Arhiiv august 31st, 2010

Huvitavat ja toredat kooliaastat!

31. august 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Järva maavanem Tiina Oraste

Üks suvehommik on äkki vilu…
Päikesest palavad päevad ja maa soojusest õhkuvad ööd on ootamatult kuhugi kadunud. Kaskede rohetavatesse kroonidesse sigineb esimesi kollaseid värvilaike. Teeäärtes punavad pihlakad. Koduaedade astrid on ootevalmis, et saata pisikesi koolipoisse ja -tüdrukuid nende esimesse koolitundi.

Homme algab 2010/2011. õppeaasta – kellele esimene, kellele viimane, kellele üks paljudest. Uut kooliaastat alustavad kõik ühesuguse õhina ja lootusega. Kevadeks kogunenud pinged ja väsimus on suvepäikese käes olematusse haihtunud. Küllap lubavad paljud poisid-tüdrukud uuel õppeaastal tublimad, hoolsamad, püüdlikumad olla.
2010/2011. õppeaasta on taas kord eriline: uute õppekavade koostamine üheaegselt uue põhikooli- ning gümnaasiumiseaduse rakendamisega ei saa lihtne olema.
2010. a jaanuaris kinnitas Vabariigi Valitsus uuendatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, milles on esmakordselt sätestatud nii põhi- kui ka gümnaasiumihariduse alusväärtused, seatud erinevad eesmärgid põhikoolile ja gümnaasiumile. Uutes õppekavades on pööratud suuremat tähelepanu ainete lõimimisele. Senisest kindlam on suund õpetamiselt õppimisele. Õppekavades on rõhutatud õpikeskkonda – kool kaitseb õpilaste tervist, nii vaimset kui ka füüsilist, arvestab nende individuaalsusega. Uues õppekavas  on vähendatud ainemahte, samuti suurendatud gümnaasiumiõpilaste valikuvõimalusi. Kõik need ja teised uuendused nõuavad koolijuhtidelt ja õpetajatelt valmisolekut ka oma koolis muutusi ellu viia. Selleks tuleb aga palju juurde õppida. Järgnevad õppeaastad, mille jooksul rakendub uus õppekava, tähendavad õpetajatele ja koolijuhtidele õppimise aastaid.

Juunikuus võeti vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS), mis sätestab põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja õigused ja kohustused, kooli töötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused.
Seadusemuudatused annavad võimaluse ja kohustuse senisest enam toetada õpilase arengut ja arvestada tema individuaalseid vajadusi. Esmakordselt räägitakse seaduse tasandil andekusest kui hariduslikust erivajadusest ning sätestatakse haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks tehtavad toimingud koolis. Seadus kohustab koole tagama õpilastele täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde, õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenus. Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlus. Seaduses täpsustatakse erinevate osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustusi ja vastutust koolikohustuse tagamisel.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus pöörab tähelepanu nii õpilaste kui ka kooli töötajate vaimse ja füüsilise tervise tagamisele. Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Kool võib vajadusel kasutada elektroonilisi vaatlusseadmeid ning kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist. Õppeasutus töötab välja hädaolukorra lahendamise plaani.
Igas maakonnas peab olema tagatud üldkeskhariduse omandamise võimalus. Gümnaasiumi pidamisel tuleb tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada nendest vähemalt kolm õppesuunda gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.
Alates 2013/2014. õa tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada kolm kohustuslikku riigieksamit (eesti keel, matemaatika, võõrkeel), gümnaasiumi koolieksam (kooli õppesuunast tulenev komplekseksam), õpilasuurimus või praktiline töö, kusjuures riigieksamil peab saavutama vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest. Koolieksami sisseviimine võimaldab paremini hinnata, kuidas on õpilased omandanud just konkreetse kooli õppekava.

