Isamaa Reeturite Liit www.isamaaliit.com

LISSABONI LEPING JA GEORGIA

Kahtlemata oli olulisimaks Euroopa Liidu tulevikuga seonduvaks sammuks Lissaboni lepingu ratifitseerimine Riigikogus. See leping loob Euroopa Liidu tegevusele uuendatud ja selgemad reeglistikud, mis on hädavajalikud selleks, et nüüd juba ligi kolmekümnest riigist koosnev liit saaks edukalt toimida. Kuigi Iirimaa referendumi negatiivne tulemus andis protsessile küll väikese tagasilöögi, on rõõmustav, et teised riigid on Lissaboni lepingu ratifitseerimisega jätkanud.

Aprilli lõpus võttis Riigikogu vastu avalduse Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks. Sellise avalduse tegemine oli ajendatud Vene Föderatsiooni sammudest, millega VF asus tihendama suhteid Georgia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkondade de facto võimudega ilma Georgia valitsuse nõusolekuta. Riigikogu juhtis tähelepanu sellele, et Venemaa niisugune käitumine ohustab Georgia
suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning mõistis sellise ühepoolse tegevuse hukka.

KAITSEVÄE UUS ÕIGUSRAAMISTIK

Riigikogu võttis vastu president Toomas Hendrik Ilvese poolt algatatud põhiseaduse muudatused, mille eesmärgiks on korrastada riigikaitse juhtimist ning tugevdada tsiviilkontrolli kaitseväe üle. Nende muudatuste jõustumiseks peab need vastu võtma ka järgmine Riigikogu koosseis.

Äärmiselt oluliseks sammuks tuleb pidada kaitseväekorralduse seaduse vastuvõtmist. Tegemist on otseselt põhiseadusest tuleneva seadusega, mida aga 16 aasta jooksul polnud suudetud siiani vastu võtta. Seadus reguleerib kaitseväe õiguslikku seisundit ja ülesandeid, ülesehitust ning juhtimist, samuti kaitseväeluure teostamist ja jõu kasutamist kaitseväe poolt. Seadus näeb muu hulgas ette, mis tasemel otsustatakse kaitseväe organisatsiooni puudutavad küsimused, ning arvestab Eesti NATO liikmesusest tulenevaid vajadusi.

UUS TURVALISUSPOLIITIKA

Sageli püütakse jätta muljet, nagu oleks Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude suhted ja seisukohad niisugused, et milleski ei suudeta kokku leppida. Õnneks ei vasta see tõele ja rõhuv enamus seadusi võetakse vastu suures üksmeeles. On rõõm tõdeda, et Riigikogu otsuse eelnõu „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ algatasid kõik Riigikogu fraktsioonid, kes loomulikult andsid oma hääle ka selle otsuse vastuvõtmise poolt.

Turvalisuspoliitika põhisuunad lähtuvad printsiibist, mille kohaselt Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamisel ning inimelude päästmisel ja kaitsmisel on ohtude ennetamine ja tõrjumine ning kodanike ulatuslik protsessi kaasamine oluliselt tõhusam karistusõiguslikest meetmetest. Põhisuundade elluviimist hakkab Riigikogu edaspidi arutama regulaarselt üks kord aastas.

Selle pealkirja all tuleb kindlasti nimetada ka õiguskomisjoni algatusel vastuvõetud karistusseadustiku muudatusi, millega muudeti süstemaatilised pisivargused kuriteoks. Nimelt on osutunud märkimisväärseks probleemiks kauplustes toimepandud varguste arvu suurenemine, kusjuures isegi korduvalt varguse toimepanijat on saanud karistada vaid väärteokaristusega (enamasti rahatrahviga). Seadusemuudatused näevad süstemaatiliste ehk kolmandat või enamat korda ja tahtlikult toime pandud varguste eest ette kuriteokaristuse, milleks võib olla kas rahatrahv või kuni viieaastane vangistus.

