Arhiiv ‘Helmer Jõgi blogi Reformierakond’ Teemas

« Vanemad postitused «

Hirmu ja armu

7. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Helmer Jõgi
Tundub, et mingi saatanlik jõud on pööranud oma pilgu Eesti koolile ja andnud korralduse „ Käed käima!”. Kui varasematel aastatel klaarisid koolipoisid rusikatega asju omavahel, siis täna reageeritakse ka õpetaja märkustele ja korralekutsumistele lisaks sõimule ka kätega. Õnnetuseks on õpetajadki varmad kõrvalopse jagama kaitseks räigete verbaalsete rünnakute eest.

Õpetajast võib isegi aru saada – see ei olegi nii kauge möödanik, kui koolilapsi pandi karistuseks nurka seisma või üleannetuid taltsutati tutistamisega. Jõulumehel oli vitsakimp vöö vahel, kodus jagati hirmu ja armu püksirihmaga. Ühiskond aktsepteeris seda. Veel mõned aastad tagasi tohtis Inglismaa erakoolides kokkuleppel lastevanematega õpilastele ihunuhtlust jagada.

Laste taltsutamatuses ja agressiivsuses võib süüdistada kodu, kooli, meediat, poliitikuid, valitsust, kogukonda jne. Kahjuks on kool ja õpetajad sattunud 3-4 viimase aastaga olukorda, milleks nad pole valmis olnud. Need, kellel on põhjus ja tagajärg segamini aetud, näevad lahendusi tagajärgedega võitlemises. Nad nõuavad õpetajale õiguslikku kaitset ja leiavad, et tavakoolidesse mittesobivad probleemsed lapsed tuleb saata eraldi koolidesse.

Tõepoolest, on juhtumeid, kus pedagoogi meisterlikkus enam ei aita ja tuleb rääkida õpetaja õigustest ja tema kaitsest. Kuid meie eesmärgiks ei saa olla maa katmine erikoolide võrguga. Usun, et vägivalla teemat arutatakse meie meedias elavalt edasi ja nii mõnigi terane mõte sealt võib leida tee õigusaktidesse.

Näiteks on õpilaste mobiiltelefonid ja nende kasutamine koolides suureks tüliõunaks. Rootslased kaaluvad tõsiselt seadusega mobiiltelefonide keelamist koolimajas koos sellest johtuvate tagajärgedega.

On teada, et laste tunnustusvajadus on suur. Koolis on tunnustus valdavalt seotud akadeemilise edukusega. Õppimisega mittetoimetuleku põhjused on keerulised ja neid on palju. Siis leitaksegi ropendamine,  ülbe suhtumine, nõrgemate kiusamine jpm., millega silma paista.

Teiselt poolt ei ole koolile võõras  ka subjektiivsus hindamisel, isegi karistamine hinnetega, õpilaste üle ironiseerimine jne. Täiskasvanute kasvatusvõtete arsenalist ei ole kuhugi kadunud sundus ja karistuse ähvardus. Üks sunduse vahend on hinne. Hirm saada halba hinnet on suur. Seda hirmu peavad nõrgemad õpilased tundma iga päev. Kaua sa, hing, ikka jõuad hirmus elada ja hirmu varjamiseks võetakse kasutusele väljakutsuv käitumine ning vägivald.

Mina kaotaksin põhikoolis hindamise ära! See muudaks oluliselt arusaamasid õpetamisest ja kasvatamisest,  kui hirmu ja armu jagamine jääks minevikku.

Laps tahab ju õppida, ta on loomult uudishimulik. Miks peab ta olema hirmul vale vastuse või halva hinde pärast? Ka lapsevanem peaks hakkama mõtlema uusi küsimusi, sest  ei saaks ju  enam õhtuti küsida oma traditsioonilist mis-hinde-täna-koolis-said küsimust. Kuid pole teada, kuidas sellise mõjutusvahendi kaotamisse meie ühiskond praegu suhtub.

Tean, et enamus meie õpetajaid suudab oma õpilastega luua hea kontakti ning ka enamuse laste hea ja halva tunnetamine on õigetel rööbastel.

Helmer Jõgi
Intervjuu Kuku Raadiole

Kirjutatud teemas: Helmer Jõgi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Hirmu ja armu

7. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Helmer Jõgi
Tundub, et mingi saatanlik jõud on pööranud oma pilgu Eesti koolile ja andnud korralduse „ Käed käima!”. Kui varasematel aastatel klaarisid koolipoisid rusikatega asju omavahel, siis täna reageeritakse ka õpetaja märkustele ja korralekutsumistele lisaks sõimule ka kätega. Õnnetuseks on õpetajadki varmad kõrvalopse jagama kaitseks räigete verbaalsete rünnakute eest.

