Arhiiv ‘Erik Salumäe blogi Reformierakond’ Teemas

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

Religiooniõpetus – mitte kohustuslikuks, vaid loomulikuks

27. november 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Erik Salumäe
Ei ole põhjust kahelda ei regionaalminister Kiisleri ega haridus- ja teadusminister Lukase siiras soovis näha Eesti kasvavat noorsugu praegusest palju enam hindamas moraalseid ja igavikulisi väärtusi. Kristlasena on see loomulikult ka minu soov. Erinevalt Lukasest näeb Kiisler lahenduse ühe osana kohustuslikku religiooniõpetust.

Tundub, et selles küsimuses ei saa valikute tegemine IRL-i sees olema lihtne, sest alles 2005. aasta sügisel ütles ka tollase Res Publica noorteühendus välja selge seisukoha kohustusliku religiooniõpetuse vastu.

 

Allkirjade kohustus ka kunstiajaloo õppimiseks?

 

Kooskõlastusringil olevas uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus ei ole Haridus- ja Teadusministeerium religiooniõpetuses praegu kehtivat korda (see aine on koolile kohustuslik siis, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15, ja õpilasele on aine vabatahtlik) sisuliselt muutnud, muudetud on vaid õppeaine nimi usuõpetusest religiooniõpetuseks. See jääb aga paraku poolikuks lahenduseks.

 

See oli kõigest kaks aastat tagasi, kui tollane õiguskantsler Allar Jõks käskis kõrvaldada Tartu Treffneri Gümnaasiumi humanitaarsuuna õppekavast usundiõpetuse, viidates, et maailma erinevaid religioone võrdlevalt ja neutraalselt tutvustav õppeaine ei tohi olla kohustuslik isegi nendele, kes vabatahtlikult on mingi õppesuuna koolis valinud. Tuleb tõdeda, et tollal meedias „moraali eestkõnelejaks“ nimetatud õiguskantsleril oleks olnud küsimuse lahendamiseks ka teisi õiguslikke valikuid. Paraku jääb analoogiline probleem aga lahendamata ka uues seaduseelnõus ning nii võib edaspidigi ühes õppesuunas tutvustada võrdlevalt küll erinevaid poliitfilosoofiaid, aga mitte erinevaid usundeid.

 

Nagu tollane vaidlus näitas, algab kõik mõistete valest kasutamisest. Kehtivates seadustes kasutatav mõiste „mittekonfessionaalne usuõpetus“ on oma olemuselt ju nonsenss. Usuõpetus saab olla ainult konfessionaalne, konkreetse konfessiooni seisukohti ja õpetust tutvustav aine. Religiooniõpetus (usundiõpetus) tutvustab aga võrdlevalt ja neutraalselt erinevaid usundeid, nende ajalugu, vastastikuseid seoseid ja positsiooni erinevates ühiskondades. Kui ta jääb tavaliseks valikaineks, siis võib tekkida küsimus, miks peaks ta üldse olema seaduses eraldi ära nimetatud. Tundub, et tema olemuse üheseks tõlgendamiseks on hetkel siiski regulatsioon seaduse tasandil vajalik.

 

Erakooli vabamad valikud

 

Seaduste järgi ja ka uues eelnõus ei ole üheselt selge, kas erakool võib konfessionaalset usuõpetust anda või mitte ning kas praeguse „mittekonfessionaalse usuõpetuse“ õpetamiseks on vaja koguda toetusallkirju. Tuleb märkida, et konfessionaalset usuõpetust antakse koolides suures hulgas Euroopa riikides ning rõhuvas enamuses nendest tuginevad riigi, kiriku ja kooli õiguslikud vahekorrad samasugustele põhimõtetele nagu Eestiski.

 

Eestis tähendaks konfessionaalse usuõpetuse võimaldamine munitsipaalkoolis (alternatiivina või lisaks religiooniõpetusele) mitmete keeruliste probleemide tekkimist. Esmajoones on need seotud selle õppeaine andmise finantsküljega – kes selle õppe kinni maksab? Kas seda teevad kirik või lapsevanemad või mõlemad üheskoos? Võib arvata, et selle küsimuse võimalikust lahendamisest hoolimata hakatakse tõstatama ka küsimust üldse sellise aine sobivusest avalikõiguslikku kooli. Nii oleks sellise võimaluse sätestamine seaduses praegu kardetavasti liiga ennatlik samm ja seetõttu ei ole seda eelnõus ka tehtud.

 

Küll aga ei tohiks neid küsimusi tekkida erakoolide puhul ning kui mingisse konkreetsesse konfessiooni kuuluvad lapsevanemad on asutanud eragümnaasiumi, oleks põhjendamatu keelata riigi poolt sellises koolis konfessionaalse usuõpetuse õpetamine. Uus seadus peaks selle võimaluse selgelt andma, ilma et võiks taas tekkida juristidel erinevaid tõlgendusi.

