Isamaa Reeturite Liit www.isamaaliit.com

Riigikogu valimisteni on jäänud 11 päeva.
Erakondade kampaaniad on täies hoos, kandidaadid püüavad valijate tähelepanu kõikvõimalikul moel, reklaami tuleb uksest ja aknast. Tõsi küll, aknast enam ei tule tänu välireklaami keelule, kui just mõnda Keskerakonna logoga peokuulutust pole  veel  peale pidutsemist jõutud maha võtta. Ja valijad on kõigest juba väsinud.
Mida teeb tüdinud-väsinud valija? Tõenäoliselt läheb valima. Kuhu ja kuidas, vaata www.vvk.ee
Eelmised Riigikogu valimised näitasid, et meie ringkonnas oli aktiivseid otsustajaid 55%, Hiiumaal 56%, Eesti keskmine 58%.
Aga ülejäänud valimsõigust omavad inimesed? Nemad jätsid valikute tegemise teiste hooleks. Nii on mugav ka - ei pea isikut tõendavat dokumenti otsima ja arvuti taha istuma või valimiste päeval kodust välja minema, ei pea kellelegi eriliselt kaasa elama, saab kõik teiste hooleks jätta, lihtne! Aga, kas on nii lihtsam? Kujutage hetkeks ette kellegi karvast kätt oma rahakotis või  kellegi mitte liiga tarka pead tegemas otsuseid, mis meid kõiki puudutavad. Kui me valima ei lähe, anname eelise neile, kes valivad erakonda, mis meile ei meeldi. Ükskõiksusega Eesti elu paremaks ei muutu! Tuleb minna valima.

Ene Kaups Hiiu Lehe toimetuses. (Harda Roosna)
Hiiu Lehe intervjuu: Ene Kaups
   
   
Ene Kaups Hiiu Lehe toimetuses.
(Harda Roosna)

Reformierakonna kandidaat riigikogu valimistel, Kärdla linnapea, soovitab Hiiumaa valijal valida tugeva reitinguga erakonna nimekirjas olevat hiidlast, et täituks soov – hiidlane riigikogusse.

Miks ja millal valisite Reformierakonna?

Astusin Reformierakonda 1998. aastal oma arusaamade ja oma maailmavaate pärast. Mulle tundus, et Reformierakonna põhikirjas oli väga hästi sõnastatud kõik see, mida mina väga oluliseks pean, st isikuvabadused. Reformierakond on liberaalsete maailmavaadetega inimeste erakond.

Miks kandideerite riigikokku?

Pean seda loomulikuks asjade käiguks, kuna olen Kärdla linnapea ja avalikus teenistuses. Meie erakond läheb riigikogu valimistele välja tugeva nimekirjaga. Enne lõpliku nimekirja valmimist on olnud kaks vooru sisevalimisi. See tähendab, et meie nö järjekorranumber üleriiklikus ja ka piirkondlikus nimekirjas on kujunenud selle alusel, kui palju oma erakonna liikmed meist teavad, meid toetavad ja tunnustavad. Praegu on minu positsioon üleriiklikus nimekirjas 75. ja piirkonnanimekirjas olen ma viies.

Kui osutute valituks, siis missugune on valik, kas linn või riik?

See on küsimus, mis kõiki valijaid huvitab. aga sellele mul hetkel vastust ei ole, otsustamise koht ei ole veel käes. Kui küsiksite, kas olen valmis Tallinnas elama, Tallinnas töötama ja Toompeal saadiku tööd tegema, siis põhimõtteliselt olen küll. Konkreetne otsus saab tulla alles siis, kui valimised on möödas ja olukord selge. Kõik sõltub sellest, kuidas erakonnal valimistel läheb.

Oletame, et Reformierakond on valimistel võitnud ja olete saanud riigikokku?

Ikka lähen. Ma ei karda, ei arva, et seal oleks midagi sellist, mis mind paneks tundma, et olen vales kohas.

Kellele jätate Kärdla linna juhtida?

See on ka jälle üks selline otsus, mida tuleb kaaluda siis, kui see kaalumisekoht on käes.

Kes võiks olla järgmine linnapea?

