Isamaa Reeturite Liit www.isamaaliit.com

Seoses isikliku valimislubadusega „igale lapsele lasteaia- ja koolikoht!“ täpsustan oma kavatsusi lubaduse realiseerimiseks.

Lasteaiakohad. Lasteaiakohti on vallas puudu mitusada ja see järjekord kahaneb väga visalt. Kõigepealt tuleb kord ja selgus majja saada teeninduspiirkondade, soodustatud isikute ja vanuserühmade jaotuse põhjendatuses erinevates MLA Viimsi Lasteaiad majades. Töötada välja detailne programm kohatasude vähendamiseks ja toetuste suurendamiseks ning uus koolide- ja koolieelsete lasteasutuste arengukava. Koostöös arendajatega on võimalik kasutusele võtta (üürida) arhitektuurselt lastehoiuks sobilikke ridaelamuid, paarismaju jmt.

Koolikohad. Karulaugu lasteaed-algkooli valmimise järel on prioriteet vana keskkoolihoone kasutuse vallale tagasi võitmine, et sinna pärast remonti hiljemalt 2011.aastal rajada Haabneeme algkool koos kunstikooli ja miks mitte ka muusikakooliga. Kui see mingil põhjusel ei õnnestu või lihtsalt venima jääb, siis tuleb järgmine koolimaja Randverre. Otsustusaeg, millist teed minna, on kevad 2010. Kool Pranglil oli, on ja jääb.

Aare Ets

Kandidaat nr 159

Viimaste kohalike valimiste tulemused aastal 2005 kujunesid järgmiseks: Eesti Reformierakonna nimekiri sai 7 kohta 21-kohalises volikogus, Isamaaliit 6 kohta, Viimsi Ettevõtjate Liit 4, nimekiri Roheline Viimsi 2, Res Publica ja Keskerakond kumbki 1. Võimukoalitsiooni moodustasid kõik teised jõud Reformierakonna ja Rohelise Viimsi vastu. Algas jõuline „tuleandmine“, pukki saanud võimuliit endise vallavalitsuse vastu (NB! Ka Isamaaliit oli ka 2002-2005 võimul), opositsionäärid vastasid samaga. Järgmised aastad tõid kaasa erinevaid sündmusi ja arenguid, mille telgitaguseid käesolev arvamuslugu püüab avada.

Süüdistusterohked aastad

Koalitsiooni üks põhieesmärke killustada opositsiooniliikmete omavaheline koostöö kõikvõimalike avalduste esitamisega politseile, kohtule jt instantsidele kandis vilja. Tõsi, mis puudutab konkreetsetele persoonidele esitatud süüdistuskahtlustusi, siis olgu öeldud, et ükski neist ei osutunud neist tõeseks. Kuna aga kohtuveskid jahvatavad aeglaselt, siis ebameeldivust ja kahtlustusi tõid need endiga kaasa küll. Samaaegselt ei saadud aga kuidagi dokumendihalduse ja normitehnikaga seonduvat tööle, samuti ei saadud aru, mida tähendab volikogu liikme huvide konflikt - nii et opositsioon pidi igal volikogu istungil taaskordsele praagile päevakorrapunktide ette valmistamises tähelepanu juhtima. Ametnikud põgenesid oma uute juhtide eest, näiteks 2006. aasta jooksul lahkus töölt 14 spetsialisti, st iga neljas (sic!) vallavalitsuses töötanu.

