Inimõigused ja põhivabadused
Artikli originaal asub siin aadressil / Liisa Pakosta ajaveebKonservatiivnemaailmavaade tugineb inimese vabaduste ning vastutustunde austamisel ninginimõiguste kompromissitul kaitsmisel.
Kolme teesi asemel väljendan seekordilmavaatelist muret väga üheselt. Põhiseaduse tasemel on meil selge alusinimõiguste ja põhivabaduste kaitseks olemas, aga tegelik elu on vahel valusaltmidagi muud. Probleemiks nõukogude ajast on aga jäänud inimeste hindamisel jatöölevõtmisel sisukuse, tarkuse ja oskuste asemel hoopis mingite teiste jatäiesti kõrvaliste asjade hindamine.
Meil on liiga palju - ehkki ka üks juhtum onjuba liiga palju - diskrimineerimist soolisel, perekondlikul, vanuselisel,terviseseisundist tuleneval või erakondlikul alusel ning isegi juuksevärvijärgi. Diskrimineerimine on väikeses riigis eriti valus, sest meid on nii vähe.Imelikul kombel sellest poliitilisel tasemel eriti ei räägi keegi, Mart Nutt ja Silver Meikar välja arvatud. Samas kannab just konservatiivne maailmavaadeendas vastutust inimõiguste eest seista.
Jah, valikuliselt teemaga riik siiski tegeleb.Olen igati nõus, et homofoobia on täpselt sama nõme ja vastuvõetamatu nagu feminofoobiavõi dementofoobia või mistahes muu teiste inimgruppide vastane täiestipõhjendamatu kartus. (Igaks juhukstäpsustan siinkohal lugejatele kohe ära, et samasooliste abielu ei ole Euroopavanade ega uuendatud alusdokumentide ega ka mitte ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitse deklaratsiooni alusel inimõigus – isegi vastupidi, inimõigus on abielu (ühe) mehe ja (ühe)naise vahel).
Aga samal ajal ei juhtu midagi ametnikuga, kesvastustab mõne töölesoovija sobivuse pelgalt seetõttu, et tollel on lapsed. Võiet too kuulub mõnda erakonda. Või et too ei kuulu mõnda erakonda. Või et äkkihakkavad tollel lapsed olema. Sellist suhtumist peetakse isegi talutavaks!
Üks vägaoluline diskrimineerimise valdkond tuleb veel ära märkida. See on ealinediskrimineerimine. Lisaks pensioniealistele hakkab see kahjuks üha enam puudutamakeskealisi inimesi, kellel on üha raskem saada tööd ka hea haridusekorral. Põlvkondlik tõrjumine on kujunenud tõsiseks probleemiks.Ka puuetega inimeste kaasamiseks on tehtud väga vähe. Neid inimesi, kes tahavadtööd teha, aga suudavad seda teha ainult osalise tööajaga, on igatimõistetavatel põhjustel väga palju, tudengitest titemammadeni, eakatesterivajadustega inimesteni. Samas räägitakse vajadusest tuua riiki võõrtööjõudu.Töö on inimese põhiõigus.
Paremad peaksid olema lood ka inimesteusaldamisega. Usaldamine tähendab õigust ise ja vastutustundlikult toimetada. Inimesevabadus oma asju ise ja ilma riigi liigse sekkumiseta korraldada – see just tähendabinimese usaldamist. Inimese ja sealt edasi kohapealse kogukonna usaldamine onpõhimõttelise tähtsusega. Inimeste usaldamisest on puudu näiteks hariduses jakultuuris. Väljendub see näiteks õpetaja ja kohaliku kooli või ka vabakondlikekultuuritegijate liialt tagasihoidlikus usaldamises.

Madrats, millega kõik magavad aga mida keegi ei armasta.
Valides 105, annad hääle majanduslangusele, 60 000 töötule, kriisi viidud majandusele,