Ega ma nimetada küll praegu ei taha kedagi, aga siis, kui Reformierakond pidi oma Kärdla linnapeakandidaadi esitama, ei olnud ma ju ainus kandidaat.

Mis on Eesti probleemid, mida poliitikuna tahaksite lahendada?

Probleeme on palju, aga ma lähtun ikkagi erakonna valimisplatvormist. Meie kõige olulisem, kõige esimene ülesanne on kindlustada eesti rahvuse säilimine ja saavutada positiivne iive. Eestlased peavad kestma jääma ja eestlasi peab rohkem saama. Praegu on nii Hiiumaa kui Eesti probleemiks, et rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb.

Edukas majandus, majanduskasvu ootus ja lootus, et me viieteistkümne aasta pärast oleme viie edukama Euroopa riigi hulgas, mis on täiesti reaalne minu arvates, aga kui elanike arv järjest väheneb, siis... kelle jaoks? Vaadates poliitikute tegevust ja valimisteks valmistumist, on mul tunne, et ma tõepoolest pean riigikokku kandideerima.

Mõnede erakondade kandidaatide väljaütlemised ja seisukohad on sellised, millega lihtsalt leppida ei saa. Me peame seisma tugeva majandusega riigi eet ja meil on teada tee, kuidas majanduskasvu jätkata ning sellelt teelt ei tohi praegu kõrvale astuda.

Miks Reformierakond seni pole suutnud Eesti rahvaarvu vähenemist peatada? Olete ju kogu aeg võimul olnud?

Reformierakond oli nišipartei, mis tegeles aastaid majandusega, selle edendamisega, seisis ettevõtluse ja majanduspoliitika eest. Nendeks valimisteks on meil esimest korda valimisplatvorm, mis katab peaaegu kõik valdkonnad ja majanduspoliitika kõrvale on tekkinud teised tugevad poliitikad, pere- ja rahvastikupoliitika, näiteks.

Mis on Hiiumaa probleemid, mida läbi oma erakonna ja riigikogu kavatsete lahendada?

Hiiumaa kolm probleemi on elanikkonna vähenemine ja vananemine, meie elektriliinid, sideliinid, transpordiühendus mandriga ja kolmas, kuidas väheneva ja vananeva elanike arvu juures tagada elementaarsed sotsiaalsed hüved.

Näiteks koolide käigushoidmine, kui laste arv väheneb, kui noored lahkuvad saarelt ega tule tagasi. Tasandusfondi raha jagatakse riigieelarvest kohalikele omavalitsustele elanike arvu järgi. Kui elanike arv väheneb, siis ka omavalitsuste eelarvete mahud vähenevad. Hiiumaa kõige suurem probleem on elanike arvu vähenemine.

Kuidas on lood Hiiumaa majandusega, töökohtadega?

Ettevõtted, mis siin tegutsevad, nende käibed ju ikka praegu kasvavad ja Hiiumaa majandus tervikuna absoluutnumbrites kasvab ka. Kahjuks ei ole majandusülevaade 2005 veel kaante vahel. Pankrotis pole rohkem ettevõtteid kui kalatehas. Töökohtade arvu Hiiumaal  ma hetkel ei oska öelda.

Elektrivõrkude vananemine, praamiühendus, mis kogu aeg on jääb jalgu saare arengule, nagu te ise väga hästi sõnastasite, see kõik on toimunud ajal, kui Reformierakond on olnud võimul?

Mis puutub praamiühendusse, siis meie erakonna majandus- ja kommunikatsiooniministri valitsemisaeg jäi teatud asjaolude tõttu lühikeseks ja muudatused praamiühenduses jäid pooleli.

Reformierakonna valimisplatvormis on mustvalgel kirjas, et me ei pea õigeks monopolide valitsemist. Eesti Energia on paraku monopol, mis teenib sadu miljoneid kroone kasumit ja investeeringuid Hiiumaale peab mõttetuteks. Nii see olla ei saa. See on regionaalpoliitika, mida Eesti riigis on kehvasti aetud.
Niipalju kui ma Reformierakonna linnapeadega kokku saan ja kogemusi vahetame, siis regionaalpoliitilised küsimused on igal pool arutusel. Eesti omavalitsustel on sarnased probleemid, mitte ainult Hiiumaal ja Saaremaal, me pole üksi. Kui näiteks, pääseks üks hiidlane riigikokku, on seal ju veel 100 liiget, kes pole Hiiumaalt ja on oma valijate huvide eest väljas. Hiidlane riigikogus peab leidma inimesed, kellega koostööd teha ja erinevate probleemide lahendamise eest seista.