Ülbe ja ignorantne valitsemine

Veel kehtiva koalitsiooni leping ütleb: “Kodanike usalduse tugevdamiseks, tuleb vallavalitsuse tegevus viia vastavusse elanike soovidega. Selleks tuleb kõigis olulistes valla elu ja tulevikku puudutavates küsimustes arvestada elanike arvamustega.” 2006. aasta sügiseks oli IRLi ja Ettevõtjate Liidu valitsemisstiil muutunud sedavõrd ülbeks, et valla eri nurkades hakati kannatuse katkedes ja kodanikuinitsiatiivile tuginedes erinevatel teemadel allkirju korjama: sadamaäärse metsa kaitseks Muugal, kortermajade ehitamise vastu Tammneemes, elamuehituse jätkumise vastu, vallajuhtide umbusaldamiseks. Ka opositsioon lõi allkirjade kogumisel aktiivselt kaasa, kuna volikogu istungil tehtud parandusettepanekuid ei arvestata niikuinii: volikogu esimees ei pane neid lihtsalt hääletusele. Tammneeme kortermajade vastane aktsioon õnnestus, novembri volikoguks sai võimuliit aru, et rahva tahte vastaselt ei saa siiski asju ajada ja tühistas vastavasisulise detailplaneeringu algatuse, millele volikogu opositsioon oli algusest peale vastu olnud. Allkirjade kogumine jätkus ja see tegi võimuliidu närviliseks: umbusaldusavalduse sisseandmise summutamiseks toodi volikokku mitu kuud tagasi valminud ja seni sahtlis “paremaid aegu” oodanud revisjonikomisjoni aruanne, mis mitte ühtegi väidet ei tõesta, küll saavutas meedias ajakirjanike manipuleerimise kaudu tähelepanu.

Opositsiooni nagu ka külavanemate ettepanekuid ei arvestata

Esimesed kolm aastat ignoreeriti opositsiooniliikmete korduvaid taotlusi moodustada vastavalt seadusandlikule alusele fraktsioon, samuti ei kaasatud opositsiooni liikmeid  volikogu komisjonide töösse. Alles õiguskantsleri ettekirjutus sundis volikogu esimeest seadust täitma. Opositsiooniliikmete ettepanekuid volikogu istungil või ka tehtud kirjalikke avaldusi lihtsalt ei menetleta, ettepanekuid ei pandagi hääletusele (nagu neid poleks esitatudki). Sellist poliitilist kultuuritust, mida mõni nimetab teerulli-meetodiks, ei tea üheski teises kohalikus omavalitsuses.

Külavanemaid on võimukoalitsioon nöökinud igast asendist, püüdes neist teha vallavalitsuse jooksupoisse kohtadel. Koalitsioonilepingus kokkulepitu on tänini täitmata. Küla- ja alevikuvanema statuut vajab sisulist ümbertegemist, et lõppeks nöökiv suhtumine, et tagada konstruktiivne koostöö.

Majanduslikud huvid prevaleerivad

Järgnevalt mõned näited IRLi ja Viimsi Ettevõtjate Liidu esindajate „projektidest“ viimastel aastatel.

Paar aastat tagasi otsustas võimukoalitsioon koostada detailplaneering keset poolsaart asuvasse Lubja metsa nn Antenniväljaku arendamiseks. Planeering hõlmab 32 hektarit ja peaks pärast kuni paarisaja maja valmisehitamist saama koduks umbes tuhandele inimesele. Mõistagi tahavad uued elanikud uusi teid ja joogivett, kõikvõimalikke teenuseid. Valla üldplaneeringu järgi oli see hajaasustusala, kuhu oleks mahtunud ca 80 eramut. Detailplaneeringuga aga asustus kolmekordistati.

2008. aasta augustis, eksvallavanem viimaseid päevi tööpostil oli, otsustati kiirmenetlusega tellida valla õigusaktide analüüs ja sünkroniseerimine kogumaksumuses rohkem kui miljon krooni. Kuigi hiljem kuuldavasti viimasest etapist loobuti, jätab fakt, et sisuline analüütik pakkumise võitnud advokaadibüroo kaudu oli eksvallavanem ise, asjale halva meki juurde. Ka nn Keskuse kinnistu (lepistik Viimsi Marketi vastas) arendamisel oli eelmise vallavanema käsi mängus. Vald ootas poolt lepingu maksumusest, 11 miljonit, ligi 2 aastat, kuni selle nüüd sügise hakul lõpuks kätte sai. Ainuüksi see, et sinnakanti, asustusest eemale, valla keskset bussiterminali kavandatakse, näitab, et asi on läbi mõtlemata ja toores.