Õpetajast võib isegi aru saada – see ei olegi nii kauge möödanik, kui koolilapsi pandi karistuseks nurka seisma või üleannetuid taltsutati tutistamisega. Jõulumehel oli vitsakimp vöö vahel, kodus jagati hirmu ja armu püksirihmaga. Ühiskond aktsepteeris seda. Veel mõned aastad tagasi tohtis Inglismaa erakoolides kokkuleppel lastevanematega õpilastele ihunuhtlust jagada.

Laste taltsutamatuses ja agressiivsuses võib süüdistada kodu, kooli, meediat, poliitikuid, valitsust, kogukonda jne. Kahjuks on kool ja õpetajad sattunud 3-4 viimase aastaga olukorda, milleks nad pole valmis olnud. Need, kellel on põhjus ja tagajärg segamini aetud, näevad lahendusi tagajärgedega võitlemises. Nad nõuavad õpetajale õiguslikku kaitset ja leiavad, et tavakoolidesse mittesobivad probleemsed lapsed tuleb saata eraldi koolidesse.

Tõepoolest, on juhtumeid, kus pedagoogi meisterlikkus enam ei aita ja tuleb rääkida õpetaja õigustest ja tema kaitsest. Kuid meie eesmärgiks ei saa olla maa katmine erikoolide võrguga. Usun, et vägivalla teemat arutatakse meie meedias elavalt edasi ja nii mõnigi terane mõte sealt võib leida tee õigusaktidesse.

Näiteks on õpilaste mobiiltelefonid ja nende kasutamine koolides suureks tüliõunaks. Rootslased kaaluvad tõsiselt seadusega mobiiltelefonide keelamist koolimajas koos sellest johtuvate tagajärgedega.

On teada, et laste tunnustusvajadus on suur. Koolis on tunnustus valdavalt seotud akadeemilise edukusega. Õppimisega mittetoimetuleku põhjused on keerulised ja neid on palju. Siis leitaksegi ropendamine,  ülbe suhtumine, nõrgemate kiusamine jpm., millega silma paista.

Teiselt poolt ei ole koolile võõras  ka subjektiivsus hindamisel, isegi karistamine hinnetega, õpilaste üle ironiseerimine jne. Täiskasvanute kasvatusvõtete arsenalist ei ole kuhugi kadunud sundus ja karistuse ähvardus. Üks sunduse vahend on hinne. Hirm saada halba hinnet on suur. Seda hirmu peavad nõrgemad õpilased tundma iga päev. Kaua sa, hing, ikka jõuad hirmus elada ja hirmu varjamiseks võetakse kasutusele väljakutsuv käitumine ning vägivald.

Mina kaotaksin põhikoolis hindamise ära! See muudaks oluliselt arusaamasid õpetamisest ja kasvatamisest,  kui hirmu ja armu jagamine jääks minevikku.

Laps tahab ju õppida, ta on loomult uudishimulik. Miks peab ta olema hirmul vale vastuse või halva hinde pärast? Ka lapsevanem peaks hakkama mõtlema uusi küsimusi, sest  ei saaks ju  enam õhtuti küsida oma traditsioonilist mis-hinde-täna-koolis-said küsimust. Kuid pole teada, kuidas sellise mõjutusvahendi kaotamisse meie ühiskond praegu suhtub.

Tean, et enamus meie õpetajaid suudab oma õpilastega luua hea kontakti ning ka enamuse laste hea ja halva tunnetamine on õigetel rööbastel.

Helmer Jõgi
Intervjuu Kuku Raadiole

Kirjutatud teemas: Helmer Jõgi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Mis takistab Eestit loobumast alkoholireklaamist?

2. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Helmer Jõgi
Täielik reklaamikeeld on mitteproportsionaalne ja reaalselt mittetoimiv piirang joomarluse leviku kontrollimiseks.
Seda mitmel põhjusel:
1. Keskendumine alkoholireklaami keelamisele on SISULISE poliitika asendamine enesepettusega.
2. Alkohoolsete jookide reklaamikeeld paneb ebavõrdsesse olukorda tootjad – turg kinnistub neile, kes sellel juba tegutsevad.
3. Reklaami ja tarbimise vaheline seos on keeruline. Alkoholi korral muudab reklaam lihtsalt tarbijate eelistusi. Teemaks omaette on alkohol noorte trendikäitumises ja reklaami osa selles.
4. See on vastuolus EL seaduste ja tavadega. Euroopa riikides on kehtestatud erinevad reklaamipiirangud, kuid puudub täielik keeld. Ka Rootsi valitsus pidi, vastavalt Euroopa Kohtu otsusele, tühistama täieliku reklaamikeelu 2005. aastast.
5. Loobudes reklaamist Eesti meedias jääb see ometi alles rahvusvahelistes meediakanalites, mille levik aina kasvab. Elame avatud maailmas.