Leidma koostööpartnerid, kellega koos võidelda regionaalpoliitika, investeeringute jaotuse, erinevate regionaalsete küsimuste lahendamise eest. Aga ma ei pea õigeks, nagu praegu, enne valimisi juhtus, et jagati 200 miljonit krooni lihtsalt selleks, et endale nö võimu osta. Seda ma ei saa kuidagi õigustada ja minu arvates selline poliitiline rahajagamine ilma arengukavasid, eelarvestrateegiat ja kohapealset tegelikku huvi silmas pidamata on absoluutselt vale.

Eelmisel aastal viidi Hiiumaalt jälle hulk riigiameteid nn oblastikeskustesse. Ka valdade liitumist loodetakse. Milline on nende kahe protsessi osas Reformierakonna strateegia?

Hiiumaa valdade liitumine on ju vana teema ja see on tegemata, kuna omavalitsused pole kokkuleppele jõudnud. See on demokraatlikel alustel toimiv kohalik võim ja neid jõuga liita ei saa. Aga mis puudutab riigiametite tööd ja töökorraldust, siis kahtlemata peavad riigiametid tegutsema efektiivselt.

Paraku on juhtunud nii, et eesmärk oli riigiametite efektiivsust tõsta, kuid selle asemel on ministeeriumites kabinetid kitsaks jäänud. Ministeeriumid on ametnikest tulvil ja nende huvide eest seisab üks poliitiline partei, mis ütleb, et avalikule sektorile tuleb maksta rohkem palka. Seda ei pea ma õigeks.

Riigiametid saaksid ka efektiivselt tegutsedes riiklikud töökohad maakondades säilitada. Mõned riigiametid või mõni ministeerium võiks ju oma ametid ja töötegemise tuua siia, Hiiumaale. Büroopindu meil ju on, tööjõudu ka. Kui siia töökohad tekitada, oleks see võimalus noori ja haritud inimesi Hiiumaale kutsuda.

Kui meie kohtunikuabi ametikoht viidi Tallinna, kuna seal ei jätkuvat tööjõudu, või kui meie ametnikud sõidavad pidevalt Pärnusse või Saaremaale nõupidamistele ja infopäevadele, kas see siis on kokkuhoid?

See on rumalus. Kõik on võimalik korraldada ka distantsilt. Enam ei teki olukorda, kus valitsuse või volikogu koosolekuks kvoorumit kokku ei saa. Ükskõik, kuskohas saab interneti ja arvuti olemasolul võtta ühendust. Ka näiteks see kohtunikuabi oleks võib olla saanud siin kohapeal teha nende (Tallinna kohtu-) dokumentidega tööd. Vahendid, mida selleks (kaugtööks) kasutada, on olemas ja regionaalpoliitika ajamiseks oleks vaja keskusest kaugemal olevatel piirkondadel oma jõud kokku panna ning sellistele asjadele vastu seista.

Käivad jutud Reformija Keskerakonna salajasest vaikivast kokkuleppest jätkuvalt võimu jagada. Küsimus olevat vaid selles, kes on kolmas. Vastab see tõele?

Ma ei oska seda kommenteerida. Just lugesin uudist, et Reformierakonna fraktsioon kutsus Edgar Savisaart endaga kohtuma ja Savisaar ei tulnudki kohale. Kui oleks mingi vaikiv kokkulepe, kas siis nii juhtukss? Ma ei oska seda kommenteerida.

Kuidas need kaks maailmavaatelt nii erinevat erakonda siiski nii hästi kokku sobivad, et iga kord, kui Keskerakonna poliitikud mingi jamaga hakkama saavad, leiab peaminister Ansip, et kõik on OK?

