Tallinna Volikogus tehakse teatrit,  Linnateatris tehakse kunsti.

Tallinna Linnateater jäi ilma oma planeeritud rahastamisest  ehkki kõik ettevalmistused olid tehtud ja repertuaargi planeeritud ehitusaega. Paraku nii ei läinud, sest Linnavalitsus leidis, et raha kõigeks ei jätku.
Tallinna Volikogus on alanud valimiseelne hooaeg ja seal tehakse samuti tõelist teatrit. Kired tõusevad taevani, loobitakse teravaid repliike ja stseenid on täis pinget. Otsustavatel hetkedel lisatakse massistseene nii, et lava on servast servani täis ja õhk paks komplimentidest, millega kokku ei hoita.

Mis maksab üks või teine teater tallinlasele?
Volikogu eelarve on käesoleval aastal 30, 4 miljonit. Teater nii palju ei saa, ta peab leppima 24 miljoniga. Tegelikult sellest 24 miljonist peab ta ise teenima 13,2 miljonit omatuludena ja seega saab teater linnalt 11 miljonit krooni toetust.
Palkadeks kulutab Linnateater umbes 12,4 miljonit ja sinna hulka lähevad kõik näitlejad, lavastajad ning tehnilised töötajad. Volikogu puhul on asi segasem, sest ei tohiks olla  eriti suuri koosseise kuid nii see siiski pole. Volikogu liikmete palkadeks plaanitakse kulutada 6,9 miljonit. Seda tundub olema  palju kuid noh, ei midagi hullu. Enamus raha läheb hoopiski Volikogu kantseleile, kes kavatseb 2009 aastal kulutada oma tegevuseks 22,4 miljonit!

Volikogus on tööl 33 ametnikku, kes kulutavad kogu raha volikogu istungite ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Naljakas on, et Linnateater peab välja tooma 5 uuslavastust, andma 270 etendust, osalema festivalidel ja tegema  muud vajalikku, saades selleks linnalt ainult 11 miljonit toetust. Võib olla on 11 miljonit paras, kuid võrdluses Volikoguga jääb mulje, et miski on valesti.

Volikogu teatri  valimiseelne hooaeg alles kogub tuure, pinevate sündmuste kulgu võib oodata jätkuvalt. Kas aga selleks on vaja kulutada nii palju raha? Kulutaks pigem enam teatrile või siis kultuurikatlale. Paneks küsimuse serviti  üles linlastele otsustamiseks ja küsimuse formuleeriks nii: „Kas volikogu peaks saama rohkem raha kui Linnateater“? Tegelikult ei ole eriti mõtet taoliste küsimustega pommitada, sest seniste küsimuste esitamistest paistab selgelt läbi manipuleerimine soovitud tulemuse saavutamiseks.

2009 ja 2010 loosungiks võiks olla: „Tee vähemaga rohkem“ ehk inglise keeles (seda keelt usutakse enamasti rohkem)  „Do more with less“. Tallinna Volikogu peaks asja kaaluma.