Karskusliikumine on oluline, kuid ei tohi muutuda naeruväärseks oma radikaalsete ettepanekutega. Reaalselt saab tarbimist piirata kolme faktori koosmõjus: tõsta aktsiisi, piirata seadustega kättesaadavust (öise müügi keeld, müügikeeld alaealistele jne.), suurendada inimeste teadlikkust.

Noorte elude kaitsmiseks peab riik oluliselt rohkem panustama rahva tervisespordi rajatistesse, tervislike eluviiside propageerimisse – looma võimalusi tervisliku elu elamiseks ja huvialadega tegelemiseks. Tõdemus, et laste ja noorte alkoholitarbimine on Eestis probleemiks, peab olema reklaamipiirangute keskmes, näiteks tuleb vähendada reklaami nähtavust noortele ja lastele Minu arvates on ka piirangud reklaami sisule ebapiisvad. Tänane reklaam põhineb eelkõige nautlemisel ja ei sisalda teavet ohtudest, mis on seotud tarbimisega.

Helmer Jõgi, Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Õpetajate Leht

Kirjutatud teemas: Helmer Jõgi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Mis takistab Eestit loobumast alkoholireklaamist?

2. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Helmer Jõgi
Täielik reklaamikeeld on mitteproportsionaalne ja reaalselt mittetoimiv piirang joomarluse leviku kontrollimiseks.
Seda mitmel põhjusel:
1. Keskendumine alkoholireklaami keelamisele on SISULISE poliitika asendamine enesepettusega.
2. Alkohoolsete jookide reklaamikeeld paneb ebavõrdsesse olukorda tootjad – turg kinnistub neile, kes sellel juba tegutsevad.
3. Reklaami ja tarbimise vaheline seos on keeruline. Alkoholi korral muudab reklaam lihtsalt tarbijate eelistusi. Teemaks omaette on alkohol noorte trendikäitumises ja reklaami osa selles.
4. See on vastuolus EL seaduste ja tavadega. Euroopa riikides on kehtestatud erinevad reklaamipiirangud, kuid puudub täielik keeld. Ka Rootsi valitsus pidi, vastavalt Euroopa Kohtu otsusele, tühistama täieliku reklaamikeelu 2005. aastast.
5. Loobudes reklaamist Eesti meedias jääb see ometi alles rahvusvahelistes meediakanalites, mille levik aina kasvab. Elame avatud maailmas.

Karskusliikumine on oluline, kuid ei tohi muutuda naeruväärseks oma radikaalsete ettepanekutega. Reaalselt saab tarbimist piirata kolme faktori koosmõjus: tõsta aktsiisi, piirata seadustega kättesaadavust (öise müügi keeld, müügikeeld alaealistele jne.), suurendada inimeste teadlikkust.

Noorte elude kaitsmiseks peab riik oluliselt rohkem panustama rahva tervisespordi rajatistesse, tervislike eluviiside propageerimisse – looma võimalusi tervisliku elu elamiseks ja huvialadega tegelemiseks. Tõdemus, et laste ja noorte alkoholitarbimine on Eestis probleemiks, peab olema reklaamipiirangute keskmes, näiteks tuleb vähendada reklaami nähtavust noortele ja lastele Minu arvates on ka piirangud reklaami sisule ebapiisvad. Tänane reklaam põhineb eelkõige nautlemisel ja ei sisalda teavet ohtudest, mis on seotud tarbimisega.

Helmer Jõgi, Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Õpetajate Leht

Kirjutatud teemas: Helmer Jõgi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Tallinn vajab uusi võimalusi kultuuriürituste korraldamiseks.

23. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Helmer Jõgi
23. jaanuaril arutas Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni esitatud Riigikogu otsust „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele”. Otsusega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada Sakala keskuse hoonestusõiguse lepingu lõpetamine ja leida uus lahendus kultuurikeskuse rajamiseks. Hääletamise tulemusel ei saanud eelnõu Riigikogu toetus. Esitasin meie fraktsiooni arvamuse alljärgnevas ettekandes.