Leian, et see koalitsiooni püsimise eest seismine teenib kokkuvõttes Reformierakonna huve. Meid on tihti kritiseeritud selle eest, et oleme ükskõik mis hinnaga ja ükskõik mis tingimustel valmis koostööks ja valmis kellega iganes koos valitsuses olema. Me pole oma eesmärke siiski maha müünud. Valitsuses olemine ja koalitsioonides püsimine on teeninud eesmärki, et oma lubadusi ellu viia.

Nüüd, kui meil on olemas pikaajaline visioon 15 aasta peale, on meil seda enam kohustus selle elluviimise eest seista. Kui vahepeal tekib olukord, kus peaksime olema opositsioonis ja kui siis, näiteks, võetaks vastu täiesti vastupidiste seisukohtade põhjal otsuseid, oleks meil nö oma joone peale tagasi saada väga raske. See on lihtsalt hind, mida Reformierakond ja peaminister praegu maksavad.

Kui palju on teie erakonna nimekirjas naisi? Kui palju on naisi esikümnes? Üleriiklikus valimisnimekirjas?

Ma arvan, et üle kahekümne naise. (23 naist, st 18%. HR) Esikümnes on kaks naist. Laine Jänes ja Keit Pentus. Kui arvestada, et meid, naisi, on valimisnimekirjas alla 20 protsendi,ei ole see tõesti väga kõrge. See teeb ka mulle muret ja sellepärast kutsusingi naislinnapead kokku, et kohapealseid naisi natuke julgustada. Ma arvan, et ka Reformierakonnas võiks olla rohkem naisi.

Hans H. Luik tsiteerib ajalehes Möte antiikfilosoofe, kes juba sajandeid tagasi teadsid, et suhtudes ebavõrdsetesse võrdselt, suurendame ebavõrdsust. Kas naistele, nõrgemale poolele selles mõttes, et naised on väga harva pääsenud otsustama ja võimule ning saanud ka valimisõiguse palju hiljem kui mehed, tuleks luua eelis otsustamise juurde pääsemiseks? Kas see poleks tõeline võrdsus?

Arvan, et ei ole. Probleem ei ole minu arvates selles, et meil sookvoote pole, vaid selles, et naised ise ei ole piisavalt altid olnud võimu ja vastutust võtma. Naised on tublid ja töökad ja koostööks valmis, hea suhtlemisoskusega, panevad asja sisse hinge ja sära ja värvi ja emotsioone, aga kui rääkida sellest, et esinda või asuda  vastutusrikkale ametikohale, siis naised mõtlevad tihti, et ah, mis nüüd mina.

Ma saan sellest ka aru, sest naiste tööpäev on tihti pikem. Me läheme õhtul peale tööd koju ja meil on veel kodused majapidamistööd. Ma ei saa öelda, et meestel pole, meestel on ka kindlasti sada muret veel, aga nii on välja kujunenud, et naised on võimupositsioonidelt tagasi tõmbunud.

Ene Kaups Hiiu Lehe toimetuses. (Harda Roosna)
Hiiu Lehe intervjuu: Ene Kaups
   
   
Ene Kaups Hiiu Lehe toimetuses.
(Harda Roosna)

Reformierakonna kandidaat riigikogu valimistel, Kärdla linnapea, soovitab Hiiumaa valijal valida tugeva reitinguga erakonna nimekirjas olevat hiidlast, et täituks soov – hiidlane riigikogusse.

Miks ja millal valisite Reformierakonna?

Astusin Reformierakonda 1998. aastal oma arusaamade ja oma maailmavaate pärast. Mulle tundus, et Reformierakonna põhikirjas oli väga hästi sõnastatud kõik see, mida mina väga oluliseks pean, st isikuvabadused. Reformierakond on liberaalsete maailmavaadetega inimeste erakond.

Miks kandideerite riigikokku?

Pean seda loomulikuks asjade käiguks, kuna olen Kärdla linnapea ja avalikus teenistuses. Meie erakond läheb riigikogu valimistele välja tugeva nimekirjaga. Enne lõpliku nimekirja valmimist on olnud kaks vooru sisevalimisi. See tähendab, et meie nö järjekorranumber üleriiklikus ja ka piirkondlikus nimekirjas on kujunenud selle alusel, kui palju oma erakonna liikmed meist teavad, meid toetavad ja tunnustavad. Praegu on minu positsioon üleriiklikus nimekirjas 75. ja piirkonnanimekirjas olen ma viies.