Karulaugu lasteaed-algkooli teemal on palju räägitud ja kirjutatud, teemat käsitletakse ka käesolevas lehes. Endiselt on aga vastuseta, kes isikuliselt ja mis summas teenis selle arvelt, et see algkool-lasteaed just nimelt sinna Merko krundile suruti. Seda mitu korda kallimalt kui analoog Peetri külas Rae vallas. Reformierakond ei ole kindlasti mitte uue haridusasutuse vastu, seda enam, et lasteaia- ja koolikohti on ju hädasti vaja. Aga me oleme vastu vassimisele, mis kogu seda Karulaugu projekti saadab. Radoonist saab ka võitu, kui tõesti kõiki kaasaegseid võimalusi kasutada. Miks ei võinuks algkool kerkida Randverre või ka Viimsi alevikku, kus maa tasuta olemas, kuhu ehitamine maksnuks suurusjärgus Karulaugu hoone kahe aasta üüriraha koos kommunaalkuludega?

Üks kuum teema on veel pilvelõhkuja Miidurannas. Kavandagu arendaja oma torn 60-, 30- või 10-korruseline – igal juhul ei sobi see eramute rajooni kohale kõrguma. Lisaks tornile planeeritakse sinna ka kuni 8-korruselisi maju. Sedavõrd mastaapse arendusega ammenduks ilmselt kogu valla põhjaveevaru, rääkimata ummikutest teedel.

Lõpetuseks

Neid näiteid saaks veelgi tuua, aga aitab küll. Muidu võib lugejale jääda mulje, et volikogus-vallavalitsuses istuvadki ainult ärimees nossovid, kes omakasu peal väljas. Pealegi on enamasti tegu nn JOKK tehingutega, kus juriidiliselt on kõik korrektne, aga eetiliselt paraku mitte. Tänases koalitsioonis on mitu toredat inimest, kel näib endal ka pisut piinlik olevat, et nad on oma juhtide poolt tanki pandud, aga mis teha.

Möödunud volikogu-aastad on võimaldanud meil kõigil väga palju õppida. Valdkondi, milles orienteeruda tuleb, on ju juriidikast eelarveni ja planeeringutest erinevate sotsiaaltoetusteni. Jah, vallavalitsemises on olnud poliitilist ärategemist, onupojapoliitikat, JOKK-tehinguid. Nüüd on valija otsustada, kuidas ta seda hindab.

Fraktsiooni esimehena soovin edaspidiseks suuremat koostöö-tahet meile kõigile, ja tahan  siinkohal tänada nii fraktsioonikaaslasi kui ka koalitsiooni koos töötatud aja eest: aitäh!

Aare Ets

Vallavolikogu liige 2005-...

Fraktsiooni Parem Viimsi esimees

Alates 2007. aasta veebruarist on regulaarselt toimunud valla ettevõtlike inimeste klubiõhtud. Alustasime ettevõtlusalase seminariga, edaspidi on teemadeks olnud erinevad projektiideed, nagu näiteks valla info ja teenuste veebilehe või Viimsi raadio (taas-) käivitamine, toetusvõimalused fondidest, valla arenguperspektiivid ja -projektid. Käesoleval aastal toimunud klubiõhtud on toimunud valdavalt aktuaalsetel päevakajalistel teemadel, nagu lasteaiakohtade puudus, ühtse vee- ja kanalisatsiooni arendamine, teede hooldus.

Toimumiskohtadeks on olnud Viimsi peokeskuse, Jussi Õlletoa, Athena ja Scotland Yardi ruumid. Ürituste sari on toimunud igakuiselt kuu teise teisipäeva õhtuti sisuliselt seltsingu vormis ühiskondlikel alustel, kokku kutsutuna ja modereerituna siinkirjutaja poolt. Info järgmise klubiõhtu teemade kohta on regulaarselt ilmunud Viimsi Teatajas, samuti meili-listi teel. Osavõtjaskond on olnud mõõdukalt väike, samas on mitmed inimesed, kes hiljem liitunud, tulnud ja jäänudki osalema. Algupoole tulid uudistama ka teised vallavolikogu kaasliikmed, sh Viimsi Ettevõtjate Liidu nimekirjast (on ju selline poliitiline jõud meil volikogus esindatud, aga ettevõtluse arendamisega ei ole neil paraku mingit pistmist), kes aga peatselt loobusid kohalkäimisest, nähes, et ürituste sarja eesmärk ei olegi poliitiline, vaid sisuline ja aateline.