 

Uuest seadusest saab tulenema ka üks positiivne muudatus – religiooniõpetus saab üleriigiliselt ühtse õppekava. Milline selle kava sisu saab olema, on kindlasti edasiste tõsiste arutelude teema. Kindlasti tuleks aga ka siin pidada õigemaks, et erakoolidele jääksid vabamad käed selle kava rakendamiseks.

 

Kohustuslikkus vs kvaliteetne valik

 

Me ei vaja sellist religiooniõpetust, mida lapsed peavad tundma endile pealesurutuna ning mille õpetamiseks koolid peavad sunniviisiliselt leidma kellegi, kes seda ainet vähemalt miinimumtasemel suudaks õpetada. Me vajame sellist religiooniõpetust, mille vajadus on enesestmõistetav nii õpilastele kui koolile. Eesti on küsitluste järgi üks vähereligioossemaid riike Euroopas. Avatud Euroopas ja avatud maailmas ringikäimiseks ei ole see aga mingi õigustus meie religioonialaste teadmiste puudumisele või vähesusele. Haritud eesti noor või täiskasvanu peab suutma adekvaatselt tajuda ümbritsevat kultuuriruumi nii Itaalias, Iisraelis, Iraagis kui Jaapanis.

 

Peame ühiselt jõudma selleni, et kooli jaoks on prestiizhi küsimus pakkuda kvaliteetset religiooniõpetust ja õpilase jaoks on prestiizhi küsimus seda ainet õppida. Harituks saamiseks peab olema võimalus. Kohustus võib anda sageli pöördvõrdelise tulemuse.

Kirjutatud teemas: Erik Salumäe blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Liiklusrikkujad lund koristama!

25. november 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Erik Salumäe
Suurest lumetuisust ja tormist on peagi saamas 48 tundi. Paljudele Tallinna tänavatele, mis ei ole just peamagistraalid, ei ole sahad siiani ikka veel jõudnud. Bussid ei saa peatustele ligi. Esimesed linnaosad juba trahvivad oma partneritest teehooldusfirmasid. Kas meil on ka mingit kasutamata ressurssi?
Tegelikult ju on. Mitte küll rasketehnikaga tegutsemiseks, aga oma ihujõu kasutamiseks küll. See oli alles sel kevadel, mil Riigikontroll juhtis tähelepanu sellele, et Eestis on maksmata sadu miljoneid kroone väärteotrahve, esmajoones liiklustrahve, ning seadusi võiks muuta selliselt, et väärteo eest karistatuid saaks panna trahvimaksmise asemel üldkasulikule tööle.

Need, kes on olnud teistele liiklejatele ohuks kas purjuspäi sõites või meeletult kihutades, võiksid anda nüüd oma füüsilise panuse, et muuta meie kõigi liiklemine ohutumaks. Puhastades lumest kõnniteid, bussipeatusi ja teeääri. Ühiskonnale kasulik ja vajalik füüsiline töö värskes õhus paneks kindlasti arestimajas riigi leival olemise asemel rohkem mõtlema ka ühiste väärtuste hoidmisele.

Hetkel on puudu veel vaid seadus, mis selle võimaluse väärteo sooritanute osas annaks. Aga seadus on valitsuse lubaduste kohaselt peagi valmimas ning kui mitte veel sellel talvel, siis järgmisel kindlasti saame esimesi ühiskondlikke teetöölisi teedel näha.

Kirjutatud teemas: Erik Salumäe blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Liiklusrikkujad lund koristama!

25. november 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Erik Salumäe
Suurest lumetuisust ja tormist on peagi saamas 48 tundi. Paljudele Tallinna tänavatele, mis ei ole just peamagistraalid, ei ole sahad siiani ikka veel jõudnud. Bussid ei saa peatustele ligi. Esimesed linnaosad juba trahvivad oma partneritest teehooldusfirmasid. Kas meil on ka mingit kasutamata ressurssi?
Tegelikult ju on. Mitte küll rasketehnikaga tegutsemiseks, aga oma ihujõu kasutamiseks küll. See oli alles sel kevadel, mil Riigikontroll juhtis tähelepanu sellele, et Eestis on maksmata sadu miljoneid kroone väärteotrahve, esmajoones liiklustrahve, ning seadusi võiks muuta selliselt, et väärteo eest karistatuid saaks panna trahvimaksmise asemel üldkasulikule tööle.