LÕPP KOHTUASJADE VENIMISELE

Praegu on kriminaalmenetluses kujunenud kahjuks tavapäraseks, kus kohtualuste, advokaatide ja tunnistajate haigestumise tõttu või muudel põhjustel lükkuvad kohtuistungid edasi mitmeks kuuks ning kui istung taas toimub, siis on nii kohtunikel kui asjaosalistel tükk tegu, et taas kõiki menetlusega seotud asjaolusid meenutada. Olukorda peaks tunduvalt parandama kevadel vastuvõetud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis jõustuvad 15. juulil. Kehtestatakse katkematuse ja viivitamatuse põhimõte, mille kohaselt peab kriminaalasja arutamine olema planeeritud nii, et see toimub katkestuseta ja istungit on lubatud edasi lükata vaid seaduses selgelt piiritletud juhtumitel. Eelistung muutub üldmenetluses kohustuslikuks ning kohus võib üksikute eranditega arutada korraga vaid ühte üldmenetluse asja. See võimaldab kohtul keskenduda konkreetsele kohtuasjale ja kasutada aega maksimaalses ulatuses käsiloleva kohtuasja arutamiseks.

ÄRIKESKKOND SÕBRALIKUMAKS

Kasutusele võetakse uued e-teenused, sh võimalus avada internetis äriühingu pangakonto samaaegselt äriühingu asutamisega. Kõik praegu Maksu- ja Tolliametis (MTA) registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad peavad 2009. aasta jooksul kandma ennast äriregistrisse. See mõjub kindlasti positiivselt ettevõtluse läbipaistvusele, kuna äriregistri andmed on avalikud ning see võimaldab FIE-de ja nende tegevuse kohta saada koheselt andmeid ja ühtset statistikat. FIE-de ümberregistreerimine on riigilõivuvaba.

Mittetulundusühingud, kes praegu esitavad majandusaasta aruande MTA-le, peavad alates 2010. aastast esitama selle kohtu registriosakonnale. Aruanne avalikustatakse internetis ja nii on kõigil asjasthuvitatutel võimalik kiirelt saada informatsiooni, kas tegemist on usaldusväärse ja jätkusuutliku ühinguga.

Kehtiva korra kohaselt võib majandusaasta aruandeid esitada registrile nii paberkandjal kui elektrooniliselt. Alates 2010. aastast saab aruande esitada ainult elektrooniliselt. Kui aruande esitajal ei ole endal võimalik seda elektrooniliselt teha, näiteks puudub ID-kaart, siis saab ta aruande esitada notari vahendusel. Aruannete elektrooniline esitamine võimaldab need registri poolt kiiresti avalikustada ning kuna register ei pea enam skaneerima paberaruandeid, siis kasutatakse palju otstarbekamalt ka registrite tööjõudu.

LISSABONI LEPING JA GEORGIA

Kahtlemata oli olulisimaks Euroopa Liidu tulevikuga seonduvaks sammuks Lissaboni lepingu ratifitseerimine Riigikogus. See leping loob Euroopa Liidu tegevusele uuendatud ja selgemad reeglistikud, mis on hädavajalikud selleks, et nüüd juba ligi kolmekümnest riigist koosnev liit saaks edukalt toimida. Kuigi Iirimaa referendumi negatiivne tulemus andis protsessile küll väikese tagasilöögi, on rõõmustav, et teised riigid on Lissaboni lepingu ratifitseerimisega jätkanud.

Aprilli lõpus võttis Riigikogu vastu avalduse Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks. Sellise avalduse tegemine oli ajendatud Vene Föderatsiooni sammudest, millega VF asus tihendama suhteid Georgia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkondade de facto võimudega ilma Georgia valitsuse nõusolekuta. Riigikogu juhtis tähelepanu sellele, et Venemaa niisugune käitumine ohustab Georgia
suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning mõistis sellise ühepoolse tegevuse hukka.

KAITSEVÄE UUS ÕIGUSRAAMISTIK

Riigikogu võttis vastu president Toomas Hendrik Ilvese poolt algatatud põhiseaduse muudatused, mille eesmärgiks on korrastada riigikaitse juhtimist ning tugevdada tsiviilkontrolli kaitseväe üle. Nende muudatuste jõustumiseks peab need vastu võtma ka järgmine Riigikogu koosseis.