Muide, „koostöö erinevate isikute ja isikute gruppide vahel“ on vallavalitsuse arendusameti juhataja ametijuhendijärgseks ametikoha eesmärgiks. Meenutades toimunud kohtumisi, tuleb tunnistada, et pea kahe ja poole aasta vältel toimunud paarikümnele üritustele on ameti juhataja Enno Selirand jõudnud täpselt kaks korda. Samas, Eestis on küllaga näiteid, kus vallavalitsuse eestvedamisel on suudetud kohalike ettevõtjate koostöö edumeelselt käivitada ja ka ise aktiivselt ühistegevustes kaasa lüüa (nt Kiili ja Saue ettevõtjate liidud mittetulundusühingutena).

MTÜde asutamine ja rakendamine võimaldab erinevatest fondidest toetust küsida kas või ühiste koolituste või õppereiside korraldamiseks.

Arvestades ettevõtete arvu järjepidevat kasvu, vallavalitsuses vastavate struktuuride ja spetsialistide olemasolu, oleks mõistlik ettevõtlusalast koostööd Viimsis tihendada. Kohalik majanduskeskkond tuleb vallas tegutsevatele ettevõtjatele atraktiivsemaks muuta, et Viimsisse loodaks uusi töökohti.

Kui täna on valda registreeritud umbes 1000 ettevõtet, siis elanikkonda (16 000) arvestades võiksid inimesed tänasest palju-palju enam leida tööd kodukohas. Aga meil käib vähemalt ¾ kooli- ja tööealistest ikka Tallinna vahet... Selleks, et olukorda parandada, paneb Reformierakond aluse usalduslikule ja konstruktiivsele koostööle Viimsi mittetulundusühingute, külavanemate ja ettevõtjatega, eesmärgiga taastada vahepeal kadumaläinud usaldus nimetatud osapoolte ja vallajuhtide vahel ning aidata ettevõtjatel luua töökohti Viimsis.

Esimene samm sel teel on töö- jt kuulutusi hõlmava e-tööbörsi käivitamine.

Aare Ets

Kandidaat nr 159

Ettevõtlike inimeste klubiõhtute sarja käivitaja ja moderaator

Viimaste kohalike valimiste tulemused aastal 2005 kujunesid järgmiseks: Eesti Reformierakonna nimekiri sai 7 kohta 21-kohalises volikogus, Isamaaliit 6 kohta, Viimsi Ettevõtjate Liit 4, nimekiri Roheline Viimsi 2, Res Publica ja Keskerakond kumbki 1. Võimukoalitsiooni moodustasid kõik teised jõud Reformierakonna ja Rohelise Viimsi vastu. Algas jõuline „tuleandmine“, pukki saanud võimuliit endise vallavalitsuse vastu (NB! Ka Isamaaliit oli ka 2002-2005 võimul), opositsionäärid vastasid samaga. Järgmised aastad tõid kaasa erinevaid sündmusi ja arenguid, mille telgitaguseid käesolev arvamuslugu püüab avada.

Süüdistusterohked aastad

Koalitsiooni üks põhieesmärke killustada opositsiooniliikmete omavaheline koostöö kõikvõimalike avalduste esitamisega politseile, kohtule jt instantsidele kandis vilja. Tõsi, mis puudutab konkreetsetele persoonidele esitatud süüdistuskahtlustusi, siis olgu öeldud, et ükski neist ei osutunud neist tõeseks. Kuna aga kohtuveskid jahvatavad aeglaselt, siis ebameeldivust ja kahtlustusi tõid need endiga kaasa küll. Samaaegselt ei saadud aga kuidagi dokumendihalduse ja normitehnikaga seonduvat tööle, samuti ei saadud aru, mida tähendab volikogu liikme huvide konflikt - nii et opositsioon pidi igal volikogu istungil taaskordsele praagile päevakorrapunktide ette valmistamises tähelepanu juhtima. Ametnikud põgenesid oma uute juhtide eest, näiteks 2006. aasta jooksul lahkus töölt 14 spetsialisti, st iga neljas (sic!) vallavalitsuses töötanu.

