Isamaa Reeturite Liit www.isamaaliit.com

Valitsus kinnitas tänasel istungil arengukava „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013" rakendusplaani aastateks 2009 kuni 2012, millega otsustas järgmisel aastal eraldada ettevõtete investeeringute ja ekspordi toetamiseks ning kapitalile ligipääsuks enam Euroopa Liidu fondide vahendeid, kui varem planeeritud.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul pakutakse 2009. aastal tegutsevatele ettevõtetele ja ka uutele tulijatele väga lai menüü eri raskuspunktide ületamiseks.

„Praegu on ettevõtetele suurimaid probleeme ligipääs finantsressurssidele, seda eelkõige seoses laenutingimuste oluliste karmistumisega," ütles Parts. „Seetõttu on oluline luua ettevõtetele eri võimalusi ligipääsuks kapitalile ning suurendada lühiajaliste, kuid kiiret mõju avaldavate ekspordi- ja laenugarantiide mahtusid, samuti teatud tingimustel riiklikku abi laenude refinantseerimisel."

Minister ütles, et pikemas perspektiivis jääb ettevõtluspoliitika keskseks teljeks arendustegevuse ja innovatsiooni ergutamine ning ettevõtlusaktiivsuse suurendamine. „Ehkki rakenduskava on plaan järgnevaks kolmeks aastaks, oleme jätkuvalt paindlikud ja vajadusel reageerime probleemidele koheselt," ütles Parts.

Täna kinnitatud rakendusplaanis ongi varasemaga võrreldes suurendatud vahendite mahtu kahel tegevussuunal - Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse ja investeeringute toetamisel. Peamiselt on Euroopa Liidu vahenditest rahastamist toodud ettepoole järgmiste aastate arvel.

Ekspordivõimekuse toetamiseks on 2009. aastal plaanis ettevõtetele välja töötada uudne toetus kesk- ja pikaajaliste eksporditehingute garanteerimiseks, millest on abi ettevõtete rahvusvahelistel turgudel tegutsemise eeliste tugevdamiseks. Selleks on planeeritud 2009. aastal 200 miljonit krooni. Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse arendamiseks on kokku arvestatud 310,5 miljonit krooni.

Investeeringute toetamise suunal rahastamist kiirendatakse, mistõttu on vahendeid tõstetud 2009. aastal ettepoole järgmiste aastate arvel. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ligipääsu parandamiseks kapitalile on rakendusplaanis 2009. aastaks ette nähtud väljamakseid 100 miljonit krooni, ettevõtete investeeringute toetamiseks 141 miljonit krooni.

Kokku plaanitakse rakendusplaanis toodud tegevuste rahastamiseks 2009. aastal eelarvest reaalselt välja maksta vähemalt 695,8 miljonit krooni.

Aastateks 2009-2012 kavandatakse välja maksta kokku üle 2,03 miljardi krooni. Peamine osa tegevustest rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide kaasabil.

Ekspordi ja investeeringute toetusi saavad ettevõtted taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ja sihtasutusest Kredex.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks planeerimisseaduse muutmise eelnõu, mille olulisemad punktid on seotud isikute kaasamisega detailplaneeringute protsessi ning infovahetuse parandamisega, sealhulgas elektroonilise teavitamise võimaldamisega.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on planeerimistegevuses osalemine oluline nii elukeskkonna kujundamise, kui ka läbipaistvuse seisukohalt. "Inimesel peab olema võimalus rääkida kaasa oma koduümbruse ja kodukandi arengust. Mida rohkem inimesed planeerimises osalevad, seda väiksem on ka oht, et otsustamisel mängib kaasa kellegi isiklik kasu," ütles Kiisler.