Sakala keskusega seotud problemaatikale on võimalik läheneda mitmeti. Ajakirjanduse ja poliitikute sõnavõttudes on enim esile pääsenud kaks lähenemist.

Üks võimalus on vaielda selle üle, kas Rävala pst. 12 lammutus- või ehitusluba on seaduslik või mitte. Selle joone esindajad väidavad, hoonestusõiguse lepingu seadmisele (11.07.2003) järgnenud aastatel antud eksperthinnangud ja spetsialistide arvamused ei oma õiguslikku tähendust, sest eksperdid võivad eksida ja oma otsuseid muuta. Oluline on vaid hoonestusõiguse leping ja Tallinna Linnavolikogu poolt aastal 2000 kinnitatud detailplaneering. Nende kahe dokumendi võrdlemine võimaldab neil väita, et lepingu punkti 4.2 on rikutud, mis annab aluse ühepoolseks lepingu lõpetamiseks. Ka minister Palmaru möönis, et kahetsusväärselt jäi ehitustehniline ekspertiis õigeaegselt tegemata. Sealt algavad vaidlused hoone võimaliku lammutamise seaduslikkusest. Sellest loogikast lähtuv vastukampaania on pärssivalt mõjunud krundile kaasaegse kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskuse rajamisele.

Hoopis teise tee on valinud need poliitikud, kes toetavad mõtet, et Sakala keskuse hoone, rahvasuus „Karla katedraal”, on suure kunstilise väärtusega arhitektuurišedööver ning teda ei tohiks üldse puutuda. Tahtmatult meenuvad ajad, kui rahva hulgas ironiseeriti, et Raine Karpi tehtu on Karl Vaino poolt „lennukalt” punase pliiatsiga ümber joonistatud. Moskva raha jagus ju piisavalt, et Rahvusteater Estonia vastas see tölplus püsti panna.

Kuna selle mõtteviisi esindajatele ei mahu pähe erakapitali toel rajatava kultuurikeskuse võimalus, siis nad eelistaksis hoopiski niiöelda „õilsatel kavatsustel” hoone müüki. Ühe võimalusena on pakkunud seda hoonestusõiguse lepingu lõpetamise eelnõu algatajad. Müügihuvi eelistamine algsele ideele jätaks meid hoopiski ilma toimivast kultuurikeskusest. Bremeni linna moosekantidega ei kohtu me ainult muinasjutus vaid ka reaalses elus.

Muidugi on täna võimalik otsustada ja lõpetada hoonestusõiguse leping. Otsuse aluseks saab olla vaid pädev hinnang, kui suures osas on lepingut rikutud. Kui täna üks osa poliitilistest jõududest ei taha aktsepteerida mitmeid ekspertide ametlike hinnanguid keskuse osalise lammutamise möödapääsmatusest, siis ka rikkumiste ulatus on alati vaidlustatav.

Õigusriigis saab taolisis vaidlusi lahendada vaid kohus. Enne kohtuvaidlustesse laskumist peab riigil olema põhjalik analüüs eeldatavates kahjunõuetest ning õiguslikest võimalustest. Ilma nende analüüsideta on eelnõu poliitiliselt mõttetu, sest otsused peab tegema järgmise valitsuse kultuuriminister. Paraku on tajutav, et eelnõu esitajad ei soovi keerukat küsimust lahendada vaid arvestavad eelkõige lähenevate valimistega.

Reformierakonna fraktsioon ei saa eelnõud toetada, sest me lähtume 2003 a. otsusest, et Rävala 12 monofunktsionaalse hoone asemele peab tulema toimiv ja kaasaegne kultuurikeskus.

Meil ei ole alust arvata, et ehitusprojektis on võimalik eirata Muinsuskaitsenõukogu Arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu otsust, et interjööri väärtuslik osa tuleb säilitada. Loodame, et spetsialistid leiavad sobiva lahenduse 15. aprilliks nii, et kavandatav hoone kannaks 55% ulatuses kultuurifunktsiooni. Kompromiss hoone osalise säilitamise ja hoone uute funktsioonide vahel on võimalik.

Eelnõu algatajate ettepanekut meenutab ratsaväe rünnakut keeruliseksaetud Sakala keskuse problemaatikale. Riigikogu ei saa jõuga lõpetada tsiviilõiguslike lepinguid. Sümpaatne ja õigusriiki iseloomustav on arhitektuurikriitiku Urmas Oja mõte: „rahvas peab aru saama, mis toimub ja probleemi võimaldatakse lahendada spetsialistidel."

Helmer Jõgi, Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Kirjutatud teemas: Helmer Jõgi blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info