Need, kes on olnud teistele liiklejatele ohuks kas purjuspäi sõites või meeletult kihutades, võiksid anda nüüd oma füüsilise panuse, et muuta meie kõigi liiklemine ohutumaks. Puhastades lumest kõnniteid, bussipeatusi ja teeääri. Ühiskonnale kasulik ja vajalik füüsiline töö värskes õhus paneks kindlasti arestimajas riigi leival olemise asemel rohkem mõtlema ka ühiste väärtuste hoidmisele.

Hetkel on puudu veel vaid seadus, mis selle võimaluse väärteo sooritanute osas annaks. Aga seadus on valitsuse lubaduste kohaselt peagi valmimas ning kui mitte veel sellel talvel, siis järgmisel kindlasti saame esimesi ühiskondlikke teetöölisi teedel näha.

Kirjutatud teemas: Erik Salumäe blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Ärikeskkond muutub turvalisemaks

19. november 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Erik Salumäe
Täna Riigikogus vastuvõetud äriseadustiku, karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatuste eesmärgiks on suurendada osaühingute ja teiste juriidiliste isikute juhtorganite liikmete valimisega seotud õiguskindlust.

Käesoleva aasta kevadel tulid ilmsiks juhtumid, kus osaühingu osanike koosolekute protokolle võltsides said ennast juhatuse liikmetena äriregistrisse kanda isikud, kellel tegelikult selle osaühinguga mingit pistmist ei olnud. Juhatuse liikmetena said nad seejärel tühjendada osaühingu pangaarved ning firma tegelikel juhtidel ei olnud aimugi, et kõrvaliste isikute poolt on äriühing vahepeal pankrotti viidud.

 

Seadusemuudatuste kohaselt peab edaspidi osanike otsusele või protokollile, mis on aluseks juhatuse liikme valimisele, kirjutama alla juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik. Allkiri peab olema antud kas digitaalallkirjana või notariaalselt kinnitatud. Uute nõuete kehtestamisel on leitud mõistlik tasakaal. Need nõuded on kindlasti vajalikud, kaitsmaks ettevõtjat ja ettevõtte vara. Teisalt ei tohiks täiendava kinnituse nõue olla ettevõtjatele ka liiga koormav, sest üha enam ettevõtjaid edastabki dokumente ja kandeavaldusi äriregistrile digitaalallkirjastatult, läbi Ettevõtjaportaali. Ettevõtjaportaali kaudu on võimalus teha kandeid ka üha rohkematel teiste riikide ID-kaardi omanikel. See on juba praegu võimalik Portugali, Belgia ja Leedu ID-kaartidega ning peagi on lisandumas nende riikide hulka ka Soome.

 

Muudatused jõustuvad üldises korras, s.t kümnendal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Kirjutatud teemas: Erik Salumäe blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Ärikeskkond muutub turvalisemaks

19. november 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Erik Salumäe
Täna Riigikogus vastuvõetud äriseadustiku, karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatuste eesmärgiks on suurendada osaühingute ja teiste juriidiliste isikute juhtorganite liikmete valimisega seotud õiguskindlust.

Käesoleva aasta kevadel tulid ilmsiks juhtumid, kus osaühingu osanike koosolekute protokolle võltsides said ennast juhatuse liikmetena äriregistrisse kanda isikud, kellel tegelikult selle osaühinguga mingit pistmist ei olnud. Juhatuse liikmetena said nad seejärel tühjendada osaühingu pangaarved ning firma tegelikel juhtidel ei olnud aimugi, et kõrvaliste isikute poolt on äriühing vahepeal pankrotti viidud.

 

Seadusemuudatuste kohaselt peab edaspidi osanike otsusele või protokollile, mis on aluseks juhatuse liikme valimisele, kirjutama alla juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik. Allkiri peab olema antud kas digitaalallkirjana või notariaalselt kinnitatud. Uute nõuete kehtestamisel on leitud mõistlik tasakaal. Need nõuded on kindlasti vajalikud, kaitsmaks ettevõtjat ja ettevõtte vara. Teisalt ei tohiks täiendava kinnituse nõue olla ettevõtjatele ka liiga koormav, sest üha enam ettevõtjaid edastabki dokumente ja kandeavaldusi äriregistrile digitaalallkirjastatult, läbi Ettevõtjaportaali. Ettevõtjaportaali kaudu on võimalus teha kandeid ka üha rohkematel teiste riikide ID-kaardi omanikel. See on juba praegu võimalik Portugali, Belgia ja Leedu ID-kaartidega ning peagi on lisandumas nende riikide hulka ka Soome.

 

Muudatused jõustuvad üldises korras, s.t kümnendal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Kirjutatud teemas: Erik Salumäe blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «
» Uuemad postitused »

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info