Ministri sõnul on ka praegu elanikel seadusega õigus läheduses planeeritava ehitustegevuse kohta infot saada ja oma arvamust avaldada. Tegelikult aga piirdub teavitamine väikeses kirjas ajalehekuulutusega ja sildiga kusagil nurgatagusel infotahvlil. "Asi on pea peale keeratud - inimene peab ise pidevalt jälgima, ega tema maja kõrvale pilvelõhkujat ei plaanita," kirjeldas regionaalminister olukorda.

Kiisleri sõnul on eelnõu juures oluline eelkõige mõtteviisi muutus riigikesksest kodanikukesksemaks. "Uue seaduse järgi hakkab omavalitsus uute planeeringute algatamisel otse kirjaga teavitama piirnevate kruntide omanikke ning elanikke. See ongi see suund, kuhu avaliku sektori teenused lähiaastatel järjest kiiremini hakkavad liikuma,“ sõnas Kiisler.

„Selle asemel, et oodata kodaniku sekkumist, kaasab riik või omavalitsus teda automaatselt. Loomulikult on paljude selliste muudatuste eelduseks infotehnoloogia areng. Näiteks antud juhul eeldame, et planeeringutest teavitamine toimuks võimalusel e-kirja teel. Kõik algab siiski mitte arvutiprogrammist, vaid mõtteviisi muutusest," tõdes Kiisler.

Eelnõu kohaselt jõustuvad planeerimisseaduse muudatused 1. juulist 2009.

Planeerimisseaduse muutmise peamine eesmärk on tagada inimeste senisest parem kaasamine planeerimisprotsessi. Samuti kehtestatakse detailplaneeringu rangemad menetlusreeglid juhtudel, kui planeeritaval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega ning kui linna või valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised huvid ei ole üldplaneeringuga määratletud. Seadusemuudatused tagavad samuti puudutatud isiku kaasamise detailplaneeringu koostamisse ja parema võimaluse oma õiguste kaitsmiseks.