Kevadel sai selgeks, et valitsus on eelarve lõhki planeerinud ja aastalõpuks hakkas majandus pigistama, oli eelmine aasta ikkagi suurepärane. Virumaa Muuseumid on alates sündimisest 2002 aastal igal järgneval perioodil oma tulemust parandanud. Esimesel tegevusaastal oli meil külastajaid 35 tuhat, eelmisel aastal jõudsime 150 tuhandeni. Külastajate arvuga käib sammu ka meie omatulude kasv. Aastal 2002 oli meie oma teenistus 550 tuhat ja eelmisel aastal jõudsime tasemini 12,5 miljonit.
Suuruselt Eesti kolmas muuseum
Külastajate arv ja raha, mida külastajad on osutatud teenuste eest jätnud, näitavad hästi, mida on inimeste silmis väärt üks muuseum. Seni on meist suuremad Kunstimuuseum ja Vabaõhumuuseum. Nimetatud kolm muuseumit annavad kogu Eesti muuseumite külastuste ja omateenitud raha poolest ligi 75%. Hästi on läinud eelmisel aastal paljudel muuseumitel, kasvanud on käibed Meremuuseumis (seda eelkõige uue kai saamisega seoses), edusamme teevad  Narva ja Kuressaare linnus ja halvasti ei läinud peaaegu kellelgi. Meie tulemuse väärtust tõstab ka see, et meie tegevustoetus on poole väiksem kui näiteks Ajaloomuuseumil , samas on meie käive 6 korda suurem.
Head töötajad toodavad häid tulemusi
Selleks, et organisatsioon saaks olla edukas, peab omama head meeskonda. Teadusdirektor Oliver Pagel tuli tööle ja lühikese aja jooksul suutis panna kokku Rakvere linnuse ajaloo, mis täna on müügilettidel. OliverPagel, kes viibib aastasel õpingul Saksamaal, on edukalt jätkanud Odette Kirssi  poolt alustatut. Palmse mõisas on Maie Urbas suutnud lühikese ajaga saavutada olulisi muudatusi, mis väljendub müüginumbrite kasvus ja paremas teenindamises. Linnuse direktoriks asunud Tiina Põllu on suutnud  viia sisse olulisi muudatusi, mille vilju loodame maitsta uuel hooajal. 2008.aastal oli meil aasta keskmiselt tööl 56 töötajat ja oleme väga rahul, et oleme arvestatav tööandja. Lisaks kasutame suvel palju koolinoori, seda eriti mõisas ja linnuses.
Põnevad projektid toovad toovad külastajad kohale
Palmses avasime kõrtsi ja esimene hooaeg oli edukas. Ehitasime külalistemaja, mis koos sel aastal valmiva koolituskeskusega teeb algust meie plaaniga  siseneda koolitusturule. Palmse mõis, koos selle aasta peaaegu 20 miljonilise investeeringuga, hakkab olema mitte ainult suvine vaid aastaringne keskus. Väga edukaks osutus meie näitus „Sünnist saadik Eesti“, mille tegime Vabariigi aastapäevaks. Peale Rakvere on selle näituse Vabadussõja osa olnud eksponeeritud Tartus, Riigikogus ja tänaseni tiirleb mööda Tallinna koole. Näituse kontseptsioon olla „näitus-etendus“, on leidnud hea vastuvõtu koolinoorte hulgas. Praegu on kavandamisel analoogne projekt, mis käsitleb muistset vabadusvõitlust ja kus koolinoortel on võimalus sõdida ajaloo paremaks mõistmiseks.
Koostöö aitab asju paremaks teha
Meil on hea koostöö Rakvere, Kunda ja Vihula omavalitsustega, kellega oleme läbi viinud mitmeid projekte. Rakverega lahendasime edukalt Linnuse valgustamise ja sel aastal saame linna abiga paremasse korda linnakodaniku maja. Vihula vallaga on hea koostöökogemus eelkõige ürituste korraldamise osas. Kunda linnavalitsusega oleme teinud mitmeid projekte ja hetkel koostame europrojekti tööstusturismi arendamiseks. Hea partner on Kundas ka Nordic Tsement, kes on meie tegemisi toetanud mitmeid aastaid. Suurepäraseks parneriks on AHHAA-keskus, kellega  koostöös oleme teinud kaks näitust ja korraldanud „Teadlaste ööd“. Häid partnereid on palju ja üks veider juhtum ka. Arusaamatuks läks Viru-Nigulas, kuhu 2006.aastal tegime oma kuludega korda pastoraadi saali ja korraldasime edukalt „Pühapäevakooli“ projekti, mille raames esinesid seal 28 Eesti väljapaistvat mõtlejat. Kujutage pilti, te olete kuhugi investeerinud ligi 400 tuhat, viinud seal läbi suurepärase projekti ja siis pead ajalehest lugema, et kõik oli halvasti. Vallavanem peaks mõistma, et koostöö ei saaolla ühepoolne ja tuleb anda ka omapoolne panus.

Oleme 7 aastat järjest kasvanud ja praegu mõtleme, kuidas toimida majanduslanguse tingimustes nii, et tõusu alguses olla kasvaja ja mõnede aastate pärast oleks meil 300 tuhat külastajat aastas