Kui osutute valituks, siis missugune on valik, kas linn või riik?

See on küsimus, mis kõiki valijaid huvitab. aga sellele mul hetkel vastust ei ole, otsustamise koht ei ole veel käes. Kui küsiksite, kas olen valmis Tallinnas elama, Tallinnas töötama ja Toompeal saadiku tööd tegema, siis põhimõtteliselt olen küll. Konkreetne otsus saab tulla alles siis, kui valimised on möödas ja olukord selge. Kõik sõltub sellest, kuidas erakonnal valimistel läheb.

Oletame, et Reformierakond on valimistel võitnud ja olete saanud riigikokku?

Ikka lähen. Ma ei karda, ei arva, et seal oleks midagi sellist, mis mind paneks tundma, et olen vales kohas.

Kellele jätate Kärdla linna juhtida?

See on ka jälle üks selline otsus, mida tuleb kaaluda siis, kui see kaalumisekoht on käes.

Kes võiks olla järgmine linnapea?

Ega ma nimetada küll praegu ei taha kedagi, aga siis, kui Reformierakond pidi oma Kärdla linnapeakandidaadi esitama, ei olnud ma ju ainus kandidaat.

Mis on Eesti probleemid, mida poliitikuna tahaksite lahendada?

Probleeme on palju, aga ma lähtun ikkagi erakonna valimisplatvormist. Meie kõige olulisem, kõige esimene ülesanne on kindlustada eesti rahvuse säilimine ja saavutada positiivne iive. Eestlased peavad kestma jääma ja eestlasi peab rohkem saama. Praegu on nii Hiiumaa kui Eesti probleemiks, et rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb.

Edukas majandus, majanduskasvu ootus ja lootus, et me viieteistkümne aasta pärast oleme viie edukama Euroopa riigi hulgas, mis on täiesti reaalne minu arvates, aga kui elanike arv järjest väheneb, siis... kelle jaoks? Vaadates poliitikute tegevust ja valimisteks valmistumist, on mul tunne, et ma tõepoolest pean riigikokku kandideerima.

Mõnede erakondade kandidaatide väljaütlemised ja seisukohad on sellised, millega lihtsalt leppida ei saa. Me peame seisma tugeva majandusega riigi eet ja meil on teada tee, kuidas majanduskasvu jätkata ning sellelt teelt ei tohi praegu kõrvale astuda.

Miks Reformierakond seni pole suutnud Eesti rahvaarvu vähenemist peatada? Olete ju kogu aeg võimul olnud?

Reformierakond oli nišipartei, mis tegeles aastaid majandusega, selle edendamisega, seisis ettevõtluse ja majanduspoliitika eest. Nendeks valimisteks on meil esimest korda valimisplatvorm, mis katab peaaegu kõik valdkonnad ja majanduspoliitika kõrvale on tekkinud teised tugevad poliitikad, pere- ja rahvastikupoliitika, näiteks.

Mis on Hiiumaa probleemid, mida läbi oma erakonna ja riigikogu kavatsete lahendada?

Hiiumaa kolm probleemi on elanikkonna vähenemine ja vananemine, meie elektriliinid, sideliinid, transpordiühendus mandriga ja kolmas, kuidas väheneva ja vananeva elanike arvu juures tagada elementaarsed sotsiaalsed hüved.

Näiteks koolide käigushoidmine, kui laste arv väheneb, kui noored lahkuvad saarelt ega tule tagasi. Tasandusfondi raha jagatakse riigieelarvest kohalikele omavalitsustele elanike arvu järgi. Kui elanike arv väheneb, siis ka omavalitsuste eelarvete mahud vähenevad. Hiiumaa kõige suurem probleem on elanike arvu vähenemine.

Kuidas on lood Hiiumaa majandusega, töökohtadega?

Ettevõtted, mis siin tegutsevad, nende käibed ju ikka praegu kasvavad ja Hiiumaa majandus tervikuna absoluutnumbrites kasvab ka. Kahjuks ei ole majandusülevaade 2005 veel kaante vahel. Pankrotis pole rohkem ettevõtteid kui kalatehas. Töökohtade arvu Hiiumaal  ma hetkel ei oska öelda.

