Arhiiv september 30th, 2010

« Vanemad postitused «

Suur hulk Põlvamaa mehi sureb enne 65 eluaastat

30. september 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Priit Sibula arvamusplats

 

Möödunud reedel toimus Värskas “Mehed liikuma” eestvedamisel ühes Põlva Maavalitsusega maakonna tervisefoorum meestele. Oli hulk väga häid ja sisulisi ettekandeid. Me kõik teame, et Eesti mees on haige ja sureb ca 10 aastat varem kui naine. Nii suurt lõhet mujal Euroopas pole. Ja eks põhjuseid ole mitmeid, kuigi olulisim on see, et me enestest nõnda vähe hoolime. Hoolime palju vähem kui oma kaaslastest või koguni autost. Korralises hoolduses ollakse autoga harjunud käima, aga oma tervist korraliselt ei kontrollita. See pole lihtsalt kombeks. Aga kombeid tasub muuta, kui tahta elada.

Statistika on tore teadus, aga numbrite taga peitub kibe tõsiasi. Nõnda selgus maakonna terviseprofiilist, et koguni üle 40% meestest ei ela 65 eluaastani. Kõige enam on südame- ja veresoonkonnatõved. Need aga on 80% juhtudest seotud inimese käitumisega. Ehk siis vale toitumine ja vähene liikumine. Probleemiks meie maakonnas on ka kõrge vähki suremus. Tervisevälistest põhjustest on kõige sagedasemad surmapõhjused enesetapud, millele järgnevad mürgistused (sh alkohol) ning tulesurmad. DSC_0114

Pildil: vastakult meestearst dr Kristo Ausmees, Siim Ausmees ning kiirabiõde Andras Laugamets.

Asi on tõsine ja lahendused meie enda käes. Ka foorumil ei jäänud me vaid sõnade juurde. Ettekanded kuulatud ja aru peetud liikusime Värska Sanatooriumi auditooriumist veekeskusesse. Üheskoos juhendaja näpunäidete järgi oli “kõik see mees" vesiaeroobikas. Väga mõnus ja kurnab ettevõtmine. Hea pundi korral tasub seda kindlasti teha.

Inimene on ikka oma harjumuste ori. Möödunud nädala kolmapäeval ja neljapäeval osalesin kagu-Eesti suurperede kodutoetuse lepingute sõlmimisel. Tervitasin suurperesid ning rääkisin, milline on IRL-i edasine plaan selle meetmega. Aga mitte sellest ei tahtnud ma siin hetkel kirjutada. Hoopis sellest, et pakkusime seal kohvi ja suupisteid. Kui enamustel üritustel oleks ennem kohvilaud tühjaks saanud kui üritus alata jõuab, siis seal oli vastupidi. Seega alustagem kõige lihtsamast ja muutkem oma harjumusi, vähem kohvi ja suupisteid. Ise olen juba alustanud.


Kirjutatud teemas: Priit Sibul blogi IRL, Uncategorized | Kommentaarid välja lülitatud

Rannarootslaste keel Noarootsi gümnaasiumi õppekavasse

30. september 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Täna käisime Riigikogu kultuuri- ja keskkonnakomisjoni ühisväljasõidul Läänemaal.
Esimene osa toimus Pürksis ning käsitluse all olid peaasjalikult keskkonnateemad.

Teine osa aga Rannarootsi muuseumis minu kodulinnas Haapsalus, kus keskendusime rannarootslaste kultuurile.

Keskkonnaamet tundis puudust haridusalasest koostööst ning rannarootslased oma algupärase emakeele säilimise pärast.

Rajatavas Lõuna-Läänemaa Gümnaasiumis võiks loodusesuuna õpilased Keskkonnaametiga edaspidi tihedat koostööd teha ning algupärane rannarootsi keel võiks õppeainena olla Noarootsi riigigümnaasiumi õppekavas. Nii oleks mõlemad kitsaskohad ületatud.