Kevadel sai selgeks, et valitsus on eelarve lõhki planeerinud ja aastalõpuks hakkas majandus pigistama, oli eelmine aasta ikkagi suurepärane. Virumaa Muuseumid on alates sündimisest 2002 aastal igal järgneval perioodil oma tulemust parandanud. Esimesel tegevusaastal oli meil külastajaid 35 tuhat, eelmisel aastal jõudsime 150 tuhandeni. Külastajate arvuga käib sammu ka meie omatulude kasv. Aastal 2002 oli meie oma teenistus 550 tuhat ja eelmisel aastal jõudsime tasemini 12,5 miljonit.
Suuruselt Eesti kolmas muuseum
Külastajate arv ja raha, mida külastajad on osutatud teenuste eest jätnud, näitavad hästi, mida on inimeste silmis väärt üks muuseum. Seni on meist suuremad Kunstimuuseum ja Vabaõhumuuseum. Nimetatud kolm muuseumit annavad kogu Eesti muuseumite külastuste ja omateenitud raha poolest ligi 75%. Hästi on läinud eelmisel aastal paljudel muuseumitel, kasvanud on käibed Meremuuseumis (seda eelkõige uue kai saamisega seoses), edusamme teevad  Narva ja Kuressaare linnus ja halvasti ei läinud peaaegu kellelgi. Meie tulemuse väärtust tõstab ka see, et meie tegevustoetus on poole väiksem kui näiteks Ajaloomuuseumil , samas on meie käive 6 korda suurem.
Head töötajad toodavad häid tulemusi
Selleks, et organisatsioon saaks olla edukas, peab omama head meeskonda. Teadusdirektor Oliver Pagel tuli tööle ja lühikese aja jooksul suutis panna kokku Rakvere linnuse ajaloo, mis täna on müügilettidel. OliverPagel, kes viibib aastasel õpingul Saksamaal, on edukalt jätkanud Odette Kirssi  poolt alustatut. Palmse mõisas on Maie Urbas suutnud lühikese ajaga saavutada olulisi muudatusi, mis väljendub müüginumbrite kasvus ja paremas teenindamises. Linnuse direktoriks asunud Tiina Põllu on suutnud  viia sisse olulisi muudatusi, mille vilju loodame maitsta uuel hooajal. 2008.aastal oli meil aasta keskmiselt tööl 56 töötajat ja oleme väga rahul, et oleme arvestatav tööandja. Lisaks kasutame suvel palju koolinoori, seda eriti mõisas ja linnuses.
Põnevad projektid toovad toovad külastajad kohale
Palmses avasime kõrtsi ja esimene hooaeg oli edukas. Ehitasime külalistemaja, mis koos sel aastal valmiva koolituskeskusega teeb algust meie plaaniga  siseneda koolitusturule. Palmse mõis, koos selle aasta peaaegu 20 miljonilise investeeringuga, hakkab olema mitte ainult suvine vaid aastaringne keskus. Väga edukaks osutus meie näitus „Sünnist saadik Eesti“, mille tegime Vabariigi aastapäevaks. Peale Rakvere on selle näituse Vabadussõja osa olnud eksponeeritud Tartus, Riigikogus ja tänaseni tiirleb mööda Tallinna koole. Näituse kontseptsioon olla „näitus-etendus“, on leidnud hea vastuvõtu koolinoorte hulgas. Praegu on kavandamisel analoogne projekt, mis käsitleb muistset vabadusvõitlust ja kus koolinoortel on võimalus sõdida ajaloo paremaks mõistmiseks.
Koostöö aitab asju paremaks teha
Meil on hea koostöö Rakvere, Kunda ja Vihula omavalitsustega, kellega oleme läbi viinud mitmeid projekte. Rakverega lahendasime edukalt Linnuse valgustamise ja sel aastal saame linna abiga paremasse korda linnakodaniku maja. Vihula vallaga on hea koostöökogemus eelkõige ürituste korraldamise osas. Kunda linnavalitsusega oleme teinud mitmeid projekte ja hetkel koostame europrojekti tööstusturismi arendamiseks. Hea partner on Kundas ka Nordic Tsement, kes on meie tegemisi toetanud mitmeid aastaid. Suurepäraseks parneriks on AHHAA-keskus, kellega  koostöös oleme teinud kaks näitust ja korraldanud „Teadlaste ööd“. Häid partnereid on palju ja üks veider juhtum ka. Arusaamatuks läks Viru-Nigulas, kuhu 2006.aastal tegime oma kuludega korda pastoraadi saali ja korraldasime edukalt „Pühapäevakooli“ projekti, mille raames esinesid seal 28 Eesti väljapaistvat mõtlejat. Kujutage pilti, te olete kuhugi investeerinud ligi 400 tuhat, viinud seal läbi suurepärase projekti ja siis pead ajalehest lugema, et kõik oli halvasti. Vallavanem peaks mõistma, et koostöö ei saaolla ühepoolne ja tuleb anda ka omapoolne panus.

Oleme 7 aastat järjest kasvanud ja praegu mõtleme, kuidas toimida majanduslanguse tingimustes nii, et tõusu alguses olla kasvaja ja mõnede aastate pärast oleks meil 300 tuhat külastajat aastas

Vitsuti ettepanek on poliitiline bluff

Suur-Tallinna ja ilma linnaosadeta juhtimise mudeli idee ei ole Vitsutil originaalne. Selle üle on arutletud ennegi ja selleks on ka praktiline vajadus, sest tihe side Tallinnat ümbritsevate omavalitsustega toob kaasa vajaduse leida uusi lahendusi. Vitsuti haldusreformi idee ei lähtu aga sisust vaid hoopis muust. Soov on muuta valimispiirkondi nii, et Keskerakonnal oleks tagatud valimisvõit. Kes teisele auku kaevab, see ise auku kukub. Nii ütleb vanasõna ja nii võib juhtuda kui eesmärgiks on manipuleerida valijatega võimu nimel.