Ülbe ja ignorantne valitsemine

Veel kehtiva koalitsiooni leping ütleb: “Kodanike usalduse tugevdamiseks, tuleb vallavalitsuse tegevus viia vastavusse elanike soovidega. Selleks tuleb kõigis olulistes valla elu ja tulevikku puudutavates küsimustes arvestada elanike arvamustega.” 2006. aasta sügiseks oli IRLi ja Ettevõtjate Liidu valitsemisstiil muutunud sedavõrd ülbeks, et valla eri nurkades hakati kannatuse katkedes ja kodanikuinitsiatiivile tuginedes erinevatel teemadel allkirju korjama: sadamaäärse metsa kaitseks Muugal, kortermajade ehitamise vastu Tammneemes, elamuehituse jätkumise vastu, vallajuhtide umbusaldamiseks. Ka opositsioon lõi allkirjade kogumisel aktiivselt kaasa, kuna volikogu istungil tehtud parandusettepanekuid ei arvestata niikuinii: volikogu esimees ei pane neid lihtsalt hääletusele. Tammneeme kortermajade vastane aktsioon õnnestus, novembri volikoguks sai võimuliit aru, et rahva tahte vastaselt ei saa siiski asju ajada ja tühistas vastavasisulise detailplaneeringu algatuse, millele volikogu opositsioon oli algusest peale vastu olnud. Allkirjade kogumine jätkus ja see tegi võimuliidu närviliseks: umbusaldusavalduse sisseandmise summutamiseks toodi volikokku mitu kuud tagasi valminud ja seni sahtlis “paremaid aegu” oodanud revisjonikomisjoni aruanne, mis mitte ühtegi väidet ei tõesta, küll saavutas meedias ajakirjanike manipuleerimise kaudu tähelepanu.

Opositsiooni nagu ka külavanemate ettepanekuid ei arvestata

Esimesed kolm aastat ignoreeriti opositsiooniliikmete korduvaid taotlusi moodustada vastavalt seadusandlikule alusele fraktsioon, samuti ei kaasatud opositsiooni liikmeid  volikogu komisjonide töösse. Alles õiguskantsleri ettekirjutus sundis volikogu esimeest seadust täitma. Opositsiooniliikmete ettepanekuid volikogu istungil või ka tehtud kirjalikke avaldusi lihtsalt ei menetleta, ettepanekuid ei pandagi hääletusele (nagu neid poleks esitatudki). Sellist poliitilist kultuuritust, mida mõni nimetab teerulli-meetodiks, ei tea üheski teises kohalikus omavalitsuses.

Külavanemaid on võimukoalitsioon nöökinud igast asendist, püüdes neist teha vallavalitsuse jooksupoisse kohtadel. Koalitsioonilepingus kokkulepitu on tänini täitmata. Küla- ja alevikuvanema statuut vajab sisulist ümbertegemist, et lõppeks nöökiv suhtumine, et tagada konstruktiivne koostöö.

Majanduslikud huvid prevaleerivad

Järgnevalt mõned näited IRLi ja Viimsi Ettevõtjate Liidu esindajate „projektidest“ viimastel aastatel.

Paar aastat tagasi otsustas võimukoalitsioon koostada detailplaneering keset poolsaart asuvasse Lubja metsa nn Antenniväljaku arendamiseks. Planeering hõlmab 32 hektarit ja peaks pärast kuni paarisaja maja valmisehitamist saama koduks umbes tuhandele inimesele. Mõistagi tahavad uued elanikud uusi teid ja joogivett, kõikvõimalikke teenuseid. Valla üldplaneeringu järgi oli see hajaasustusala, kuhu oleks mahtunud ca 80 eramut. Detailplaneeringuga aga asustus kolmekordistati.

2008. aasta augustis, eksvallavanem viimaseid päevi tööpostil oli, otsustati kiirmenetlusega tellida valla õigusaktide analüüs ja sünkroniseerimine kogumaksumuses rohkem kui miljon krooni. Kuigi hiljem kuuldavasti viimasest etapist loobuti, jätab fakt, et sisuline analüütik pakkumise võitnud advokaadibüroo kaudu oli eksvallavanem ise, asjale halva meki juurde. Ka nn Keskuse kinnistu (lepistik Viimsi Marketi vastas) arendamisel oli eelmise vallavanema käsi mängus. Vald ootas poolt lepingu maksumusest, 11 miljonit, ligi 2 aastat, kuni selle nüüd sügise hakul lõpuks kätte sai. Ainuüksi see, et sinnakanti, asustusest eemale, valla keskset bussiterminali kavandatakse, näitab, et asi on läbi mõtlemata ja toores.