Kirjutatud teemas: Lauri Luik blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Rannarootslaste keel Noarootsi gümnaasiumi õppekavasse

30. september 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Täna käisime Riigikogu kultuuri- ja keskkonnakomisjoni ühisväljasõidul Läänemaal.
Esimene osa toimus Pürksis ning käsitluse all olid peaasjalikult keskkonnateemad.

Teine osa aga Rannarootsi muuseumis minu kodulinnas Haapsalus, kus keskendusime rannarootslaste kultuurile.

Keskkonnaamet tundis puudust haridusalasest koostööst ning rannarootslased oma algupärase emakeele säilimise pärast.

Rajatavas Lõuna-Läänemaa Gümnaasiumis võiks loodusesuuna õpilased Keskkonnaametiga edaspidi tihedat koostööd teha ning algupärane rannarootsi keel võiks õppeainena olla Noarootsi riigigümnaasiumi õppekavas. Nii oleks mõlemad kitsaskohad ületatud.

Kirjutatud teemas: Lauri Luik blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Üks(kõikne) ja (demokraatia)vaba maailm (täna 18:00 Tartus)

30. september 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar

Kas demokraatia on pelgalt sõnakõlks pragmaatilises maailmas? Milline on demokraatiale kaotatud vabadus? Kas demokraatiat on üldse vaja?

Mida tähendab demokraatia Sinu jaoks? Tule ja räägi kaasa!

Sellel neljapäeval, 30.septembril kell 18:00 seminar-debatt „Üks(kõikne) ja (demokraatia)vaba maailm“ Tartu Ülikooli Füüsikahoones (Tähe 4-416).

Demokraatiast ja vabadusest räägivad Roy Strider (inimõiguslane) ja Silver Meikar (liberaal).

Osavõtt on tasuta!

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Kirjutatud teemas: Silver Meikar blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Läti valimised ja vaikus Eestis

30. september 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Marko Mihkelsoni blogi

Juba ülehomme on Lätis parlamendivalimised, mis on lõunanaabritele kindlasti ühed olulisemad alates riigi taasiseseisvumisest. Sisuliselt on kujunenud valik kahe suurema suuna vahel: kas jätkata läänesuunalist sügavamat integreerumist ja majandusreformide elluviimist või pöörduda rohkem oligarhiliste majandushuvide ning idast rohkem mõjutatud poliitika poole.

Läti majanduslik ja poliitiline olukord võrreldes Eestiga on tuntavalt erinev. Üksnes asjaolu, et rahva silmis on kõige populaarsem peaministrikandidaat kriminaalkuriteos kahtlustatav suurettevõtja Aivars Lembergs (teda pooldavad 54% küsitletutest), räägib nii mõndagi. 

Sisuliselt on valimispäeva põhiintriig kahe suurema valimisliidu, peaminister Valdis Dombrovskise (pildil) juhitud paremtsentristliku "Ühtsuse" ja rohkem venemeelsema "Üksmeele" vahel. Viimased küsitlused annavad "Üksmeelele" küll napi edu, kuid valimispäeval võib see muutuda.

Läti president Zatlers on juba teatanud, et annab valitsuse moodustamise õiguse sellele kandidaadile, kes kinnitab Läti teed Euroopa Liidus ja NATOs ning hoolib Rahvusvahelise Valuutafondi ees võetud kohustustest. Seega on Dombrovskisel suured võimalused jätkata peaministrina. Kuid nii või teisiti saab ida orientatsioon Läti sisepoliitikas senisest hoopis suurema mõjujõu.

Arvestades nii kaalukaid valimisi meie lõunanaabrite juures on küll veidi kummaline, et meie avalikus meediaruumis sedavõrd vähe tähelepanu sellele pööratakse. Ootaks Ragnarilt suuremat aktiivsust:)

Kirjutatud teemas: Marko Mihkelson blogi | Kommentaarid välja lülitatud

« Vanemad postitused «

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info