Äärmiselt oluliseks sammuks tuleb pidada kaitseväekorralduse seaduse vastuvõtmist. Tegemist on otseselt põhiseadusest tuleneva seadusega, mida aga 16 aasta jooksul polnud suudetud siiani vastu võtta. Seadus reguleerib kaitseväe õiguslikku seisundit ja ülesandeid, ülesehitust ning juhtimist, samuti kaitseväeluure teostamist ja jõu kasutamist kaitseväe poolt. Seadus näeb muu hulgas ette, mis tasemel otsustatakse kaitseväe organisatsiooni puudutavad küsimused, ning arvestab Eesti NATO liikmesusest tulenevaid vajadusi.

UUS TURVALISUSPOLIITIKA

Sageli püütakse jätta muljet, nagu oleks Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude suhted ja seisukohad niisugused, et milleski ei suudeta kokku leppida. Õnneks ei vasta see tõele ja rõhuv enamus seadusi võetakse vastu suures üksmeeles. On rõõm tõdeda, et Riigikogu otsuse eelnõu „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ algatasid kõik Riigikogu fraktsioonid, kes loomulikult andsid oma hääle ka selle otsuse vastuvõtmise poolt.

Turvalisuspoliitika põhisuunad lähtuvad printsiibist, mille kohaselt Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamisel ning inimelude päästmisel ja kaitsmisel on ohtude ennetamine ja tõrjumine ning kodanike ulatuslik protsessi kaasamine oluliselt tõhusam karistusõiguslikest meetmetest. Põhisuundade elluviimist hakkab Riigikogu edaspidi arutama regulaarselt üks kord aastas.

Selle pealkirja all tuleb kindlasti nimetada ka õiguskomisjoni algatusel vastuvõetud karistusseadustiku muudatusi, millega muudeti süstemaatilised pisivargused kuriteoks. Nimelt on osutunud märkimisväärseks probleemiks kauplustes toimepandud varguste arvu suurenemine, kusjuures isegi korduvalt varguse toimepanijat on saanud karistada vaid väärteokaristusega (enamasti rahatrahviga). Seadusemuudatused näevad süstemaatiliste ehk kolmandat või enamat korda ja tahtlikult toime pandud varguste eest ette kuriteokaristuse, milleks võib olla kas rahatrahv või kuni viieaastane vangistus.

LÕPP KOHTUASJADE VENIMISELE

Praegu on kriminaalmenetluses kujunenud kahjuks tavapäraseks, kus kohtualuste, advokaatide ja tunnistajate haigestumise tõttu või muudel põhjustel lükkuvad kohtuistungid edasi mitmeks kuuks ning kui istung taas toimub, siis on nii kohtunikel kui asjaosalistel tükk tegu, et taas kõiki menetlusega seotud asjaolusid meenutada. Olukorda peaks tunduvalt parandama kevadel vastuvõetud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis jõustuvad 15. juulil. Kehtestatakse katkematuse ja viivitamatuse põhimõte, mille kohaselt peab kriminaalasja arutamine olema planeeritud nii, et see toimub katkestuseta ja istungit on lubatud edasi lükata vaid seaduses selgelt piiritletud juhtumitel. Eelistung muutub üldmenetluses kohustuslikuks ning kohus võib üksikute eranditega arutada korraga vaid ühte üldmenetluse asja. See võimaldab kohtul keskenduda konkreetsele kohtuasjale ja kasutada aega maksimaalses ulatuses käsiloleva kohtuasja arutamiseks.

ÄRIKESKKOND SÕBRALIKUMAKS

Kasutusele võetakse uued e-teenused, sh võimalus avada internetis äriühingu pangakonto samaaegselt äriühingu asutamisega. Kõik praegu Maksu- ja Tolliametis (MTA) registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad peavad 2009. aasta jooksul kandma ennast äriregistrisse. See mõjub kindlasti positiivselt ettevõtluse läbipaistvusele, kuna äriregistri andmed on avalikud ning see võimaldab FIE-de ja nende tegevuse kohta saada koheselt andmeid ja ühtset statistikat. FIE-de ümberregistreerimine on riigilõivuvaba.

Mittetulundusühingud, kes praegu esitavad majandusaasta aruande MTA-le, peavad alates 2010. aastast esitama selle kohtu registriosakonnale. Aruanne avalikustatakse internetis ja nii on kõigil asjasthuvitatutel võimalik kiirelt saada informatsiooni, kas tegemist on usaldusväärse ja jätkusuutliku ühinguga.

Kehtiva korra kohaselt võib majandusaasta aruandeid esitada registrile nii paberkandjal kui elektrooniliselt. Alates 2010. aastast saab aruande esitada ainult elektrooniliselt. Kui aruande esitajal ei ole endal võimalik seda elektrooniliselt teha, näiteks puudub ID-kaart, siis saab ta aruande esitada notari vahendusel. Aruannete elektrooniline esitamine võimaldab need registri poolt kiiresti avalikustada ning kuna register ei pea enam skaneerima paberaruandeid, siis kasutatakse palju otstarbekamalt ka registrite tööjõudu.

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland osaleb neljapäeval alanud Crans Montana Foorumi 19. sessioonil Monacos. Seekordne foorum on pühendatud Vahemere piirkonna uuele rollile Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa, Aafrika ja Araabia riikide vahel.

Ojuland oli esinejaks paneelides, kus käsitleti innovatsiooni Euro – Vahemere piirkonna avalikus halduses ning naiste rolli avalikus elus.

 „Ühelt poolt on naiste rolli suurendamine avalikus elus kuum debatiteema nii kogu Euroopa kui ka teiste Vahemereriikide jaoks, sest tegemist on erinevate kultuuritraditsioonidega.

Näiteks on Eesti ühiskonnas soolise kihistumise määr kõrge. Ühiskondlikud institutsioonid – perekond, haridussüsteem, tööjaotus jt omistavad üksmeelselt meestele rohkem võimu kui naistele,“ märkis Ojuland.

„Sama võib näha ka poliitikas, kus naiste osakaal parteides ja poliitikas on otseses seoses ühiskonna soolise kihistumise määraga. Kui lahendusi ei leita, siis ka parteide ja poliitika tasandil jääb kõik samaks,“ lisas Ojuland.

Ojuland kritiseeris Euroopa sotsialistide ideid. Nende ühe eeskõnelejana esineb tuntud Rootsi sotsiaaldemokraat, Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström, kes soovib mehaanilist naiste esinduste suurendamist, sealhulgas Norra ja Hispaania eeskujul sookvootide kehtestamist kogu Euroopas.

Ojuland nõustub küll sellega, et naiste aktiivset osalemist avalikus elus tuleb tagant tõugata, kuid see peab toimuma normaalses konkurentsis.

„Olen sada protsenti vastu üksikisiku vabaduse piiramisele. Igal inimesel peavad jääma võrdsed võimalused, seda ei tohi määrata ei sugu ega vanus. Selliste kvootide kehtestamisega võime jõuda olukorda,  kus määravaks on ihuvärv, vanus, ja sugu. Kus on piir?“ küsis Ojuland oma esinemises.

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland leiab, et Euroopas on soolise poliitilise esindatuse näol tegemist valdkonnaga, mis oma keerukuse tõttu vajab paljude poliitiliste tasemete ja valdkondade pikaajalist koostööd..

Crans Montana Forum on 1986 aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb rahvusvahelise koostöö ja globaalse arenguga.

Foorumi aukülaliste ja põhiesinejate hulgas on tänavu Bahreini kuninganna,  Tema Kuninglik Kõrgus Shaikha Sabeeka Bint Ibrahim Al-Khalifa,  Euroopa Komisjoni asepresident Jacques Barrot ,  ISESCO peadirektor  Abdulaziz Othman Altwaijri , Tema Kuninglik Kõrgus prints Turki Al Faisal Al Saud Saudia Araabiast, ÜRO tsivilisatsioonide alliansi grupi kaasesimees Federico Mayor.

Rohkem kui 700  osavõtja hulgas on esindatud maailma tippettevõtjad, peaministrid , valitsusliikmed ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhid.

Täpsemat infot foorumi kohta: 

http://www.cmf.ch/

http://www.cmf.ch/about_us/main.php

http://www.cmf.ch/events/crans_montana_forum2008/main.php

http://vp1992-2001.vpk.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4093

http://vp1992-2001.vpk.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9830

Lisainfo: Kristiina Ojuland + 3725051499

Aarne Veedla

Aarne.Veedla@riigikogu.ee

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland osaleb neljapäeval alanud Crans Montana Foorumi 19. sessioonil Monacos. Seekordne foorum on pühendatud Vahemere piirkonna uuele rollile Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa, Aafrika ja Araabia riikide vahel.

Ojuland oli esinejaks paneelides, kus käsitleti innovatsiooni Euro – Vahemere piirkonna avalikus halduses ning naiste rolli avalikus elus.

 „Ühelt poolt on naiste rolli suurendamine avalikus elus kuum debatiteema nii kogu Euroopa kui ka teiste Vahemereriikide jaoks, sest tegemist on erinevate kultuuritraditsioonidega.

Näiteks on Eesti ühiskonnas soolise kihistumise määr kõrge. Ühiskondlikud institutsioonid – perekond, haridussüsteem, tööjaotus jt omistavad üksmeelselt meestele rohkem võimu kui naistele,“ märkis Ojuland.

„Sama võib näha ka poliitikas, kus naiste osakaal parteides ja poliitikas on otseses seoses ühiskonna soolise kihistumise määraga. Kui lahendusi ei leita, siis ka parteide ja poliitika tasandil jääb kõik samaks,“ lisas Ojuland.

Ojuland kritiseeris Euroopa sotsialistide ideid. Nende ühe eeskõnelejana esineb tuntud Rootsi sotsiaaldemokraat, Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström, kes soovib mehaanilist naiste esinduste suurendamist, sealhulgas Norra ja Hispaania eeskujul sookvootide kehtestamist kogu Euroopas.

Ojuland nõustub küll sellega, et naiste aktiivset osalemist avalikus elus tuleb tagant tõugata, kuid see peab toimuma normaalses konkurentsis.

„Olen sada protsenti vastu üksikisiku vabaduse piiramisele. Igal inimesel peavad jääma võrdsed võimalused, seda ei tohi määrata ei sugu ega vanus. Selliste kvootide kehtestamisega võime jõuda olukorda,  kus määravaks on ihuvärv, vanus, ja sugu. Kus on piir?“ küsis Ojuland oma esinemises.

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland leiab, et Euroopas on soolise poliitilise esindatuse näol tegemist valdkonnaga, mis oma keerukuse tõttu vajab paljude poliitiliste tasemete ja valdkondade pikaajalist koostööd..

Crans Montana Forum on 1986 aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb rahvusvahelise koostöö ja globaalse arenguga.

Foorumi aukülaliste ja põhiesinejate hulgas on tänavu Bahreini kuninganna,  Tema Kuninglik Kõrgus Shaikha Sabeeka Bint Ibrahim Al-Khalifa,  Euroopa Komisjoni asepresident Jacques Barrot ,  ISESCO peadirektor  Abdulaziz Othman Altwaijri , Tema Kuninglik Kõrgus prints Turki Al Faisal Al Saud Saudia Araabiast, ÜRO tsivilisatsioonide alliansi grupi kaasesimees Federico Mayor.

Rohkem kui 700  osavõtja hulgas on esindatud maailma tippettevõtjad, peaministrid , valitsusliikmed ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhid.

Täpsemat infot foorumi kohta: 

http://www.cmf.ch/

http://www.cmf.ch/about_us/main.php

http://www.cmf.ch/events/crans_montana_forum2008/main.php

http://vp1992-2001.vpk.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4093

http://vp1992-2001.vpk.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9830

Lisainfo: Kristiina Ojuland + 3725051499

Aarne Veedla

Aarne.Veedla@riigikogu.ee