Karulaugu lasteaed-algkooli teemal on palju räägitud ja kirjutatud, teemat käsitletakse ka käesolevas lehes. Endiselt on aga vastuseta, kes isikuliselt ja mis summas teenis selle arvelt, et see algkool-lasteaed just nimelt sinna Merko krundile suruti. Seda mitu korda kallimalt kui analoog Peetri külas Rae vallas. Reformierakond ei ole kindlasti mitte uue haridusasutuse vastu, seda enam, et lasteaia- ja koolikohti on ju hädasti vaja. Aga me oleme vastu vassimisele, mis kogu seda Karulaugu projekti saadab. Radoonist saab ka võitu, kui tõesti kõiki kaasaegseid võimalusi kasutada. Miks ei võinuks algkool kerkida Randverre või ka Viimsi alevikku, kus maa tasuta olemas, kuhu ehitamine maksnuks suurusjärgus Karulaugu hoone kahe aasta üüriraha koos kommunaalkuludega?

Üks kuum teema on veel pilvelõhkuja Miidurannas. Kavandagu arendaja oma torn 60-, 30- või 10-korruseline – igal juhul ei sobi see eramute rajooni kohale kõrguma. Lisaks tornile planeeritakse sinna ka kuni 8-korruselisi maju. Sedavõrd mastaapse arendusega ammenduks ilmselt kogu valla põhjaveevaru, rääkimata ummikutest teedel.

Lõpetuseks

Neid näiteid saaks veelgi tuua, aga aitab küll. Muidu võib lugejale jääda mulje, et volikogus-vallavalitsuses istuvadki ainult ärimees nossovid, kes omakasu peal väljas. Pealegi on enamasti tegu nn JOKK tehingutega, kus juriidiliselt on kõik korrektne, aga eetiliselt paraku mitte. Tänases koalitsioonis on mitu toredat inimest, kel näib endal ka pisut piinlik olevat, et nad on oma juhtide poolt tanki pandud, aga mis teha.

Möödunud volikogu-aastad on võimaldanud meil kõigil väga palju õppida. Valdkondi, milles orienteeruda tuleb, on ju juriidikast eelarveni ja planeeringutest erinevate sotsiaaltoetusteni. Jah, vallavalitsemises on olnud poliitilist ärategemist, onupojapoliitikat, JOKK-tehinguid. Nüüd on valija otsustada, kuidas ta seda hindab.

Fraktsiooni esimehena soovin edaspidiseks suuremat koostöö-tahet meile kõigile, ja tahan  siinkohal tänada nii fraktsioonikaaslasi kui ka koalitsiooni koos töötatud aja eest: aitäh!

Aare Ets

Vallavolikogu liige 2005-...

Fraktsiooni Parem Viimsi esimees

Seoses isikliku valimislubadusega „igale lapsele lasteaia- ja koolikoht!“ täpsustan oma kavatsusi lubaduse realiseerimiseks.

Lasteaiakohad. Lasteaiakohti on vallas puudu mitusada ja see järjekord kahaneb väga visalt. Kõigepealt tuleb kord ja selgus majja saada teeninduspiirkondade, soodustatud isikute ja vanuserühmade jaotuse põhjendatuses erinevates MLA Viimsi Lasteaiad majades. Töötada välja detailne programm kohatasude vähendamiseks ja toetuste suurendamiseks ning uus koolide- ja koolieelsete lasteasutuste arengukava. Koostöös arendajatega on võimalik kasutusele võtta (üürida) arhitektuurselt lastehoiuks sobilikke ridaelamuid, paarismaju jmt.

Koolikohad. Karulaugu lasteaed-algkooli valmimise järel on prioriteet vana keskkoolihoone kasutuse vallale tagasi võitmine, et sinna pärast remonti hiljemalt 2011.aastal rajada Haabneeme algkool koos kunstikooli ja miks mitte ka muusikakooliga. Kui see mingil põhjusel ei õnnestu või lihtsalt venima jääb, siis tuleb järgmine koolimaja Randverre. Otsustusaeg, millist teed minna, on kevad 2010. Kool Pranglil oli, on ja jääb.

Aare Ets

Kandidaat nr 159