Riigikogu kevadistungjärgust I
30. juuni 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Erik SalumäeLISSABONI LEPING JA GEORGIA
Kahtlemata oli olulisimaks Euroopa Liidu tulevikuga seonduvaks sammuks Lissaboni lepingu ratifitseerimine Riigikogus. See leping loob Euroopa Liidu tegevusele uuendatud ja selgemad reeglistikud, mis on hädavajalikud selleks, et nüüd juba ligi kolmekümnest riigist koosnev liit saaks edukalt toimida. Kuigi Iirimaa referendumi negatiivne tulemus andis protsessile küll väikese tagasilöögi, on rõõmustav, et teised riigid on Lissaboni lepingu ratifitseerimisega jätkanud.
suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning mõistis sellise ühepoolse tegevuse hukka.
KAITSEVÄE UUS ÕIGUSRAAMISTIK
Riigikogu võttis vastu president Toomas Hendrik Ilvese poolt algatatud põhiseaduse muudatused, mille eesmärgiks on korrastada riigikaitse juhtimist ning tugevdada tsiviilkontrolli kaitseväe üle. Nende muudatuste jõustumiseks peab need vastu võtma ka järgmine Riigikogu koosseis.
Äärmiselt oluliseks sammuks tuleb pidada kaitseväekorralduse seaduse vastuvõtmist. Tegemist on otseselt põhiseadusest tuleneva seadusega, mida aga 16 aasta jooksul polnud suudetud siiani vastu võtta. Seadus reguleerib kaitseväe õiguslikku seisundit ja ülesandeid, ülesehitust ning juhtimist, samuti kaitseväeluure teostamist ja jõu kasutamist kaitseväe poolt. Seadus näeb muu hulgas ette, mis tasemel otsustatakse kaitseväe organisatsiooni puudutavad küsimused, ning arvestab Eesti NATO liikmesusest tulenevaid vajadusi.
UUS TURVALISUSPOLIITIKA
Sageli püütakse jätta muljet, nagu oleks Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude suhted ja seisukohad niisugused, et milleski ei suudeta kokku leppida. Õnneks ei vasta see tõele ja rõhuv enamus seadusi võetakse vastu suures üksmeeles. On rõõm tõdeda, et Riigikogu otsuse eelnõu „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ algatasid kõik Riigikogu fraktsioonid, kes loomulikult andsid oma hääle ka selle otsuse vastuvõtmise poolt.
Turvalisuspoliitika põhisuunad lähtuvad printsiibist, mille kohaselt Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamisel ning inimelude päästmisel ja kaitsmisel on ohtude ennetamine ja tõrjumine ning kodanike ulatuslik protsessi kaasamine oluliselt tõhusam karistusõiguslikest meetmetest. Põhisuundade elluviimist hakkab Riigikogu edaspidi arutama regulaarselt üks kord aastas.
Selle pealkirja all tuleb kindlasti nimetada ka õiguskomisjoni algatusel vastuvõetud karistusseadustiku muudatusi, millega muudeti süstemaatilised pisivargused kuriteoks. Nimelt on osutunud märkimisväärseks probleemiks kauplustes toimepandud varguste arvu suurenemine, kusjuures isegi korduvalt varguse toimepanijat on saanud karistada vaid väärteokaristusega (enamasti rahatrahviga). Seadusemuudatused näevad süstemaatiliste ehk kolmandat või enamat korda ja tahtlikult toime pandud varguste eest ette kuriteokaristuse, milleks võib olla kas rahatrahv või kuni viieaastane vangistus.
LÕPP KOHTUASJADE VENIMISELE
Praegu on kriminaalmenetluses kujunenud kahjuks tavapäraseks, kus kohtualuste, advokaatide ja tunnistajate haigestumise tõttu või muudel põhjustel lükkuvad kohtuistungid edasi mitmeks kuuks ning kui istung taas toimub, siis on nii kohtunikel kui asjaosalistel tükk tegu, et taas kõiki menetlusega seotud asjaolusid meenutada. Olukorda peaks tunduvalt parandama kevadel vastuvõetud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis jõustuvad 15. juulil. Kehtestatakse katkematuse ja viivitamatuse põhimõte, mille kohaselt peab kriminaalasja arutamine olema planeeritud nii, et see toimub katkestuseta ja istungit on lubatud edasi lükata vaid seaduses selgelt piiritletud juhtumitel. Eelistung muutub üldmenetluses kohustuslikuks ning kohus võib üksikute eranditega arutada korraga vaid ühte üldmenetluse asja. See võimaldab kohtul keskenduda konkreetsele kohtuasjale ja kasutada aega maksimaalses ulatuses käsiloleva kohtuasja arutamiseks.
ÄRIKESKKOND SÕBRALIKUMAKS
Kasutusele võetakse uued e-teenused, sh võimalus avada internetis äriühingu pangakonto samaaegselt äriühingu asutamisega. Kõik praegu Maksu- ja Tolliametis (MTA) registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad peavad 2009. aasta jooksul kandma ennast äriregistrisse. See mõjub kindlasti positiivselt ettevõtluse läbipaistvusele, kuna äriregistri andmed on avalikud ning see võimaldab FIE-de ja nende tegevuse kohta saada koheselt andmeid ja ühtset statistikat. FIE-de ümberregistreerimine on riigilõivuvaba.
Mittetulundusühingud, kes praegu esitavad majandusaasta aruande MTA-le, peavad alates 2010. aastast esitama selle kohtu registriosakonnale. Aruanne avalikustatakse internetis ja nii on kõigil asjasthuvitatutel võimalik kiirelt saada informatsiooni, kas tegemist on usaldusväärse ja jätkusuutliku ühinguga.
Kehtiva korra kohaselt võib majandusaasta aruandeid esitada registrile nii paberkandjal kui elektrooniliselt. Alates 2010. aastast saab aruande esitada ainult elektrooniliselt. Kui aruande esitajal ei ole endal võimalik seda elektrooniliselt teha, näiteks puudub ID-kaart, siis saab ta aruande esitada notari vahendusel. Aruannete elektrooniline esitamine võimaldab need registri poolt kiiresti avalikustada ning kuna register ei pea enam skaneerima paberaruandeid, siis kasutatakse palju otstarbekamalt ka registrite tööjõudu.

Madrats, millega kõik magavad aga mida keegi ei armasta.
Valides 105, annad hääle majanduslangusele, 60 000 töötule, kriisi viidud majandusele,