2010/2011. õppeaastal elavnevad kindlasti arutelud gümnaasiumihariduse andmise teemal, ees seisab koolivõrgu korrastamine. Mitmed maakonnad on astunud samme riigigümnaasiumide asutamiseks. Järvamaal on gümnaasiumihariduse ümberkorraldamisel jõudnud kõige kaugemale Türi vald – seal avatakse 2011. aastal nn puhas gümnaasium.
Eeltoodu on vaid osake järgnevate õppeaastate tegemistest. Muutused koolikorralduses ja õppesisus puudutavad õpilaste ja koolitöötajate kõrval ka lapsevanemaid, kohalikke omavalitsusi ja kogu Eesti ühiskonda, sest haridusvaldkond läheb meile kõigile korda.

Lugupeetud lasteaedade ja koolide õpetajad! Teie kätte on usaldatud Eesti riigi homse päeva kujundajad – meie lapsed. Kasvatada üles uus põlvkond haritud, teotahtelisi, kõrgete väärtushinnangutega Eesti Vabariigi kodanikke on suur ja vastutusrikas ülesanne, aga ka eriline privileeg. Teie töö tulemusest oleneb, milliseks kujuneb meie riigi homne pale. Jätkugu teil jõudu ja head tahet anda iga päev endast parim!
Armsad õpilased! Soovin, et teid ootaks ees huvitav ja tore kooliaasta, et uudishimu ja teadatahtmine oleksid teie kaaslasteks igas õppetunnis. Tundke huvi kõige vastu, mis teid ümbritseb. Minu kõige suurem soov on aga, et te märkaksite kaaslasi enda ümber. Te kõik olete kordumatud, ainulaadsed – osake üksteist hoida ja väärtustada!
Head lapsevanemad! Ka teil algab uus õppeaasta. Ikka koos lapsega, koos koolirõõmude ja         -muredega. Te saate oma last kõige rohkem abistada sellega, et olete ta kõrval, tunnete huvi mitte ainult hinnete vastu, vaid ka selle vastu, mida uut laps koolis või lasteaias teada sai, kas tal oli tore päev, mis lapsele muret valmistab. Laps ei saa alati kõikide probleemide lahendamisega hakkama, olgu ta kui suur tahes. Ükski laps ei peaks tundma end üksikuna.
2010/2011. õppeaasta eel soovin, et meil kõigil jätkuks tarkust väärt mõtted ja ideed ellu viia ning et suurte muutuste käigus säilitaksime kõik hea, mis iseloomustab Eesti kooli.

Kirjutatud teemas: Tiina Oraste blogi IRL | Kommentaarid välja lülitatud

„Vene õppetunnid”: viis remarki

31. august 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Andres Herkeli ajaveeb
Eesti Televisioonis näidatud Andrei Nekrassovi ja Olga Konskaja (fotol)„Vene õppetunnid” on liiga suur film, et sellest tulenevad mõtted ja elamused telegramm-stiilis kokku võtta. Loomulikult tahaks, et just sellisest linateosest saaks silmiavav kultusfilm – midagi, mille abil muudetakse avalikku arvamust ja maailma. Midagi, mis piirab avaliku vale levikut ja levitamist. Et aga mitte laiali valguda, esitan oma mõttepidemed punk-punktilt. Esiteks. Telemontaaži abil kokkupandud ...

Kirjutatud teemas: Andres Herkel blogi | Kommentaarid välja lülitatud

IRL: Tallinna linna 2011. aasta eelarve läheb maksumaksjale maksma 250 miljonit

31. august 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni sõnul on Tallinna 2011. aasta eelarve ebaloomulikult kiire menetlemise taga 250 miljoni krooni suurune kompensatsiooninõue.

„Linnaeelarve projekti ebaloomulikult kiire menetlemise taga ei ole vajadus Brüsselile näidata kulutuuripealinna rahade olemasolu, vaid võtta eelarve vastu enne, kui Riigikogu müügimaksu kehtetuks tunnistab," sõnas IRL-i fraktsiooni esimees Indrek Raudne.

„Vastavalt valla- ja linnaeelarve seadusele tuleb riigil maksta omavalitsusele tulude vähenemise korral kompensatsiooni, kui pärast kohaliku eelarve vastuvõtmist kehtestab Riigikogu või Vabariigi Valitsus õigusakte, mille alusel omavalitsuse tulud vähenevad," ütles Raudne. „Tulenevalt sellest ongi Tallinnal uue eelarve vastuvõtmisega tavapäratult kiire."

Linna käitumine on Raudse sõnul maksumaksja koorimine, kuna 250 miljoni krooni suurune kompensatsioon tuleb linna eelarvesse maksumaksja taskust.„Maksumaksja ei pea linna auklikku ja propaganda kuludest kubisevat eelarvet oma taskust lappima, vaid linn vaadaku parem enda kulutused kriitilise pilguga üle ja tõmmaku eelarvet koomale," sõnas Raudne. „Selle asemel, et riigile ärategemise nimel hädise eelarveprojektiga välja tulla, võiks linn aja maha võtta ja Tallinnale korraliku eelarve koostada."

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

IRL teeb ettepaneku kirjutada põhiseadusesse eelarve tasakaalu nõue

31. august 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Uudised

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus otsustas teha ettepaneku kirjutada põhiseadusesse eelarve tasakaalu nõue.

IRL eestseisus peab vajalikuks kirjutada eelarvesse põhimõte, mille kohaselt peab üldvalitsuse eelarve printsiibina olema tasakaalus ilma laenutuludeta.

Üldvalitsuse eelarve tasakaalu tagamise korra ja reeglid majanduse tsüklilisuse arvestamiseks sätestaks Riigikogu seadusega.

Sisemajanduse kogutulu järsul vähenemisel seadusega ettenähtud ulatuses võib riigieelarve jääda puudujääki, mis ei tohi olla suurem kui kolm protsenti sama eelarve mahust.

Struktuurses puudujäägis eelarve tuleb viia tasakaalu kolme aasta jooksul. Neid nõuded ei pea järgima sõjaseisukorra, erakorralise olukorra või loodusõnnetusest tingitud eriolukorra ajal.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul võimaldaks see samm Eestil oma eelarvet tasakaalus hoides ka majanduse tsüklilisust tasandada, hoides ära võlalõksu langemise.

„Tegemist on teatavas mõttes kindlustuspoliisiga tulevaste põlvkondade jaoks, et tänane Eesti ei laoks neile kaela võlakoormat, mida neil oleks liiga raske kanda. Eelarve tasakaalu eest seistes tagame oma lastele kindlama tuleviku ning võimaluse ise oma tuleviku üle otsustada," lausus Laar.

IRLi eestseisus otsustas pöörduda oma koalitsioonipartneri Reformierakonna poole ettepanekuga töötada eelpoolmainitud põhimõtetest lähtudes välja konkreetne tekst põhiseaduse muutmiseks ning algatada see juba enne septembri lõppu Riigikogus.

See võimaldaks Riigikogu sellel koosseisul enne oma volituste lõppu vastav parandus vastu võtta, jättes lõpliku otsustamise järgmisele Riigikogule, andes ühtlasi valijatele võimaluse selle üle oma arvamus välja ütelda.

 

Kirjutatud teemas: Isamaa ja Res Publica Liit uudised ja pressiteated | Kommentaarid välja lülitatud

  • Ütle oma arvamus välja

    Lauri Vahtre palkamine Kaitseministeerium nõunikuks oli:

    View Results

    Loading ... Loading ...
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • Mainekujundaja

    Kuidas IRL-i mainekujundaja Kaur Hanson oma pojaga seksis? Õige, ta pepuseksis. Seega IRL-ikad, õnn ei ole rahas, nagu sõnastas partei valimiste sõnumi selle liige Kaur Hanson (süüdi mõistetud pedofiil). fail kaur_lapsega.jpg serverist respublica.ee novembris 2006.

  • Isamaaliit staarid

    Mart Laar - kaks korda peaministrina valetanud ja selle tõttu tagasi astunud.
    Kristiina Bellanova Raudsepp - Eesti tuntuim pornostaar
    Kalev Andres Rebane - Tõnismäel provokatsioone korraldanud rahvuslane ja skinhead. Visati erakonnast narkomaania pärast välja.
    Margot Truuveer - 2009. kohalike valimiste alasti kandidaat. Kaur Hanson - IRL-i reklaami "Õnn ei ole rahas" autor ja pedofiilias 10 aastaks vangi mõistetud erakonna strateeg

  • IRL porno staar: Bellanova

  • RSS korruptsioon .info