppinuks ta kokku mistahes teise erakonna inimesega, kes vastava eelnõu oleks esitanud. Aga nüüd siis lootkem, et tegemist oli lihtsalt poliitilise labasuse ja mitte Rahvaliidu suurmehele - Reiljanile - kavandatud noahoobiga otse selja sisse.
Kirjutatud teemas: Igor Gräzin blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud
11. oktoober 2008
Artikli originaal
asub siin aadressil /
Hüüdja hääl kõrbes
Tundmata kumbagi neist ja tänaval neid mitte mingi hinna eest ära tundes, on mul õigus rääkida mitte isikutest, vaid asjadest. Vastutatdes Riigikogu, koos sõprade ja ausate vastastega Rahvaliidust, Keskerakonnast ja IRL-ist vene ja peipsi kultuuri käekäigu pärast meie idarannikul, tahan ma küsida: head n.ö. koaltsioonikaaslased - kuivõrd teil on udustki aimu, mida te teete?
Veelkord. Nimed ja isikud ei puutu asjasse. Aga väide:
EV julgeoleku oht on regionaalminister (nime on võimatu meelde jätta...) ja Pr Urve Palo (kelle fotosid on raske unustada, eriti ühte).
IRL regionaalminister (endine) hakkas ideed mülkast välja vedama ja vallandati silmapilkselt. Laari idee Taaskolhoosistada maa uute partorgide juhatuse all ei ole - eesti idee. Veel vähem - kurikuulus "integratsioon", mis oli vale otsast peale ja õnnetu Palo häda on selles, et aastakümne käkk on jõudnud tema pannile. Tõsi: niipalju ausust võinuks tal olla, et ütelda: ma ei jaga sellest kuud ega sõkla, aga küsin tarkade inimeste käest järele. (Palo valis teadusliku kommunismi õppejõud, ma ei tee nalja - lugege CV-sid - Merusk, Vettik jne.)
Mina , kui ikkagi üsna venelane,kes Eestit väga armastab, leian, et rahvusvastane oli nn. haldusreformi idee. Kui selle käime välja meie - liberaalid - siis on see loogiline (tarvis vähendada transakstiooni kulusid, vt. Douglas Northi kõnet Noble's Prize'i kättesaamisel!), aga kui RAHVUSPARTEI ei saa aru, et isegi KUI täiesti tööta või valet tööd tegev vallavanem ei tee midagi riigile kasu, siis on IRL EESTI ISAMAA reetnud. Isegi hüpoteetline vallakaskaks, loll nagu vene kirsa, lakku täis nagi setu eit Vabarna haual - on Eestile väärt sellepärast, et istub seal kusagil kohal! Ta ei ole Warrenn Buffet, ta ei eole Bill Gates, aga ta on vallavanem mkes istub Eesti territooriumi õiges kohas ja peab saama selle eest raha! Meenutage filmi "Tuulte pesa" - kuhu on metsavend Vahingul aknale koputada, kui sees istub turakas, kes pole ei metsavaht ega eestlane...
HUVITAV! Kelle käest kavatsevad Laari partisnaid teed küsida - kas läbi vene sputniku GPS-i? Kas te saate aru. Eesti metsades pole varsti enam kedagai - ei metsavahte, tehnikuid, raiemehi ega jahikubjaseid... Puhtalt venelaste ala, kuhu võib rahulikult kokku tuua tankobataljoni9 nii, et Isamaaliit, Meegomäe vms. sellest argi ei saa. Jumal tänatud, et lõpuks on meil Laaneots, kes on näinud, kuidas tankid sõidavad ja millal nad seda ei tee.
Niisiiis. Reformierakond kui erakond peab hakkama esimest korda tegelema asjaga, mida me eriti ei tunne, mis tegelikult pole üldse meie asi, aga mis on jäetud meie kaela. Me peame päästma Eesti maa- ja vallaelu. Me peame päästma eestlased ja venelased integratsiooni eest. Arvan, et me saame sellega hakkama, aga kes vahepeal Eesti majandusega tegeleb? Hirmus napp on meie poliitika vaimne resurss ja seegi enamasti ühes parteis. (Muide, hakkab kah otsa saama...)
Ettepanek: jätta nii see regionaalpoiss kui ka pr. Palo oma kohtadele valitsuses alles. (Nad peavad esindama oma erakondi.)Autod jne. kah. Aga keelata neil tegelemine nii regionaal- kui ka rahvastikupoliitikaga (säilitades palga, sest Palo üks idee maksab meile miljoneid!, regionalipoiss õnneks hakkab maha rahunema).
Kirjutatud teemas: Igor Gräzin blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud
11. oktoober 2008
Artikli originaal
asub siin aadressil /
Hüüdja hääl kõrbes
Kirjutatud teemas: Igor Gräzin blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud
7. oktoober 2008
Artikli originaal
asub siin aadressil /
Hüüdja hääl kõrbes
löödi täna bravuurikalt Toompeal. Esimesena oli aastate eest alusatnud kasaka-sotniku uljusega Lennart Meri vabastades omatahtsi kindral Kerdi (kellele sõdurid pidid formaalselt edasi alluma) ja nimetades täitsa hopsti ametisse admiral Kõutsi, kes justkui oli nagu uus ametissetulnu. Kahepäisele vene kotkale vastandas Meri kahepäise Eesti sõjaväe... Kuna sõda Venemaaga ei tulnud, siis ei olnud toimunu sealsete eriteenistuste provokatsioon, vaid ikka meie oma - enesetegu.
Põhiseadusel trampis teist korda firma "Falck" aretterides ja füüsiliselt rünnates kahte isikupuutumatusega kaitstud saadikut. Kes, nagu nüüd juba teada, ei teinudki muud, kui küsisid petis-baarmanilt õiget arvet... Aga mitte selles pole asi. Sõjaolukorras tulnuks need kaks "Falck'i" tegelast maha lasta kohapeal nende eneste ohvitseri poolt ja koostada laipade omastele üleandmise akt.
Tegu muutub pikantsemaks seetõttu, et poliitiliselt involveeritud "Falck" jättis 72 tunniks Riigikoguta (milles on 101 liiget!) ajal, mil oli just lahvatanud valitsuskriis.
Ja nüüd siis kolmas kord. Saadikute tasud. Paragrahv 75. Lugege seda veel ja veel ja veel ja veelkord ja andestage, kui tõlkisin selle halvasti. Aga võttes selle lause USA PS XXVII parandusest teadsin ma väga täpselt, mida ma temaga mõtlesin...
Nii toorelt ei rullinud PS-t ei Meri ega "Falck". Ja kuna minu mistahes osalemine selles arutelus tähendab, et ma olen kasvõi osaliselt nõus PS kui sellise mittekehtimise idee , kui sellisega, siis tehke seda pulli, sõbrad, ilma minuta. Minu teadlastaluvusel on piirid. (Doktoritöö oli seaduste tõlgendamise teooriast. Vt raamat "Tekst prava.") Ja taluvuspiirid on ka tekstiautoril ja ka kodanikul.
Aga loodame, et mistahes uus-vapslusel tuleb ükskord siiski mingi sein veel vastu. Või me paneme selle seina neile ette.
Kirjutatud teemas: Igor Gräzin blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud