Arhiiv aja järgi veebruar, 2012

« Vanemad postitused «

yu

29. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar
Täna toimus Solarise Apollo raamatukaupluses Praxise korraldatud arutelu nternetivabaduse teeside üle, kus rääkisid Linnar Viik,Peeter P. Mõtsküla, Sten Tamkivi, Daniel Vaarik, Liia Hänni, Artur Talvik, Tanel Kalmet, Jüri Adams, mina jt. Lühikokkuvõte arutelust siin: http://uudised.err.ee/index.php?06247120, õhtune AK uudislõik siin: http://uudised.err.ee/index.php?06247155,  link täispikale videole: http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=46327. Vabadus valida!
Teeside viimane versioon üleval Praxise kodulehel: http://mottehommik.praxis.ee/uued_teesid/

Kirjutatud teemas: Silver Meikar blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Sõnumisaladus ja Venemaa

29. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar

Veebruari esimesel nädal oli mul võimalus kahes parimas Eesti raadijaamas -- Kuku ja Vikerraadios -- arutada huvitavate inimestega huvitavatel teemadel. Lingid ja lühitutvustused:

Pressiklubi: http://podcast.kuku.ee/2012/02/13/pressiklubi-2012-02-13/ (Mida hakata peale kolmandale poolele teatavaks saanud kirjavahetusega? Eesti ajakirjandus avaldas našide kirjavahetust, millest selgus, et 2007. aastal kavandas Kremli-meelne organisatsioon siia sadade inimeste toomist, samas on arvamused jagunenud erinevalt selles, kas avaldada Hannes Rummu kirju. Kirjasaladuse üle arutlevad meediaekspert Raul Rebane ja Inimoiguste Instituudi nounik Silver Meikar.)

Reporteritund: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1740601 (Venemaa presidendivalimisteni on jäänud vähem kui kolm nädalat. Valimisteks teevad viimaseid ettevalmistusi nii režiimi pooldajad kui ka hajevil, kuid üha häälekam opositsioon. Millised on Vene ühiskonnas valitsevad meeleolud, selle üle arutlevad saates Tartu ülikooli politoloog ja Vene-ekspert Karmo Tüür, Inimoiguste Instituudi analüütik Silver Meikar ja saatejuht Peeter Kaldre.)

Kirjutatud teemas: Silver Meikar blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Kriisikomisjon arutas virtuaalse situatsiooniruumi vajadust

29. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni korralisel nõupidamisel arutati elutähtsate teenuste jälgimise süsteemi vajadust. Virtuaalse situatsiooniruumi (VSRi) üleriigilist kasutuselevõttu on takistanud küsimused, kes saab olema teenuse omanik, millised on kasutajate õigused ja kohustused ning kuidas andmed VSRi kantakse. 

„Eestis monitooritakse sadu erinevaid andmeid ja sündmusi, kuid nende põhjal järelduste tegemiseks tuleb info erinevatelt internetilehekülgedelt kokku koguda ja selleks võib kuluda tunde. Hädaolukordade ennetamiseks ja lahendamiseks on väga oluline, et meil oleks Eesti kaardile kantav pilt, võrreldavate andmete süsteem, mille järgi saab hinnata olukorra tõsidust, prognoosida sündmuse arenguid ja võtta vastu reageerimisotsuseid või anda hoiatusi juba enne hädaolukorra tekkimist,“ ütles Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees, siseminister Ken-Marti Vaher.

„Tänaseks on investeeringud tehtud ja VSRi pilootprojekt välja töötatud. Kriisikomisjonis tõstatati teema selleks, et kaardistada ära VSR süsteemi ametkondadevahelise kasutuselevõtu probleemkohad ja otsustada, kuidas läheme projektiga edasi,“ lisas Vaher.

VSRi projekti hetkeolukorrast ja lahendamist vajavatest küsimustest ülevaate teinud siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonna juhataja asetäitja Andrus Kroon tõi välja, et näiteks Padaoru sündmuste ajal oleks korraga kuvatav ilmaprognoos, maanteeilmajaamade info ja mobiilimastide tavapärasest oluliselt suurem koormus näidanud kohe hädaliste kuhjumist ühte piirkonda ning võimaldanud reageerijatel tähelepanu sinna suunata. „Ära ei oleks seda sündmust sel korral vast hoitud, kuid reageerimine oleks olnud kiirem,“ ütles Andrus Kroon. „Tulevikus võimaldaks VSR analüüsida erinevate asutuste ja ettevõtete käsutuses olevate andmete koosmõju ning võtta kiiresti vastu otsuseid hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks.“  

Kriisikomisjoni istungil otsustati, et enne projektiga jätkamist tuleb siseministeeriumil kirjeldada arendusvajadused, välja töötada kasutajate õigused ja kohustused ning leida lahendused, kuidas täna pilootprojektina Riigi Infosüsteemi Ametis välja töötatud VSRi andmetega varustada.

Kriisikomisjon arutas ka 2011. aasta detsembris ulatuslikke elektrikatkestusi ja mobiilside rikkeid põhjustanud torm Patricku tagajärgede lahendamist. Samuti anti komisjoni liikmetele ülevaade rahvusvaheliste ekspertide hinnangutest ja ettepanekutest Eesti kiirgushädaolukorra regulatsioonile, riigi üldisest valmisolekust eriti ohtliku loomataudi puhkemisel, maagaasi varustuskindlusest Eestis, häirekeskuse tööst ning 2011. aastal läbiviidud massilise sisserände hädaolukorra õppuse hindamistulemustest.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon on moodustatud kriisireguleerimisalase tegevuse ja hädaolukorraks valmisoleku koordineerimiseks. Siseministri juhitud komisjon koguneb korralistele istungitele vähemalt kord kvartalis.