Esmaspäeval, 1. detsembril anti Estonia Teatri talveaias üle preemiad „Keskkonnateo” konkursi võitjatele. Seda juba viiendat korda. Hindamiskomisjon selgitas võitjad kolmes kategoorias: “Aasta keskkonnategu”, kus kandideerisid avalikkuse keskkonnateadlikkust suurendanud teod; “Aasta keskkonnateoke”, kus võistlesid laste- ja noorte keskkonnaharidusega seotud projektid ning “Aasta keskkonnategija”, kus konkureerisid keskkonnasõbralikkusega silma paistvad ettevõtted. Keskkonnateo ja -teokese kategooriates võistlevate projektide vahel jagatakse 80 000 krooni suurune auhinnaraha. Kuna sel aastal konkureeris aasta keskkonnateo ja aasta keskkonnateokese auhinnale mitu tugevat projekti, siis otsustas hindamiskomisjon anda kummaski kategoorias välja kaks peapreemiat ehk jagada auhinnafond võrdselt nelja parema kandidaadi vahel.„Aasta keskkonnategu 2008” peapreemia ja 20 000 krooni said:
- MTÜ Fenolo www.looduskalender.ee veebikaamerate (Kurekaamera, Kotkakaamera, Sea TV) projekti idee ja teostamise eest;
- Rainer Nõlvak ja tema meeskond “Teeme ära!” prügikoristuskampaania korraldamise eest.„Aasta keskkonnateoke 2008” peapreemia ja 20 000 krooni said:
- Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi maakonna õpilastele 1.-6. klassini keskkonnahariduse programmi koostamise eest, mis ühtlustaks maakonna koolide loodus- ja keskkonnahariduse taset;
- Pühajärve Põhikool õpilasprojekti “Pühajärve Põhikool keskkonnateadlikumaks” eest, mille käigus toimusid tunnid väljaspool kooli ning pesakasti paigutati veebikaamera, mille abil elati kaasa Tihase Tiina ja Metstiku Märdi tegemistele.Aasta keskkonnategija 2008” laureaadi tiitli ja keskkonnamärgise kasutamise õiguse said:
- AS Ecoprint tervikliku keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamise ja keskkonnasõbraliku trükiteenuse Roheline Trükis eest;
- OÜ Silbeti Plokk poorbetoonist seinaplokkide tootmise eest, mille tehnoloogia vähendab loodusliku savi ja lubjakivi kasutamist, sest taaskasutatakse elektritootmisest ülejäänud põlevkivituhka.Teisipäeval, 2. detsembril sai taas keema hakanud Tuhala nõiakaev Postimehe esikülje vääriliseks.Kolmapäeval, 3. detsembril kiitis Riigikogu heaks veeseaduse muudatused, mis täpsustavad nõudeid vee kaitseks reostuse eest ja muudavad veekogude paisutamise tingimusi.Veeseaduse täiendused reguleerivad laevadelt saasteainete merre heitmist, selle asjaolusid, erandeid ning kahjude määratlemist. Veel täienes seadus paragrahviga, mille eesmärk on määratleda laevadelt saasteainete merreheitmisega veele, looma- ja taimeliikidele tekitatud keskkonnakahju. See täiendus annab suunised kahju ja selle ulatuse tuvastamiseks.Veeseaduse muudatuste kohaselt hakkavad reovee puhastusnõuded sõltuma reoveekogumisalast, mille moodustamise üheks põhikriteeriumiks on tiheasustus. Ühiskanalisatsiooni rajamise nõue kehtib seal, kus see on otstarbekas ehk kui tegu on piisavalt kontsentreeritud alaga. Näiteks reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi peab omavalitsus põhjavee kaitseks tagama ühiskanalisatsiooni.Reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi võib kasutada ka sobivaid lokaalseid lahendusi. Neis piirkondades, kuhu ühiskanalisatsiooni pole rajatud, peab reovee tekitaja kasutama oma puhastit või koguma reovee lekkekindlasse mahutisse ja korraldama selle veo purgimissõlme.Veeseaduse üks muutmisi käsitleb veekogu paisutamist, veetaseme alandamist ja veekogu tõkestamist. Paisuomanikud, kes seni pole taotlenud vee erikasutusluba, peavad selle omandama 2012. aasta 1. jaanuariks. Paisutajad, kes tegutsevad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks kinnitatud veekogul või selle lõigul, peavad vee erikasutusloa omandama 2010. aasta 1. jaanuariks. Kaladele läbipääs tuleb neil tagada 2013. aasta 1. jaanuariks. Teistel vooluveekogudel tuleb kalade läbipääs tagada 2015. aasta 1. jaanuariks.Neljapäeval, 11. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Läänemere tegevuskava rakendusplaani eesmärgiga täita rahvusvaheliselt võetud kohustusi Läänemere kaitsmiseks.Möödunud aasta novembris kiitsid Läänemere kaitse komisjoni (HELCOM) kuuluvate riikide esindajad heaks Läänemere tegevuskava, mis näeb ette kõigi suuremate merekeskkonna probleemide lahendamise aastaks 2021. Tegevuskava eesmärk on saavutada Läänemere hea seisund aastaks 2021. Selleks nähakse ette abinõud merekeskkonna eutrofeerumise takistamiseks, mis tähendab inimtegevusest põhjustatud lisamõjude piiramist ja vältimist. Samuti tuleb säilitada Läänemere bioloogiline mitmekesisus, piirata võõrliikide sissetungi ning vältida ohtlike ainete merre sattumist.Selleks, et Läänemere tegevuskavas seatud eesmärke täita, on Eestis moodustatud merekomisjon, mille juhtimisel valmiski Läänemere tegevuskava rakendusplaan aastateks 2008–2011.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks on mereline tegevus, ohtlikud ained ja eutrofeerumine (meresõiduohutus, laevadelt pärinev reostus). Siseministeerium tegeleb merereostuse avastamise ja likvideerimisega. Sotsiaalministeeriumi valdkonnad on suplusvee kvaliteet, ohtlikud ained. Põllumajandusministeerium – eutrofeerumine (põllumajandusest lähtuv reostus), ohtlikud ained (biotsiidid) ning looduse kaitse ja bioloogiline mitmekesisus (kalaressursside kasutamine). Keskkonnaministeerium – eutrofeerumine, looduse kaitse, bioloogiline mitmekesisus, mereline tegevus ja rakendusplaani üldjuhtimine. Komisjoni töösse on kaasatud ka Rahandusministeerium.Plaani rakendamiseks vajalikud tööd tuleb ministeeriumidel kavandada oma arengukavades ja tööplaanides, kaasates valitsemisala asutusi, ettevõtjaid ning kutseliitusid. 12. detsembril  Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid ja riigipead kiitsid  Brüsselis lõppenud tippkohtumisel heaks Euroopa majanduskasvu elavdamise kava ning saavutasid kokkuleppe energia- ja kliimamuutuste paketi osas.
Kokkuleppe tekst vastab  Eesti huvidele ning selles on arvestatud nende riikide muredega, kellel on ebapiisav ühendus ülejäänud Euroopa energiavõrkudega.
Energiajulgeoleku seisukohalt on väga oluline Läänemere ühenduste kava, mille Euroopa Komisjoni president on välja pakkunud. Plaan näeb ette Euroopa Liidu poolse osalise rahastamise energiaühenduste rajamiseks. Eesti loodab selle plaani kiiret elluviimist.
Energia- ja kliimapakett näeb ette, et teatud liikmesriikide elektritootjad, kelle hulka kuulub ka Eesti, võivad saada piiratud mahus tasuta heitmegaaside kvoote kuni 2020. aastani. Tasuta kvoot on üks võimalus siseriiklike elektritootjate toetamiseks.Samuti võidab Eesti nn. solidaarsusklauslist kliimapaketis. Solidaarsusklausli alusel jagatakse kümme protsenti emissioonikvoodist ümber keskmiselt vaesematele liikmesriikidele, sh Eestile. Lisaks jagatakse täiendav kaks protsenti kvoodikogusest nendele riikidele, kes on oma heitmeid aastatel 1990-2005 oluliselt vähendanud. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti.
Veel on hea saavutus kliimapaketis emissioonide baasaasta arvestamispõhimõtte muudatus, mis teeb võimalikuks võtta selleks kolme aasta (2005-2007) keskmine.Sõltuvalt süsiniku hinnast võidab Eesti varase vähendamise arvessevõtmisest ja baasaasta muutmisest suurusjärgus 5 miljardit krooni.Neljapäeval, 18. detsembril kiitis Riigikogu heaks Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) ja Kiirguskeskuse ühendamise Keskkonnaametiks ning sellest tuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muudatusettepanekud. Keskkonnaamet hakkab tegelema nii rohelise kui ka pruuni poolega keskkonnakaitses ehk korraga saab lahendada küsimusi, mis seni jagunesid Riikliku Looduskaitsekeskuse ja keskkonnateenistuste vahel.Kiirguskeskuse ühendamine uue ameti koosseisu muudab selgemaks ka kiirgusküsimuste lahendamise.
Keskkonnaameti tegevuse alguseks on kavandatud 1. veebruar 2009.  

Riigimetsa Majandamise Keskus kutsus inimesi ühistele jõulukuuse otsimise retkedele. Kuna pakutav võimalus osutus väga populaarseks ja ületas RMK võimalused inimesi vastu võtta, lubati inimesi ka iseseisvale kuuseotsingule, seda peale vastava tasu maksmist ja kviitungi kuuseotsingule kaasa võtmist. Maksekorralduste statistika alusel kasutas sellist kuusehankimismoodust üle 3000 perekonna.

Kuni ühemeetrise kuusepuu hinnaks oli 29.50 krooni, kuni kahemeetrise hind 118 krooni ja kolme meetrise hind 236 krooni.