Elektrivõrkude vananemine, praamiühendus, mis kogu aeg on jääb jalgu saare arengule, nagu te ise väga hästi sõnastasite, see kõik on toimunud ajal, kui Reformierakond on olnud võimul?

Mis puutub praamiühendusse, siis meie erakonna majandus- ja kommunikatsiooniministri valitsemisaeg jäi teatud asjaolude tõttu lühikeseks ja muudatused praamiühenduses jäid pooleli.

Reformierakonna valimisplatvormis on mustvalgel kirjas, et me ei pea õigeks monopolide valitsemist. Eesti Energia on paraku monopol, mis teenib sadu miljoneid kroone kasumit ja investeeringuid Hiiumaale peab mõttetuteks. Nii see olla ei saa. See on regionaalpoliitika, mida Eesti riigis on kehvasti aetud.
Niipalju kui ma Reformierakonna linnapeadega kokku saan ja kogemusi vahetame, siis regionaalpoliitilised küsimused on igal pool arutusel. Eesti omavalitsustel on sarnased probleemid, mitte ainult Hiiumaal ja Saaremaal, me pole üksi. Kui näiteks, pääseks üks hiidlane riigikokku, on seal ju veel 100 liiget, kes pole Hiiumaalt ja on oma valijate huvide eest väljas. Hiidlane riigikogus peab leidma inimesed, kellega koostööd teha ja erinevate probleemide lahendamise eest seista.

Leidma koostööpartnerid, kellega koos võidelda regionaalpoliitika, investeeringute jaotuse, erinevate regionaalsete küsimuste lahendamise eest. Aga ma ei pea õigeks, nagu praegu, enne valimisi juhtus, et jagati 200 miljonit krooni lihtsalt selleks, et endale nö võimu osta. Seda ma ei saa kuidagi õigustada ja minu arvates selline poliitiline rahajagamine ilma arengukavasid, eelarvestrateegiat ja kohapealset tegelikku huvi silmas pidamata on absoluutselt vale.

Eelmisel aastal viidi Hiiumaalt jälle hulk riigiameteid nn oblastikeskustesse. Ka valdade liitumist loodetakse. Milline on nende kahe protsessi osas Reformierakonna strateegia?

Hiiumaa valdade liitumine on ju vana teema ja see on tegemata, kuna omavalitsused pole kokkuleppele jõudnud. See on demokraatlikel alustel toimiv kohalik võim ja neid jõuga liita ei saa. Aga mis puudutab riigiametite tööd ja töökorraldust, siis kahtlemata peavad riigiametid tegutsema efektiivselt.

Paraku on juhtunud nii, et eesmärk oli riigiametite efektiivsust tõsta, kuid selle asemel on ministeeriumites kabinetid kitsaks jäänud. Ministeeriumid on ametnikest tulvil ja nende huvide eest seisab üks poliitiline partei, mis ütleb, et avalikule sektorile tuleb maksta rohkem palka. Seda ei pea ma õigeks.

Riigiametid saaksid ka efektiivselt tegutsedes riiklikud töökohad maakondades säilitada. Mõned riigiametid või mõni ministeerium võiks ju oma ametid ja töötegemise tuua siia, Hiiumaale. Büroopindu meil ju on, tööjõudu ka. Kui siia töökohad tekitada, oleks see võimalus noori ja haritud inimesi Hiiumaale kutsuda.

Kui meie kohtunikuabi ametikoht viidi Tallinna, kuna seal ei jätkuvat tööjõudu, või kui meie ametnikud sõidavad pidevalt Pärnusse või Saaremaale nõupidamistele ja infopäevadele, kas see siis on kokkuhoid?

See on rumalus. Kõik on võimalik korraldada ka distantsilt. Enam ei teki olukorda, kus valitsuse või volikogu koosolekuks kvoorumit kokku ei saa. Ükskõik, kuskohas saab interneti ja arvuti olemasolul võtta ühendust. Ka näiteks see kohtunikuabi oleks võib olla saanud siin kohapeal teha nende (Tallinna kohtu-) dokumentidega tööd. Vahendid, mida selleks (kaugtööks) kasutada, on olemas ja regionaalpoliitika ajamiseks oleks vaja keskusest kaugemal olevatel piirkondadel oma jõud kokku panna ning sellistele asjadele vastu seista.