 

 

Allikas: Siseministeerium

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

Seeder: kohaliku toidu võrgustikud aitavad vältida toidu anonüümsust

28. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

Täna Tartus kogunevad kohaliku toidu võrgustikud on heaks näiteks ühistegevuse ning lühikese tarneahela efektiivsusest.

„Mul on hea meel tõdeda, et ühistegevus saab kohaliku toidu võrgustike baasil aina enam hoogu juurde. Võrgustikes põimunud tootja ja tarbija vaheline usalduslik side tagab toidu stabiilse kvaliteedi. Võrgustike areng aitab omakorda vältida toidu anonüümsemaks muutumist," selgitab üritust avav põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Ministri sõnul on eriti positiivne, et võrgustike kaudu on võimalus tellida kohalikku talukaupa ja mahetoitu, mida suurtest kaubanduskeskustest alati leida ei pruugi. „Tarbides eestimaist toidukaupa, toetame ja hindame oma tootjaid", nendib Seeder.

Kohaliku toidu võrgustike näol on tegemist ühistegelikult koondunud talunike ja väiketootjatega, kes oma talukaupa otse tarbijale turustavad.

Heade näitena võib välja tuua 2006. aastast tegutseva Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku, kuhu kuulub 23 talunikku ja mille kaudu on muuhulgas võimalus lasteaedadel ning koolidel mahetoitu hankida. Tänaseks on hoo sisse saanud MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mille väljundiks on Lõunakeskuse Taluturg, kus on müügil ligikaudu 100 tootja kaup. Lisaks Lõuna-Eestile on toimiv võrgustik ka Saaremaal. Võrgustikud on loomisel nii Ida- kui ka Lääne-Virumaal, Harjumaal, Pärnumaal. Lisaks tegutsevad kodanikeühendused - Otse Tootjalt Tarbijale, mis organiseerivad kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta, hetkel on neid tegutsemas kolm - Raasikul, Kuusalus ja Viljandis

Toiduvõrgustikud saavad oma tegevuseks taotleda toetust Eesti maaelu arengukava Leader meetmest

Teemapäeval osalevad kohaliku toidu võrgustike ja projektide esindajad, talupoepidajad, kohaliku toidu internetiturustajad, Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) eestvedajad ja teised kohaliku toidu arendajad.

Teemapäeva korraldab Maamajanduse Infokeskus ja see toimub algusega kell 11 Tartus Antoniuse Gildi Maitseelamuse koja ruumides aadressil Lutsu tn 3.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

Pakosta: president osutab kõrgharidusreformi tehnilistele vajakajäämistele

28. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) hinnangul ei vaidlusta president ühtegi põhimõttelist kõrgharidusreformiga ette võetud sammu, vaid osutab pigem seaduse tehnilistele vajakajäämistele. 

Pakosta sõnul juhtis president tähelepanu asjaolule, et ülikooliseaduses kavandatav ülikoolide rahastamismudel ei tohi piirata ülikooli autonoomiat. "Võrreldes praegu kehtiva seadusega laiendab tasuta kõrghariduse seadus ülikoolide autonoomiat. Kultuurikomisjoni kaalus pikalt, kui palju peaks uues ülikooliseaduses olema rahastamist lahti kirjutatud ning kui palju võiks paika panna reaalne elu ja ülikoolide endi vahelised erinevused. Otsustati, et seadus ei peaks olema ülereguleeriv, ja et ülikoolidele antakse seadusega rohkem endakohast tõlgendamisruumi ja akadeemilist vabadust," selgitas Pakosta. 

"Võrreldes praegusega suurendasime ülikoolide iseotsustusõigust näiteks semestri pikkuse vabal määramisel, õpetatavate ainete valikus ja samaks jäi ülikoolide õigus võtta vastu tudengeid tasulistele kohtadele osaajaga õppesse. Ülikoolide riigieelarvelise rahastamise tingimused lähevad uue korra kohaselt haridusministri pädevusest valitsuse otsustada, seega muutub aruteluruum laiemaks." 

"Kõiki küsimusi, mida president oma otsuse põhjendustes välja tõi, on riigikogu kultuurikomisjon arutanud ning kõikides küsimustes tehti ka algsele eelnõule muudatusi, kaaludes erinevaid lahendusi: ka neid, mida president välja pakub. Kui seaduses on veel vaja midagi muuta, siis arutame seda kultuurikomisjonis," Ütles ta. 

"Loodetavasti ilmneb juba järgmisel nädalal, kas pärast ühist arutelu piisab selgitustest või tehakse eelnõus täiendavaid tehnilisi, selgitavaid parandusi - mõlemal juhul liigume kindlasti kiiresti ja konstruktiivselt edasi," oli Pakosta optimistlik. 

Pakosta lisas, et peab oluliseks, et Eesti riigi jaoks nii olulises küsimuses, nagu kõrgharidusreform, toimub ühiskonnas jätkuvalt laiem debatt ning on väga tervitatav, et ka Vabariigi president on oma arvamuse lisanud, kiites reformi eesmärgid vajalikuks. 

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Kirjutatud teemas: IRL fraktsioon Riigikogus | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info