Kavandatav reform ei muuda sisuliselt midagi, mis tooks kaasa linnakodanike parema teenindamise või lisaks muid hüvesid. Kõik jääb samaks, ametnikud nimetatakse teiste nimedega ja keegi ei saa aru toimunud muutusest. Kaovad ära nn.poliitilised linnaosavanemad ja asemele tuleb suure tõenäosusega samasugune "mittepoliitiline" osakonna juhataja. Halduskogud kaotatakse ja nende asemele tulevad nõukogud, mille otsustusvõime väheneb veelgi.

Halb on asja juures see, et reform tehakse ülimalt kiiresti, andmata kellelegi aega esitada küsimusi ja saada selgitusi. Volikogu teeb kindlasti ühesuunalise otsuse ja nii võibki juhtuda, et oluline muudatus on ellu viidud nii, et linlased sellest suurt midagi ei tea.

Volikogu esimees Vitsut võib selle loo juures kuulsaks saada. Tulevikus hakkavad poliitikud kasutama väljendit "vitsutit tegema", mida defineeritakse rafineeritud legaalset viisi valijatega manipuleerimiseks.

Arvatakse, et majandusliku kriisi tingimustes muutuvad poliitikud ausamateks ja vastutustundlikeks, või nii vähemasti loodetakse. Tegelikkuses ilmselt nii ei juhtu ja  lähtutakse eelkõige erakonna huvist saada/jääda võimule. Lollitamised a la Vitsut ei ole esimene ega jää viimaseks. Mäletate, alles oli Linnateatri ja Kultuurikatla duell, kus manipuleeriti linnakodanikega tõeliselt professionaalsel tasemel. Paraku ei võida sellisest käitumisest keegi ja suhu jääb halb maik, et tahaks öelda nii nagu Tammsaarel: "Litsid mehed need Vargamäe mehed".

Vitsuti ettepanek on poliitiline bluff

Suur-Tallinna ja ilma linnaosadeta juhtimise mudeli idee ei ole Vitsutil originaalne. Selle üle on arutletud ennegi ja selleks on ka praktiline vajadus, sest tihe side Tallinnat ümbritsevate omavalitsustega toob kaasa vajaduse leida uusi lahendusi. Vitsuti haldusreformi idee ei lähtu aga sisust vaid hoopis muust. Soov on muuta valimispiirkondi nii, et Keskerakonnal oleks tagatud valimisvõit. Kes teisele auku kaevab, see ise auku kukub. Nii ütleb vanasõna ja nii võib juhtuda kui eesmärgiks on manipuleerida valijatega võimu nimel.

Kavandatav reform ei muuda sisuliselt midagi, mis tooks kaasa linnakodanike parema teenindamise või lisaks muid hüvesid. Kõik jääb samaks, ametnikud nimetatakse teiste nimedega ja keegi ei saa aru toimunud muutusest. Kaovad ära nn.poliitilised linnaosavanemad ja asemele tuleb suure tõenäosusega samasugune "mittepoliitiline" osakonna juhataja. Halduskogud kaotatakse ja nende asemele tulevad nõukogud, mille otsustusvõime väheneb veelgi.

Halb on asja juures see, et reform tehakse ülimalt kiiresti, andmata kellelegi aega esitada küsimusi ja saada selgitusi. Volikogu teeb kindlasti ühesuunalise otsuse ja nii võibki juhtuda, et oluline muudatus on ellu viidud nii, et linlased sellest suurt midagi ei tea.

Volikogu esimees Vitsut võib selle loo juures kuulsaks saada. Tulevikus hakkavad poliitikud kasutama väljendit "vitsutit tegema", mida defineeritakse rafineeritud legaalset viisi valijatega manipuleerimiseks.

Arvatakse, et majandusliku kriisi tingimustes muutuvad poliitikud ausamateks ja vastutustundlikeks, või nii vähemasti loodetakse. Tegelikkuses ilmselt nii ei juhtu ja  lähtutakse eelkõige erakonna huvist saada/jääda võimule. Lollitamised a la Vitsut ei ole esimene ega jää viimaseks. Mäletate, alles oli Linnateatri ja Kultuurikatla duell, kus manipuleeriti linnakodanikega tõeliselt professionaalsel tasemel. Paraku ei võida sellisest käitumisest keegi ja suhu jääb halb maik, et tahaks öelda nii nagu Tammsaarel: "Litsid mehed need Vargamäe mehed".