Käivad jutud Reformija Keskerakonna salajasest vaikivast kokkuleppest jätkuvalt võimu jagada. Küsimus olevat vaid selles, kes on kolmas. Vastab see tõele?

Ma ei oska seda kommenteerida. Just lugesin uudist, et Reformierakonna fraktsioon kutsus Edgar Savisaart endaga kohtuma ja Savisaar ei tulnudki kohale. Kui oleks mingi vaikiv kokkulepe, kas siis nii juhtukss? Ma ei oska seda kommenteerida.

Kuidas need kaks maailmavaatelt nii erinevat erakonda siiski nii hästi kokku sobivad, et iga kord, kui Keskerakonna poliitikud mingi jamaga hakkama saavad, leiab peaminister Ansip, et kõik on OK?

Leian, et see koalitsiooni püsimise eest seismine teenib kokkuvõttes Reformierakonna huve. Meid on tihti kritiseeritud selle eest, et oleme ükskõik mis hinnaga ja ükskõik mis tingimustel valmis koostööks ja valmis kellega iganes koos valitsuses olema. Me pole oma eesmärke siiski maha müünud. Valitsuses olemine ja koalitsioonides püsimine on teeninud eesmärki, et oma lubadusi ellu viia.

Nüüd, kui meil on olemas pikaajaline visioon 15 aasta peale, on meil seda enam kohustus selle elluviimise eest seista. Kui vahepeal tekib olukord, kus peaksime olema opositsioonis ja kui siis, näiteks, võetaks vastu täiesti vastupidiste seisukohtade põhjal otsuseid, oleks meil nö oma joone peale tagasi saada väga raske. See on lihtsalt hind, mida Reformierakond ja peaminister praegu maksavad.

Kui palju on teie erakonna nimekirjas naisi? Kui palju on naisi esikümnes? Üleriiklikus valimisnimekirjas?

Ma arvan, et üle kahekümne naise. (23 naist, st 18%. HR) Esikümnes on kaks naist. Laine Jänes ja Keit Pentus. Kui arvestada, et meid, naisi, on valimisnimekirjas alla 20 protsendi,ei ole see tõesti väga kõrge. See teeb ka mulle muret ja sellepärast kutsusingi naislinnapead kokku, et kohapealseid naisi natuke julgustada. Ma arvan, et ka Reformierakonnas võiks olla rohkem naisi.

Hans H. Luik tsiteerib ajalehes Möte antiikfilosoofe, kes juba sajandeid tagasi teadsid, et suhtudes ebavõrdsetesse võrdselt, suurendame ebavõrdsust. Kas naistele, nõrgemale poolele selles mõttes, et naised on väga harva pääsenud otsustama ja võimule ning saanud ka valimisõiguse palju hiljem kui mehed, tuleks luua eelis otsustamise juurde pääsemiseks? Kas see poleks tõeline võrdsus?

Arvan, et ei ole. Probleem ei ole minu arvates selles, et meil sookvoote pole, vaid selles, et naised ise ei ole piisavalt altid olnud võimu ja vastutust võtma. Naised on tublid ja töökad ja koostööks valmis, hea suhtlemisoskusega, panevad asja sisse hinge ja sära ja värvi ja emotsioone, aga kui rääkida sellest, et esinda või asuda  vastutusrikkale ametikohale, siis naised mõtlevad tihti, et ah, mis nüüd mina.

Ma saan sellest ka aru, sest naiste tööpäev on tihti pikem. Me läheme õhtul peale tööd koju ja meil on veel kodused majapidamistööd. Ma ei saa öelda, et meestel pole, meestel on ka kindlasti sada muret veel, aga nii on välja kujunenud, et naised on võimupositsioonidelt tagasi tõmbunud.

Riigikogu valimisteni on jäänud loetud päevad.
TEE OMA VALIK!                             

Riigikogu valimisteni on jäänud loetud päevad.
TEE OMA VALIK!